Vanimad leiud on pärit Anatooliast. Sel ajal tunti ka algelist kangakudumist. Esimesi nööri- või võrgujäänuseid on leitud juba varasemast perioodist, samuti osati varem ka õmmelda. Ilmselt siiski alles neoliitikumis, 70006000 a eKr lisandus kangakudumine. Materjali selleks tehti ise, esmalt tarvitati taimseid kiude, arvatavasti oli esimeseks nõges, mõnevõrra hiljem hakati kasutama lina. Kõige hiljem võeti kasutusele loomsed saadused vill. Kõik eeltoodud olid siiski vaid välised nähtused, mis kaasnesid suurema sisulise muutusega, selleks oli uue elatusviisi kasutuselevõtmine. Selleks uueks elatusviisiks said maaviljelus ja karjakasvatus, millega sai alguse elatusvahendite süstemaatiline tootmine. Seda arengut on nimetatud ka neoliitiliseks revolutsiooniks. Niivõrd suured muutused majandus- ja eluviisides toovad alati kaasa ka
ilmastikujumalused, pühakohad Aletajad ja karjakasvatajad Looduselemendid, teadja/ravitseja, paigahaldjad esivanematega seotud kultuskohad Lõunapoolsemad maaviljelejad Dualistlikud kontseptsioonid, taevaisa ja maaema, viljakushaldjad, külapühamud, ohvripaigad Totemism esivanemad on taimsed või loomsed kujud, mitte inimlikud. Kõige dualistlikum maailma religioon on vana pärsia/iraani usund sorvastism on olemas ürg hea ja ürg halb/ ürg valgus ja ürg pimedus, mille vaheline võitlus toimub terve elu. DUALISM HEA JA KURJA VÕITLUS. ANIMISM USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV. RÄNDLINNUD (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes: TAMM ja tema raiumine, väike vend tuleb ja tapab ära
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toe...
sagedus, meetod ja teostaja. Seire tabelis peab olema lahter seire tulemuste märkimiseks, vajadusel analüüsimiseks ning seire teostaja allkiri. Kui nüüd võtta kokku eeltingimuste programmidest ning ohtude analüüsil moodustunud kontrollitavad etapid, oleks järgmiseid seirelehti: Seireleht nr 1 „Toidu vastuvõtt” Seireleht nr 2 „Külmaahela katkematuse kontroll” Seireleht nr 3 „Ettevõttes tekkivad loomsed kõrvalsaadused”(juhul, kui ettevõttes tekib loomseid kõrvalsaadusi) Seireleht nr 4 „Kahjurite ennetamise ja tõrje kontroll” (va juhul, kui seiret teostab teenust pakkuv kahjuritõrjefirma) Seireleht nr 5 „Pesemis- ja desinfitseerimisplaani toimimise kontroll” Seireleht nr 6 KKP 1 „Jahutatava toidu temperatuur peale 2 tunnist jahutamist” Seireleht nr 7 KKP 2 „Kuumtöödeldud toidu sisetemperatuur” Seireleht nr 8 KKP 3 …..
ilmastikujumalused, pühakohad Aletajad ja karjakasvatajad Looduselemendid, teadja/ravitseja, paigahaldjad esivanematega seotud kultuskohad Lõunapoolsemad maaviljelejad Dualistlikud kontseptsioonid, taevaisa ja maaema, viljakushaldjad, külapühamud, ohvripaigad Totemism – esivanemad on taimsed või loomsed kujud, mitte inimlikud. Kõige dualistlikum maailma religioon on vana pärsia/iraani usund sorvastism – on olemas ürg hea ja ürg halb/ ürg valgus ja ürg pimedus, mille vaheline võitlus toimub terve elu. DUALISM – HEA JA KURJA VÕITLUS. ANIMISM – USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV. RÄNDLINNUD – (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes: TAMM – ja tema raiumine, väike vend tuleb ja tapab ära
karjatamise ja ebaõige maa- ja veekasutamise tagajärjel. Detergendid sünteetilised pesemis-, märgamis- ja puhastusvahendid, mis erinevalt seebist sisaldavad neutraalseid mitteleeliselisi aktiivseid pesemisaineid. Eelistatakse nn. pehmeid, bioloogiliselt lagundatavaid anioonaktiivseid detergente vastandina katioonaktiivsetele. Detergendid sisaldavad polüfosfaate ja on peamisi vee fosforiga rikastajaid (eutrofeerumine). Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Detridofaagid surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Detsibell akustikas helirõhu muutuse mõõtühik, 0,1 belli. Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse)
Mullatekkeprotsess on bioloogilise aineringe see osa, mis toimub murenemiskooriku pindmises kihis seoses ainete ja energia muundumise ja ümberpaigutumisega vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega. Muld on seega tekkinud mitmesuguse koostise ja omadustega kivimitest taimsete ja loomsete organismide elutegevuse ja elu-tegevuse produktide mõju all erinevates keskkonnatingimustes erineva aja jooksul. Mullatekke tegurid: 1. Bioloogiline faktor - taimsed ja loomsed organismid: bakterid, seened, vetikad, kõrgemad taimed, närilised, mutid, ussid, ainuraksed, putukavastsed jne. · suurim tähtsus autotroofidel · taimede ja loomade kaudu toimub vabanenud toitainete akumulatsioon 1. Lähtekivim - mineraalne alus, millel muld moodustub. Pärandab mullale oma mehaani-lised, füüsikalised, mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. 2
