organismi ning valgud võtavad osa vere hüübimisest. Valgud on vajalikud paljude elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonide moodustamiseks. Kuna toiduvalgud pole inimorganismile omased, siis lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. Kõik loomse päritoluga valgud sisaldavad olulisi aminohappeid. Loomse päritoluga valgud on näiteks kalas, munas, lihas, piimas ja juustus. Taimsed ehk tera- ja kaunviljade valgud pole nii väärtuslikud kui loomsed, sest neis puudub mõni oluline aminohape. inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on organismile täisväärtuslik. (portaal K&M Pharma) 3.2 Valkude omastamine Valkudega peaksid päevasest energiavajadusest moodustama 10–15%, sportlastel kuni 20%. Kauakestev ülemäärane valgusisaldus toidus on kahjulik, sest see koormab ja kahjustab neerusid ja maksa (Portaal Toitumine. Valgud). Täiskasvanud inimene vajab
Moodustunud kahe-kolme monosahhariidi seostumisel, mis on omavahel ühendatud glükoosisidemega. Organismid kasutavad energiaallikana. Lahustuvad vees hästi, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti. - glükoos + fruktoos = sahharoos - glükoos + glükoos = maltoos - laktoos 3. Polüsahhariidi kõrgmolekulaarsed ühendid. Koosnevad monosahhariidide jääkidest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud. - Tärklis taimed säilitavad nii oma glükoosivarusid. - Glükogeen loomsed organismid säilitavad nii glükoosivarusid. - Tselluloos rakkude ja organismide ehitusmaterjal. Kõige levinum ühend taimeriigis, taimsete kiudude põhikomponent. Inimese organism ei omasta, kuna puuduvad soolestikus vajalikud bakterid. Hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. - Kitiin rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seened). Sarnane tselluloosile. Sahhariidide ülesanne: 1. Ehituslik 2. Energeetiline Lipiidid Grupp suuri molekule, milledel on erinevad ülesanded
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad imp...
happelises kk lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses kk bakterid. *mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis-keemilistest tingimustest- nt suure savisisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades. *mulla bioloogilisest aktiivsusest 17. Orgaanilise aine vormid mullas. Ehituselt ja välisomaduste põhjal jaotatakse orgaaniline aine mullas kaheks: 1. Mittespetsiifiline orgaaniline aine lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. 2. Spetsiifiline orgaaniline aine huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85...95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 18
antikehadeks. Ööpäevane valgu vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see poole suurem. Toiduvalgud jagunevad:väärtuslikud- sisaldavad kõiki organismile vajalike aminohappeid ja õigetes kogustes (loomsed valgud) ja mittetäisväärtuslikud- kasvõi üks asendamatutest aminohapetes puudub või on teda liiga vähe (taimsed valgud). Oluline on ka nende aminohappeline koostis 20-st teadaolevast on 9 asendamatud peamiselt loomsed valgud (leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, teroniin, trüptofaan, valiin, histidiin). Neid organismis ei sünteesita (saab toiduga). Mida enam neid valgus on, seda suurem on valgu bioloogiline väärtus.Seedetraktis lõhustatakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ja edasi aminohapeteks pankrese fermetide toimel ja seejärel imenduvad peensoolest verre. Maksa peafunktsioonid valkude AV-s: Pärast verre imendumist juhitakse valgud maksa.
Pooltahke keskkond - agar vs. suspensioon. 4. Auksotrioofid, kuidas neid selekteerida? Auksotroofid - mikroorganismide tüvi, mis kasvavad mingi spetsiifilise toitaine olemasolu korral; auksotroofsete tüvede hoidmiseks tuleb nad pidada selektsiooni all. Replikajäljendite meetod - muteerunud tüvede tuvastamiseks. Kolooniale vajutatakse steriilse, velvettempliga ning see viiakse Petri tassidele, mis sisaldavad erinevaid söötmeid. 5. Loomsed rakukultuurid, nende erinevus mikroorganismide kultuurist. Loomsed rakud vajavad rikastatud söödet: aminohappeid, vitamiine, kasvufaktoreid, insuliini, transferriini. Tavaliselt kasvavad tasapinnal, mis on kaetud spetsiaalse maatriksiga. Selline maatriks on kinnituskohaks ECMile - hüaluroonhape, kollageen ja teised ECM valgud. 6. Defineeri primaarne rakukultuur - saadud loomsetest kudedest; suurem osa loomsest
· Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest, see tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse · Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist · Aminohappejääkide vahel on peptiidside · Mitmetasemeline srtuktuur · Spetsiifilised aktiivalad erinevate ainete sidumiseks · Sisaldavad lämmastikku · Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained, pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad · Täielikul oksüdeerumisel vabaneb energiat 17 kJ/ · Loomsed koed 50% orgaanilisest ainest on valgud · Taimed: · Teraviljad kuni 15% · Liblikõieliste seemned kuni 30% · Sojaoad üle 40% · On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismis umbes 400 g kehavalke, samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal · Valgud uuenevad pidevalt · Liitvalgud e proteiidid Koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast · Lihtvalgud e proteiinid
