6. Betti Alveri (Elisabet Talviku) looming Sündis 1906 Jõgevamaal teemeistri tütrena ja suri 1989. Oli eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija; vastupidiselt teistele luuletajatele alustas kõigepealt keerukamatest teostest ja jõudis luuleni. Arbuja, abielus H.Talviku ja Mart Lepikuga. Tõlkis Puskini ,,Jevgeni Onegini" Debüteeris gümnaasiumi lõpuklassis romaaniga ,,Tuulearmuke"1927 iseseisvusele püüdleva neiu siseheitlused; novell ,,Vaene väike" 1927,; romaan ,,Invaliidid" 1930 eesti rannamiljöö ja kaluritüübid, naturalistlik; novell ,,Kõmpa" toetub lapsepõlvemälestustele. Värsse hakkas avaldama 1931 ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Jevgeni Oneginist mõjutatult kirjutas proosapoeemi ,,Viletsuse komöödia" 1935 ning poeemi ,,Lugu valgest varesest" irooniline tõusikliku seltskonna kujutus; poeem ,,Vahanukk" 1934; esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936); ,,Pirnipuu" 1936; poeemikogu ,,Mõrane peegel" 1939; poeem ,,Pähklikoor"1...
Jaan Vahtra Kertu Uibo Elulugu Jaan Vahtra (23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald 27.01.1947 Võru) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Ta õppis Vanaküla vallakoolis ja Räpina kihelkonnakoolis. Kunsti on õppinud mitmetes kunstikoolides : Riias, Peterburis. Põhitegevuseks oli kunst, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka lasteraamatuid. Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi joonistusõpetajana, hiljem ka õppejõuna Tartu kunstikoolis ,,Pallas". Ajakirjandus 1900 .aastast alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh Lastelehes. Aastatel 1906-1907 ilmus lasteajakirjas Laste-rõõm, koos ...
BETTI ALVERI ELU JA LOOMING Referaat SISUKORD 1. Sisukord................................................................................................................................ 2 2. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 3. Elulugu............................................................................................................................... 4-5 4. Looming..............................................................................................................................5-6 5. Kokkuvõte............................................................................................................................ 7 6. Kasutatud kirjandus.............................................................................................................. 8 2 SISSEJUHATUS
paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan Jaigi, Jakob Kõrvi, Aleksandr Puskini raamatuid. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast pärinevad tööd "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür),
Igor Stravinski (Igor Stravinsky, Igor Strawinsky, Игорь Фёдорович Стравинский) oli vene, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide helilooja, dirigent ja pianist. Igor Stravinski sündis 17. juuni 1882. aastal Oranienbaumis ning suri 6. aprill 1971 Los Angeleses. VENEMAA Igor Stravinski sündis 17. juunil 1882 Oranienbaumis Peterburi lähedal. Tema isa Fjodor Stravinski oli Poola päritolu laulja, Maria teatri solist (bass), Igori ema Anna Holodovskaja mängis väga hästi klaverit. Igor Stravinski oli neljalapselise pere kolmas laps. Tema lapsepõlv möödus Peterburis Krjukovi kanali naabruses. Üheksa-aastaselt hakkas Igor võtma klaveritunde. Kuigi tema vanemad oli tihedalt seotud muusikaga, lootsid nad, et pojast saab advokaat. Seepärast õppis Igor Stravinski aastail 1901-1905 Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppides ka muusikat. Aastal 1902 suri tema isa ning 1903. aastal hakkas Stravinski õppima eraviisiliselt Nikolai Rimski-Korsakovi j...
teenetemärki ehk ametlikku au, mida Lennart Meri talle osutas. · Neljal korral pälvis ta Visnapuu nimelise Kultuurifondi auhinna. · Kahel korral sai ta Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. · 1991 sai Viirlaid kodumaise Virumaa Fondi kirjanduspreemia. · Viirlaid on toetanud oma isiklikest vahenditest rahvusvahelise kirjanike ühenduse taastamist Kasutatud kirjanudus · P. Riismaa, A. Rätsep, T. Õunapuu ,,Eelmise sajandi eesti kirjandus" Künnimees, 2002. · Looming. [WWW] http://www.looming.ee/artiklid/arved-viirlaid-11-iv-1922-21-vi-2015/ (26.01.2018) · Vikipeedia. [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Arved_Viirlaid (26.01.2018) · Miksike. [WWW] http://miksike.ee/docs/referaadid2005/viirlaid_gerdaviks.htm (26.01.2018) · ERR. [WWW] https://kultuur.err.ee/306969/suri-arved-viirlaid (26.01.2018) · [WWW] https://sites.google.com/site/12klkirjandus/arved-viirlaid (26.01.2018) · [WWW] http://www.sirp.ee/archive/1998/22.05.98/Kirjand/kirjand1-2
Tarvastu Gümnaasium Luulekogu Juhan Liivi looming elust enesest Koostajad: Triin Lõhmus, Anett Esnar, Kristi Jõgi Juhendaja: Maia Niidu Mustla 2011 Ma mõtlen nõnda õigest’, kuidas elu õpetand... Ma olen end tallata lasknud - ja mõnikord lüüagi, - ja selles silmapilgust Ei suurem saa ollagi! Ma ole laulnud, siis kui oli pime, ja hüüdnud öödesse - sääl ei olnud häält.