tõusuga. Difusioon põhjustab kontsentratsioonide ühtlustumist, nt. vee ja suhkru lahuse kokkupuutel ilma segamata. lahuse ja lahusti eraldamisel membraaniga, mis ei lase läbi lahustunud aine molekule, vaid ainult lahusti molekule, toimub lahusti ühesuunaline difusioon läbi poolläbilaskva membraani. Seda protsessi nim. OSMOOSIKS: osmoos võin toimuda ka eri kontsentratsioonidega lahuste vahel. Poolläbilaskvateks membraanideks on nt. taimsed ja loomsed kiled (rakumembraanid, veresooned). Vesi tungib läbi membraani ja vedeliku tase tõuseb. Lisarõhu, mis paneb seisma lahusti ühesuunalise liikumise läbi poolläbilaskva membraani nim. Osmooseks rõhuks (tähis:pii): = c*R*T. võrrandi tuletas katseandmete põhjal 1887. a van´t Hoff. V*=nRT Osmoosil on oluline koht loomade, taimede ja inimeste elutegevuses. Rakuseinad on poolläbilaskvate omadustega. Vesi läbib neid kergesti, kuid rakuvedelikus lahustunud ained peaaegu mitte
koostada seirelehed, kuhu on märgitud (kriitilise-) kontrollpunkti iseloomustus, seire sagedus, meetod ja teostaja. Seire tabelis peab olema lahter seire tulemuste märkimiseks, vajadusel analüüsimiseks ning seire teostaja allkiri. Kui nüüd võtta kokku eeltingimuste programmidest ning ohtude analüüsil moodustunud kontrollitavad etapid, oleks järgmiseid seirelehti: Seireleht nr 1 ,,Toidu vastuvõtt" Seireleht nr 2 ,,Külmaahela katkematuse kontroll" Seireleht nr 3 ,,Ettevõttes tekkivad loomsed kõrvalsaadused"(juhul, kui ettevõttes tekib loomseid kõrvalsaadusi) Seireleht nr 4 ,,Kahjurite ennetamise ja tõrje kontroll" (va juhul, kui seiret teostab teenust pakkuv kahjuritõrjefirma) Seireleht nr 5 ,,Pesemis- ja desinfitseerimisplaani toimimise kontroll" Seireleht nr 6 KKP 1 ,,Jahutatava toidu temperatuur peale 2 tunnist jahutamist" Seireleht nr 7 KKP 2 ,,Kuumtöödeldud toidu sisetemperatuur" Seireleht nr 8 KKP 3 .....
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
Vesinik on värvuseta, maitseta ja lõhnata kõige kergem gaas, väga madala keemistemp ja sulamistemp. Võrreldes teiste gaasidega on vesiniku molekulil kõige väiksem mass (aatom- ja molekulmass) ning sellest tingitud suurim liikumiskiirus. Vesiniku ja hapniku segu mahuvahekorras 2:1 nimetatakse paukgaasiks (kergesti plahvatav segu). Kasutusalad: ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. margariin): Vesinikuga muudetakse taimsed ja loomsed rasvad (õlid) tahketeks, mis on aluseks margariini tootmisele. vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine metallide lõikamine, keevitamine Ühendid: Tähtsamateks vesinikuühendeiks on vesi ja vesinikperoksiid. H2O2 vesinikperoksiid on värvustea või nõrgalt sinaka värvusega vedelik. Võrreldes vesinikperoksiidi
*ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu *sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalselt või tekivad dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahelisel reaktsioonil Kolloidlahuse puhastamine *Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine disperssest faasist *dialüüs (kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil). Membraani materjalid: tselluloos, loomsed kilied jne. *ultrafiltratsioon (pöörosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenpoorilise membraani) *geelkromatograafia (uuritav lahus surutakse läbi kromatograafi kolonni) *hemodialüüs (meetod mürgiste ainete eemaldamiseks verest) *elektrodialüüs (kolloidlahused, kus lisandiks on elektrolüüt) Dialüüs Protsess ise põhineb sellel, et ioonid ja molekulid tungivad läbi membraani pooride, kolloidosakesed ja makromolekulid aga membraani ei läbi
Allergeeniks nimetatakse tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni. 5. Millised on 4 põhilist allergeenide gruppi? Nimeta. ???? Siseõhus, välisõhus, kutseallergeenid ja toiduallergeenid. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: eksoallergeenid ja endoallergeenid Eksoallergeenid jagunevad omakorda mittenakkuslikud (tolmulestad, õietolm, toiduained, ravimid jm) ja nakkuslikud (bakterid, viirused, seened) 6. Millised allergeenid on sagedasemad lapseeas? Õietolm, elamutolm, loomsed allergeenid (loomade karvad ja nahaosakesed), toiduained, ravimid, putukahammustused, seeneeosed. 7. Millised on sagedasemad allergia avaldumisvormid lapseeas? Anafülaksia- kiire allergiline üldreaktsioon, ilmneb mõni minut pärast kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid võivad olla kerged (sügelus, nõgeslööve, seedetrakti vaevused, nohu, astma) või eluohtlikud (anafülaktiline šokk).