viljas.Isastaime seemnete tunnuste ilmnemine emastaime seemnetes; isastaime seemnete tunnustega hübriidseeme 34.Apomiksis-(agr.)veg. paljunemine seemnete kaudu, (biol.) embrüo moodustumine ilma viljastumiseta(kõrrelised, korvõielised, roosõielised) vormid: *partenogenees-embrüo moodustub redutseerumata munarakust, järglased diploidsed. Kromos.arv pole kahanenud. Munarakk osaleb embrüo moodustumisel.nt võilill, soonurmikas. - (k.a loomsed org, eriti putukad. Gametofüütembrüo areneb lootekoti baasil n või 2n) *apogameetsus-ainult taimedel; taimede lootekott paljutuumne, munarakk ei tööta. Sünergiidid ja antipoodid haploidsed(võixid võtta munaraku fn. enda peale) nt. Koertubakad, kortslehed, maranad.(Ainult taimedel.Gametofüüt.) *autonoomne- *pseudogaamne apogameetsus *apospooria- lootekott moodustub somaatilistest nutselli või integumendi rakust. Lootekotis olevad rakud ei osale embrüo moodustumisel
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
kaod ulatuda kuni 50%. Kartulites on mineraalainete kaod tingitud ka nende hoidmisest vees enne kuumtöötlemist. Loomsete toiduainete kuumtöötlemisel toimuva valkude denatureerumise tagajärjel eraldub vett ja selles lahustunud aineid. Väikese osa veest seob kollageen, ülejäänu eraldub puljongisse, praadimisel lihtsalt aurustub. Vee ja selles lahustunud ainete kadu sõltub: · kuumtöötlemise temperatuurist - kui panna loomsed toiduained keema külma veega, kuumutada kiiresti keemiseni ja vähendada seejärel kuumust ning edasi keeta nõrgas kuumuses, on vee ja selles lahustunud ainete kadu väikseim · toiduainete ja vee vahekorrast - loomsete toiduainete ja vee optimaalne suhe on 1:1, taimsete toiduainete ja vee optimaalne suhe 1:0,75 · liha peensusastmest - mida väiksemad on lihatükid, seda enam eraldub neist kuumtöötlemisel vett ja selles lahustunud aineid
Kokkupuutel veega kustutamata lubi paisub ja eraldab suurel hulgal soojust. Kustutamata lubja stoovimistegur on 1,5...2,1 m3/t. 2.17. Kiudlastide vedu Sõltuvalt kiudude saamise tehnoloogiast ja töötlemisviisist jagunevad kiudained kahte rühma looduslikud ja tehiskiudained. Kiudainetest valmistatakse lõnga (kedrust), kangaid, trikotaazitooteid ja trosse. Looduslikud kiudained jagatakse kolmeks: taimsed (puuvill, dzuut, agaav, lina), loomsed (vill, siid) ja mineraalsed (asbest). Tehiskiudaineid saadakse looduslikest kõrgmolekulaarsetest ainetest nagu tselluloosist, valkudest, viskoosist, aga ka polümeersetest ainetest kapronist, nailonist, lavsaanist jt. Kiudaineid veetakse peamiselt pallides. Kiudlastide transportimis- ja ladustamistingimused olenevad nende füüsikalis-keemilistest omadustest ning kiudainete mõnedest eriomadustest. Transporditavatest kiudainetest, eriti lõunapoolsetes sadamates, hõlmab tähtsa osa puuvill
Kõikide elusorganismide ühised tunnused: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Neil on aine- ja energiavahetus; Nad kasvavad ja arenevad; Paljunevad; Sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond; Reageerivad ärritusele; Kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed: (Aatom) - Molekul - Organell - Rakk - Kude - Organ - Organsüsteem - Organism - Liik - Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär. Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia. Organellid - rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. Tsütoloogia. Organellidest moodustuvad funktsioneerivad rakud. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmevad kõik elu tunnused. Tsütoloogia ja tsütogeneetika (uurib pärilikke protsesse). Kude - sarnaste ehituse ja talitluse...
Vahetusreaktsioonid. 6. Mulla puhverdusvôime. Mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile toodud reaktsioonimuutusele. 7. *Lämmastik keskkonnas. Lämmastikuringe. Bioloogiline lämmastiku sidumine. (§6.11.1, 6.11.2) Lämmastikuallikad: Atmosfääri vaba molekulaarne lämmastik N2, Mullas olevad orgaanilised ja anorgaanilised ühendid ammooniumsoolad, nitraadid ja orgaaniline valklämmastik (kõdunemata taimsed ja loomsed osad). Anorgaanilised vormid (ammoonium ja nitraatlämmastik) on kergelt omastatavad. Orgaaniline lämmastik väga raskelt omastatav või üldse mitte. Molekulaarne lämmastik on ka taimedele kättesaamatu. Biosfääris on lämmastikuringe kandjaks mikroobsed protsessid. Ringes muutub N o/a ning moodustuvad org ühendid. Bioloogiline sidumine taimed absorveerivad ammooniumioone juurte kaudu. 8
gaasi faasi 5) Adsorbeerunud molekuli madala pindkontsentratsiooni korral takistab soojusliikumine korrapärast paigutust ! ! ! ! ! Küsimused ! 1. Ultrafiltratsiooni, dialüüsi ja elektrodialüüsi põhimõtte. ! Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine ioon- (molekulaar-) disperssest faasist Dialüüs - kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil. Membraani materjalid: kolloodium, tselluloos, pärgament, loomsed kiled. Ultrafiltratsioon - pöördosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenepoorilise membraani. ! 2. Faasidevahelised piirpinnad. Kohesioon ja adhesioon, pindpinevus, kapillarnähtused ja märgumine. ! Piirpind - dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahel. Pinna iseloomulikud omadused: adsorptsioon ja elektriline kaksikkiht. • Vedelik-gaas piirpind on ekvipotentsiaalne. • Molekuli keskmine eluiga pindkihis: 10-7s.
