segametsad. Sealsed metsad kasvavad liivastel leede- ja leetunud muldadel. Paealadel Rootsi saartel ning Põhja- ja Lääne-Eestis leidub alvareid ehk loopealseid. Äärmises põhjaosas ja kõrgete massiivide lagedel on levinud tundra, kus esineb veel igikelts ning on kujunenud õhukesed glei- ja turvastunud gleimullad. Orgudes, nõgudes ja teistes tuule poolt varjatud kohtades kasvab üksikuid pajupõõsaid, ülejäänud taimestik on madal. (2; 7 lk 137, 138) Loomastiku elupaikade vööndilisus ei ilmne selgekujuliste kooslustena kui taimkattes. Üldreeglina liikide arv põhjast lõunasse kasvab, ent isendite arv kahaneb. Jää- ja külmakõrbevööndites on enamlevinud jääkaru, polaarrebane, lemming jt. Meredes on rohkesti vaalu ja hülgeid. (7 lk 141) Metsavööndi loomastik on juba märksa liigirikkam. Üldine liigirikkus kasvab kirdest edelasse ning on eriti suur kireva maastikumustriga aladel, kus väikesed
kliimaksini. Allogeense suktsessiooni põhjustavad välistegurid: looduslikud ja inimtekkelised. Taimkatte ajalugu Eestis: Palünoloogia põhineb õietolmu analüüsil, kasutab muid taimseid mikrojäänuseid (õhulõhesid, karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate). Palünoloogilise meetodiga on saadud suurem osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis ning neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustuse uurijad. Arktiline kliimaperiood. Viimase jäätumise mandrijää hakkas Eestis taanduma umbes 13 500 aasta eest. Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 aastat tagasi. Kasvas arktiline tundrataimestik. On leitud sammalde eoseid, vaevakase, lõikheinaliste ja kanarbikuliste õietolmu. Keskdrüüases levisid astelpaju, rabamurakas, selaginell, drüüas, efedra, rand-ogamalts, soolarohi jt. Subarktiline kliimaperiood, 11 800 - 10 000 BP
Siit ka nimetus homohaliinne kiht. Põhja- ja idapoolsetes piirkondades suurem ja väheneb lääneosades. 2. Läänemere sügavamate alade Põhjalähedane veekiht sisaldab soolasemat vett. Soolsus muutub selle kihi piirides sügavamal üha suuremaks ja sellest on tuletatud nimetus heterohaliinne hiht. 3. Mõlema kihi piiril kujuneb segunemise tulemusena nn. Üleminekukiht. Läänemere madal soolsus määrab selle veekogu loomastiku ja taimestiku liigilise koostise iseloomu. Mereloomadest on Läänemeres levinud ainult avarasoolased ehk eurühaliinsed, s.o. ulatuslike soolsuse muutusi taluvad vormid. Vastavalt soolsuse vähenemisele suundumisel Põhjamerest läbi Taani väinade kuni Läänemere idaosani väheneb ka mereliste loomaliikide arv. Madala soolsusega on seotud ka mereliste taimeliikide suhteliselt väike arv Läänemeres. Läänemere põhja- ja idapiirkondades suureneb üha
kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990 aasta tasemel. Rio de Janeiro lepingud: Rio deklaratsioon keskkonnast ja arengust. Agenda21. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Metsaprintsiibid. Kliimamuutuste konventsiooni raamleping. Ramsari konventsioon - eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Washingtoni konventsioon kaitseb kaubitsemise tõttu ohustatud taime- ja loomaliike. Berni konventsioon euroopa loodusliku taimestik ja loomastiku ning nende elupaikade kaitse. Säästva arengu põhimõtted: keskkonna käsitlemine riigi kõigi elanike ühise rikkusena. Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvalt. Keskkonnakahjustuste vältimine. Ettevaatlikus keskkonda mõjutada võivate otsuste tegemisel. Keskkonnanõuete järgimine kõikides eluvaldkondades. Traditsioonilise looduskaitse ja hoiu edendamine, loodusväärtuste teadvustamine ühiskonna huvides.
eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus. Taimkatte ajalugu Eestis? Palünoloogiline meetod? - Biostratigraafiameetodeist tuntuimon palünoloogia, mis põhinebõietolmuanalüüsil, kasutabmuidtaimseid mikrojäänuseid(õhulõhesid, karvu) või setetessäilinud organismirühmi (rohe-jaränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate). Palünoloogilisemeetodigaon saadud suurem osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis ning neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustus euurijad. Metsatüüpide iseloomustus Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või paemurenemisel tekkinud rähal. Põuaajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinneon hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest jakaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt
veelindude elupaikade konventsioon. Konventsiooni tekst koostati ja võeti vastu Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971 ning see jõustus 21. detsembril 1975. Eesti jaoks jõustus konventsioon 29. juulil 1994.Praegu on konventsiooni kohaselt nimetatud 1904 (15. november 2010) kaitstava märgala (Ramsari märgala). CITESi ehk Washingtoni konventsioon (akronüüm inglisekeelsest fraasist Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora, 'Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti. CITESi poolt määratud liike (nn CITESi liigid) on umbes 33 000.Eestis reguleerib CITESi konventsiooni täitmist Keskonnaministeeriumi looduskaitse osakond ning vastavat järelevalvet teostab Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakond
• Rohttaimedel lõikeservade osad e kraadid • Fütoliidid e taimerakkudest pärinevad ränistruktuurid • Ränivetikad • Taimede DNA • Makrojäänused: • Seemned ja viljad või nende kujutised, nt põlenud savil (savinõudel, tellistel) • Taimejäänused (nt ka savinõude vormimismassis) • Puidujäänused • Kaudne teave, nt kunsti-teosed, kirjalikud andmed jne Arheoloogia andmed loomastiku kohta Eesmärk: eelkõige toitumisharjumused, kuid mitte ainult Keskkonnaandmete seisukohalt väikeloomad sageli informatiivsemad – kliimaga seotud muutused pareminijälgitavad Suurte loomade osas inimmõju palju olulisem Keskkonnaandmete hankimisel olulised mitmed uued meetodid, nt aminohapete uurimine luu või hammaste kollageenist Kultuurmaastiku rekonstrueerimine • Inimene on ümbritsevat keskkonda varakult asunud oma vajadustele kohandama
ning esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. . Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris Ramsari konventsiooni 20. oktoobril 1993. a. Eestis on sellesse nimekirja arvatud kümme märgala. 2. BERNI (1979) KONVENTSIOON EUROOPA FLOORA JA FAUNA NING NENDE ELUPAIKADE KAITSE KOHTA Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Algatajaks oli Euroopa Nõukogu. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. Looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras, on loetletud konventsiooni kolmes lisas Berni konventsiooni alusel rangelt kaitstavate liikide hulka kuuluvad paljud Eestis veel suhteliselt tavalised loomad, näiteks karu, ilves, hunt, valge-toonekurg ja rukkirääk. Rangelt
Maailma suurim looduskaitsealane konventsioon. Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon. EM: reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Elevant, angerjas, tiiger. Berni konventsioon (teema): Euroopa looduskaitseleping. Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon. Algataja Euroopa Nõukogu. EM: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsel ja võõrliikidel. Bonni konventsioon: Rändeluviisiga loomade kaitse leping, mis jõustus 1983. aastal. 1989. aastaks oli sellega ühinenud 29 riiki. Eesmärgiks on kaitsta nende metsloomade populatsioone, kes liiguvad ühest riigist teise. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: Allkirjastati Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 1992. 22