Replikajäljendite meetod. Auksotroofid- mikroorganismide tüvi, mis kasvavad mingi spetsiifilise toitaine olemasolu korral, selekteerida saab neid tõstes teise toitainesse replikajäljendite meetodit kasutades. Replikate/jäljendite tegemist kasutatakse muteerunud tüvede tuvastamiseks (tõstetakse templiga). Selliste auksotroofsete tüvede hoidmiseks tuleb nad pidada selektsiooni all! Minimalsele söötmele tuleb lisada minimeerivat ainet. E.Colil tekib mutatsioon106 -107 aluspaari kohta 5. Loomsed rakukultuurid, nende erinevus mikroorganismide kultuurist. · Loomsed rakud vajavad rikastatud söödet. · AA: his, leu, ile, lys, met, phe, thr, trp, val + cys, glu, tyr · Seerum on vere mitterakuline osa. · Vitamiinid, kasvufaktorid (nt NGF, EGF, IL) insuliini, transferriini · Tavaliselt kasvavad tasapinnal, mis on kaetud spetsiaalse maatriksiga. Selline maatriks on kinnituskohaks ECMile-hüaluroonhape, kollageen ja teised ECM valgud
Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast. Oluline on nii loomsete kui taimsete valkude kasutamine menüüs -soovitus eriti taimetoitlastele! Samas tarbivad segatoitu eelistavad inimesed liiga palju loomseid valke ning vähem taimseid, nemad võiksid suurendada just taimsete valkude tarbimist. Head loomsete valkude allikad on linnulihas, punases lihas, kalas, munades, piimas, madala rasvasisaldusega juust, tofu. Loomsed valgud on tihti samal ajal suure rasvasisaldusega. Terviseriskide vähendamiseks on oluline vältida liha liigset tarvitamist valgu allikana. Piisavalt taimseid valke saab tarvitades igapäevaselt täisteraviljatooteid (leiba, sepikut, pastatoite). Valguallikad on tavaliselt ka väga head B-grupi vitamiinide, raua ja foolhappe allikad. Kui rasedal on probleeme kehakaaluga tuleks silmas pidada, et tema menüüs oleks vähem sahharoosi ja rasvu ning rohkem valku.
Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor jt; · mikroelemendid - tsink, jood, vask mangaan, broom. Muud koostisosad · orgaanilised happed õunhape, salitsüülhape, bensoehape, oblikhape, sidrunhape, piimhape · park-, lõhna-, värv- ja pektiinained; · fermendid; · fütontsiidid, alkoloidid
Sellesse toiduaineterühma kuuluvad ained sisaldavad suurel hulgal kaloreid, aga vitamiine ja mineraale sisaldavad vähe või üldse mitte. Püramiidi keskosa Mõõdukas koguses vajab meie organism valkusid ehk proteiine ning need moodustavad püramiidi keskosa ülemise poole. Piim, jogurt, juust, samuti liha, kala, linnuliha, kuivatatud oad, munad ja pähklid - kaks erinevat toiduainete gruppi, mille enamjaolt moodustavad loomsed toitained - on tähtsad valgu, kaltsiumi, raua ja tsingi allikaks. Võimaluse korral vali taine liha, nahata linnuliha, kala ning madala rasvasisaldusega piimatooted kontrollimaks rasva ja kolesterooli taset. Piira fritreeritud toitude osakaalu, see aitab ka rasva ja kalorite liigse kogunemise vastu. Rohkem peaks sööma puu- ja juurvilju, mis täiendavad püramiidi alustala. Peale selle, et puu- ja juurviljad on parim allikas vitamiinide, mineraalide ja kiudainete
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhu...
Loomad Kas ohtlike loomade (näiteks pullid, sead, hobused, koerad) pidamiseks on rajatud suletud ala? Kas suletud ala hoitakse korras ja kas loomadele ligipääs on välistatud? Kas loomadega töötamisel kasutatakse loomade hooldamiseks ja juhtimiseks sobivaid vahendeid? Kas loomade transportimiseks on olemas sobivad vahendid ja kas need on heas korras? Bioloogilised ohutegurid Kas majandis leidub bioloogilisi ohutegureid (taimed, loomad, loomsed ained, orgaaniline tolm, jäätmed jms)? Kas bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutumise riski on piiratud või vähendatud? Kas bioloogiliste ohuteguritega töötamisel on tagatud ohutus? Vedelike hoiustamine Kas hoiukohad on korralikult taraga piiratud? Kas tarad on heas korras? Kas maa-alustel hoidlatel ja mahutitel on olemas sobivad katted ja kas need on heas korras?
paberümbrikes või plastkottides. Säilimise kohapealt on väga oluline paberi kvaliteet, millele taimed monteeritakse. Varased heraabriumid (17-19. Saj 1. Pool), mis on monteeritud kaltsupaberist lehtedele, on väga hea kvaliteediga.Hilisemate herbaariumite jaoks on kasutatud halvakvaliteedilist paberit, mis muutub ajaga happeliseks, hapraks. Paberi PH peaks olema 7-8. Sildid peavad olema arhiivisäilituspaberist. Osa kleeplinte võib kiiresti lagundada taimi ja alusmaterjali. Loomsed liimid kaotavad vananedes oma liimivad omadused ja muutuvad jäikadeks. Sageli kasutatavad herbaariumid kipuvad mehaaniliselt lagunema. Biokahjustustest on levinumad putukad, hallitusseened. Isektisiitididega töödeldud kogudest eralduvad aurud on peamiseks õhusaaste allikaks hoidlas. Ventilatsioonisüsteem tuleks varustada vastavate filtritega. Neile sobivad jahedad hoiutingimused, temperatuur alla 17C ja suhteline õhuniiskus 35-50%. Valgus mõjub taimedele väga halvasti.