Isastaime seemnete tunnuste ilmnemine emastaime seemnetes; isastaime seemnete tunnustega hübriidseeme 34.Apomiksis-(agr.)veg. paljunemine seemnete kaudu, (biol.) embrüo moodustumine ilma viljastumiseta(kõrrelised, korvõielised, roosõielised) vormid: *partenogenees-embrüo moodustub redutseerumata munarakust, järglased diploidsed. Kromos.arv pole kahanenud. Munarakk osaleb embrüo moodustumisel.nt võilill, soonurmikas. -(k.a loomsed org, eriti putukad. Gametofüütembrüo areneb lootekoti baasil n või 2n) *apogameetsus-ainult taimedel; taimede lootekott paljutuumne, munarakk ei tööta. Sünergiidid ja antipoodid haploidsed(võixid võtta munaraku fn. enda peale) nt. Koertubakad, kortslehed, maranad.(Ainult taimedel.Gametofüüt.) *autonoomne- *pseudogaamne apogameetsus *apospooria- lootekott moodustub somaatilistest nutselli või integumendi rakust. Lootekotis olevad rakud ei osale embrüo moodustumisel
süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel 12. Orgaanilise aine vormid mullas. · Ehituselt ja välisomaduste põhjal jaotatakse orgaaniline aine mullas kaheks: Mittespetsiifiline orgaaniline aine lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. · Spetsiifiline orgaaniline aine huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85...95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 13
klassifikatsioone. Mulla lõimise kaudu saab iseloomustada mulla omadusi. Näiteks liivmullad on väikese veemahutavusega, hästi õhustatud ja soojenevad kiiresti. Savimullad on aga halvasti õhustatavad, soojenevad halvasti (külmad) ja raskesti haritavad. Põllumajanduse seisukohalt peetakse parimaks kergeid ja keskmiseid liivsavimuldi. Mulla orgaaniline osa moodustab mineraalmuldadel tahkest ainest 1-10%, turvasmuldadel kuni 95%. Ta koosneb muundumata ja muundunud taimsed ja loomsed jäänused. Mulla orgaanilise aine põhiosa moodustab huumus, mis on pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks. Huumus tekib taimejäänuste muundumise ja mikroorganismide lagusaadustest ning tal on tihe seos mineraalse osaga. Keemilistest elementidest esineb huumuses kõige rohkem süsinikku (keskmiselt 58%) ja lämmastikku (3- 8% ). Huumusainetest on mullatekkeprotsessis aktiivsemalt osalejateks huumushapped
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaj...
on väga nõudlikud. Ei sobi liigniisked mullad, happelised mullad. Osa org. ainest teatud tingimustel üldse ei lagune ja jääb püsima mitmeks sajandiks. Rasvad aeroobsetes tingimustes tekib vesi ja CO2. Anaeroobsetes tingimustes tekib rasvast bituumid (kõrgmolekulaarsed ühendid) Vaik laguneb aeroobses keskkonnas päris lihtsalt ja anaeroobses kk-s ei lagune. Vahast tekivad anaeroobsestes tingimustes bituumid. Orgaanilise aine vormid: 1) mittespetsiifiline orgaaniline osa. Taimsed loomsed jäänused mullas. 2) spetsiifiline orgaaniline osa huumus. Huumuse koostiskomponendid on huumushapped ja huumusained. Huumushapped jagunevad: a) Humiinhapped. Annavad humaate (soolasid), mis on vees vähemlahustuvad seega ei allu väljauhtumisele on püsivamad. b) Fulvohapped annavad vees kergesti lahustuvaid soolasid (fulvaate). Soolad on liikuvad välja uhutavad. Toimub leetumine, mullast kantakse soolad minema ja alles
erinevad linnud, kilpkonnad, roomajad, kalamari, putukad b. Paigutus: i. Ühtlane paigutus üle raku. Nt. pärisimetajatel ii. Keskel. Nt. linnud, roomajad, kalad, putukad. iii. Otsmine . nt. kahepaiksed, tigudel. iv. Perifeerne e. ääre ja keskosa vahel kitsa ribana. Nt. putukad vesikirbud Munarakud on konkurentsitult maailmas kõige raskemad päristuumsed loomsed rakud . Spermid tunnus munarakud Tunnus Spermid Munarakud Liikuvus Liikuvad Liikumatud Suurus (mass) Väiksemad Suuremad Varuained Minimaalselt Palju Arv imetajate organismis Väga suur Suur /viljastumisvõim. arv väike
O2 ja süsinikdioksiidi trantsport, lihaste kokkutõmme jne. Organismi võime valke sünteesida on piiratud, omastatakse loomse ja taimse valgu kujul toiduga, mis lähevad organismis kudede ülesehitamiseks(energiavajaduseks 11 13% kogu energiakulust). Ööpäevane valgu vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see poole suurem. Oluline on ka nende aminohappeline koostis 20-st teadaolevast on 9 asendamatud peamiselt loomsed valgud (leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, teroniin, trüptofaan, valiin, histidiin). Neid organismis ei sünteesita (saab toiduga). Mida enam neid valgus on, seda suurem on valgu bioloogiline väärtus. Seedetraktis lõhustatakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ja edasi aminohapeteks pankrese fermetide toimel ja seejärel imenduvad peensoolest verre.