Turistid omakorda tooksid siia raha sisse: areneks nii majandus kui ka loodusturism. Samuti on kohalikud inimesed huvitatud antud isendi nägemisest ning selle kaudu elavdaks lisaks välisturismile ka siseturism. Tartu Ülikoolis valmis 2015. aastal uuring lendorava elupaigakasutusest ja maastiku sidususest Virumaal. Tulemus kinnitas tõsiasja, et liigi levila on kahanenud. Uuringu läbiviijad terioloogia teadur Jaanus Remm ning loomastiku ekspert Martin Absalon leiavad, et: Lendorav on ilmekas näide avalikkuse poolt hinnatud ja tähtsaks peetud loodusväärtusest. Liigi areaal ulatub Läänemerest läbi Siberi Jaapanini. Sestap ei määra Eesti eraldiseisva populatsiooni kadumine liigi globaalset käekäiku. Oluline on lendorava tähtsus lipuliigina. Viimasteks on looduskaitseliselt tähtsustatud, kes pälvivad tähelepanu ja rahva poolehoiu tänu oma atraktiivsele välimusele või mõnele teisele erilisele omadusele
Turistid omakorda tooksid siia raha sisse: areneks nii majandus kui ka loodusturism. Samuti on kohalikud inimesed huvitatud antud isendi nägemisest ning selle kaudu elavdaks lisaks välisturismile ka siseturism. Tartu Ülikoolis valmis 2015. aastal uuring lendorava elupaigakasutusest ja maastiku sidususest Virumaal. Tulemus kinnitas tõsiasja, et liigi levila on kahanenud. Uuringu läbiviijad terioloogia teadur Jaanus Remm ning loomastiku ekspert Martin Absalon leiavad, et: Lendorav on ilmekas näide avalikkuse poolt hinnatud ja tähtsaks peetud loodusväärtusest. Liigi areaal ulatub Läänemerest läbi Siberi Jaapanini. Sestap ei määra Eesti eraldiseisva populatsiooni kadumine liigi globaalset käekäiku. Oluline on lendorava tähtsus lipuliigina. Viimasteks on looduskaitseliselt tähtsustatud, kes pälvivad tähelepanu ja rahva poolehoiu tänu oma atraktiivsele välimusele või mõnele teisele erilisele omadusele
ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Eesmärkide elluviimine vastavalt konv sätetele hõlmab gen ressursside kättesaadavaks muutmist, tehnoloogiate edastamist ja piisavat finantseerimist, arvestades seejuures kõiki õigusi nendele ressurssidele ja tehnoloogiatele. Biol mitmekesisuse kaalutlused integr maj, pol jt valdkondadesse. E1993. Berni 1979. (1997?) a. konv. Euroopa taimestiku ja loomastiku liikide ning nende looduslike elupaikade säilitamine ja rahvvah koostöö edendamine metsiku looduse kaitseks, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. Nähakse ette kõigi looduslike taime ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse ning mõnede taime ja loomaliikide erikaitse. Erikaitse alla kuuluvad liigid on kantud lisadesse I (rangelt kaitstavad taimeliigid), II ( loomaliigid) ja III (kaitstavad loomaliigid)
BIOSFÄÄR) KUI SÜSTEEME; Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Hüdrosfäär- hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus- maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär- mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini
Temperatuurist Taimkattest HÜDROSFÄÄR Vt ka aadressi: http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_pindmine_vesi.htm Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär Vee hulga % jaotus hüdroloogilise tsükli osades Reservuaar Maht (%) Ookeanid 97.21 Liustikud 2.15 Põhjavesi 0.62 Soolaseveelised järved 0.008
KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõigus peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahj...
Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. 35. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; Metsatulekahjud otsene mõju atmosfäärile, pedosfäärile, hüdrosfäärile, biosfäärile.
Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri oluliseim omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. 35. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; Metsatulekahjud otsene mõju atmosfäärile, pedosfäärile, hüdrosfäärile, biosfäärile.
Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär kus elavad organismid. Biosfääri olulisem omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. Ühiskonna areng ja globaliseerumine Globaliseerumine e. Üleilmastumine-maailma ühiskonnas toimuvad muutused, mis on seotud
Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri-ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus - orgaanilise aine tootmise võime. Too näiteid, milliste protsesside käigus toimub ainevahetus litosfääri ja pedosfäär vahel (murenemine) atmosfääri ja hüdrosfääri vahel (sademed, aurumine)
Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär on Maad ümbritsev õhukiht, mille ülapiir ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. 2. MAA TEKE JA ARENG Küsimus, millal ja kuidas tekkis Maa on inimeste mõtteis mõlkunud juba sajandeid. Kui vanasti
ei leitud talvitumas ühtegi tõmmulendlast (Lisa 5, Joonis 4). Mõlema talvitusperioodi jaanuari kuus leiti talvitumas ainult veelendlase (Myotis daubentonii) isendeid. 4.6 Nahkhiirte kaitse Eestis elavaid nahkhiiri kaitsevad mitmed rahvusvahelised lepped, nagu Berni konventsioon, Bonni konventsioon ja Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS. Looduse elujõulisena püsimiseks ja mitmekesisuse säilitamiseks on Eestis loodud väga mitmekülgne kaitse. Eestis reguleerivad loomastiku kaitset Looduskaitseseadus ja Loomakaitseseadus ja Punane Raamat (Sepp, 2008). 51 Eesti Punase Raamatu järgi jaotub ohustatud kuute erinevasse kategooriasse. Nendeks on: hävinud või tõenäoliselt hävinud liigid, eriti ohustatud liigid, ohualtid liigid, haruldased liigid, tähelepanu vajavad liigid ja määramata liigid. Eestis elavatest
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Viimane seob pinnases liikuva fosfori ning neutraliseerib ka äravooluvee happesust. Keemiline puhastamine: * alumiiniumi- ja kolmevalentse rauaioonide kasutamine ja tekkinud happelise keskkonna lubjaga neutraliseerimine * kasutatakse alumiinium polümeere, mis mis liidavad saviosakesed efektiivselt kokku ja setitavad põhja, sidudes samal ajal ka veest fosfori. Veejuhtmete renatureerimine: kaitstakse veekogusid inimtegevuse eest, püüdes neile anda tagasi loodusliku kuju koos mitmekesise loomastiku ja taimestikuga. * sängi kõveraks kaevamine * märgala moodustamine * taimestikuga mitmekesistamine Maastikulised meetmed: * veekaitsevööndid * kaitseribad koosnevad mitmest vööndist: allpool tavalist veepiiri kasvavad veetaimed, sellest ülalpool on kõrkjad ja roostik ning edasi juba maismaataimestiku vööndid (lepp). 26. Milline on veejuhtmetel settebasseinide ja märgalade toime ja vajadus?
Millise valgustatuse juures see toimub, oleneb puuliigist ja ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) läheb see kiiremini kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg). Lõpuks kuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Seda protsessi nimetatakse tüve l a a s u m i s e k s. Metsa tuleb mõista kui seostatud tervikut, kusjuures seos ja vastastikune mõju ei ilmne mitte ainult puude vahel, vaid ka puude, põõsaste, alustaimestiku, loomastiku ja mikroorganismide vahel. Sealjuures on kõik metsaorganismid tihedalt seotud ja mõjustatud ümbritsevast keskkonnast ning samal ajal avaldavad ise tugevat mõju keskkonnale. Maa-ala, millel puud asuvad hõredalt ja kus nende võrad ei ole liitunud, ei nimetata metsaks; siis võib olla tegemist pargi, allee, aia või mõne muu maa-alaga, mille nimetus oleneb kasutamise eesmärgist, puude liigist, paigutusest jm. Maa-ala,
kaudne eesmärk oli tekitada kaitsetsoon Maardu fosforiidikaevanduste ja Kirde-Eesti 1993 asutati Soomaa ja Karula rahvuspark. Vilsandi tööstusmaastike vahele, et hoida ära nende looduskaitsela laiendati ja nimetati ümber laienemine. Vaika looduskaitseala laiendati ja rahvuspargiks. Eesti liitus Berni konventsiooniga nimetati ümber Vilsandi looduskaitsealaks. (käsitleb loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade 1973 ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane kaitset). Ratifitseeriti Ramsari konventsioon käsiraamat ,,Looduskaitse". (käsitleb märgalade kaitset). ELF-i eestvedamisel 1976 Matsalu looduskaitseala sai esimeseks algas märgalade loodusväärtuste inventuur