Loomad Kas ohtlike loomade (näiteks pullid, sead, hobused, koerad) pidamiseks on rajatud suletud ala? Kas suletud ala hoitakse korras ja kas loomadele ligipääs on välistatud? Kas loomadega töötamisel kasutatakse loomade hooldamiseks ja juhtimiseks sobivaid vahendeid? Kas loomade transportimiseks on olemas sobivad vahendid ja kas need on heas korras? Bioloogilised ohutegurid Kas majandis leidub bioloogilisi ohutegureid (taimed, loomad, loomsed ained, orgaaniline tolm, jäätmed jms)? Kas bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutumise riski on piiratud või vähendatud? Kas bioloogiliste ohuteguritega töötamisel on tagatud ohutus? Vedelike hoiustamine Kas hoiukohad on korralikult taraga piiratud? Kas tarad on heas korras? Kas maa-alustel hoidlatel ja mahutitel on olemas sobivad katted ja kas need on heas korras?
Eesti üks tähtsamatest kaubandusparteritest on Venemaa ja Rootsi kõrval kindlasti Soome. 2012. aastal oli kaubavahetuse käive Soomega kokku 3804,5 mln eurot, millest eksport moodustas 1823,3 miljonit. Aastal 2012 eksporditi Eestist kaupu Soome 14,5% Eesti koguekspordist. Suurim eksporditav kaubarühm moodustus elektriseadmetest, mööblist ning raud- ja terastoodetest. Kaubarühm Eksport Soome (%) Elusloomad ja loomsed tooted 2,3 Taimsed tooted 6,0 Valmistoidukaubad; joogid; tubakas 4,6 Mineraalsed tooted 3,7 Keemiatooted sh. plastmassid ja plasttooted, 19,1 kummitooted
immuunreaktsioonide abil kõiki võõraineid antigeene kogu kehas. Immuunsüsteem reageerib põhimõtteliselt ühtmoodi kõigile antigeenidele. Immuunsüsteemi olulisim osa on lümfiringe. Antigeenideks nimetatakse kõiki aineid, mida organismi immuunsüsteem peab võõraks ja seega vastab neile immuunreaktsioonidega immuunvastusega. Antigeenide liigid: · eksogeensed (väljast pärit) nakkuslikud (mikroorganismid) mittenakkuslikud (ravimid, toiduained, taimsed ja loomsed tolmud, keemilised ained, koeantigeenid) · endogeensed muutunud rakud ja molekulid Organismi kaitsetasandid (kaitseliinid): 1. Nahk ja limaskestad peavad mehhaaniliselt kinni 99,9% mikroobidest ja võõrainetest, mitmed näärmete sekreedid (nt higi, maomahl), tapavad mikroobe, naha normaalne mikrofloora takistab võõraste bakterite kasvu. 2. Mittespetsiifiline immuunsus immuunsüsteemi teatud osad hävitavad pidevalt kõike
8.3. Elupaigad ja eluvormid järves. Eluvorm - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis nende päritolust olenemata on evolutsiooni vältel saanud sarnased kohastumised teatud tingimustes elamiseks. ELUVORMID VEEKOGUDES 1. Pelagos - avaveeosa asustavad organismid. 2. Plankton e. hõljum - vees vabalt hõljuvad organismid: a) fütoplankton - taimsed organismid (mikrovetikad), b) zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad, vähilaadsed), c) bakterplankton - avaveebakterid. Vaata ka allolevat filmi planktilistest organismidest ja nende tähtsusest! Detriit - vees hõljuvad surnud organismid ja nende jäänused. Plankton ja detriit koos moodustavad sestoni. 3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad). 4. Bentos - põhja ja sellelähedast veekihti asustavad organismid. 5. Neuston - vee ja õhu piirpinda asustavad organismid. 6
[RT I 2004, 63, 442 - jõust. 29.08.2004]. https://www.riigiteataja.ee/akt/688026 Sootalu, T. (2011). Teravili. Nisujahu. http://www.hkhk.edu.ee/teravili/nisujahu.html Sootalu, T. (2012). Riis. http://www.hkhk.edu.ee/vanker/riis/riis.html Toidutare. (s.a.) Toiduained. Munapulber.http://toidutare.ee/t %C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/toiduained/14116/ 59 Tölp, S. (2010). Loomsed söödad, vadak. http://ph.emu.ee/~irjel/Sootmine/sootade %20moodul/vadak.html Vikipeedia. (30.11.2013). Tärklis. http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4rklis Vikipedia.(14.11.2014). Glükoos. http://et.wikipedia.org/wiki/Gl%C3%BCkoos Ökosahver. (04.05.2006). Täisteranisujahu ehk grahamjahu. http://www.sahver.ee/taeisteranisujahu-ehk-grahamjahu 60
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4. Elusorganismid on võimelised paljunema b. Inimese keha ja maakoore atomaarse koostise võrdlus: Võttes 8 enamlevinut keemilist eleme...