N: õlireostus meres mürgid talletuvad kalade rasvkoes. · Varuaineline funktsioon: a) loomorganismides varurasvad (kõhuõõnes, naha all) b) varuõlid taimede seemnetes, viljades. II Vahad · 1) Taimsed vahad: a) kaitse vee kaotuse eest (taliõunad) b) kaitse mikroobide eest c) valguskiirguse tagasi peegeldamine (kõrbes) · 2) Loomsed vahad: a) ehituslik funktsioon mesilaste kärjed b) villa vaha tugeva vett siduva toimega. Kasutatakse kosmeetikas niisutavates kreemides (lanoliin) NB! Inimene vaha seedida ei suuda! III Fosfolipiidid ·Biomembraani ehituslikud üksused. Tänu sellele me ei lahustu. Annab võimaluse eksisteerida erinevates tingimustes. · Alandavad pindpinevust takistavad membraanide kokkukleepumist.
Populatsiooni arvukus on ühe populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus on ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. 3. Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Produtsendid Konsumendid Destruendid esmase orgaanilise aine orgaanilise aine tarbijad surnud orgaanilise aine loojad lagundajad valdavalt rohelised taimed valdavalt loomsed valdavalt seened ja bakterid organismid toitumistüübilt autotroofid toitumistüübilt heterotroofid toitumistüübilt saprotroofid 4. Kuidas on ökotoop seotud biotsönoosiga? Mõlemad on elukooslused. 5. Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. FÜTOPLANKTON -> ZOOPLANKTON -> KOGER -> HAUG 6. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon?
On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Detridofaag - Detridofaagid surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Detriit - surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). DL50 - Letaalannus e. letaaldoos (sümbol DL või LD, lad
seetõttu, et luud hõrenevad valgupuudusest tingituna. Valkude ületarbe riskide mõistmise problemaatilisust tõestas ka mitmes töös esinev sarnane vastusevariant, milles väideti, et valgud on igati vajalikud ega saagi kahjulikud olla. Küsimuses, kus gümnasistid pidid märkima valgurikkad toiduained, ei esinenud suuri erinevusi valgukontsentraate tarbinud ja mittetarbinud õpilaste vahel. Üldiselt olid paremini tuntumad loomsed valgud ja vähem tuntud olid taimsed valgud. See võib tuleneda sellest, et bioloogia tunnis räägitakse rohkem loomsetest valkudest. Valkude asendamatust oskasid vähesed arusaadavalt selgitada. Selle küsimuse puhul esines ka tihtipeale sisutühje vastuseid, kus kirjutati, et valgud on asendamatud, sest nad on tähtsad või et nad on organismile vajalikud. Noormeestel oli peamiseks sarnaseks vastuseks see, et valgud on vajalikud eelkõige lihaste kasvuks ja selleks, et luud oleksid tugevad
o Risk haigestuda südame vereringehaigustesse on väiksem o Vähem suhkruhaigust · Spordis on taimetoitlus suure riskiga Taimetoidu dieedi liigid · Puuvilja dieet · Makrobiootiline välistab kogu loomse toidu · Puhtalt vegetaarne välistab loomse toidu, piimatooted ja munad · Piima vegetaarne (laktovegetaarne) lisaks piima ja piimatooteid · Poolvegetaarne osaliselt loomset toitu · Uus vegetaarne kindlad loomsed toidud lisatud · Tinglikult vegetaarne sisaldab kala, ei sisalda lihatooteid Taimetoitluse riskid spordis · Raske on tagada vajalik energia (rasva puudus), küll on võimalik toidu kogust suurendada · Kiudainete rohkus (3x enam tavatoidust) tekitab täiskõhutunde · Üleminekul taimetoidule võivad tekkida seedehäired · Vajalike ainete vaegus organismis (raud) · Võivad tekkida hormonaalsed häired, eeskätt naistel
aastal varasema aastaga võrreldes 12%, enim suurenes Eesti päritolu mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, lahusti), puidu ja puittoodete (sh kase- ja männipaberipuit) ning elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) eksport. Kaubajaotistest oli Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis suurim puidu ja puittoodete väljaveos – 97%. Teisel kohal oli mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, madratsid, kokkupandavad ehitised) eksport (92%), loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning paberi ja pabertoodete eksport (kumbki 90%). Eesti päritolu toodete ekspordi osatähtsus oli kõige väiksem kunstiteoste ja tööstuslike sisseseadete kaubajaotises (kõige rohkem 6%). EESTI EKSPORDI PEAMISED MÄRKSÕNAD ● 2018. aastal suurenes Eestis kaupade eksport võrreldes 2017. aastaga 12% ja import 10%. Enim mõjutas kaubavahetuse suurenemist mineraalsete toodete eksport ja import. Kaupu eksporditi jooksevhindades