Kuid soode, kui tähtsa ökosüsteemi koostisosa, säilitamise seisukohalt pole eelpooltoodud lahendused just kõige paremad. Looduse seisukohalt oleks parim variant nende alade taassoostamine. Hollandis on selle probleemiga tegeldud aastaid. 38. Veekoguks rekultiveerimisega kaasnevad positiivsed küljed on: 1. Taastub teataval määral tootmisele eelnenud looduslik olukord: toimub soostumine ja veekogu kinnikasvamine 2. Suureneb looduslik mitekesisus taimestiku ja loomastiku mitmekesisus suureneb lindude ja kalade elutingimused paranevad 3. Tingimused puhkuse veetmiseks paranevad matkamine sõudmine *jahipidamine 4. Keskkonnakahjustuste vähenemine toitainete sidumine ja uhtainete settimine tootmisperioodiga võrreldes reostuskoormuse vähenemine *äravoolu ühtlus ning maksimaalsete tulvavooluhulkade vähenemine * kõrge põhjaveetaseme taastumine 5. Esteetilised maastikupildi paranemine
Eesti aluspõhi on kergelt kaldu lõuna suunas, mida lõuna poole seda madalamks muutuvad kivimikihid. Selgelt näeme vaid Põhja-Eesti astangut. Üldiselt on Eesti aluspõhja reljeef ja selle kõrgusvahed väga sarnased nüüdisreljeefiga. Kvaternaari ladestu (pinnakate) kujunenud viimase 1,5-2 milj. aasta jooksul. Kvaternaari ajastu jaguneb holotseeni (jäävaheaeg) ja pleistotseeni (jääaeg) ajastikeks. Stratigraafilisel liigestamisel pole esikohal loomastiku ja taimestiku arenemisel põhinev vaid paleoklimaatiline s. o jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumine. Tekib probleem, et jääaegade hulk on ebaselge (mida lugeda jäävaheajaks?). On teooriad, et me elame praegu jäävaheajas või jääaja lõpus (poolused on ju jäätunud). Jääaegadega on toodud erinevaid setteid, mida nimetadakse Kvaternaari seteteks. Kvaternaari ladestu on väga ebaütlase paksusega. Põhja- ja Kesk-Eestis enamasti alla 5 m, paepealsetel kohati puudub
piirkonna suhtes aga eksootideks e. võõrpuuliikideks. Euroopas on eksootideks Aasiast, Põhja-Ameerikast pärinevad liigid. Eestis on eksootideks ka Lõuna- ja Lääne-Euroopa liigid. Tahtmatu introduktsioon toimub märkamatult, ehk liigi isendid kanduvad edasi liiklus- ja töövahendite, rõivaste või loomadega. Selliselt lisandunud nn. tulnukliigid moodustavad adventiivfloora või fauna. Tahtlik introduktsioon toimub inimese poolt mingi piirkonna taimestiku või loomastiku mitmekesistamise, koosluse produktiivsuse suurendamise, selle uurimise, liikide oma areaalis väljasuremise riski vähendamise (taime- ja loomaliigi genofondi säilitamine kunstlikes reservaatides botaanikaaedades, zooparkides) või muul eesmärgil. Puittaimi on introdutseeritud peamiselt nende puidu heade omaduste, viljade, õite, lehtede, koore jm heade omaduste kasutamisvõimaluste tõttu, samuti suure esteetilisuse pärast või hea taluvuse tõttu halbades või
metspipar, lõhnav varjulill jt.), mis samuti sisaldavad rohkesti mineraalaineid, annavad kobeda kõdu ja lagunevad kergesti. Need liigid on iseloomulikud salumetsadele, kus ka mullastikutingimused soodustavad mulli kujunemist. Sammaldest soodustavad pehme huumuse kujunemist ainult metsakäharik ja salusammal; enamasti soodustavad samblad toorhuumuse tekkimist. Toorhuumuse kujunemist põhjustavad kanarbik ja teised kääbuspõõsad, mille kõdu laguneb raskesti. 8. Alustaimestiku ja loomastiku mõju metsale. Mets ja alustaimestik Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumit, mis katab puude alust maapinda. Alustaimestiku ohtrus ja liigiline koosseis sõltub metsast, mullast, reljeefist. Erinevates kasvukohatüüpides on alustaimestiku iseloom kardinaalselt erinev. Nii näiteks on kuivades nõmmemetsades, sambliku kasvukohatüübis, valitsevaks mitmesugused