Cl ioone on vaja maos soolhappe sünteesiks. Koos Na-ga annavad soolaka maitseaistingu keelele. Mikroelemendid (Valik metallid: Fe; Zn jt. ja mittemetallid: J; Si jt.). See, et neid vaja väikses koguses ei tähenda, et neid üldse vaja pole. Mikroelementide üleküllus on ohtlikum kui nende MÕÕDUKAS puudus. Fe heemi koostises hemoglobiinis, raua puudus põhjustab aneemiat e kehv veresust (kõige levinum vaegushaigus maailmas). Suukaudsed Fe preparaadid on riskantsed. Fe allikad: loomsed toiduained ja rauaga rikastatud helbed jms. Zn- vastutab maitsetundlikuse eest. Vanematel inimestel tsingiseoseline maitsetundlikkus väheneb. Tagajärjeks on maitsmismeele häirumine. Süüa tehes diskussioonid teemal soolane/vähesoolane. Tsink kontrollib spermatogeneesi. Tsingi rikkad toiduained on austrid. Aastal 529 andis paavst Benediktus välja teesi, et kloostrites oli keelatud sooljavereliste neljajalgsete söömine, et mitte tekitada suguiha,
tervisliku toitumise põhimõtetest. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 2.3.Toitained ja toidu energeetiline väärtus 27 Toit on kõik see, mida me sööme. Toiduained on toiduks kasutatavad loomsed ained või ainesegud: liha, munad, piim taimsed ained või ainesegud: köögiviljad, puuviljad, pähklid mineraalse päritoluga ained või ainesegud: keedusool Toitained on toiduaine koostisosad, mis seedimise tulemusel imenduvad organismi. Need on vajalikud ainevahetuseks, organismi kasvuks, keharakkude uuenemiseks, energia taastamiseks. Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi. Need on vajalikud
liivadest kruusadeni 3)fluvioglatsiaalsed setted-liivad, kruusad 4)lõimiselt kahe või mitmekihilised lähtekivimid, kus moreen on kaetud hilisema settega 5)soomuldade lähtekivimiks on turvas. Muldade orgaaniline osa Mulla orgaanilise aine allikateks on peamiselt kõrgemad taimed, mis fotosünteesi käigus veest, süsihappegaasist ja mineraalsooladest sünteesivad Päikese energia osavõtul orgaanilist ainet. Olulised on ka samblad, samblikud, vetikad, seened ja ka mitmed loomsed organismid. Pärast elutegevuse lõppu ladestub taimne-loomne jäänus mulla pinnale või selle pindmisesse kihti ning algab selle lagunemine ehk mineralisatsioon, mis on sisuliselt fotosünteesile vastandprotsess. Lagulõpp-produktideks on mineraalsoolad, vesi , süsihappegaas ja eraldub energiat. Orgaanilise aine koostiskomponendid on: 1)vesi 2)süsivesikud 3)ligniin (puitaine) 4)lämmastikuühendid (valkudest) 5)rasvad 6)vaigud 7)vahad 8)parkained. Erinevates taimsetes-loomsetes organismides
türoksiin jt. aktiivse ja passiivse transpordi inhibeerimine läbi sooleseina ning soole epiteelkoe rakkude nekroos. Pikaajalisel toitumisel toorete kaunviljadega võib tekkida kasvupidurdus ja koguni struuma (goiter). Akuutse süsteemse eksponeerumise tulemusena lektiinidele võib tekkida surmav maksa ja teiste organite kahjustus. ensüümi inhibiitorid · Kuigi paljud taimsed ja loomsed toidud sisaldavad proteaaside, amülaaside ja lipaaside inhibiitoreid, on siinkohal mõtet puudutada vaid proteaaside inhibiitoreid. Neid leidub sellistes taimedes nagu sojauba (Kunitzi inhibiitor) ja teised oad, hernes, teraviljad, ristik, kartul jt. Suures enamuses on nad trüpsiini, leidub aga ka kümotrüpsiini ning karboksüpeptidaas B inhibiitoreid. On vähe tõenäoline, et keegi sööb mingit ühte
Saavad püsida õhus ühel kohal. Vastsed taim-, rööv- või detriiditoidulised. Hävitavad lehetäisid ja kimalaste vastseid. Päriskärblased on hallikad või mustad, üksteisega väga sarnased, keskmise suurusega ja väga viljakad kärbsed. Rohkem kui 4000 liiki. Vastsed toituvad: 1) taimekudedes, 2) lagunevates taimejäänustes, 3) teiste kärbeste vastsetest, 4) ajutiste või püsiparasiitidena loomadel. Valmikute toiduks on nektar, mitmesugused taimsed ja loomsed jäänused mis sisaldavad valke ja suhkruid ning mõnedel ka veri. Rida liike on sünantroobid, tuntuim nendest toakärbes. Toakärbes eelistab elada inimasulates, kus on piisavalt toitu. Ühel emasel toakärbsel võib olla teoreetiliselt vegetatsiooniperioodi jooksul kuni 5 triljonit järglast. Nende peata vastsed arenevad seedenõredega vedeladatud toidukördi sees. See võimaldab toitu kokku hoida. Toakärbes on tuntud haigusetekitajate levitaja, kuna need ei hukku kärbse sooles