Claude Monet Sissejuhatus Impressionism oli 19. sajandil alguse saanud maalikunsti vool. Selle nimetus pärineb sõnast ,,impressioon", mis tähendab muljet. Impressionistid püüdsid maalida muljeid mida nad said ümbritsevast loodusest. Nad ei maalinud eriti esemeid, vaid loodust. Enamusele neist meeldis maalida õues päikese käes. Impressionismi rajajaks ja peaesindajaks peetakse Claude Monet. Ta oli prantsuse maalikunstnik, kes hakkas juba väga noorelt kunsti vastu huvi tundma. Monet maalis enamasti maastikke ja talle meeldis seda teha vabas õhus. Impressionism sai nime tema maali ,,Impressioon. Tõusev päike" järgi. 1. Elulugu 1.1 Lapsepõlv Claude Monet sündis 1840. Aastal Pariisis. Ta oli Adolphe ja Louise-Justine Monet teine poeg. Ta ristiti Oscar-Claude'iks, aga tema vanemad kutsusid teda lihtsalt Oscariks. 1845. aastal, kui Monet oli kuue aastane, kolisid nad oma perega Le Havre'isse, Normandia m...
Halliste Põhikool referaat Viivi Luige elu ja looming Koostaja: Ketriin Murrik Juhendaja : Anneli Merila 9. klass Halliste 2013 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………………………………………….3 Elukäik…………………………………………………………………………………………4
Marie Under Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883–1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanemate...
Pablo Picasso Elu Pablo Picasso, täisnimega Pablo (ka Pablito) Diego José Santiago Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso sündis 25. oktoober 1881 Málagas, Hispaanias ning suri 8. aprill 1973 Mouginsis. Ta oli maalikunstnik, skulptor ja graafik. Picasso oli 20. sajandi üks kõige kuulsamaid ja mõjukamaid kunstnikke. Kuulsaim on ta 20. sajandi alguses koos Georges Braque'iga loodud uue kunstivoolu kubismi poolest. Tema isa oli kunstiteadlane, kes tegutses peamiselt kohalikus muuseumis kuraatorina. Picasso esimesed kunstialased teadmised on just pärit isalt, näiteks õlimaalide tegemise oskus. Kogu lapsepõlve kestel külastas Pablo mitmeid kunstikoole, kus tema isa tunde andis. Vaatamata suurele kogemustepagasile mis nende aastatega kogunes ei lõpetanud Picasso kunagi Madridi Kunstiakadeemiat. Picasso esimesed kunstikatsetused leidsid aset Barcelonas. Sellal ...
Aastail 19211922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt ja tema kui tõlkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tusiga.[1]Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule.2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. Looming Kirjandusteadlasena on Friedebert Tuglas väitnud, et tema suur mõjutaja oli Taani ametivend Georg Brandes. Tuglase loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Teda peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks
Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu. Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Suurteoseid lõi Debussy harva. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi. Debussy'l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna", mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas. Debussy looming on ju tihedalt seotud luulega ja tema helitööde põhjal on juba XX sajandi algul loodud moodsaid plastilisi tantse. Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillidel on suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline. Klaver oli tema jaoks eriline. Uuendused muusikaliselt * Ütles lahti klassikalisest numbriooperist ja Wagneri eeskujust ja põhimõtetest.
väljapääsulootusi orjus-aja pimedusest ,,koiduvalgusesse". Koidula on kirjutanud ka hea palju ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'', mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest Koidula oli võtnud selle ballaadi aluseks tema samanimelise muistendi. Koidula on ,,Eesti Postimehes'' avaldanud ka mitmeid artikleid jututubades, kuid 1867.aastaga jõudis see lõpule. Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma, aga Lydia Koidula leiab uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(Ilmus aastal 1870). ,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid, nagu näiteks: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10
Abja Gümnaasium Sander Taim 11. klass Marie Under Referaat Juhendaja: õpetaja Siiri Meidla Mõisaküla 2013 Sisukord Lapsepõlv....................................................................................................................................3 Esimesed värsid ja kirjanduslikud eeskujud...............................................................................4 Under ja "Siuru"..........................................................................................................................5 Under ja Carl Eduard Friedrich Hacker......................................................................................6 Under ja Eduard Vilde................................................................................................................7 Under ja Ants Laikmaa.......................................................................................................