2.1 – liigid, kellele võib jahti pidada kogu EL territooriumil 2.2 – liigid, kellele võib jahti pidada teatud EL liikmesriigis Lisa 3 - liigid ja kauplemine 3.1 – liigid, kellega kauplemine on lubatud kogu EL piires 3.2 – liigid, kellega kauplemist võivad liikmesriigid lubada Lisa 4 – keelustatud püüdmis- ja surmamismeetodid Lisa 5 – uurimise prioriteetsed valdkonnad ja viisid Loodusdirektiiv ehk direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta Natura 2000 – ökoloogiline võrgustik (Art. 3) I lisa looduslikud elupaigad ︎II lisa liikide elupaigad ︎Linnuhoiualad Loodusdirektiivi lisad Lisa I – looduslikud elupaigatüübid -> loodushoiualad Lisa II– taime- ja loomaliigid (va linnuliigid) -> loodushoiualad Lisa III – Oluliste ja loodushoiualade valikukriteeriumid Lisa IV– ranget kaitset vajavate taime- ja loomaliigid, keda tuleb kaitsta nende looduslikul levikualal
Pungad: silindrilised, lühidalt teritunud tipuga, 10 mm pikad, väga vaigused. Okkad: 5-kaupa, väga tiheda asetusega, 4...10 cm pikad, jäigad, saagja servaga, pealkülg tumeroheline ilma õhulõheribadeta, alakülg sinakasroheline õhulõheribadega Käbid: munajad, 3 kuni 5 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus noorelt violetjad, valminult pruunid, tugevasti suletud. Seeme umbes 1 cm pikk, lennutiivata, söödav. Kääbus-seedermännil on Kaug-Ida loomastiku toiduahelas väga suur tähtsus - puu seemnetest (seedripähklitest) toituvad nii sooblid, oravad, karud kui ka taigalinnud ja inimesed. Inimesed koguvad meeleldi enamasti küll siberi seedermänni (P. sibirica) ja korea seedermänni (P. koraiensis) seemneid nii toiduks, kui seedriõli valmistamiseks. Kääbus- seedermänd on juurekaelast tugevasti harunev kuni 3 m kõrgune põõsas, või vahel ka madal, kuni 6 m kõrgune puu. Kasvab jõgede orgudes, alusmetsas ja mägede nõlvadel kuni 3000 m
Järelkasv koosneb sanglepp 3% tervikut, kusjuures seos ja vastastikune mõju ei seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: ilmne mitte ainult puude vahel, vaid ka puude, (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla 1/4 I 454 milj m 3 . so. kõigi metsas kasvavate puude põõsaste, alustaimestiku, loomastiku ja rinde kõrgusest. tüvemahud m3 .Metsa ühe hektari keskmine tüvede mikroorganismide vahel. Maa-ala, millel puud Alusmets - põõsad ja madalamad tagavara on 213 m3 asuvad hõredalt, nimetatakse harvikuks. Harvik ei mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde Suurim on see haaval - 208 m 3 /ha ja väikseim ole mets. (rinnete)all
piirkonna suhtes aga eksootideks e. võõrpuuliikideks. Euroopas on eksootideks Aasiast, Põhja-Ameerikast pärinevad liigid. Eestis on eksootideks ka Lõuna- ja Lääne-Euroopa liigid. Tahtmatu introduktsioon toimub märkamatult, ehk liigi isendid kanduvad edasi liiklus- ja töövahendite, rõivaste või loomadega. Selliselt lisandunud nn. tulnukliigid moodustavad adventiivfloora või fauna. Tahtlik introduktsioon toimub inimese poolt mingi piirkonna taimestiku või loomastiku mitmekesistamise, koosluse produktiivsuse suurendamise, selle uurimise, liikide oma areaalis väljasuremise riski vähendamise (taime- ja loomaliigi genofondi säilitamine kunstlikes reservaatides botaanikaaedades, zooparkides) või muul eesmärgil. Puittaimi on introdutseeritud peamiselt nende puidu heade omaduste, viljade, õite, lehtede, koore jm heade omaduste kasutamisvõimaluste tõttu, samuti suure esteetilisuse pärast või hea
Erinevalt bakteritest ja viirustest ei levimist. Keemiarelv Keemiarelva moodustab rün- Kanduriteks on lennukid (pom- demürk ja selle kandur. Rün- mid, aerosoolipihustid), erinevad demürk on keemiline ühend raketid ja suurtükiväe lahingu- vastase elavjõu hävitamiseks, moon. elavjõu võitlusvõimetuks muut- miseks või maa-alal taimestiku Lisas 10.3 on antud ülevaade keemia ja/või loomastiku hävitamiseks. relva arengust ning ajaloost. 160 MASSIhÄVITUSRELVAD Ründemürke saab liigitada keemilise Ründemürkide levinuim liigitus on püsivuse järgi, st kui pika aja jooksul nende füsioloogilise mõju järgi (lisa säilitavad nad oma kahjustava toime. 10.4). Peaaegu kõik ründeained tun- Selle alusel jaotuvad ründeained: givad inimesse hingamisteede, limas-
põhjaloomastikule, taimestikule, kalastikule ja lähipiirkonna rannaprotsessidele. Seoses Saaremaa sadama ehitusega teostati Saaremaa sadama ehitusjärgset merekeskkonna ja linnustiku seiret. Seirete peamiseks eesmärgiks oli hinnata sadama tegevusest tulenevat mõju keskkonnale Küdema lahes, mis on rahvusvahelise tähtsusega linnuala ning Natura 2000 Küdema lahe hoiuala. Eksperdid on järeldanud, et Saaremaa sadama mõju Küdema lahe linnustiku, loomastiku, taimestiku kooslustele ja rannaprotsessidele praktiliselt puudub. Tänu ASi Tallinna Sadama tõsisele suhtumisele seirekohustuse täitmisesse on Küdema lahe akvatoorium üks paremini uuritud linnustikuga merealasid Eestis. 3. TRANSPORDIEMISSIOONID JA NENDE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli)
kiirelt liigi evolutsioonilist kujunemislugu (sammaltaimede arengujärgus on eellniit, mis viitab põlvnemisseosele vetikatega), inimese areng (nt sügoot on seos ainuraksetega, rakkudekobar 68 viitab seosele koloniaalsete eluvormidega, süda pulseeriva torukesena (rõngussid), kõhreline seljakeelik, suure varba vastandumine teistele viitab seosele inimahvidega). Biogeograafilised tõendid- lähedastes piirkondadaes on loomastiku ja taimestiku liigiline koostis sarnane ja isoleeritud piirkondades on väga omalaadne liigiline koosseis. Nt: Austraalia. Molekulaarbioloogilised- eriorganismirühmadesse kuuluvate organismide valkude aminohappelise koostise, geenide ja pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine. NT inimesel ja inimahvidel on nukleotiidide järjestuse erinevus ca 1,6%; inimesel ja hiirel ca 10%. Taimesortide ja loomatõugude vahelised erinevused. Erinevad koeratõud, erinevad õunasordid.
Pungad: silindrilised, lühidalt teritunud tipuga, 10 mm pikad, väga vaigused. Okkad: 5-kaupa, väga tiheda asetusega, 4...10 cm pikad, jäigad, saagja servaga, pealkülg tumeroheline ilma õhulõheribadeta, alakülg sinakasroheline õhulõheribadega Käbid: munajad, 3 kuni 5 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus noorelt violetjad, valminult pruunid, tugevasti suletud. Seeme umbes 1 cm pikk, lennutiivata, söödav. Kääbus-seedermännil on Kaug-Ida loomastiku toiduahelas väga suur tähtsus - puu seemnetest (seedripähklitest) toituvad nii sooblid, oravad, karud kui ka taigalinnud ja inimesed. Inimesed koguvad meeleldi enamasti küll siberi seedermänni (P. sibirica) ja korea seedermänni (P. koraiensis) seemneid nii toiduks, kui seedriõli valmistamiseks. Kääbus- seedermänd on juurekaelast tugevasti harunev kuni 3 m kõrgune põõsas, või vahel ka madal, kuni 6 m kõrgune puu. Kasvab jõgede orgudes, alusmetsas ja mägede nõlvadel kuni 3000 m
Loomingus on kesksel kohal ratsionalistlik-rahvavalgustuslik ja romantiline aines. Looming teenib didaktilist ehk kasvatavat ja harivat eesmärki. Innustas nt rahvast võitlema joomapahe vastu oma teosega ,,Viina katk". Õpetlike lugude avaldamiseks kasutas ta kalendreid. Tema ,,Maarahva Kasuline Kalender" (1846). Andis välja Eesti esimest populaarteaduslikku pildiajakirja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848) . Selles tutvustas ta planeete, üldist geograafiat, loomastiku, tehnika uusimaid saavutusi. Ta püüdis jätkata Masingu suunda ning avardada talupojast lugeja silmaringi. Tema üks menukamaid teoseid (ja üldse 19.saj-l) oli ,,Reinuvader Rebane" Goethe teosest insp. Kreutzwald lõpetas ka Faehlmanni teose ,,Kalevipoeg" (F. suri). Kreutzwald kirjutas ka ,,Viru lauliu laulud" kogumik. Seetõttu ka Kreutzwald kui Viru laulik. 1866.a-l aga muinasjutukogu ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", sarnanevad Grimmide muinasjuttudega.
