30-60% imendub sapphapetega konjugeerunult peensoole ülaosas ja lõhustub limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaasi toimel: -karotenoidist tekib kaks retinooli molekuli ja - ning -karoteenist üks molekul. Osa imendunud karotenoide pakitakse külomikronitesse ja kasutub vere lipoproteiinide ning biomembraanide ehituses ja akumuleeritakse tagavaraks maksa. Osa neist jääb imendumata ja väljutatakse. Toidu loomsed retinüülestrid hüdrolüüsuvad peensooles retinooliks ja vabaks rasvhappeks. 3,4-didehüdroretinool tekib retinooli dehüdrogeenimisel. Enterotsüütidesse imendunud ja neis tekkiv vitamiin A esterifitseerub enterotsüütides retinüülestriteks, mis viiakse jäänuk- külomikronite abil maksa, kus nad deponeeruvad. 85-90% inimese vitamiin A varudest paikneb retinüülpalmitaadina maksas. Ta deponeerub ka rasvkoes, kopsudes, neerudes, silma võrkkestas ja retineenhappena luukoes
Peamised Muutused vastava Vastava toote Peamised turud eksporttooted toote ekspordis 2004- osatähtsus maailma- 2008 2008 kaubanduses % %-des algaasta suhtes Toiduained ja Kasvanud 49,8% 14,9% Holland 13,2%, loomasööt Hispaania 11,8% Taimsed ja loomsed Kasvanud 44,6% 7,9% Hiina 20,9%, India rasvad/õlid 8,9% Teraviljad Kasvanud 39,7% 6,55% Brasiilia 21%, Hispaania 7,7% Mineraal õlid, kütused Kasvanud 82,4% 0,25% USA 0,07%, Brasiilia
järgi). Majanduslikult arenenud riikides kipub rasva hulk toiduratsioonides suurenema 40...45-ni. Peale rasvase sealiha käsutamise on selle põhjuseks mitterasvainetes, sealhulgas ka kondiitritoodetes sisalduv nn. peidetud rasv. Rasva üleliigne tarvitamine mõjub tervisele ebasoodsalt, suurendades haigestumust eriti südame- ja veresoontehaigustesse ning soolevähki. Et ükski toidurasv ei ole bioloogiliselt täisväärtuslik, siis peavad toiduratsioonides sisalduma nii loomsed kui ka taimsed rasvad. Viimaste hulk peaks moodustama umbes 20... 30 rasvade üldhulgast. 'Elatanud inimestel tuleb eelistada toiduõlisid loomsetele rasvadele. Täielik üleminek taimsetele rasvadele ei ole organismile kasulik. Inimese minimaalne Unoolhappevajadus on 2... 6 g päevas, mis sisaldub 10... 15 g päevalilleõlis. Et luua mõningat linoolhappe küllust. Süsivesikud: Süsivesikud on kõige olulisemaks energiaallikaks. Mitmesuguste süsivesikute energeetiline väärtus on erinev.
Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja füsioloogia (füsioloogiliste funktsioonide seostamine keemiliste protsessidega elavas) ja orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees) põimunud arengu resultaadina. Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb: · biokeemia on tuvastanud pal...
(immutatud, värvitud, lakitud) ladestamist. · Saab purustada ning kasutada teedeehituses, Ehitus- ja lammutuspraht spordiplatside ja mänguväljakute katmisel, · Väga varieeruv koostis on kõrge kütteväärusega (32-34 MJ/kg) · Pärast puhastamist, sortimist ja Loomsed jäätmed peenestamist võimalik kasutada · Väike-Maarja loomsete jäätmete täitepinnasena käitluskeskus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 27 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 28 Orgaanilised jäätmed Ohtlikud jäätmed
ehk retinaal. Retinaal tekib kahest karoteenist ja ühest krüptoksantiinist ensüüm karoteen oksügenaasi abil. -karoteen + -karoteen + -krüptoksantiin * retinaal * - karoteen oksügenaas Retinaali funktsioonideks on nägemisprotsessi tagamine ja käitumine antioksüdandina. Samuti kaitseb retinaal silmi kahjuliku UV kiirguste eest ja käitub regulaatorina raku diferentseerumisel ja kasvamisel. Loomsed organismid ise karotenoide ei suuda sünteesida siis nendel tuleb neid hankida toidu seest. Karotenoidid on struktuuriliselt polüeenid ja mis tähendab, et nad on vees lahustamatud ja piiratud lahustuvusega teatud solventides kuid karotenoidid lahustuvad hästi orgaanilistes solventides. Karotenoidid on värvilised mis Joonis 1. Karotenoidide ja klorofüllide neeldumisspektrid.