· 22. mail maeti Mahler Grinzingi kalmistule Click to edit Master text styles Second level Third level · Mahlerit Fourth level üheks peetakse andekamaks Fifth level sümfoonia heliloojaks, ta oli hilisromantik, kes viis Austria-Saksa klassikalise muusika kõrgele · Tema looming ei ole väga ulatuslik, kuid tal oli 3 loomeperioodi · Pidevad konfliktid ema ja isa vahel vormisid kompositsiooni stiili (headus ja kirjus; tugevus ja nõrkus) · Laiendatud tonaalsus oli tavaline · Enamasti kirjutas laule ja sümfooniaid Click to edit Master text styles Second level Third level Esimene loomeperiood:
Richard Wagner Elu ja looming Diana Ossipova ja Kadri Click to edit Master text styles Second level Elu Third level Fourth level Fifth level · Wilhelm Richard Wagner · 22.05.1813- 13.02.1883 · 1820 - pastor Wtzeli kooli · 1826 esimene tragöödia Leubald · 1831 Leipzigi Ülikool · 1883 koorijuht Würzburgi teatris, ooper "Die Feen" Click to edit Master text styles Second level Elu Third level ...
● Suri Lundis 1994. aastal. HUVITAVAD FAKTID ● Kangro on mitmeid kordi ise rõhutanud, et tõenäoliselt pole keegi kirjutanud rohkem kirju kui tema. 1990. aastal arvab ta neid kokku olevat üle 50 000. ● Ta on toonud kirjandusse sonettnovelli mõiste. Need on proosas kirjutatud novellid, mis järgivad soneti skeemi ja lõppevad puändiga. ● Bernard Kangro on olnud modelliks skulptor Arseni Mölderile, kes on tema põhjal valmistanud “Mehe portree”. LOOMING ● Kangro alustas luuletajana. ● Esimene luulekogu “Sonetid” (1935) ilmus 500 eksemplaris tema enda kulul ning kõik raamatud müüs Kangro ise ka maha. Luulekogud Valikkogud Romaanid Esseistika ja mälestused ● “Sonetid” (1935) ● “Ajatu mälestus” ● “Igatsetud maa” (1949) ● "Arbujad" (1981) ● “Vanad majad” (1937) (1960) ● "Kuma taevarannal"
languse perioodiks. Aastatel 19051915 elas Pariisis, kus talle eriti tugevat mõju avaldas "La Ruche" kunstiinimeste koloonia. Neil aastail külastas ta mitmeid kordi ka Eestit. 19151916 töötas Moskvas, hiljem 19161921 Tartus.Ta oli 1919 aastal Eesti Töörahva Kommuuni ajal kunstikaitsetoimkonna juhataja.(Eneke) 1921-1934 aastal oli Koort vaheaegadega Tallinnas( oli 1921-1923 aastal Riigi Kunsttööstuskooli õppejõud.) Lühikest aega on ta olnud ka Pariisis ja Austraalias. Koorti looming tekitas eesti seni akademistlikus skulptuuris murrangu. Varaseis kujudes ilmneb impressionismi mõju ja kallakut sümbolismi. Varased maalid olid postimpressionismi mõjulised linnavaated(näiteks ,,Pariisi eeslinn" 1909) ja dekoratiivsed natüürmordid. Ta oli suurepärase vormitunnetusega skulptor, kes kasutas meisterlikult erinevaid materjale ning huvitus keraamikast, kasutades oma töis erinevaid glasuure. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus
Coco Chanel, tegeliku nimega Gabrielle Chasnel sündis prantsusmaal rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Coco Chaneli sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Coco Chaneli Vanemad abiellusid 1883. aastal. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele ja haridusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse, vennad anti taludesse. Aubazine'is veetis Gabrielle seitse aastat, õppides õmbleja ning õmbluskaupade müüja ametit. Seejärel õppis Coco...