mahla- ja muud jäätiselaadsed tooted, milles piima ega sellest valmistatud saadusi pole kasutatud. (Ibid) 5.6 Piimatooted Köögikoor Köögikoor on mõeldud soojade roogade valmistamiseks, see ei tõmbu kuumutamisel kokku, nagu võib juhtuda rõõsa koorega. Niisugune koor kannatab hästi pikemaajalist kuumutamist, sellele võib lisada tsitruseliste mahla – toidu sisse ei teki tükke. Rama Cremfine’i sarja toodetes on loomsed rasvad asendatud taimsete rasvadega. Tooted sobivad koostiselt ka neile, kes ei talu piima või laktoosi, samuti taimetoitlastele. (Kikas, et al., 2012) Piimakonservid ja pulbrilised piimatooted Pulbrilised piimatooted saadakse tooraine kuivatamisel, s.t toorainest eraldatakse vesi. Nii saadakse toode, mis on madala niiskusesisaldusega ja oluliselt pikema säilimisajaga kuijoogipiim. Pulbriliste piimatoodete transportimine on mugavam, transpordikulud väiksemad
Tavatingimustes ja madalal temp on väheaktiivne, toatemp reageerib vaid flouriga. Kasutusalad: õhupalli täitegaasina, aastas toodetakse 3·108 kg. Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks.(ka vesinikkloriidi, süsivesinike, alkoholide sünteesis lähteaine). Kolmandik metallide hüdrometallurgiliseks ekstraktsiooniks: Cu2(aq) + H2(g) Cu(s) + 2H(aq) (redutseerijana metallimaakidest metallide tootmine) Margariini tootmine (taimsed ja loomsed rasvad (õlid) muudetakse tahketeks, mis on aluseks) Orgaanilises sünteesis rakendatakse seda hüdrogeenimisreaktsioonidel. Vesiniku-.hapniku põleti leegis toodetakse ja töödeldakse kvartsklaasi ja sulat metalle. Vedelat H2 kasut raketikütusena ja kosmonautikas. . 8. Vesiniku olulisemad ühendid (hüdriidid ja oksiidid): kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Olulisemad ühendid on vesi ja vesinikperoksiid H2O2saamine:
Ka linnud võivad levitada. Sõralised nakatuvad, hobused ei nakatu! Veised on kõige vastuvõtlikumad SST-le. Sead on vahelüliks viirusega saastunud sööda (toidu-ja tapajäätmed) ja teiste loomaliikide vahel. Veised on arvestatavad SST indikaatorid, sead on arvestatavad SST võimendajad. Ka inimesed võivad nakatuda suu- ja sõrataudi. Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, nende eritised. Viirusega saastunud sööt, vesi, allapanu, inimesed, loomsed saadused, transpordivahendid jne. Kui leitakse viirus farmis, siis tuleb veretu tapmine, kogu kari likvideeritakse. Kliinile pilt: Haavanduvad villid suuõõnes, keelel, ninamokapeeglil, sõravahes- ja piirdel, udaral. Vesivillid lõhkevad kiiresti (24 tunniga). Vasikatel ei teki kunagi ville, neil on tugev kõhulahtisus. Noorloomadel üksikjuhtudel raskekujuline müokardiit, täiskasvanud loomadel komplikatsioonina “tiigersüda”
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
millele järgneb oluliste toiteainete nagu aminohapped, rasvad, vitamiinid, mineraalid, türoksiin jt. aktiivse ja passiivse transpordi inhibeerimine läbi sooleseina ning soole epiteelkoe rakkude nekroos. Pikaajalisel toitumisel toorete kaunviljadega võib tekkida kasvupidurdus ja koguni struuma (goiter). Akuutse süsteemse eksponeerumise tulemusena lektiinidele võib tekkida surmav maksa ja teiste organite kahjustus. Ensüümi inhibiitorid: Kuigi paljud taimsed ja loomsed toidud sisaldavad proteaaside, amülaaside ja lipaaside inhibiitoreid, on siinkohal mõtet puudutada vaid proteaaside inhibiitoreid. Neid leidub sellistes taimedes nagu sojauba (Kunitzi inhibiitor) ja teised oad, hernes, teraviljad, ristik, kartul jt. Suures enamuses on nad trüpsiini, leidub aga ka kümotrüpsiini ning karboksüpeptidaas B inhibiitoreid. On vähe tõenäoline, et keegi sööb mingit ühte toorest inhibiitoriallikat nii palju, et järgneda võiks tõsine akuutne mürgistus.