eeltuumsed, millel puudub rakutuum. Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime- ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest,
energiamahukas ja mõjub maastikule hävitavalt. Selle põletamine kahjustab väga palju keskkonda 9.Nimeta tuumaenergia eeliseid ja puudusied Tuumaenergia eelised on väga suur energiasisaldus ja see ei tekita kasvuhoonegaase. Tuumaelektrijaamu on aga kallis ehitada ja hallata. Tuumakütuse hankimine on keeruline ja radioaktiivsete jäätmene käitlemine on raske. Samuti on katastroofi oht 10.Millised looduskeskkonna osad moodustavad biomassi Biomassi moodustavad taimsed ja loomsed organismid 11.Mida ühist on biomassi ja kõikide fossiilsete energiaallikate kasutamises Nende kõikide põlemisel tekib süsihappegaas ja algselt on fossiilsed kütused tekkinud ka biomassist 12.Kuidas mõjutab biomassi kasutamine süsihakkegaasi hulka atmosfääris Kui biomassi tarbitakse enam-vähem sama palju, kui teda juurde tekib siis see ei mõjuta süsihappegaasi hulka 13.Mille poolest sarnaneb biomassi ja fossiilsete energiaallikate kasutamine
tahked rasvad (nt seapekk).Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid).Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on ntmesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse.Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosiLiigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid. Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon),
Karotenoidid ka kaitsevad taimi liigse valguseenergia, taimerakke fotokahjustuse ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetes organismides leidub neli karotenoidi: -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin. Vitamiin A loob fotokeemilise aluse nägemisprotsessile. Lisaks sellele on ta ka antioksüdant ning kaitseb silmi sinise ja UV kiirguse eest. Eukarüootides omavad karotenoidid olulist rolli rakkudevahelises suhtluses, stimuleerides valk konnektsiini ekspressiooni. Loomsed organismid omastavad karotenoide loomse toiduga. -karoteen esineb punakas-oranzide kristallidena ja ei lahustu vees ja vesilahustes. Ka polaarsetes lahustites on karoteeni lahustuvus piiratud, kuid selle eest lahustab karoteen hästi apolaarsetes lahustites Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Kõik karotenoidid on värvilised, kusjuures värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Karotenoididel on võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700 nm)
Hammas- vaalalistel naha all meetrine rasvakiht. g) amortiseeriv kaitse neerusid ümbritsev rasvakiht. Naha happelisus tuleneb vabadest rasvhapetest, kaitseline pH 5,5 on selline keskkond, kus bakterid kasvada ei taha. h) sapisünteesi ergutamine lipiidide rikas toit stimuleerib sapi eritust, sapi vaene aitab sapikive tekitada. i) lipiidid annavad toidule struktuursuse, maitse ja lõhna. 2) Vahad ainete segud, milles oluline roll on lipiididel. Jagunevad: taimsed ja loomsed vahad. Taimsete vahade näiteks: a) puuviljadele tekkiv vahakiht, taliõunad. Väga õhukene vahakiht, mis on hästi jälgitav näiteks ploomidel. b) taime lehtedel olev vahakiht vahalill. Taimsete vahade ülesanded: a) Vähendada veekadu. Või kaitsta üleliigse märgumise eest. b) Tõkestada mikrobioloogilisi kahjustusi. Loomsetest vahadest klassikaline näide on mesilasvaha. Lanoliin ehk villavaha
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhedaja: Tiina Randla 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilise ehituse iseloomulikuks tunnuseks on estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ega vesilahtustes, sest sisaldavad hüdrofoobseid aatomirühmi ja pikki süsivesinikradikaale. Lipiidid lahustuvad hästi apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähemal määral ka polaarsetes orgaanilistes solventides. Lipiide esineb kõikides organismides rakumembraani põhilise koostisainena, lo...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool DIABEET Referaat Birgit Kallas 50e Tallinn 2013 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk3 Diabeed ja millest on see tingitud lk 4 Diabeedi tüübid ja kellel esineb? lk5 Esimest tüüpi diabeedi ravi lk6 Teist tüüpi diabeedi ravi lk7 Diabeedi tüsistused ja diabeetiline jalg lk8 Diabeetiku jalgade hooldus lk9 Toitumine ja Füüsiline koormus lk10 Kokkuvõte lk11 Kasutatud kirjandus lk12 2 ...