Tom(1799-1818) ning õde Frances Mary(1803- 1889) Ta alustas kirjutamist 1814.aastal, 1817.aastal avaldas ta esimest korda oma loomingut, pälvides palju negatiivset tagasisidet. Tee luuletajaks saamiseni Kuid Leigh Hunt jätkas tema tööde avaldamist ning tutvustas teda paljudele mõjukatele inimestele, sh John Hamilton Reynoldsile, kellega John sai väga headeks sõpradeks. Ta armus Fanny Brawne'i, oma naabritüdrukusse ning ei saanud temast üle oma eluajal Tema looming Tema luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus Tema loomingut iseloomustab eriline iluihalus Poeet ülistab loodust, maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte Täht, selge täht, kui võiksin olla sama erk, liikumatu ent öö mustal siidil, kui valvur jäetud üksi valgustama vett, mis viib une vanal eremiidil ja aina pöörleb, voolab taevast üle ning lihvib puhtaks unelevaid hingi. Tekk
PÄRNUMAA KUTEHARIDUSKESKUS PAGAG-KONDIITER Kertu Rannak William Shakespeare elu ja looming Pärnu 2011 William Shakespeare William Shakespeare sündis arvatavasti 1564. aasta 23.aprillil Stratfordis, Avoni ääres. Sama aasta 26. aprillil ristiti ta Stratford-upon-Avonis. Shakespeare oli pere vanim laps ja tal oli 7 õde-venda, kellest 3 tüdrukut surid lapsepõlves. Shakespeare sai Stratford-upon-Avoni väikelinna jõuka kodaniku pojana kohalikus grammar scool'is tolleaegse keskmise hariduse, kus ta õppis 7ndast 15nda eluaastani. 27.
ERNST ENNO Ernst Enno sündis 8. juuni 1875 Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas. Koolihariduse omandamist elustas ta 8-aastasena Lapetukme vallakoolis, pärast pandi ta Auguste Blanki kodukooli. Haridusteed jätkas ta 1886. aastal Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, hiljem reaalkoolis. Siis läks ta õppima Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonda, kus liitus Eesti Üliõpilaste ringiga. 1904. aastal asus Ernst tööle ,,Postimehe" juures. 1906 läks ta kodutallu Soosaarele, kus tal valmis luuletuste käsikiri, mille ta 1909. aastal esimese luulekoguna ,,Uued luuletused" trükkida laskis. Samal aastal abiellus ta Ellaga. Seejärel sai ta tööd Valga Krediidiühisuse asjaajajana ja 1910 ilmus luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad". Ennode perre sündis tütar Liki. 1919 koliti Haapsallu ja ta asus tööle koolinõunikuna. Järgmisel aastal ilmusid tema järgmised luulekogud: ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". 1934. aas...
Gustav Suits ( 1883 1956) Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium, mille ta lõpetas kuldmedaliga. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19171919 oli ta Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud ajalehele Eesti Töövabariik. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Tema esimene luulekogu "Elu tuli" (1905), väljendab saj...
Leelo Tungal Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo emaHelmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmendviis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelotkasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksenameeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1.septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru SaksaGümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''(17-aastane).Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana.1966 - 1972 õppis Le...
Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide juhatusse. Akadeemiliselt oli Kalju Lepik üliõpilasseltsi Põhjala liige. 1966. aastal sai Kalju Lepikust Balti Arhiivi juhataja. Pikka aega kuulus Kalju Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ning oli selle esimees aastast 1982. Kalju Lepik suri 1999. aastal Tallinnas. KALJU LEPIKU LOOMING Kalju Lepiku poeeditööd on auhinnatud nii paguluses kui kodumaal. Tema suurtööde hulka kuulub Gustav Suitsu "Kogutud luuletuste" (1963) koostamine ja toimetamine. Kalju Lepiku luule on väga oma autori nägu. Jonnakas meelekindlus ja hell südamlikkus põimuvad. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga
..............................11 6. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................12 SISSEJUHATUS Hando Runnel on luuletajana olnud Eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa Eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Hando Runneli valisin seetõttu, et ta on viljakas esseist kui ka mitmete luulekogude autor. Tema elu ning looming tundusid mulle huvitavad ning tahtsin nendest rohkem teada saada. Runnel kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele. Esimesi luulekatsetusi tegi Runnel juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. 1. ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. Novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Janni, Tartu ja Paide koolides
Maailmafilmi ajalugu Tod Browning ) Miks keegi ei räägi Tod Browningust, legendaarse "The Unholy three" lavastaja. Milline veider karakter ja filmikeel, mis annaks isegi Dr. Caligarile külmavärinad. Uhkem naistest ja asjadest, ta oli üldisusest erinev. Ta oli ka väidetavalt ühe või kaks korda elus olnud ehtevaras, koos oma teise naise Alicega. Lisaks veel amatöör mustkunstnik. Hollywoody lavastajana oli ta mitte just lemmik oma näitlejate ja kaasmeeskonna seas, mees kes oli mõne jaoks liiga konservatiivne ja teistele jälle liiga jäme. Beowning on haruldane lind, keda nii harva uuritud. Tema filmid on täis groteskset talneti. Tema kinnisideed nii väljapeetvalt esitletud ja tema aeg mõjub praegu meie maailmast nii lahus olevana. Poisina oli ta tagaaias showmees, teismelisena liitus tsirkusega, tegi lavatööd ja lõpuks jõudis filmini D.W Griffiti eeskoste all harva vaada...
