Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"loomtoidulised" - 110 õppematerjali

thumbnail
5
doc

Sissejuhatus keskkonda

Troofilised tasemed: produtsendid, konsumendid, destruendid. Tootjad ehk produtsendid - Need on rohelised taimed, mis toodavad orgaanilist ainet, kasutades mineraalseid toitaineid, vett ja päikesekiirguse energiat. Tarbijad ehk konsumendid (konsum mendid trolololol) - Need on loomad, ke s söövad teisi organisme, s.t tarbivad valmis orgaanilist ainet. Taimtoidulised loomad ­ herbivoorid on 1. astme tarbijad. Loomtoidulised loomad ­ kiskjad ehk karnivoorid on 2. astme tarbijad. Tipptarbijaks on viimase astme tarbijad, näiteks kotkad. Tarbijateks on ka raipesööjad (raisakotkas, ronk) ja kõigesööjad (omnivoorid) Lagundajad ehk destruendid ­ Lagundavad surnud orgaanilist materjali. Lagunemissaadustest tekib huumus. Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taas kasutada taimed. 15. Toiduahelad, toiduvõrgustik...

Keskkond
50 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Putukad

· Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidulised . · Mõned ehitavad enesekaitseks nö. Majakese(puruvana) ning mõned koovad saagi püüdmiseks püünise. Liblikad- · Liblikatel on sale keha, peened jalad, 4 tiiba on kaetud värviliste soomustega. · Nende keha on karvane(hoiab sooja) ja jalgadel on maitsmismeel, lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad jagunevad kaheks: Hämarliblikad(öine eluviis, jässakas keha, tagasihoidlik värvus) Päevaliblikas....

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ökoloogia I kordamisküsimused

Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamisoksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidavalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja ­ tarbija ­lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim- ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. o Kooselavate liikide vahelised suhted. Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Üldtuntud on parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata....

Ökoloogia ja...
49 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal

või muld · Energiavoog- Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). · Energeetiline efektiivsus- · Produktsiooniefektiivsus- taimtoidulised on vähem efektiivsemad kui loomtoidulised · Assimilatsiooniefektiivsus- See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust õnnestub omastada (= hangitud toidu koguenergia - väljutatud materjali energia). · Albeedo- Maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada · Kineetiline energia- väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv ­ valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia....

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
402 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Salumets

Kõige nähtavamad ja kuuldavamad on tegutsemishimulised linnud. Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid. Kevadöödel võib sageli kuulda salumetsas ööbikut. Suuremate metsloomadest on salumetsas tavalisemaid metssiga, samuti põder, metskits, valgejänes, mäger. Imetajatest elutseb salumetsas eriti ohtralt hiiri ja karihiiri, kes on loomtoidulised . 5 Puud ja põõsad: Suurem osa meie salumetsadest on kuusesegametsad. Rohkesti on metsi, kus enampuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Põnev salumets on laialehine mets. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Ühel hektaril, võib kasvada kuni 10 erinevat puuliiki. Puurinne on...

Loodusõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Toiduahel

Miks mõni organism võib samaaegselt olla nii I kui ka II astme tarbija? Sest ta sööb mõlemat nii taimi kui ka väikesi putukaid Täida lüngad! 8. Organism saab energiat orgaaniliste ainete lagundamisel. Toiduahelad koosnevad üksteisest toituvatest loomadest. . Toiduahela esimene lüli ehk tootja on enamasti taim. Järgmisi lülisid nimetatakse tarbijateks., neist I astme moodustavad taimtoidulised ja II astme loomtoidulised loomad. Kuna mõned loomad toituvad erinevatest toiduobjektidest, siis moodustuvad omavahel ühendatud toiduahelatest toiduvõrgustiku . 9. Kasutades eelnevalt saadud teadmisi, selgita, kuidas on aia tiguderohkus seal luusimas käiva rebasega seotud? Seal on keegi keda rebane sööb, näiteks linnud ja siilid söövad tigusid , rebane sööb jällegi linde ja siile. Anna täidetud tööleht õpetajale ning sulge mudel. Aitäh!...

Bioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Loodusvööndid

Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. · Põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras ­ üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. · Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Inimesed okasmetsas · Inimesi elab okasmetsade vööndis võrdlemisi vähe ja sellepärast on ka loodus paremini säilinud kui lõunapoolsemal lehtmetsade alal. · Suuremad asulad ja linnad on tekkinud peamiselt jõgede äärde ja rannikualadele. · Metsavööndi põhiliseks loodusvaraks on puit. Puitu kasutatakse...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
9
doc

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS

Ökosüsteem- funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhi komponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Et iga liigi olemasolu ja arvukus olenevad teistest liikidest ja keskkonnatingimustest, ei saa liikide rohkuse korral ükski liigipopulatsioon muutuda väga arvukaks. 50. Maismaataimede NPP-d mõjutavad tegurid * Kõikidest seda mõjutavatest faktoritest on kõige stabiilsem CO2 kontsentratsioon...

Ökoloogia
156 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Ookeanis elavad imetajad

Vaalaväivid on aga parasiidid, kes vähikodade vahele peidetult poevad vaala naha sisse ning toituvad sellest. Nad mõlemad ärritavad vaala ning vaal üritab ennast millegi vastu hõõrudes kutsumata külalistest vabaneda. 4 Merilõvid Elukoht,välimus ja toit: Merilõvid on meres elutsevad loomtoidulised imetajad, kes meenutavad hüljest.Erinevalt hülgest on merilõvil kõrvalest,ka on ta loivad suuremad,mistõttu ta liigub maismaal väledamalt.Isased merilõvid on suured ja neil on kaelal ja rinnal pikakarvaline lakk.Merilõvidel on hästi arenenud tasakaaluelund ja nad suudavad sooritada vees piruette ja muid osavust nõudvaid liigutusi.Nad elavad kivisel rannikualal ja tulevad sageli veest välja rannale.Merilõvid toituvad peamiselt kalmaaridest ja väikestest kaladest...

Loodusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes

VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Lo...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Ökoloogia ja Keskkond 2011 a.

Esimesena kasutas mõistet ökosüsteem inglise ökoloog A. Tansley 1935. aastal. Tema määratluse järgi on see süsteem, mis koosneb kooslusest ja tema elukeskkonnast. Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi moodustavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet tootvad autotroofid, orgaanilist ainet muundavad nii taim- kui loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks muutvad lagundajad ja eluta keskkond, kus see kõik aset leiab. 1 Kõik ökosüsteemid on avatud süsteemid ­ peavad saama ja välja andma energiat. Lisaks sõltuvad ökosüsteemid erinevatest aineringetest, mis võimaldavad omastada ja ühtlasi toota toiteaineid ja vett. Ökosüsteemid võib jagada: mikroökosüsteemid (mädanev puutüvi);...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Metabolism ehk aine- ja energiavahetus

Autotroofid Heterotroofid Autotroofid Sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemilin energia kemosünteesijad (näiteks väävlibakterid) Heterotroofid Saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Samuti lähteained organismiomaste ainete sünteesiks Enamus loomi on heterotroofid: Taim-, sega- või loomtoidulised Samuti toituvad seened surnud ja elusast orgaanilisest ainest Mksotroofid Tarbib nii valmis orgaanilist ainet kui ka fotosünteesib Näiteks huulhein, silmviburlane Metabolism Assimilatsioon Kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid Dissimilatsioon Kõik organismis toimuvad lagundamisprotsessid Assimilatsioon Organismis toimuvate sünteesiprotsessidel Saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukeliinhappeid jne....

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Bioloogia - putukad

· Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Tiivad läbipaistvad, enamus ei saa seljale kokku voltida · N. tondihobu, rabakiil, liidrik, tumekõrsik, vesineitsik. Ehmestiivalised · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peente karvakeste e. ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim-või loomtoidulised · Mõned ehitavad enesekaitseks ,,majakese" ( oksajupikestest, liivaterakestest, väikestest kividest või teokodadest) ­ puruvanakesed. · Toiduks paljudele veeloomadele, sealhulgas kaladele. · Mõned koovad saagi püüdmiseks püünise. · Puhkehetkel asetavad tiivad seljale katusekujuliselt. · N. järvevana Kiletiivalised · Neli kilejat tiiba, eesmised on veidi suuremad · Tagakeha tipus muneti või mürgiastel....

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ökoloogia mõisted seletusega

püramiidi ülemine aste on alumisest alati väiksem ainult juhul, kui vaadeldav suurus on troofilisi tasemeid läbiv energiavoog. Ökosüsteem ­ 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ö-i põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoksikoloogia ­ teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru....

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
156 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ökosüsteem ja selle kujunemine

Seoses selliste ressursimuutustega, hakkavad kõikuma populatsioonide arvukused erinevate aastate lõikes. Selliseid kõikumisi nimetatakse populatsiooni laineteks. Troofilised tasemed Kõige üldisemalt võib organismid jagada nelja troofilise taseme vahel: 1. isetoitujad ehk autotroofid 2. taimetoidulised organismid 3. loomtoidulised organismid 4. lagundajad Nimetatud tasemed toimivad kõikides ökosüsteemides ja väljenduvad toiduahelates ja -võrgustikes. Toiduahel kajastab ühte konkreetset toitumise järjekorda läbi troofiliste tasemete. Reaalses ökosüsteemis toiduahelad põimuvad, sellepärast et igal toiduks kõlblikul organismil lasub enam kui üks toituja. Mida liigirikkam on ökosüsteem, seda keerulisemateks kujunevad toiduvõrgustikud....

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Zooloogia eksam 2012 konspekt

O kurvitsalised ­ charadriiformes F alklased F tülllased F merisklased F kajaklased F kurvitslased · väikesed kuni keskmise suurusega · sulestik tihe ja veekindel · must, valge, hall ja pruun värvus · tiivad pikad ja saledad · loomtoidulised · pesitsevad maas · pesahülgajad O toonekurelised ­ ciconiiformes F haigurlased 59 F toonekurglased · pikad tagajäsemed (kargud) · pikad varbad · pikk nokk · soiste ja veekogudega alade juures · levinud peaaegu kõigis maailmajagudes...

Zooloogia
146 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Bioloogia 8. klassi kordamisküsimused

klass I OSA 1. Taime- ja loomaraku ehituse võrdlus. Taimerakk: kloroplast (selles sisalduv klorofüll annab rohelise värvuse), fotosüntees, rakukest (kaitseb rakku), vakuool(kogub endasse jääkaineid, rakutuum(juhib raku elutegevust, mitokonder(varustab rakku energiaga), Golgi kompleks(sorteerib rakke) Loomarakk: rakutuum, mitokonder, Golgi kompleks. 2. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mille poolest taimerakk erineb loomarakust. loomarakk ei saa fotosünteesida, loomarakul pole kloroplasti ja pole ka rakukesta. 3. Mis tähtsus on rakutuumal, mitokondril, kloroplastil, rakukestal, ribosoomil? rakutuum: juhib raku elutegevust, mitokonder: varustab rakku energiaga, kloroplast: selles sisalduv klorofülll annab rohelise värvuse, rakukest: kaitseb rakku, ribosoom: seal toimub valgu süntees. 4. Viirused- mõiste. Viirused on eluta ja elusa p...

Bioloogia
92 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

Puisniidul kasvavad koos metsa- ja niidutaimed. Eesti liigirikastel, karbonaatsete mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime liigi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril. Niitude loomastik: Imetajatest elavad niidul eelkõige väiksemad loomad: mutid, uruhiired, karihiired. Mutid ja karihiired on loomtoidulised , kes toituvad putukatest ja teistest selgrootutest loomadest, uruhiired on taimtoidulised. Niidutaimedest toitub ka halljänes. Õhtuhämaruses tulevad niidule rohtu sööma ka suuremad imetajad: metskitsed ja põdrad. Linde elab niitudel üsna vähe, sest seal pole neile piisavalt varju vaenlaste eest. Niisketel luhaniitudel tegutseb suurkoovitaja, kuivematel aruniitudel pesitsevad rukkirääk, põldlõoke, kiivitaja, nurmkana...

Loodus õpetus
63 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Salumetsa loomastiku jutt

Võib jahtida aastaringselt. Mets- karihiir: Eestis tavaline liik. Eestis elavad peamiselt võsarindega metsades, parkides ning aedades. Eluasemena kasutavad teiste loomade mahajäetud urge ja käike, õõnsaid kände ja varisenud puutüvesid. Valmistavad ise ka urge. Aktiivsed ööpäevaringselt. Magavad sageli kuid lühiajaliselt. Neile on iseloomulik väga kiire ainevahetus, mis on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Rangelt loomtoidulised . Söövad kõiki loomi kellest jõud üle käib. Peamise toidu moodustavad putukad. Söömata ei suuda olla kauem kui ööpäeva. Ööpäeva jooksul söövad ära rohkem toitu kui ise kaaluvad. Sigivad 2 kuni 3 korda aastas. Eestis kestab sigimisperiood aprillist septembrini. Tiinus kestab 21 päeva. Ühes pesakonnas on tavaliselt 7 kuni 9 poega. Pojad on sündides paljad, pimedad ja välja arenemata kärsaga. Silmad avanevad 18 päeva vanuselt. Imetatakse poegi kolm nädalat...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Referaat keemias "parfüümid"

Algses olekus on need ained nii vänged, et võivad südame pahaks ajada , mistõttu tuli neid oluliselt lahjendada. Nende ainete varud on liiga väikesed et neid tänapäeva parfümeeriatööstuses kasutada. Neid aineid kasutavad üksikud parfüümiloojad. Loomseid lõhnaaineid sisaldavad parfüümid on äärmiselt kallid. Peamised loomsed koostisained on järgmised: Tsiibet- Tsiivetid on väikesed loomtoidulised Aafrikas ja Aasias elavad kärpkaslased. Samuti nimetatakse nende poolt toodetud nõret muskust tsiibetiks. Isas- ja emasloomad toodavad seda oma pärakunäärmetes. Ambra- Kaseloti seedekulglas moodustuv vahajas materjal. Seda eraldatakse kaseloti soolestikust või korjatakse merepinnalt. Nüüdisajal asendatakse ambra sageli sünteetilise aine amroksiidiga. Muskus - isastelt muskushirvedelt(vaata ka pildilt) saadav vänge lõhnaaine. Tänapäeval on...

rekursiooni- ja...
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun