fakultatiivparasiidid nugivad ainult soodsail juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt. Kõrgeltarenenud parasiitide hulka kuuluvad ka seened, bakterid ja teised mikroorganismid, mis kutsuvad esile haigusi nii taimedel kui ka loomadel. Praktiliselt igas suures organismide grupis, kaasaarvatud mikroorganismid (nahkhiired vampiiride perekonnast), on kasvõi mõni liik parasiite. Detridofaagid ja redutsendid Surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt., neid nimetatakse detriidiks. Eksisteerib hulgaliselt sellisele toidule orienteeritud organisme neid Endla Reintam, 2008/2009 14 nimetatakse detridofaagideks (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne.
lihaste kokkutõmme jne. Organismi võime valke sünteesida on piiratud, omastatakse loomse ja taimse valgu kujul toiduga, mis lähevad organismis kudede ülesehitamiseks(energiavajaduseks 11 13% kogu energiakulust). Ööpäevane valgu vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see poole suurem. Oluline on ka nende aminohappeline koostis 20-st teadaolevast on 9 asendamatud. *Toidus taimsed ja loomsed valgud, *Maos soolhappe juuresolekul jakaksteistsõrmiksooles lõhustatakse ensüümide mõjul aminohapeteks, millena imenduvad verre, *Kasutatakse uute valkude sünteesiks, vanade asendamiseks ja vähesel määral energiaks, *Varud: vabade aminohapete "fond", *Oksüdatsiooni lõpp-produktid: H2O, CO2 ja lämmastikku sisaldavadühendid, mis tekivad aminorühmast. Valkude ainevahetus: MAKS *Aminohapete desamiinimine (-ketohapete tekkimine)*Aminohapete transamiinimine
Organismi võime valke sünteesida on piiratud, omastatakse loomse ja taimse valgu kujul toiduga, mis lähevad organismis kudede ülesehitamiseks(energiavajaduseks 11 13% kogu energiakulust). Ööpäevane valgu vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see poole suurem. Oluline on ka nende aminohappeline koostis 20-st teadaolevast on 9 asendamatud peamiselt loomsed valgud (leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, teroniin, trüptofaan, valiin, histidiin). Neid organismis ei sünteesita (saab toiduga). Mida enam neid valgus on, seda suurem on valgu bioloogiline väärtus. Seedetraktis lõhustatakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ja edasi aminohapeteks pankrese fermetide toimel ja seejärel imenduvad peensoolest verre.
Kontrollitakse, kui palju väheneb määrde mass kuumutamisel. Määrete liigitus Plastseid määrdeid toodetakse erinevaks otstarbeks ja neid on üle 100 nimetuse. Otstarbe järgi jagunevad nad: 1) antifriktsioonmäärded; 2) kaitsemäärded; 3) tihendusmäärded. Paksendi päritolu järgi jagunevad määrded: · rasvased; · poolsünteetilised; · sünteetilised. Rasvasteks nimetatakse neid määrdeid, mille paksendi (seebi) lähteaineks on taimsed või loomsed rasvad. Sünteetiliste ja poolsünteetiliste määrete paksendi on valmistatud sünteetilistest rasvhapetest (nafteenhapetest). Sünteetilistel määretel on õli samuti sünteetiline. Enamik kasutatavatest määretest on tänapäeval poolsünteetilised või sünteetilised. Antifriktsioon plastsed määrded jagatakse kasutusala järgi: · universaalsed; · spetsiaalsed (erimäärded). Esimesi on võimalik kasutada paljudes eri masinates, teisi on ette nähtud kasutada ainult ühes
tootmine müügiks. Bioenergia -- biomassist toodetud soojus- ja elektrienergia ning biokütused. Biokütus -- biomassist toodetud vedel või gaasiline, transpordis kasutatav kütus: bioetanool, biodiislikütus, biogaas, biometanool, biodimetüüleeter, bio-ETBE, bio- MTBE, sünteetiline biokütus, biovesinik ja puhas taimeõli (Euroopa Parlamendi direktiivi 2003/30/EC artikli 2 lõige 2). Biomass -- põllumajanduslikust tootmisest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon (Euroopa Parlamendi direktiiv 2003/30/EC). Endale tootev elektrijaam -- ettevõte, mis toodab elektrienergiat kõrvaltegevusena kas täielikult või osaliselt oma vajadusteks, et tagada sellega põhitegevuse toimimine. Energia lõpptarbimine -- energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki
Vertebraatide algus võib ka kuuluda kambriumi, kuid kalad algavad veidi hiljem - ordoviitsiumis (505 - 438 MAT). Maismaa asustamine Muidugi olid mikroobid, vahest tsüaanobakterid, ka juba väga vara maismaal. Kuid maiasmaa asustamine tavalises tähenduses - see algab vahest ordoviitsiumi keskel vaskulaarsete taimedega. Selleks oli vaja ligniini ja spoore - või vähemasti nii arvatakse. Igatahes deevoni lõpul (360 MAT) oli maa paksult taimi täis. Devonist alates on ka vanimad loomsed maismaa fossiilid. Ilmselt artropoodsed herbivoorid. Karbonist alates teisi artropoode söövad artropoodid. Reptiilid alates karbonist ((360-286 MAT) - st. ka amnionilise muna teke. Imetajate tekkeaja suhtes on suuri lahkarvamusi - mõned kirjutavad, et alates ca 190 MAT, teised 150, kolmandad 120. Fossiilse tõendusmaterjali hindamise juures on üpris tähtsaks mõisteks leiu täiuslikkus. Selle hindamiseks on igasugu valemeid ja põhimõtteid, mida me aga vaatluse alla ei võta. Eelkõige
Kontrollitakse, kui palju väheneb määrde mass kuumutamisel. Määrete liigitus Plastseid määrdeid toodetakse erinevaks otstarbeks ja neid on üle 100 nimetuse. Otstarbe järgi jagunevad nad: 1) antifriktsioonmäärded; 2) kaitsemäärded; 3) tihendusmäärded. Paksendi päritolu järgi jagunevad määrded: · rasvased; · poolsünteetilised; · sünteetilised. Rasvasteks nimetatakse neid määrdeid, mille paksendi (seebi) lähteaineks on taimsed või loomsed rasvad. Sünteetiliste ja poolsünteetiliste määrete paksendi on valmistatud sünteetilistest rasvhapetest (nafteenhapetest). Sünteetilistel määretel on õli samuti sünteetiline. Enamik kasutatavatest määretest on tänapäeval poolsünteetilised või sünteetilised. Antifriktsioon plastsed määrded jagatakse kasutusala järgi: · universaalsed; · spetsiaalsed (erimäärded). Esimesi on võimalik kasutada paljudes eri masinates, teisi on ette nähtud kasutada ainult ühes
Nii näiteks sisaldavad mulla savimineraalid lisaks räni- ja alumiiniumiühenditele ka kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi; apatiit sisaldab fosforit ning mitmesugused settekivimid sisaldavad kaltsiumi ja magneesiumi. Need ühendid on mullas kindlalt fikseeritud ega leostu välja. Taimedele kättesaamatuid ühendeid esineb ka mulla orgaanilises osas. Lagunemata või lagunemise erinevates faasides olevad taimsed või loomsed jäänused, aga ka mikroorganismid sisaldavad toitaineid, mis ei ole veel mineraliseerunud – seega ei ole nad taimedele kättesaadavad. Toitainete omastamist ja sidumist mullaorganismide poolt (sh taimejuurte poolt) nimetatakse bioloogiliseks neeldumiseks. Eriti oluline on bioloogiline neeldumine vegetatsiooniperioodi lõpuks kasutamata jäänud nitraatide puhul, mil nad seotakse
TreA geeni transkriptsioon aktiveeritakse rakkude hüperosmootsetel kasvutingimustel. Glütsiin-betaiini produktsioon Osa mikroorganisme sünteesivad glütsiin-betaiini glütsiini metüleerimise teel, kasutades S-adenosüül metioniini metüülrühma doonorina. Enimkasutatav on aga teine rada koliini ensümaatiline oksüdeerimine. Kuna bakterid ise koliini ei sünteesi, hangivad nad seda väliskeskkonnast. Koliini allikaks on näiteks kõdunevad taimed ja loomsed koed. Bakteril E. coli on leitud transporter BetT, mis kasutab koliini transportimiseks prootonpotentsiaali. Bacillus'el on selleks aga kõrge afiinsusega multikomponentne ABC transporter. Rakku transporditud koliin metaboliseeritakse koliini dehüdrogenaasi BetT toimel glütsiin-betaiin aldehüüdiks ja seal edasi BetA ning BetB dehüdrogenaaside abil glütsiin-betaiiniks. Vastavaid ensüüme kodeerivad geenid avalduvad ainult siis, kui bakterite väliskeskkonnas on koliini
mitmed ensüümid nagu transglükolüsaasid, transpeptidaasid, karboksüpeptidaasid. Penitisilliin ja teised -laktaamid pärsivad transpeptidaasi ja karboksüpeptidaasi tööd ning blokeerivad peptidoglükaani sünteesi. Seega toime on passiivne. Lüsotsüüm on ensüüm, mis lõikab NAG ja NAM-i vahelisi -1,4- glükosiidsidemeid ning lagundab aktiivselt peptidoglükaani. Lüsotsüümi 21 sisaldavad loomsed seerumid, sekreedid (nt pisarad), fagotsütootilised lüsosoomid. Sellega kaitsevad hulkraksed organismid ennast patogeensete bakterite eest. Lüsotsüümile on eriti tundlikud G(+) bakterid, G(-) on vähem tundlikud, sest neil kaitseb peptidoglükaankihti välismembraan. G(+) bakteritel on peptidoglükaankihiga seotud teihhuuhapped. Teihhuuhapped on lineaarsed glütserooli või ribitooli polümeerid, mis on
Eluvormid veekogudes Eluvorm - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühmad. Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis päritolust olenemata on evolutsiooni vältel ühesugused kohastumised teatud tingimustes elamiseks 3.1. Pelaagos - avaveeosa asustavad organismid. 3.2. Plankton e. hõljum - vees vabalt hõljuvad organismid, fütoplankton - taimsed organismid (mikrovetikad), zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad, vähilaadsed), bakterplankton - avaveebakterid. Detriit - vees hõljuvad surnud organismid ja nende jäänused. Plankton ja detriit moodustavad sestoni. 3.3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad) 3.4. Bentos - põhja ja sellelähedast veekihti asustavad organismid. 3.5. Neuston - vee ja õhu piirpinda asustavad organismid. 3.6. Pleuston - organismid, millel osa kehast asub vees, osa veepinna kohal (põhiliselt
Selle vältimiseks raken- datakse puistelastilaevadel erimeetmeid – näiteks jaotatakse trümmid pikivaheseintega kaheks. Vedela lahtise kaubana ehk vedeliklastina veetakse merel toornaftat, naftasaadusi ning eri- nevaid toiduaineid, nagu piiritus, taimeõli, loomsed rasvad, mahlakontsentraadid jms. Üld- ehk tavaveosed Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Üld- ehk tükikaup on olnud peamine mereveoste liik merevedude ajaloos. Merereisi tingimus- test tulenevalt on enamasti tegemist pakitud kaubaga. Kasutatakse palju erinevaid pakendeid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