· Betti (Elisabet) Alver sündis Jõgeval raudteelase peres. · 19141917 õppis Tartu Puskini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. · Õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi". · Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. ·Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. ·Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. Looming · Kooliajal kirjutas romaani "Tuulearmuke", millega sai "Looduse" romaanivõistlusel II auhinna. Teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. ·Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. · Tema esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. · Arbujate aastad ·Alveri abikaasa Heiti Talvik arreteeriti ja küüditati ning ta suri 1947. aastal Siberi vangilaagris. Looming
Jean Sibelius 1865.- 1957. Koostas: Jean Sibelius täisnimi Johan Julius Christian Sibelius 8. detsember 1865. aastal Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää soome klassikalise muusika helilooja sündis rootsi keelt rääkivasse perre õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 18761885 abiellus 10. juunil 1892. aastal Aino Järnefeltiga abielus 65 aastat ja neil sündis kuus tütart omantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse monument Helsingis Taka-Töölös Sibeliuse pargis Looming loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat kirjutas ka sümfoonilisi poeeme, orkestripalu, süite palju eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid üle 100 pala vokaalile ja klaverile tuntuim teos "Finlandia" Looming Kasutatud materiaalid https://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Sibelius https://media.sandiegoreader.com/img/photos/2016/01/...
Karl Ristikivi elu ja looming Karl Ristikivi sündis 10. oktoobril 1912. aastal Läänemaal teenijanna perre. Lõpetas külakooli parimate tulemustega ning õpetajad soovitasid tal minna edasi õppima. Selle nimel pidi Ristikivi ema aastaringselt ja noormees suviti meeletult tööd tegema. Lõpetas edukalt kaubanduskooli ning peale seda Tallinna kolledži gümnaasiumi humanitaarharu kõigest ühe aastaga. Ülikoolis asus õppima geograafiat, kuid sõja tõttu jäid õpingud pooleli. Alustas kirjutamist noores
ELULUGU Franz Joseph Haydn sündis 31. märtsil 1732 Alam-Austrias, väikeses Rohrau nime kandvas kolkas Ungari piiri lähedal. tema esivanemad olid põlised austria-saksa käsitöölised ja talupojad. Josephi isa Mathias oli tõllassepp. Ema-sündinud Anna Maria Koller- töötas köögitüdrukuna. Just isalt pärisid Haydnite perekonna lapsed musikaalsuse ja armastuse muusika vastu. Väike Joseph äratas muusikutes huvi juba viieaastaselt.Tal oli suurepärane muusikaline kuulmine ja mälu ning hea rütmitunne. Kõiki vaimustas ka poisikese hõbedaselt helisev lauluhääl. Tänu väljapaistvatele muusikalistele võimetele võeti poiss kõigepealt Heinburgi väikelinna kirikukoori (peakiriku) koorikapelli. See oli Haydni jaoks otsustava tähtsusega, kuna oli ainus võimalus saada muusikaharidust. Kooris laulmine jäigi Haydni ainsaks, kuigi heaks koolituseks. Poisi võimed arenesid kiiresti ja talle hakati usaldama raskeid soolopartiisid. Kirikukoor esines sageli ka...
F.Liszt Ta oli ajastu suurimaid pianiste, kelle sensatsioonilist menu võis samastada ainult Paganini omaga. Lisaks sellele oli ta viljakas helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, dirigent, organisaator ja kunstilise tõe eest võitleja mitte ühe maa kitsastes piirides, vaid kogu Euroopa ulatuses. Aastal 1822 toimus Viinis 11-aastase Liszti esimene avalik kontsert, mis kutsus publikus välja üldise vaimustuse. Veelgi suurem oli poisi menu teisel kontserdil 1823. a. aprillis. 1823.aasta lõpul seisis Adam Liszt oma geniaalse pojaga Pariisi Konservatooriumi direktori helilooja Luigi Cherubini ukse taga. Noor Liszt jäigi konservatooriumi ukse taha. Lisaks poolteiseaastasele klaveriõpingule Viinis Czerni juures, võttis Liszt veel lühikest aega eratunde teoorias Pariisi konservatooriumi professori A. Reicha ja Itaalia ooperiteatri dirigendi T. Beari juures. Sellega piirduski Liszti muusikaline haridus. 1824. aastal toimus 13-aastase Liszti esime...