ZnSO4). Loomseid liime, (seal hulgas kalaliimi) ei saa kasutada vesikullatise puhul, kuna viimane on tundlik niiskuse suhtes. Nende kasutamine pole võimalik ka tolmutaoliste valgete maalingute korral, kuna nad jätavad kuivamisel plekke. Kõigi loomsete liimide ühiseks puuduseks on see, et neid on ebamugav kasutada: neid tuleb soojendada, sealjuures väheneb vee hulk ja suureneb liimi kontsentratsioon. Vananedes kaotavad nad liimimisvõime ning kolletuvad kergesti. Loomsed liimid on tundlikud niiskuse ja hallituse suhtes, nende eeliseks on aga suur kõvenemiskiirus, hea nake ja liimliite elastsus. · Süsivesikud (sahhariidid) Sahhariidid (süsivesikud) on looduslikud ühendid. Nende molekulid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Enamikus sahhariidides on vesiniku ja hapniku suhe samasugune nagu vees. Sahhariidid jaotatakse monosahhariidideks, oligosahhariidideks ja polüsahhariidideks
Võimaldavad efektiivset elektrilist isolatsiooni Retseptorite komponendid 23. Lihtlipiidid 6 Lihtlipiidid koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest triglütseriidid ja vahad. lahustuvad orgaanilistes solventides. Mida rohkem on lipiidis küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temp ta sulab. Loomsed lipiidid on tahkemad, sest neis domineerivad küllastunud rasvhapped. Rasvad on organismis tsütoplasmaatilise rasvana ja varurasvana. Vahad rasvhappe ja pika alifaatse alkoholi estrid. (üks ester domineerib). Vahad on enamasti tahked, harvem vedelad. Inimene vaha seedida ei suuda ning vabal kujul vaha inimkehas ei esine. Kasutatakse värvide, lakkide koostises ja kreemides. 24. Liitlipiidid
Konsumentidele vastanduvad produtsendid ehk tootjad. Kõik heterotroofsed organismid on konsumendid. Redutsent- ehk lagundaja Parasiit- ehk nugilsed organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis või toitaineid. Detridofaag- detriidist toiduvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.) Jaotatakse: esmasteks – toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Detriit- surnud taimsed ja loomsed jäänued nt mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Karnivoor – kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: - esimese astme kiskja – fütofaagi sööja - teise astme kiskja – fütofaagi sööja sööja - kolmanda astme kiskja – fütofaagi sööja sööja sööja - tippkiskja – see, kes asub sööjate rivi lõpus Herbivoor- ainult taimedest toituvad organismid Omnivoor- kõigesööjad Kiskja- juhul kui üks loom jahub teist
Saaste imbub väga lihtsalt kolloidse aine peale. Seda on lihtsalt kokku korjata ning puhastada. 14 4. Miks on tarvis kolloidsüsteeme puhastada? Milliseid meetodeid selleks kasutatakse? Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine ioon- (molekulaar-) disperssest faasist. a) Dialüüs (dialysis eraldamine). Kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil. a. Membraanimaterjalid: kolloodium, tselluloos, pärgament, loomsed kiled. b) Ultrafiltratsioon pöörosmoos, lahusti osakesed surutakse läbi peenepoorilise membraani. c) Geelkromatograafia uuritav lahus surutakse läbi kromatograafi kolonni d) Elektrodialüüs 5. Millel põhinevad dialüüs, ultrafiltratsioon, elektrodialüüs? Dialüüs Kolloidosakesed läbivad enamus filtreid (n. filterpaber). Samas on olemas teatud filtreerivad ained, mis on läbitavad väikeste osakeste (n. ioonid, vesi), kuid mitte kolloidosakeste jaoks. Protsessi, kus
liha). Taimedes on aminohapped väga ebavõrdsetes proportsioonides ja nad tuleb ümber sünteesida. Tarbitava toidu mass kasvab ja organismis N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt (see avaldab mõju neerudele). Asendamatuid AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad näiteks muna, piim, juust ja liha. Taimsed valgud (kaunviljad, pähklid, seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatuid AH-d. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist (soovitavalt 55% loomseid ja 45% taimseid valke). Osaliselt asendamatud nende süntees on mitte küllaldane ja neid peab toiduga saama. Neid on 3. Asendatavad 4.1. Omadused Keemilised omadused on määratud eelkõige radikaalidega. · AH funktsionnalsed rühmas võivad liita või loovutada H iooni ja omandada seega laengu;