- DNA olemasolu - 2 membraani (välis ja sise) - Ribosoomide olemasolu (valgussünteesimine) 3. Hulkraksuse teke - Toimus väga kiire mitmekesistumine, kujunesid välja kõik peamised ehitustüübid (umbes 540 milj. a. tagasi) - Esimesed taimsed hulkraksed - punavetikad (umbes 1 mld. a. tagasi) → pruun- ja rohevetikad → maismaa taimede eellased - Esimesed loomsed hulkraksed - pehmete kestadega selgrootud (umbes 700 milj. a. tagasi) - Käsnad - Ainuõõssed (meduusid, korallid) - Limused (teod) - Ussid (kaanid) - Lülijalgsed - Okasnahksed (merisiilid, meritähed) - Esimesed keelikloomad ehk esimesed selgroogsed loomad (kalad) Siirdumine maismaale Taimeriik:
väheväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Kuigi erinevate, ainult taimsete valkude kooskasutus võib toitujale tagada enam-vähem täisväärtusliku, tasakaalustatud valgusegu, pole sellisel kombineerimisel sügavat mõtet. Rõhutaks siinkohal, et see eeldab väga korrektseid ja täpseid teadmisi taimsete valkude aminohappelisest koostisest ning tarbitavate taimsete toitude igapäevaste koguste täpset arvestamist
bakterid (kiirem protsess) 6)Mulla füüsiklaistest, keemilistest ja füüsikaliskeemilistest tingimustest-suure savisisaldusega muldades lagunemine aeglasem kui kergemates muldades 7)mulla bioloogilisest aktiivsusest 11. Orgaanilise aine vormid mullas. ehituselt ja välisomadust põhjal jaotatakse org aine mullas: 1)mittespetsiifiline org aine (varis) lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused määratakse kuumutuskao alusel 2)spetsiifiline org aine- huumus. huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav, sisaldab toitaineid eelkõige N,P, mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega et huumuse koostis on C sisaldus 58% huumuse omadused: värvus tuumepruun kuni must, happeline, C-sisaldus 40..70%, N sisaldus 2,5…5%
(immutatud, lakitud, värvitud) 3. Ehitus ja lammutuspraht- väga varieeruv koostis, pärast puhastamist, sortimist ja peenestamist võib kasutada täitepinnasena 4. Vanaautod- vanaautode kokkuvedu, lammutamine ja kõlblike osade eraldamine, materjalide ümbertöötlemine, autokerede peenestamine 5. Vanarehvid- ei lagune ning loodust ei reosta, kuid on tuleohtlikud ja raskendavad jäätmete ladustamist 6. Loomsed jäätmed- Väike Maarja loomsete jäätmete käitluskeskus Orgaanilised jäätmed: · Haljastujäätmed · Sõnnik · Reoveesete · Fekaalid · Olmejäätmed Ohtlikud jäätmed: Ohtlikeks loetakse oma omaduste poolest elustikule, keskkonnale või varale ohtu kujutavaid jäätmeid, mis nõuavad erikäitlust. Näiteid majapidamisest: päevavalguslambid, aegunud ravimid, aerosoole sisaldavad seadmed
Sissejuhatus Värv on värvainet või pigmenti ja sideainet sisaldav pastataoline, vedel või tahke aine. Värvaineid ja pigmente võib klassifitseeerida vastavalt päritolule, värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kui...
Nälgimise ja füüsilise töö korral kasutatakse ära kõigepealt glükogeenivarud ja seejärel suureneb pikkamisi neutraalrasvade mobilisatsiooni kasutamine ja kiirus. Lühiajaline füüsiline koormus kaetakse täielikult glükogeenist saadava energiaga. Lipiidid 6 Rasvad jagunevad olenevalt toorainest: Taimsed (vedelad) nende koostises on ülekaalus küllastamata rasvhapped, mis annavad vedela konsistentsi ja millel on madal sulamistemperatuur. Loomsed (tahked) sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid ja on seetõttu kõrgema sulamistemperatuuriga. Mida madalam on sulamistemperatuur, seda paremini omastab seda organism. Mida kõrgem on sulamistemperatuur, seda raskemini on rasv seeditav. Lipiidid 7 Lipiidide tähtsus organismis: Energia katmine ja säilitamine. Rasvavarusid jätkub 89 nädalaks. 1 g rasva annab 9,3 kcal. Kaitsefunktsioon rasvkiht on soojusisolaatoriks. Vähendab
toidujäätmete, toiduks mittekasutatavate kõrvalsaaduste ja muude jäätmete kogumise, äravedamise ja kahjutustamise plaan (osana enesekontrolliplaanist) [1]. Tihtipeale ei sorteeri toidukäitlejad enda toidujäätmeid ning kõik läheb ühte konteinerisse. Pakendit ei eraldata ka jäätmetest, kuna puuub selleks vastav tööjõud. Kauplused panevad enda toidujäätmed kokku segaolmejäätmetega. 2/3 Eestis olevaid poode eraldavad biolagunevad ja loomsed jäätmed eraldi. Tegelikult on Eestis olevad kaubandusettevõtted kohustuslikud eraldama biojäätmed teistest toidujäätmetest, kuna protsess on kulukas nii aja kui ka raha suhtes, siis seda ei järgita [1]. Kodudes on võimalik inimestel oma kõiki jäätmeid sorteerida (plastikut, paberit, olmejäätmeid ja biojäätmeid). Eraldi toidujäätmete jaoks majade juures konteiner puudub. Biojäätmete alla läheb orgaaniline toit, milleks on näiteks puu- ja köögiviljad
Puuduse korral tekivad nägemishäired, mis pikema aja vältel võivad lõppeda nägemisvõime kaotusega. Esineb immuunsüsteemihäireid nt kõrva- ja kuseteedenakkuste suhtes, hüperkeratoos. Lapseootel või rinnaga toitvate naiste puhul on A vitamiin oluline loote normaalseks arenguks ning antud vitamiini puudust sünnijärgselt korvata ei saa. Samuti võib selle vitamiiniga liialdamine põhjustada sünnidefekte. (Wikipediast) Karotenoide loomsed organismid ise ei sünteesi, mistõttu tuleb neid omastada taimse toiduga. Nende imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ja konjugeeruma sapphapetega. -karoteen Looduslikest objektidest isoleerituna esineb punakas-oranzide kristallidena. Kristallid sulavad 183-184C juures. Ei lahustu vees, vesilahustes ega etanoolis. Alifaatsetest ja tsüklilistest süsivesikutest apolaarsetes orgaanilistes lahustites aga lahustub (petrooleeter, bensiin, dietüüleeter). Pole optiliselt aktiivne.