,,Hakkame, mehed, minema", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Päike vajus pärnapuule", ,,Õhtu rannas". Ooper ,,Tormide rand". Muusikapedegoogina on tal eriline võime õpilasi kaasa haarata ja neid innustada. Tal on ka kogemusi mida rikkalikult jagada. Talle on omane rahvuslik huumor, mida on tunda mõnest ta teosest. Veljo Tormis. (1930) Päris Kuusalust, kuid elas vahepeal Vigalas. Isa oli köster. Õppis Tallinna muusikakoolis orelit ja koorijuhtimist. Tema looming on sisukas ja mõttesügav. Hetkel on ta meie silmapaistvam ja omalaadsem koorikomponist. Koorilooming on tal küllalt suur ja mitmepalgeline. On nii lihtsaid, kui ka keerulisemaid, suuremaid, kui ka väiksemaid teoseid. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele. Koorilooming jaguneb folkloorseks ja mittefolkloorseks. Põhiomadusteks on rahvuslik helikeel ja tundelaad. Sageli ühendab rahvamuusika tänapäeva võtetega. On tuntud nii meil, kui ka välismaal
kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Looming Gailit oli väga tagasihoidlik öeldes, et tähtis pole mitte kirjaniku isik, vaid ta looming. Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927).
Elulugu Johann Sebastian Bach oli baroki ajastu helilooja. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest.(1) Johann Sebastian Bach sündis 31.märtsil 1685 Eisenach`is ja suri 28.juulil 1750 Leipzig´is. Johann Sebastian Bach sündis muusikute perekonnas. Ta õppis kodus lalumist ja viiuli mängu. 10 aastaselt jäi ta orvuks ja teda kasvatas vanem vend, kes oli nõudlik ja vanamoeline. Vend kuulas Sebastiani teoseid, väljaarvatud traditsionaalsed teosed
ise tellimusi täita. · Töökojas kujunes välja kindel töökorraldus: saanud tellimuse, visandas Rubens eskiisikavandi ja töö tegid valmis õpilased ja sellid. · Ateljees valmis sel viisil umbes kolm tuhat maali, millele Rubens oma käega vaid mõne pliiatsitõmbe tegi. · Elu lõpul hakkas Rubens abilistest järkjärgult loobuma ja maalis sedavõrd väiksemaid, kuid geniaalsemaid meistriteoseid. Looming · Lemmikvõte naise hele keha on eksponeeritud kõrvuti meeste jõuliste tumedaet, pruunide ja punakate kujudega. · Pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. · Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga, mis ajandas teda kasutama ka LääneEuroopas nii harjumuspäraselt antiiktemaatikat. · Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine.
Võrtsjärve lähedale oli isa ostnud maamaja. Kirjanikupaar lõi kaasa maatöödel. Kõik see inspireeris Alverit tema sõjaaegse ereda ja omapärase luule loomisel. 1943. luulekogu Elupuu. Veel rängem oli perekonna jaoks sõjajärgne aeg, 1940.aastate lõpp ja 1950. aastate algus. Heiti Talvik arreteeriti ja ta suri Siberis. Kirjandusse tagasi pöördus Puskini Jevgeni Onegini tõlkega. See oli eriti tõsine proovikiri. Eestikeelne Jevgeni Onegin ilmus ajakirjas Looming 1957.63, raamatuna 1964, seda on peetud tõlkekirjanduse üheks säravamaks tipuks. 1965. ilmusid pärast kahekümneaastast vaheaega uued luuletused ajakirjanduses, peatsel pärast seda valikkogu Tähetund(1966). Siitpeale hakkas luuletaja hiliseloomingu viljakas ja otsingulinne ajajärk. Betti Alver oli tähelepanuväärne isiksus-vähenõudlik materiaalse külje suhtes ning aus ja kompromissitu oma kunstilistes tõekspidamistes. 1990
14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast Marie Under (27.03.1883-25.09.1980) sündis Tallinnas, kuhu ta vanemad olid tulnud Hiiumaalt. Esialgne perekonnanimi Nirk, alles hiljem asendati Underiga. Tema vanaisa Nigolas Nirk. Tema isa oli kooliõpetaja, nimi Prido (Priidu, hiljem Friedrich). Ta kasvas Tallinna kitsastes agulikorterites, suvel veetis sageli aega Hiiumaal (esimest korda käis Hiiumaal 9-aastaselt), millest sai talle muinasmaa. Õppis Tallinnas saksakeelses tütarlaste erakoolis (189398). 13-aastaselt hakkas Under kirjutama saksakeelseid luuletusi. Teda huvitas ka peale kirjutamise väga muusika. Under õppis klaverimängu ja laulis kooris. 1900.aasta paiku tutvus Under Eduard Vildega, kes julgustas teda kirjanduslikke katsetusi jätkama. Vilde soovitusel võeti 1901.aastal tööle ajalehe "Teataja" toimetusse, aga see kestis lühikest aega kuna 1902.aastal Under abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga ja läks mitmeks aastaks ...