3. Reageerimine mittevastavus- ja riskijuhtumite korral ning negatiivsete trendide ilmnemisel • külastajate ebakohane käitumine; • taristu ja külastusrajatiste väärkasutamine; • informatsioon külastusvoogude suurenemise kohta; • hooldusvajaduse tuvastamine; • prügistamisprobleemide tuvastamine; • taimestiku ja loomastiku häirituse tuvastamine; • pinnase erosiooni tuvastamine. 4. Majandamise planeerimine ning ressursside suunamine majandamiseks ja kasutuseks • maakasutuskorralduse planeerimine; • külastuse korraldamine, näiteks konfliktide reguleerimine külastajate ja ala teiste kasutajate või kasutuste vahel (kaasa arvatud looduskaitse); • külastuselamuse pakkumine ja selle kvaliteedi tõstmine
Avaliku usalduse vastased süüteod on seotud maksevahendi ja riigi poolt kehtestatud märgi ja tunnuse võltsimisega ning dokumendi võltsimise ja kahjustamisega, nt maksevahendi ja väärtpaberi võltsimine, maksumärgi võltsimine, sõidupileti ja sõidukaardi võltsimine, tähtsa isiku dokumendi võltsimine või selle kuritarvitamine jms teod. Keskkonnavastased süüteod on nt tuleohu tekitamine looduses, puude ja põõsaste ebaseaduslik raie, maastiku kahjustamine, loodusliku loomastiku kahjustamine, keskkonna saastamine jm teod, mis ohustavad taimestikku ja loomastikku ning kaitstavaid loodusobjekte ja keskkonda. Majandusalaste süütegude hulka kuulub rühm ebaseadusliku majandustegevusega seotud süütegusid, nt tegevusloata ja keelatud majandustegevus, alkoholi ebaseaduslik tootmine, tubakatoodete käitlemise korra rikkumine jt. Majandusalase süüteona on karistatav maksujõuetuse põhjustamine, maksude väärarvutus, salakaubavedu, rahapesu, konkurentsi
kohalik Las Vegas. Puhkekeskus oma kunstlike järvede, liivarandade ja dzhunglitega on otsekui oaas keset tühermaad.annesburg: kuldne linn LõunaAafrika reisi lahutamatuks osaks on safari. Parimad paigad safariks on Kruger, Pilanesberg, Itala ja HluhluweUmfolozi. Siinsed looduspargid pole nii rahvarohked kui IdaAafrikas. Aafrika uhkus ja maailma tuntuim on Krugeri rahvuspark. Siin võib rändur hea õnne korral näha tervet Aafrika loomastiku koorekihti "The Big Five": lõvi, ninasarvikut, elevanti, pühvlit ja leopardi. Johannesburgist kahe lennutunni kaugusel asub LõunaAafrika vanim linn Kaplinn. Linna tuntuim vaatamisväärsus on enam kui kilomeetri kõrgusele kerkiv sileda 21 platooga Table Mountain Lauamägi. Kaplinn ehk afrikaani keeles Kaapstad on väravaks LõunaAafrika veinipiirkonnale . Aafrika massiiv, mida idast piirab India ookean, Punane meri ja Suessi kanal,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