Sellesse toiduaineterühma kuuluvad ained sisaldavad suurel hulgal kaloreid, aga vitamiine ja mineraal sisaldavad vähe või üldse mitte. Püramiidi keskosa Mõõdukas koguses vajab meie organism valkusid ehk proteiine ning need moodustavad püramiidi keskosa ülemise poole. Piim, jogurt, juust, samuti liha, kala, linnuliha, kuivatatud oad, munad ja pähklid - kaks erinevat toiduainete gruppi, mille enamjaolt moodustavad loomsed toitained - on tähtsad valgu, kaltsiumi, raua ja tsingi allikaks. Võimaluse korral valida taine liha, nahata linnuliha, kala ning madala rasvasisaldusega piimatooted kontrollimaks rasva ja kolesterooli taset. Piira fritreeritud toitude osakaalu, see aitab ka rasva ja kalorite liigse kogunemise vastu. Rohkem peaks sööma puu- ja juurvilju, mis täiendavad püramiidi alustala. Peale selle, et puu- ja juurviljad on parim allikas vitamiinide, mineraalide ja kiudainete
44. RNA maailma hüpotees. RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu. 45. Lipiidide lühiiseloomustus. Lipiidid on biomolekulid, mis koosnevad enamasti rasvhappejäägist ja alkoholist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Liipidid jaotuvad: 1)Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad (taimsed õlid, loomsed rasvad,vahad) 2)Liitlipiidid ehk fosfolipiidid ( üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga) 3) Tsüklilised lipiidid ehk steroidid(hormoonid, vitamiinid, kolesteriid) 46. Milleks rakk vajab lipiide? Ehituslik funktsioon fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse. 47. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Rakumembraan koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist.
d. tahked, vedelad, vahad 14. Millisest kahest osast koosneb rasva molekul ? (vt. vihik või lk. 38) a. Rasva molekul koosneb glütseroolist ja rasvhapetest 15. Milline erinevus on küllastunud/küllastumata rasvhapetel ? +näited. Küllastunud rasvhapped küllastumata rasvhapped sisaldavad oma molekulis ainult molekulides esinevad ka kaksiksidemed üksiksidemeid peamiselt loomsed rasvad (toatemp peamiselt taimsed rasvad (toatemp tahked) vedelad ehk õlid) 16. Mis on transrasvhapped ja kuidas neid saadakse ? Miks on nad tervisele kahjulikud ? Transrasvhapped on küllastumata rasvhapped, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped, mis tekivad osalisel hüdrogeenimisel. Osalisel hüdrogeenimisel muudab rasvhapete struktuuri nii, et neid on raskem seedida ja need püsivad vereringes pikemat aega
Huumus on oma ehituselt palju keerulisem kui algainete ehitus. Tava mullas on u. 80% huumus 20% taimsed loomsed jäänused. Rasvad - aeroobsetes tingimustes tekib vesi ja CO2. Anaeroobsetes tingimustes tekivad rasvast bituumid (kõrgmolekulaarsed ühendid) Vaik - laguneb aeroobses keskkonnas päris lihtsalt ja anaeroobses kk-s ei lagune. Vahast tekivad anaeroobsestes tingimustes bituumid. Orgaanilise aine vormid: 1) mittespetsiifiline orgaaniline osa. Taimsed loomsed jäänused mullas. 2) spetsiifiline orgaaniline osa huumus. Huumuse koostiskomponendid on huumushapped ja huumusained. Huumushapped jagunevad: a) Humiinhapped. Annavad humaate (soolasid), mis on vees vähemlahustuvad seega ei allu väljauhtumisele on püsivamad. Jäävad mulda pidama. b) Fulvohapped annavad vees kergesti lahustuvaid soolasid (fulvaate). Soolad on liikuvad välja uhutavad
Rasvad ehk lihtlipiidid on glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad estrid. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid, näiteks rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid. Õlid on vedelad rasvad, mille rasvhappejäägid sisaldavad ohtralt kaksiksidemeid. Vahad on lipiidid, mille molekulides esinevad glütserooli asemel muud alkoholid, näitek taimsed vahad puuviljadel, okastel, mis täidavad kaitsefunktsiooni; loomsed vahad näiteks mesilasvaha (mesilaste kärjed). Steroidid madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mille hulka kuuluvad kolesterool, hormoonid ja vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitusi, näiteks neerupealised hormoonid ja suguhormoonid testosteroon ning östrogeen. Kokkuvõte- lipiidide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise
keskjooksul, kus kunagi sündis Hiina tsivilisatsioon. Nüüd on 43 58.miljonist hektarist pinnase erosioon, seda regiooni peetakse ökoloogiliselt kõige vaesemaks kogu Ida-Aasias. Praegusel ajal on inimese ja looduse vaheliseks vastuoluks eeskätt rahvastiku kasvust tingitud muutused loodusvarade kasutamises ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid. Kogu inimese tootmistegevus rajaneb nende kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad) kui ka põllukultuure. Praegusel ajal kätkeb mõiste endas ka looduse mitmekesisust ja looduse poolt pakutavat silmailu. Suurema osa loodusvarade (energia, tänapäevased põllukultuurid) säästev kasutamine eeldab nii majandustegevuse kui ka vaimsete väärtuste ümberhindamist. Loodusvarade kasutamises peegelduvad iga maa ajaloolised ja geograafilised harjumused ning sageli mõjutab maa kultuuriline ja majanduslik olukord
Aga kui imporditaks rohkem kui eksporditakse, siis võib riik vaeseks jääda. 2. Eksport Peamised eksporttooted Muutused vastava toote Vastava toote osatähtsus Peamised turud ekspordis 2004-2008 maailma-kaubanduses %-des algaasta suhtes % toiduained 0% 14,9% Brasiilia,Hiina,USA,Holland Taimsed ja loomsed +1,7% 8,0% USA rasvad,õlid teravili +1,8% 6,5% Brasiilia,Hiina,USA,Holland Ekspordis on tähtsal kohal toiduained ja teised põllumajandusega seotud tooted. Suurimaks ekspordiartikliks on sojaoad ja neist valmistatud tooted. Eksporditakse ka maisi ja nisu. Toiduainete eksport on Argentiinas olnud alati tähtsal kohal. 3. Import
kulumist ja vähendab tema püsivusaega, mõjustab töödeldud pinna kvaliteeti, muudab töödeldava materjali mehaanilisi omadusi, hõõrdetegurit eri- ja tagapinnal ning laastu paksenemist. Sageli kasutatakse soojuse kahjuliku mõju vältimiseks vedeliku ja gaasi määrde- ja jahutusomadusi. Enamlevinud määrde- ja jahutusvedelikud on järgmised: mineraalsete elektrolüüdide vesilahused, emulsioonid, mineraalsed, loomsed ja taimsed õlid. Määrde- ja jahutusvedelikku kasutatakse peamisel automaatpinkidel, kus on vaja säilitada pikem lõikuri püsivusaeg. Pinnakaredus- on pinna reljeef, mille moodustavad töötlemisel pinnasse jäänud konarused. Lõikurimaterjlid: Legeertööristaterase erirühma moodustavad kõrge volframi- ja vanaadiumi-sisaludsega terased. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlemist on HRC 62...65 ja soojuskindlus kuni 600...640 C
Kuiv, jahe ja õhutikas ruum on villaste toodete säilitamiseks parim. [4: 140] 7 KASUTATUD ALLIKAD 1. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpakavill.html (12.10.2012) 2. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpaka_liigid.html (12.10.2012) 3. Loomsed kiud, Villaloomad [WWW] http://www.hot.ee/looduskiud/B3.htm (13.10.2012) 4. Irma Boncamper (2000). Tekstiilkiud, Käsiraamat. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, 323 lk 5. Wikipedia, Alpaca fiber [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Alpaca_fiber (13.12.2012) 6. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php?file= %2F14527%2Fmod_resource%2Fcontent%2F0%2FKiudude_pohiomadused.pdf (12.10.2012) 7
Toiduainete ja toitumisõpetus TOIDUKAUBAD, NENDE PAKENDAMINE JA SÄILITAMINE TOIDUSEADUS Kasulikud lingid: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13256331 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234674 Käsitleb alljärgnevaid punkte ( täida lüngad- otsida toiduseadusest vastused! ) ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ................................................................................................