Kuna Shakespeare oli teatris nii näitleja, lavastaja kui ka piletimüüja, sai ta palju palka ja tast sai peagi rikas mees. 1597. aastal ostis ta oma perele suure maja. Aastal 1611 lahkus William Londonist ning läks pensionile, asudes taas Stratfordi. 25. märtsil 1616 tegi ta testamendi ja 23. aprill 1616 ta suri. Williami surma põhjus on teadmata. 1623. aastal avaldati Shakespeare`i elutöö. See koosnes 2 pikast poeemist, 37 näitemängust ja 154 sonetist. Shakespeare looming Esimene tutvus teatriga pärineb arvatavasti ajast, mil Shakespeare oli üheksateistkümne- aastane. Levis katk ja kuninganna Elizabeth I oli sunnitud Londonist lahkuma. Paari päeva jooksul peatus ta ka Kenilworth'i lossis. Selle sündmuse auks korraldati suurejooneline pidu, kus toimus etendus veepantomiimiga. Üks samalaadne detail esineb ka Shakespeare hilisemas komöödias "Kaheteistkümnes öö". Seega on alust arvata, et neil pidusustel oli suur mõju
Georg Friedrich Händel 1685-1759 Händel sündis Halles 23.02.1685. Ta ilmutas varakult huvi muusika vastu; isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas teda õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti Friedrich Wilhelm Zachovi käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaati. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. 1703 lahkus ta Hamburgi. Hamburg (1703-1706) Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705 tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil j...
10 indoeurooplaste, indoeuroopa keelte, Lääne-Saksamaa ja Ameerika vastu, mida ta ei suutnud ega tahtnudki ohjeldada. See viha, kahtlus iseendas ja osalt sunnitud, osalt omaenda trotsist valitud vaimne üksindus on jätnud sügava mõra tema loomingusse, olgu tegu luule, teoloogiliste uurimuste või filosoofiliste esseedega. Masing on meie kultuuri Tsaar-kell, tohutu mõrane kell. Tema looming jääb poolikuks, fragmentaarseks ja lõpetamata. Selleski meenutab ta teist traagilise saatusega eesti geeniust Kristjan Jaak Petersoni. Ja ometi on ka tema fragmentide ja pudemete hulgas mõndagi, mis kõigest hoolimata mõjub maagiliselt ja ülendavalt, mida ei saa lugeda imetlusvärina ja tänutundeta. 11 LOOMING
Wimberg Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Ta õppis 1986-1994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis,1994-1997 Lasnamäe Ühisgümnaasiumis, 1997 - 2002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filosoofiat ja ajalugu ning 20022004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. Kuulus aastail 1998-2004 Tallinna noorte kirjanike rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT), aastast 2000Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige. Aastast 2006 Tallinna Bibliofiilide Klubi liige ja kirjastuse Jutulind omanikke. Aastast 2007 Eesti Kirjaduse Seltsi ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Loomingust niipalju, et Wimberg on avaldanud ajakirjanduses artikleid, arvutusi ja esseesid alates 1999 aastast, peamiselt kirjanduse teemadel. Aastal 200 debüteeris ta luulekoguga "Maaraamat". Töötanud ka Eesti Päevalehe kirjanduslisa Arkaadia toimetajana aasta...
Arved Viirlaid on sündinud 11. aprillil 1922 Harjumaal Padise vallas taluniku pojana. Ta õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna rakenduskunstikoolis. . Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse (jalaväerügemendi JR 200) koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti Relva-SS diviisis. Pärast sõda elas ta lühikest aega Rootsis, aastail 1945-1953 Inglismaal kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning 1953. aastast Kanadas. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Viirlaid alustas kirjanikuteed luuletajana. Tema varases luule on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulasaja elamused ning armastusteema. Hilisemas loomingus süvenevad pettumusmeeleolud, luuletaja süüvib ühiskonna ning üldinimlikesse probleemidesse. Tunnustuse on Viirlaid pälvinud eelkõige proosakirjanikuna....
Aleksander Läte (1860-1948) · Kooridirigent, orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist · Õppis: Cimze seminaris, Saksamaal Dresdeni Konservatooriumis · Töötas: kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, klaveriõpetajana, ajalehe Postimees muusikakriitikuna · Moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, õpetajad, kooliõpilased) Looming: · ligi 150 koorilaulu; 15 soololaulu (''Primula veris''); kantaadid (''Rändajad ja tähed''); orkestri-, klaveri- ja viiulipalad · Laulud: ''Kus Põhjalahe kohiseb'', ''Kuldrannake'', ''Malemäng'', ''Ärka üles, isamaa''; ''Laul rõõmule''; ''Küla kõrtsis''; ''Pilvedele'' · Avamäng ''Kalevala''; Lühemad palad ''Eesti tants'', ''Tempo di mazurka''
väärtuslikke kogemusi ja uusi tutvusi. 1903. a heideti Suits Koidula mälestusõhtu korraldamise pärast ajutiselt koolist välja, kuid lõpetas sellegipoolest 1904 gümnaasiumi kuldmedaliga. Samal sügisel astus ta Tartu Ülikooli, kust läks 1905. a üle Helsingi ülikooli. Oma stuudiumi peaaineteks valis ta üldise kirjandusloo ja esteetika, soome keele ja kirjanduse ning rahvaluule. Ta ei unistanud siiski vaid filoloogi karjäärist, vaid mõttes oli ka ilukirjanduslik looming ja ajakirjanikutöö. Samal aastal ilmus Helsingis tema debüütkogu ,,Elu tuli". Õpingute kõrvalt kulus tal palju aega ka Noor-Eesti tegevuse organiseerimisele ja rühmituse väljaannete toimetamisele, sest 1905. aastaks oli Suitsust saanud selle kirjanduslik-kultuurilise rühmituse vaimne juht. Ta oli ,,Noor-Eesti" väljaannete, albumite ,,Noor-Eesti" I-V (1905-1915), ,,Võitluse päivil" (1905), ajakirja ,,Noor-Eesti" (1910-1911) toimetaja (osalt koos Friedebert Tuglasega).
1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. Veel täielikult paranemata, saadeti ta taas koole "katsuma", teel ta aga külmetas ja see läks maksma elu. Haiglasse minemast ta keeldus, ehkki see oleks võinud ta elu päästa. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri. Ekslikult välja kuulutatud matusepäeva tõttu ei olnud ta matusel ühtki kirjanikku, küll aga oli seal suur hulk linnaelanikke, õpetajaid ja õpilasi ka kaugematest paikadest. Looming Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates
ELULUGU: Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus. Tema isa oli rätsep. 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis ning 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris. Aastal 1911 töötas ta õpetajana Tormas Võtikvere ministeeriumikoolis, 19121918 õpetajana ja juhatajana Kasepää vallas Raja küla ministeeriumikoolis ning 19191927 Kärstna algkooli juhatajana. Seejärel sai temast kutseline kirjanik Kärstnas Kodu pisitalus. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega. Ta avaldas luulekogud "Mulgimaa" (Tartu, 1919), "Inimen" (Tartu, 1925), "Tõus ja mõõn" (Tartu, 1931), "Kolletuspäev" (Tartu, 1934), "Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi...
marie myrk Mu sündimist heideti mulle ette. Kõikjal ja kõik. Kus ja kellega ma kokku puutusin. Hakkasin endast mõtlema kui heidikust. Maailmavalu oli ja ei olnud ka minu ees. Kuulasin vihast muusikat ja karjusin vanemate peale. Nagu filmis, raamatutes ja teistes kodudes. Ei aidanud. Loopisin kõik enda asjad minema. Need, mis mis mulle vastikud tundusid ja läksin häälega välismaale. Kolmeks aastaks. Tulin tagasi sügisel. Kõikidel olid head näod ees ja suhtuti nagu inimesesse, nagu võõrasse inimesse. Panin tähele et kõik võõrad kes algul olid võõrad ja siis tuttavaks said olid kõik ühesugused, minu vastu. Omakasupüüdlikud oleks vast see sõna. Hakkasin prostituudiks, et kiiresti kuskilt raha saada ja et ise midagi eriti tegema ei peaks. Üldiselt teenindasin ma koledaid mehi, vanu, pakse ja pereisasid. Noh ja lõpus ma armusin ära. Pruunide silmadega ilusasse mehesse, kes tõi mulle lilli. Algas minu ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