Viiruste kapsiid § Kapsiidi ülesandeks on kaitsta nukleiinhapet kahjustavate faktorite eest § Vastutab seostumise eest makroorganismi rakuga (ilma envelope'ta viirustel) virionil olevad virus attachment protein seostuvad rakuliste retseptoritega. § Kapsiidi valgulisi alaühikuid (kapsomeere) on palju § Kapsiidi alusel pannakse paika viirusosakeste sümmeetria (kuubiline, helikaalne, kompleksne). Kuubiline sümmeetria Kuubiline sümmeetria. Seni teada olevad loomsed viirused on ikosaeedrid, DNA või RNA on pakitud sümmeetrilisse karpi - ikosaeedrisse (20 tahukas), mis võib koosneda 12, 32, 72, 92, 162 või 252 kapsomeerist. Helikaalne sümmeetria 1 Helikaalse sümmeetria korral on valgulised alaühikud seostunud regulaarsete vahemaade tagant viiruse nukleiinhappega, tulemuseks on helikaalne struktuur. Moodustunud filamentoosne nukleiinhappe ja valgu kompleks pakitakse seejärel envelope.
joo toidu kõrvale vett ( päevas tarbitakse suu kaudu 1,5 1 vett ) 5. Tarbi rasvu mõõdukalt! toiduainetes on 55% varjatud rasvu (näiteks paljud ameeriklased viskavd ära ka grillkananaha, sest naha all kolesterool ja rasv), eelista taimeõlisid. 6. Hinda valke! valgud on rakkude ehitusmaterjaliks ja organism vajab kogu aeg materjali kasvamiseks taimsed valgud esinevad juur- ja puuviljades, loomsed piimas,munas,lihas jne. 7. Ole ettevaatlik süsivesikutega ja vali neist "parimad"! süsivesikuid leidub puu-ja juurviljades, leivas, saias, vees, mees, suhkrus, jahutoodetes, makaronides, maiustustes, kookides, kreemides, mahlades jne. mesi- ära lisa mett soojendatud toitudele, kuna soodustab jääkainete teket. 8. Mineraalaineid võib vaja olla ainult mikrogramme ! unehäired jalalihaste spasmidest võivad põhjustatud olla Ca-Mg puudusest!
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
21 KALAKASVATUSE ERIALA Tsink tsingi puudus põhjustab kõige sagedamini noorsigadel parakeratoosi, eriti kui sääta sigu Ca rikka söödaga. Tsingi tähtsus organismis avaldub A-vitamiini ainevahetuse kaudu. Tsink on oluline ensüümide aktivaator, selle kaudu osaleb glükolüüsili ja trikarboonhapete tsüklis. Raud osaleb hemoglobiini koostises gaaside ainevahetuses. Ta on ainuke mineraalelemenet, mida loomsed endogeenselt ei väljuta. Raud on organismi valkude koostises. Praktikas tuleb Fe puudust ette vaid noorloomadel, siis kui on aktiivne verelooma. Vask vask ei osale gaaside ainevahetuses, kuid ta soodustab raua sisenemist hemoglobiini. Vaske sünteesitakse koos rauaga. Vase üledoseerimine on ohtlik, kuna põhjustab maksarakkude kärbumist. Naatrium Na tuleb alati puudus. Seleen selle puudumisel tekib maksakudede ja lihaste kärbumine ning noorloomadel
Osa aminohapetest peab aga organism kindlasti saama toiduvalguga: need on asendamatud aminohapped. Nende hulka kuuluvad näiteks lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin. Histidiin ja arginiin on osaliselt asendatavad (sünteesikiirus organismis väike), tsüsteiin ja türosiin aga tinglikult asendatavad (sünteesitakse organismis asendamatutest aminohapetest metioniinist ja fenüülalaniinist). Kõrge bioloogilise väärtusega on loomsed valgud, sest need on kõige kergemini muudetavad teise loomorganismi kehavalguks. Taimsed valgud on madalama bioloogilise väärtusega, soodsas vahekorras on üldiselt kartuli ja riisi valkude aminohapped. Mäletsejalised omastavad toiduvalgu läbi mikrobiaalse valgu vaheetapi, seega ei ole loomsel ja taimsel valgul nende jaoks suurt bioloogilist erinevust. Valguainevahetuse üle otsustatakse organismi lämmastikubilansi järgi. N-bilanss saadakse, kui võrreldakse toiduga
loodusvarade kasutamises on üha kasvava osatähtsusega Majanduselu rahvusvaheliseks muutumine (Globaliseerumine) _Piirkondade vahelised erinevused Maailma majanduses ja loodusvarade kasutamises on üha kasvava osatähtsusega Majanduselu rahvusvaheliseks muutumine (Globaliseerumine) Piirkondade vahelised erinevused vajab olemasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt. Otse loodusest võetav (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused, kaevandatavad maavarad) põllukultuurid Loodusvarade liigitus, olulisim põhimõte peab silmas loodusvarade ammendatavust ja sellest johtuvat aruka tarbimise vajadust. Ammendamatud õhk, vesi, päikeseenergia Taastuvad mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets, veevarud ja toit, ka osa jõuvarusid biomassi energia Taastumatud maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