tühjendada. Kui WC asemele ehitada DC, väheneb puhastamist vajava reovee hulk kolmandiku, reostuskoormus aga kuni poole võrra. Hallvett on lihtsam ja odavam puhastada. Reoained Reoained liigitatakse: Füüsilise oleku järgi lahustumatud >0,1 µm, kolloidsed 0,1...0,001 µm, lahustunud <0,001 µm. Päritolu järgi mineraalsed ained (liiv, savi, happed, alused, min. soolad jne), orgaanilised ained (taimsed C, loomsed N), bakteriaalsed ained (parasiidid, bakterid, viirused) Reovee koostis Reovee koostist iseloomustavad mitmesugused füüsikalised (temp puhastamise seisukohalt peaks reovee temp olema suurem kui 8 kraadi ning kui on alla 6 ja 4 kraadi siis on reovee puhastus vaevarikas ja lõpuks lakkab ning on keeruline puhastada ka väga kuuma vet mis on üle 25 kraadi, sogasus üldjuhul olemreovesi sogane, värvus kõikvõimalikud värvid,
stabiliseerivad valguosakese laengud ja hüdraatkiht. 9. Optiline aktiivsus ja adsorptsioonivõime valkude lahuste optiline aktiivsus tuleneb neis olevate AH-jääkide optilisest aktiivsusest ja valgu konformatsioonist. Valgud võivad adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone. See muudab need ained lahustuvateks või blokeerib nende toimet/toksilisust. 10. Makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsiooni printsiibid, tähtsamad esindajad. (Lk64) Päritolu järgi: Loomsed, taimsed, bakteriaalsed, viiruste valgud Paiknemise järgi: membraan-, tsütoplasma-, mitokondri-, ribosoomi-, lüsosoomi jne valkudest. Füsiko-keemiline klassifikatsioon: 1. Polaarsed; 2. Apolaarsed; 3. Amfifiilsed Struktuurne klassifikatsioon: 1. Lihtvalgud a) Fibrillaarsed kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid (fibrinogeen), müosiinid b) Globulaarsed albumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid, gluteliinid 2
Loengusalvestuste põhjal ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE | YTG0050 Luges: Henn Kukk | Mihkel Heinmaa | TTÜ sügis 2010 7/09/10 SISSEJUHATUS 1305 Cressentius uuris alusmetsa taimede omavahelisi suhteid. 1662 Grunt uuris inimpopulatsiooni sündivust, suremust, soolist kompositsiooni. 1685 King uuris taimede suksessiooni, kui maa tõuseb merest. 1789 Malthus rõhutas, et inimpopulatsioon kasvab geomeetriliselt, kuid toidu tootmine aritmeetriliselt. 1887 Forbes uuris liikidevahelist tasakaalu. 1900 Kokutsajev esitas mullatüüpide klassifikatsiooni. Eesti tuntumaid ökolooge: Victor Masing, Hans Trass, Martin Soober. Termini ökoloogia võttis kasutusele Heckel teadus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. 1972 täienda...
orgaanilisi ühendeid. 2. Atmosfäärsed sademed, millega kanduvad mere lämmastikuühendid. 3. Põhjamerest vastuhoovusega sissetungiv merevesi, mis sisaldab fosfori- ja lämmastikusoolasid, samuti ka orgaanilisi aineid. Pindmistes valgustatud veekihtides esinevad biogeensed ained vabas olekus üsna harva, sest nad kasutatakse orgaaniliste ainete sünteesiks rohelistes taimedes, eeskätt hõljuvates vetikates. Vetikad ja neist toituvad loomsed organismid lagunevad pärast surma Läänemere põhjakihtidesse. Seal toimub orgaaniliste ainete lagundamine bakterite kaasabil ja biogeensed ained vabanevad mineraalsooladena. Läänemere lahtedes ja madalates osades kantakse biogeensed ained vete sügistalvise segunemise ajal põhjakihtidest jällegi ülemistesse kihtidesse ja soodsate valgus- ning temperatuuritingimuste korral kasutatakse ära orgaaniliste ainete sünteesimisel rohelistes taimedes.
freoonide tootmine jääma 1986. (E-õpe. Osooniaugud. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/osooniaugud.html (2012, 5 veebruar).) 2.5. Loodusvarad Igasugune inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõistetakse nii otse loodusest võetavat, kui ka näiteks põllukultuure. Niisiis on loodusvaradeks näiteks vesi, õhk, kaevandatavad maavarad, muld ning ka mitmesugused taimsed ja loomsed saadused. Viimastel aastatel on loodusvarade mõiste alla mahutatud ka looduse mitmekesisus ja looduskeskkonna esteetiline ilu. Loodusvarade üks levinud jaotusviise on järgmine: 1) taastuvad loodusvarad: Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). 2) taastumatud loodusvarad: Taastumatud loodusvarad on maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia.
liha). Taimedes on aminohapped väga ebavõrdsetes proportsioonides ja nad tuleb ümber sünteesida. Tarbitava toidu mass kasvab ja organismis N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt (see avaldab mõju neerudele). Asendamatuid AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad näiteks muna, piim, juust ja liha. Taimsed valgud (kaunviljad, pähklid, seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatuid AH-d. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist (soovitavalt 55% loomseid ja 45% taimseid valke). Osaliselt asendamatud – nende süntees on mitte küllaldane ja neid peab toiduga saama. Neid on 3. Asendatavad – 4.1. Omadused Keemilised omadused on määratud eelkõige radikaalidega. AH funktsionnalsed rühmas võivad liita või loovutada H iooni ja omandada seega laengu;
erijäätmed püsijäätmed orgaanilised jäätmed ohtlikud jäätmed Olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Erijäätmed - need, mille käitlemiseks on vaja erivõtteid nt suurjäätmed. Erikäitlust nõuavad vanad kodumasinad, puidujäätmed, ehitus- ja lammutuspraht, vanaautod ja -rehvid, loomsed jäätmed. Püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olilisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Biolagunevad jäätmed (orgaanilised jäätmed) - Anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed - Oma omaduste poolest inimorganismile või looduskeskkonnale kahjulikke jäätmeid, mis nõuavad erikäitlust. Jäätmekäitluse prioriteedid: Jäätmetekke vältimine, vähendamine jäätmete taaskasutamine
vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, kala ja liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, 12 kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Muid jaotusi: - Globulaarsed (globuliinid, albumiinid) - Fibrallaarsed (kollageenid, elastiinid, keratiinid) - Ensüümid (pepsiin, trüpsiin, amülaas jne) - Transportvalgud (hemoglobiin, müoglobiin, ioonpumbad) - Struktuurvalgud (kollageenid, elastiinid, keratiinid) - Kontraktiilsed valgud (müosiin) - Regulaatorvalgud (insuliin, histoonid)
mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, lipiidid on organismi energiaallikad, vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise, vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg) on vajalikud bioaktiivsete ainete funktsioneerimises. Asendamatud toitained: 1.aminohapped: isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2.küllastamata
liha). Taimedes on aminohapped väga ebavõrdsetes proportsioonides ja nad tuleb ümber sünteesida. Tarbitava toidu mass kasvab ja organismis N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt (see avaldab mõju neerudele). Asendamatuid AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad näiteks muna, piim, juust ja liha. Taimsed valgud (kaunviljad, pähklid, seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatuid AH-d. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist (soovitavalt 55% loomseid ja 45% taimseid valke). Osaliselt asendamatud nende süntees on mitte küllaldane ja neid peab toiduga saama. Neid on 3. Asendatavad 4.1. Omadused Keemilised omadused on määratud eelkõige radikaalidega. · AH funktsionnalsed rühmas võivad liita või loovutada H iooni ja omandada seega laengu;
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. ...
kuuluvad ained sisaldavad suurel hulgal kaloreid, aga vitamiine ja mineraal sisaldavad vähe või üldse mitte. Püramiidi keskosa 2 Mõõdukas koguses vajab meie organism valkusid ehk proteiine ning need moodustavad püramiidi keskosa ülemise poole. Piim, jogurt, juust, samuti liha, kala, linnuliha, kuivatatud oad, munad ja pähklid - kaks erinevat toiduainete gruppi, mille enamjaolt moodustavad loomsed toitained - on tähtsad valgu, kaltsiumi, raua ja tsingi allikaks. Võimaluse korral valida taine liha, nahata linnuliha, kala ning madala rasvasisaldusega piimatooted kontrollimaks rasva ja kolesterooli taset. Piira fritreeritud toitude osakaalu, see aitab ka rasva ja kalorite liigse kogunemise vastu. Rohkem peaks sööma puu- ja juurvilju, mis täiendavad püramiidi alustala. Peale selle, et puu- ja juurviljad on parim allikas vitamiinide, mineraalide ja kiudainete ammutamiseks,
molekulideks. Monovesinik on keemiliselt väga aktiivne. Monovesinik on toatemperatuuril tugev redutseerija. FeCl3+H2=reaktsiooni ei toimu FeCl3+H=FeCl2+HCl 6. Vesiniku kasutusalad. Vesiniku kerguse tõttu täidetakse temaga õhupalle ja stratostaate, millega uuritakse atmosfääri. Vesiniku põlemisel tekkitav kõrge temperatuuriga (3000*C) leeki rakendatakse metallide keevitamisel. Vesiniku toimel muudetakse vedelad taimsed ja loomsed rasvad (õlid) tahketeks (margariin). Vesinikku kasutatakse keemiatööstuses ammoniaagi ja soolhappe tootmisel ning orgaaniliste ainete töötlemisel. VESI---H2O 1. Leidumine ja puhastamine. Vesi on kõige levinum vesiniku ühend. Ta on kõikide organismide ja ümbritseva keskkonna alaliseks koostisosaks. Elusorganismid sisaldavad 50- 99% vett. Täiskasvanud inimese massist moodustab vesi umbes 23. Looduslik vesi ei ole täiesti puhas
isoleerida: kõri limaskestalt, piimast, spermast. Viirus tapetud või hukkunud loomades: haiguse akuutuses faasis kõigis kudedes ja organites; pärast surma pH langus lihaskoes tapab viiruse, viirus säilib lümfisõlmedes ja luuüdis. Viiruse persisteerimine kõrgis pärast tervenemist veis: 9 kuud 50% loomadel, lammas: 9 nädalat 50% loomadel, siga: mitte kauem kui 1 kuu. Viiruse levikuteed: nakatunud loomad, saastunud loomsed produktid (luudega liha, piim, sperma), toidu- ja tapajäätmed, saastunud rõivad, saastunud inventar, sõidukid ja seadmed, tuulega. 31. Sigade klassikaline katk On väga kontagioosne sigade flaviviroos, mida iseloomustab ägeda kulu korral septitseemia, alaägeda ja kroonilise kulu korral enerokoliit ja kopsupõletik. Endeemiline Ladina-Ameerika maades. Peale organismi vereringesse tungimist kandub viirus põrna, luuüdi, tonsillide, maks ja sooletrakti
Mullatekkeprotsess on bioloogilise aineringe see osa, mis toimub murenemiskooriku pindmises kihis seoses ainete ja energia muundumise ja ümberpaigutumisega vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega. Muld on seega tekkinud mitmesuguse koostise ja omadustega kivimitest taimsete ja loomsete organismide elutegevuse ja elu-tegevuse produktide mõju all erinevates keskkonnatingimustes erineva aja jooksul. Mullatekke tegurid: 1. Bioloogiline faktor taimsed ja loomsed organismid: bakterid, seened, vetikad, kõrgemad taimed, närilised, mutid, ussid, ainuraksed, putukavastsed jne. · suurim tähtsus autotroofidel · taimede ja loomade kaudu toimub vabanenud toitainete akumulatsioon 1. Lähtekivim mineraalne alus, millel muld moodustub. Pärandab mullale oma mehaani- lised, füüsikalised, mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. 2
Enne kliiniliste tunnuste ilmnemist võib viirust isoleerida: kõri limaskestalt, piimast, spermast. Viirus tapetud või hukkunud loomades: haiguse akuutuses faasis – kõigis kudedes ja organites; pärast surma – pH langus lihaskoes tapab viiruse, viirus säilib lümfisõlmedes ja luuüdis. Viiruse persisteerimine kõrgis pärast tervenemist – veis: 9 kuud 50% loomadel, lammas: 9 nädalat 50% loomadel, siga: mitte kauem kui 1 kuu. Viiruse levikuteed: nakatunud loomad, saastunud loomsed produktid (luudega liha, piim, sperma), toidu- ja tapajäätmed, saastunud rõivad, saastunud inventar, sõidukid ja seadmed, tuulega. 32. Sigade klassikaline katk On väga kontagioosne sigade flaviviroos, mida iseloomustab ägeda kulu korral septitseemia, alaägeda ja kroonilise kulu korral enerokoliit ja kopsupõletik. Endeemiline Ladina-Ameerika maades. Peale organismi vereringesse tungimist kandub viirus põrna, luuüdi, tonsillide, maks ja sooletrakti lümfoidkudedesse
· lihaste töö reguleerimiseks, · paljude ensümaatiliste protsesside kontrollil osalemiseks, B-kompleksi vitamiinide aktiveerimiseks. Tasakaalustatud segatoidu tarbimisel ei ole fosfori puudujääk võimalik. Liigtarbimine on üldjuhul mitte mürgine, kuid võib põhjustada kaltsiumi osatähtsuse langemist veres, seega peaks neid tarbima omavahel tasakaalus. Toksilisuse nähud võivad ilmneda neerutalitluse häiretega inimestel. Parimateks fosfori allikateks on peamiselt loomsed toiduained nagu piimatooted, linnu- ja veiseliha, kala, aga ka täisteratooted ja seemned. Fosfori päevane soovitus on 600700 mg, 700 mg fosforit sisaldub näiteks: * 70 g nisukliides või idudes, * 100 g päevalilleseemnetes, * 125 g hautatud maksas, * 140 g juustus või mandlites, * 300 g lõhefilees, * 400 g kanalihas või kohupiimas, * 780 g piima. 5. Magneesium Milleks organism vajab magneesiumi? Närvide ja lihaste koostöö tagamiseks,
Üheahelaline RNA Kõrgel temperatuuril hävib kiiresti Hävib peale rigor mortis Levik toimub horisontaalselt, aerogeenselt, fekaal- oraalselt, Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, nende eritised. Viirusega saastunud sööt, vesi, allapanu, inimesed, loomsed saadused, transpordivahendid · Veised on kõige vastuvõtlikumad SST-le · Sead on vahelüliks viirusega saastunud sööda (toidu-ja tapajäätmed) ja teiste loomaliikide vahel · Veised on arvestatavad SST indikaatorid · Sead on arvestatavad SST võimendajad Sümptomid · Haavanduvad villid suuõõnes, keelel, ninamokapeeglil, sõravahes- ja piirdel, udaral. · Noorloomadel üksikjuhtudel raskekujuline müokardiit, täiskasvanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