AMINOHAPED 1. definitsioon On karboksüülhapete derivaadid, mis sissaldavad ühte amiino- ja karbokspplrühma. Inimese kehas neid on 60. inimkeha valgud ja peptiidi koosnevad alfa-aminohpaetest. 2. Jaotus. 2.1 - proteinogeensed kuuuvad valkude koostisse. Neid on 20 ja nendel on v'hemalt üks kodoon inimese geneetilises koodis. Neil on L-konfiguratsioon. Proteiinogeensete aminohapete derivaadid tekivad valgumolekulis juba olevate põhiaminohapete ensümaatilisel modifitseerimisel. (nt. Pro baasil tekib Hyp, Lys baasil Hyl.) Derivaate teke loob aluse valgu mingi spetsfunktsiooni täitmiseks. - Aproteingeensed ei kuulu valkude koostisee. Need on rakus vabalt või mittevalgulistes ühendites. Ornitiin, tsitrulliin, beeta-alaniin, tauriin, homoseriin, betaiin. 2.2 - Asendatavad inimkehas sünteesivad - Asendamatud inimk...
Illuka Põhikool Sten Jürgenson Füüsikud elektriõpetuses Referaat Juhendaja:Annely Dietrich Illuka 2011 SISUKORD: Mis on Dieet ? ....................... Lk : 4 Dr.Hay Dieet ......................... Lk : 5 Atkinsi Dieet ......................... Lk: 6;7 Beverly Hillsi Dieet ............... Lk : 8 Sissejuhatus Teema valisin sellepärast , et viimasel ajal on kõigil tekkinud huvi dieetide vastu , kuna arvatakse et nende kehakaal ei ole vastav nende ideaalile . Eriti moodsaks on tänapäeval ja tänasel päeval saanud erinevad dieedid ja paastud. Ei taha propageerida neist ühtegi. Lihtne reegel kui tahad kaalu langetada, siis söö vähem, kui Sa tegelikult energiat vajaksid. Ja vastupidi kui tahad kaalu suurendada, siis tuleb süüa rohkem, kui tegelikult vajad. Peaks nagu asi paigas olema ... Või mis? Kui see kõik oleks nii lihtne, siis kas meil oleks suhteliselt palju ülekaalulisi...
14 7 KASUTATUD ALLIKAD 1. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpakavill.html (12.10.2012) 2. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpaka_liigid.html (12.10.2012) 3. Loomsed kiud, Villaloomad [WWW] http://www.hot.ee/looduskiud/B3.htm (13.10.2012) 4. Irma Boncamper (2000). Tekstiilkiud, Käsiraamat. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, 323 lk 5. Wikipedia, Alpaca fiber [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Alpaca_fiber (13.12.2012) 6. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php?file= %2F14527%2Fmod_resource%2Fcontent%2F0%2FKiudude_pohiomadused.pdf (12.10.2012) 7
1.3 Lipiidide reaktsioonid LIPIIDID heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab estersideme(te) esinemine. Omadused: - Ei lahustu vees ja vesilahustes - Lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides (nt kloroform, tetraklorometaan, benseen, eeter) - Lahustuvad vähesel määral polaarsetes solventides (metanool , etanool) - Hüdrofoobsed aatomirühmad ja pikkad C-radikaalid (hüdrofoobsus) Funktsioon: - Elusorganismides rakumembraani põhiliseks komponendiks - Energeetiline varuaine (nii loomades kui taimedes) - Kaitse ja regulatoorne (signaalmolekulideks; roll hormonaalses tasakaalus) LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON ALUS: molekulide ehitus/omadused ALUS: seebistumisvõime...
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia uuenemise, kasvu, lihastöö ja muud lisatingimused. Valgu optimumi suuruseks on 1,0!1,5 g valku 1 kg kehakaalu kohta. Üldisest päevasest toiduga saadud kaloraazist peaks valkudega saama 10!15%. Vajalik valgukogus sõltub suurel määral valgu aminohappelisest koostisest. Mitmekesise aminohappelise koostisega valgu puhul on see oluliselt väiksem kui väheväärtuslikel valkudel. Mitmekesise aminohappelise koostisega on loomsed valgud: liha-, kala-, piima- ja munavalgud, mis sisaldavad asendamatuid aminohappeid. Kahjuks on mitmete loomset valku sisaldavate toiduainete rasvasisaldus suur. Paljudes taimsetes valkudes on vähe mõningaid asendamatuid aminohappeid. Seda puudust saab kompenseerida, tarbides neid koos loomsete valkudega või kombineerides taimseid valke omavahel. Üldisest valguvajadusest peaks umbes pool olema kaetud loomsete valkudega. Kui toit on põhiliselt
(suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel 12. Orgaanilise aine vormid mullas. · Ehituselt ja välisomaduste põhjal jaotatakse orgaaniline aine mullas kaheks: Mittespetsiifiline orgaaniline aine lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. · Spetsiifiline orgaaniline aine huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85...95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 13
orgaanilise aine koostis: a. suhkrud, tärklised, proteiinid b.toorproteiinid c.hemitselluloos d.tselluloos e.rasvad, vahad jne f.ligniinid g.süsivesikud 3. Biokeemiline koostis: suhkrud pestakse taimest välja, mullas ei säilu (kasut. Ära). Tärklis pärineb seemnetest ja mugulatest. Tselluloos puidus üle poole; lehtedes 1/5. Ligniin okastes 40%; puidus 20% 4. Tuhaelementide sisaldus Mulla orgaanilise aine jaotamine- 1. Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused mittespetsiifiline osa (5...15%) kogu orgaanilisest ainest, saab mullast mehhaaniliselt eraldada. Elavaid taimejuuri ei arvestata mulla orgaanilise aine hulka. 2. Huumus mulla, spetsiifiline aine. Must või tumepruun amorfne mass, mulla mineraalosaga tugevasti seotud, ei ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Huumuse põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud taimejäänuste ja mikroorganismide hüdrolüüsiproduktid, millede
kui on palju, sest soodustab veresoonte seintes rasvade ladustamist) – lihtsam lahti saada kõhu ümber olevast rasvast, kuna see on ainevahetuslikult aktiivsem, kui see, mis asub reite, tuharate ümber. 3) Rasvades lahustuvad vitamiinid D-vitamiin – organism sünteesib ise UV-kiirguse abil. Ainevahetus, luude tegevus. Rasvhapete jagunemine: 1) Küllastunud ja küllastumatud: *Küllastunud on toatemperatuuril pigem tahked. Vähem tervislikud, loomsed, ladestuvad. Põhjustavad lupjumist. *Küllastumatud on toatemperatuuril õlijad. Tervislikud, taimsed, ei ladestu nii hästi. Leidub kalas, kellel palju küllastumata rasvhappeid. Omega 3, omega 6 rasvhapped – polüküllastumatud rasvhapped. Kasutatakse ajurakkude membraanide koosseisus. Omega 3 – kaksikside kolmanda süsiniku küljes; pärit vetikatest (kalad söövad neid, me kalu); lülitub rakumembraani; osaleb ainevahetuses
B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, nikotiinhape maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat
Loomsed kiud Alpaka Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom Lama pacos. Villa tarvitatakse segus teiste kiududega. Vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Alpakka Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse erineva kvaliteediga kangasegudest Angooravill Vill, mida saadakse angoora küülikute (Oryctolagus cuniculus) kammimisel. Villa on raske kedrata, seetõttu tarvitatakse segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kergesti vanuv. Burettsiid Burettniidist tehtud kangas. Burett on niit, mis on valmistatud siiditööstuse jääkidest, lühikestest ( 10..50 mm) loodusliku siidi kiududest. Guanako Laama perekonda kuuluv loom Lama huanaco, elab Lõuna- Ameerika mägedes 2..3 tuh. Meetrit üle merepinna. Vill on väga peen, ...
Tervisele sobimatud on ka muud toiduga iseäratsemised, näiteks leiva söömine ühel päeval ja liha tarvitamine teisel päeval või üksnes toortoidu söömine. Inimene on segatoiduline olevus, segatoidu söömiseks on aastatuhandete jooksul kohastunud tema hambad, magu, soolestik ja seedenäärmed. Ainult segatoidust saab inimene kõiki eluks vajalikke aineid. Sellepärast tarvitab ta nii taimset kui ka loomset toitu. Taimsed on tera-, köögi- ja puuviljad; loomsed on liha munad ja piim. (Harri Jänes, 2002, Tervise Võti V klassi terviseõpetuse õpik, Koolibri, Tallinn) EESTI TOITUMIS- JA TOIDUSOOVITUSED 8 Põhjuseid, miks eestlased täna ei toitu nii nagu soovitused ette näevad, on mitmeid. Liiga sageli kipuvad inimesed oma toitumis- ja liikumisharjumusi hindama paremaks, kui need tegelikult on ja nad ei pruugi tegelikult teadagi, et nad peaksid midagi teisiti tegema
maa kultuuriline ja majanduslik olukord loodusvarade kasutamist ja ammendumist rohkem kui tegelikud vajadused. Kui varasemal ajal olid probleemid enamasti kohaliku iseloomuga või kõige enam piirkondlikud, siis praegu lähevad maakera piiratud loodusvarad jagamisele kõigi tema asukate vahel. Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad) kui ka põllukultuure. Praegusel ajal kätkeb mõiste endas ka looduse mitmekesisust ja looduse poolt pakutavat silmailu. Suurema osa loodusvarade (energia, tänapäevased põllukultuurid) säästev kasutamine eeldab nii majandustegevuse kui ka vaimsete väärtuste ümberhindamist. Loodusvarad Loodusvarasid liigitatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvateks loodusvaradeks loetakse
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
Toiduga seotud infoga arvestamine on vajalik oma tervise säästmiseks ja hoidmiseks. Tasakaalustatud segatoit rahuldab füsioloogiliselt normaalse ja terve inimese kõik vajadused. Inimkonna evolutsiooni vältel läbiproovitud ja kasutusele jäänud toiduained on meile sobivaimad. Tervislik, ratsionaalne toitumine on oluline abinõu haiguste ennetamiseks. Parim on inimorganismi jaoks kestev tasakaalustatud segatoidu tarbimine, milles taimsed produktid moodustavad umbes 75...85% ja loomsed produktid umbes 15...25%. 24. Toidupüramiidi iseloomustus. Kuidas tutvustate seda lastele? Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. 25. Kuidas kujundada õigeid toitumisharjumusi
värskuse, rikneda ning muutuda lühikese aja jooksul kasutamiskõlbmatuiks. Seepärast on kiiresti rikenevate toiduainete veole kehtestatud erinõuded ning see peab toimuma kindlate temperatuurivahemike juures. Tähtsamad kiiresti riknevad toiduained on: · värsked ja konserveeritud juurviljad, seened ja maitseroheline; · värsked ja konserveeritud puuviljad ja marjad; · liha ja lihatooted, suitsuliha, vorstid, loomsed rasvad; · piim ja piimatooted; · munad ja munamelanz; · kala, kalatooted ja vähid; · või ja toidurasvad; · alkohoolsed joogid; · mittealkohoolsed joogid, mineraalveed ning igasugused mittenaturaalsed joogid; · pagari presspärm; · konservid hermeetilises pakendis Sõltuvalt kiiresti riknevate kaupade tehnoloogilisest ja termilisest seisundist pealelaadimise eel liigitatakse kiiresti riknevad kaubad: · sügavkülmutatuiks (alla -18 0C),
Tallinna Tehnikaülikool referaat Rootsi majandus Rahvusvaheline majandus Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldised andmed........................................................................................................................ ..3 Majandus.....................................................................................................................................3 Rootsi väliskaubanduseksport perioodil 2007-2011...................................
3) Sahhariidid 1 % Lipiidid on molekulaarsed ühendid kehas, mis on vees mittelahustuvad. 4) Nukleiinhapped DNA 0,4% RNA 0,7% 1) Lihtlipiidid e. rasvad on propaantriooli (gültserooli) ja rasvhapete estrid Rasvad on tahked ja loomsed. Sisaldades rohkem 2-sidemeid on rasv vedelam. Vedelad rasvad e. õlid esinevad nii taimede kui ka mitmete loomade rakkudes 2) Liitlipiidid moodustuvad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste
Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse. Inimkonna ajaloo vältel on söödava toidu valik ja koostis oluliselt muutunud. Enamik toiduaineid, mida sööme, on looduslikud - kas taimsed või loomsed. Süüa võime neid töötlemata ehk toortoiduna või töödeldult. Esmavajalikke toiduaineid peame sööma igapäevaselt. Esmavajalike toiduainete kogus ja vahekord menüüs oleneb vanusest, soost ja üldisest energiakulust. ning alati on tervise seisukohalt kasulik teada, millest põhilised toiduained koosnevad ja kuidas nad meie tervisTOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on
valguosakese laengud ja hüdraatkiht. Optiline aktiivsus ja adsorptsioonivõime valkude lahuste optiline aktiivsus tuleneb neis olevate AH-jääkide optilisest aktiivsusest ja valgu konformatsioonist. Valgud võivad adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone. See muudab need ained lahustuvateks või blokeerib nende toimet/toksilisust. Makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsiooni printsiibid, tähtsamad esindajad Päritolu järgi: loomsed, taimsed, bakteriaalsed, viiruste valgud Paiknemise järgi: membraan-, tsütoplasma-, mitokondri-, ribosoomi-, lüsosoomi jne valkudest. Füsiko-keemiline klassifikatsioon: Polaarsed, Apolaarsed, Amfifiilised Struktuurne klassifikatsioon: 1. Lihtvalgud a)fibrillaarsed kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid(fibrinoogeen), müosiinid b)globulaarsed albumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid, gluteliinid 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