õhuga piirkondades (kuigi ei välista saastatud õhu kahulikku mõju kopsudele, kuid see ei olevat enamasti allergeense päritoluga) Antibiootikumide kergekäeline kasutamine (mikrofloora muutus) Uued toiduainete tootmistehnoloogiad; SAMAS: Janeway’st => puuduvad tõendid, et muutused inimeste toitumises seletaksid allergia esinemise suurenemist. Tubakasuits, tolmud (taimed, kodutolm), putukamürgid, loomsed valgud, ravimid (penitsilliin jt). Muutusi organismi mikroobikoosluses peetakse kõige usutavamaks allergia leviku suurenemise põhjuseks, sealhulgas muutused antibiootikumide kasutamise tõttu ja lastel Th2 reaktsioonide esinemine Th1 stimuleerivate infektsioonide puudumise tõttu. Allergia teket mikroobikoosluse muutuste tõttu toetab ka allergia tekke hügieeni hüpotees: liigne hügieen põhjustab allergiate leviku
Osa aminohapetest peab aga organism kindlasti saama toiduvalguga: need on asendamatud aminohapped. Nende hulka kuuluvad näiteks lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin. Histidiin ja arginiin on osaliselt asendatavad (sünteesikiirus organismis väike), tsüsteiin ja türosiin aga tinglikult asendatavad (sünteesitakse organismis asendamatutest aminohapetest metioniinist ja fenüülalaniinist). Kõrge bioloogilise väärtusega on loomsed valgud, sest need on kõige kergemini muudetavad teise loomorganismi kehavalguks. Taimsed valgud on madalama bioloogilise väärtusega, soodsas vahekorras on üldiselt kartuli ja riisi valkude aminohapped. Mäletsejalised omastavad toiduvalgu läbi mikrobiaalse valgu vaheetapi, seega ei ole loomsel ja taimsel valgul nende jaoks suurt bioloogilist erinevust. Valguainevahetuse üle otsustatakse organismi lämmastikubilansi järgi. N-bilanss saadakse, kui võrreldakse toiduga
soovituslikke annuseid. Pealegi soodustab magneesiumi organismist väljumist meie elustiil ja toitumisharjumused (eriti mis puudutab gaseeritud jookide tarbimist). 41 Kuna taimede rohelised osad sisaldavad rohkelt magneesiumi, tuleks süüa rohelist köögivilja. Veel sisaldavad rohkesti magneesiumi pruunvetikas, mandlid, melass ja viljaterad. Loomsed allikad ei oma magneesiumi sisalduse seisukohalt olulist tähtsust. Toidulisandite kasutamisel tekib magneesiumitaseme märkimisväärne tõus tavaliselt umbes 6 nädala jooksul. Magneesiumi peetakse suhteliselt ohutuks mineraaliks, kuna ta on peaaegu alati hästi talutav. Ainult neeru- ja rasked südamehaiged peavad magneesiumi ja kaaliumi kasutama arsti soovituste kohaselt. Kaltsiumi ja magneesiumi tasakaal Nii kaltsiumi kui magneesiumi leidub kõigis rakkudes,
sapikive. 7) Rasv kui kehavormide moodustaja (nahaalune rasvkude paikneb alusnahas) Vahad : Vahad on kuni 20 erinevast keemilisest ühendist koosnevad ainete segud, mis vees ei lahustu. Põhiosas sisaldavad rasvhappeid ja alkohole. Vahade jaotus : a) Taimsed vahad - N: lehed (vahalill vahapalm) puuviljad (õun(tellissaare), ploomid) Biofunktsioonid : kaitse veekaotuse eest, peegeldab kiirgust, kaitse mikroobide eest. b) Loomsed vahad - N: Mesilasvaha, kilptäid. LANOLIIN - villavaha. SPERMATSEET - vaalaliste vaha. Biofunktsioonid : ehituslik(mesilaskärjed), kaitse kehakatte märgumise eest (veelinnud), toit(vahaleedik[liblikas]) Liitlipiidid : Liitlipiidid on mitmetest koostisosadest koosnevad lipiidid N: Fosfolipiidid (glütserool, fosforhappejääk, hüdrofiilne orgaaniline ühend ja 2 rasvhappejääki). Skemaatiline kujutis fosfolipiidist : 0=== :
Kasutatakse kohtuekspertiisis (isadus, kurjategijad jne), organidoonori koe sobivus, uurida iidsete populatsioonide sugulust, 50 Inimene Riik: loomariik. Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: homo sapiens sapiens Sarnasused loomadega. Teiste imetajatega sarnane anatoomia, füsioloogia ja sigimisviis. Loomsed rakud ja koed. Geneetiline sarnasus. Aktiivse eluviisiga. Püsisoojasus. Süda 4 kambriline. Suur aju, hästi arenenud meeled. Imetab järglasi pikka aega. Inimesele omased tunnused. Püstine, kahejalgne liikumisviis- luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks. Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses. Suhteliselt suur aju- hästi arenenud ajukoor. Näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega. Osavad käed (pöial). Artikuleeritud kõne- sobiv kõneaparaat
suhtluses, stimuleerides valk konnektsiini ekspressiooni. Viimane moodustab rakumemb- raanides aukliideseid (gap-junction), mille kaudu toimub madalmolekulaarsete ühendite ja ioonide rakkudevaheline liikumine. Sellist tüüpi ühendused on tähtsad rakkude diferentseerumise ja kudede homöostaasi tagamiseks. Retinoidide ületarbimine võib täiskasvanutel põhjustada toksilisuse nähte, rasedatel aga loote arenguhäireid. Kuna loomsed organismid ise karotenoide ei sünteesi, siis tuleb neid omastada taimse toiduga. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphapetega. Karoteeni isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen. Looduslikest objektidest isoleerituna esineb -karoteen punakas-oranzide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 183184 ºC. -karoteen ei lahustu vees ja vesilahustes, ka etanoolis kui polaarses lahustis
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismi...