5.1. Ramsari konventsioon · Eesti 1993.a. · Konventsiooniga kaitstakse ohustatud märgalasid, eriti veelindude elupaigad. 5.2. Washingtoni konventsioon · Eesti 1993. a. · Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. 5.3. Berni konventsioon · 1979 .a. Euroopa looduskaitseleping · Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. · Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid, loetleb looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras. 5.4. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · 1992. a, Rio de Janeiros · Eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel
Algselt leidus Uus-Meremaal palju viljakaid pruun-, punapruun-, ja mustmuldi, neid on aga kahjustanud metsaraie ning maakasutuse ja sissetoodud loomade elutegevuse tagajärjel tekkinud erosioon. Uus-Meremaa taimestik ja loomastik on ainulaadsed, üle 3/4 taimeliike on endeemid. Mitmerindelistes metsades kasvab palju liaane, epifüüte ja sõnajalgpuid. Põhjasaarel kasvab ka hiiglaslik kauripuu, Lõunasaare suuri raiesmikke katab sekundaarne võsa. Uus-meremaa on oma loomastiku omapära tõttu omaette faunistiline piirkond. U-M puuduvad kiskjalised ja sõralised, üle 90% linnuliikidest on endeemsed(kiivi, tui, kea jne). Ainus roomaja on põhjaosa väikesaartel elutsev hateeria. Leidub väga palju sissetoodud loomalikke, neid on üle 600(siil, hiir, küülik, rebane, tuhkur, rott, horv, metssiga, põder, varblane, kuldnokk, rästad jne) on soodsa elukeskkonna tõttu hästi kohanenud, kuid paljud neist on mõjunud kohalikule loodusele hukatuslikult. [2]
Ladestumine oleneb ka suuresti rohumaa kasutusest. TAIMKATE: Annab maastikule välise ilme (koos reljeefiga). Maastike eraldamisel oluline erinevate taimkattetüüpide olemasolu, nende kujunemisel olulised: • pinnakate, • mullastik, • niiskusrežiim, • kliima. Taimkatte on maastiku arengus kõige kiiremini muutuv ja inimese poolt kõige kergemini muudetav komponent. LOOMASTIK Territoriaalsete maastikuüksustega kõige nõrgemini seotud. Loomastiku mõju on pigem kaudne ja avaldub teiste maastikukomponentide kaudu. Mõjutab eelkõige mullastiku ja taimkatet. Maastike kujunemisel olulised ka mikroorganismid. INIMMÕJU Omab lokaalses mastaabis väga suurt mõju, globaalselt seni veel „jõuetu“! Inimese poolt loodusele avaldatud mõju väljendub: • maastikukomponentide ja struktuuri muutumises • uute (loodusvõõraste) maastike loomises Inimtegevuse käigus looduslikud maastikud: • kaotavad oma looduslikke omadusi
Ainelise kultuuripärandi kaitse Looduse ja elukeskkonna kaitse Muu regulatsioon (planeeringud jne) EV põhiseadus: EV peab tagama eesti ravuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usuvabadusi, kui see ei piira teiste inimeste vabadust, kõlblust ja tervist. Looduskaitseseaduse eesmärk: 1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. Muinsuskaitseseadus Üha enam keskendutakse materiaalsele pärandile, kaitstakse vaid inimkätega loodut, pühapaigad kui vaimne pärand jääb seetõttu tahaplaanile. Ülemaailmne kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon Kultuuri- ja looduspärandi väljaselgitamine, kaitse, säilitamine, populariseerimine
rakendamine NATURA 2000 aladel esinevate elupaigatüüpide ja liikide soodsa looduskaitseseisundi tagamiseks. Loodi rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Esimene Eesti looduskaitse seadus anti välja 1935. a. Praegu kehtiv Eesti Vabariigi “Looduskaitseseadus” võeti vastu 21. aprillil 2004. a. Selle seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 21. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk
jne. Tööstusettevõtete keskkonnapoliitika. Vähendada veekulusid ja heitvee sattumist valesse kohta. Uute tööstuste asukoha vajalik läbimõtlemine, toidukaupade puhul ökonoomsust silmas pidada, ökotehnoloogiale üleminek. Keskkonnakaitse rakendamise teed. Ainebilansid. Kaitstavate loodusobjektide seadus Planeerimisseadus Ranna- ja kaldakaitseseadus Mahepõllumajanduse seadus Metsaseadus Veeseadus Keskkonnaseire seadus Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus Jäätmeseadus Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus Loodusvarade säästva kasutamise juhis _1.Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud 2.Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega 3.Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale 4.Otstarbekam on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete
EKE8250 Environmental policy Exam questions 1. Inputs and outputs of environmental policymaking. Sisendid: Vajadused/nõudmised (erinevad huvid, vastandlikud nõudmised; valitsused, ettevõtted, kliendid, kohalikud ühingud, MTÜ-d, investorid, töötajad) Toetus (vähemalt minimaalne maksumaksjate toetus, lojaalsus- jälgimine, seadusandluse mõju valimiste tulemustele) Ressursid- raha ja informatsioon (nii teaduslik kui tehniline), looduslikud ressursid Avalik arvamus Meedia kajastus Valimiste tulemused Teadmised/info Millist infot on poliitika kujundajatel vaja teada? Milline on probleemi olemus, raskusaste ja ruumiline ulatus? Millised faktorid on probleemi põhjustajateks? 1 Kui probleemile ei reageerita, kuidas siis probleem aja jooksul muutub? Kas see probleem prob...
.................................................46 2 SISSEJUHATUS Eesti kaitsealade süsteem on aastakümnetepikkuse arengu tulemus. LOODUSKAITSESEADUS - vastu võetud 21. 04. 2004. a seadusega (RT I 2004, 38, 258), jõustunud 10. 05. 2004, mis koondab normid Kaitstavate loodusobjektide seadusest, Ranna ja kalda kaitse seadusest ning Loomastiku kaitse ja kasutamise seadusest, mis uue seaduse jõustudes kehtivuse kaotavad. Järjepidevuse huvides on säilitatud senise looduskaitseõiguse need elemendid, mis on ennast praktikas õigustanud. On ka muudatusi, mis tulenevad muuhulgas Euroopa Liidu looduskaitse direktiivide ülevõtmise vajadusest. Uudne on liikide ja elupaikade soodsa seisundi mõiste sissetoomine, mis saab tulevikus üheks peamiseks looduskaitsemeetmete tõhususe mõõdupuuks
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba......................................................
liigniiskuse ja õhu takistatud juurdepääsu tingimustes turvas. Peamised turbamoodustajad turbasamblad, nad on adifikaatorid s.o liigid, mis tugevasti keskkonda mõjutades määravad taimekoosluse struktuuri. 2) SOODE ARENEMISKÄIK; TURBALIIGID JA LASUNDID igas elukoosluses toimub alaline muutumine, liikumine ja arenemine. Ühe teguri muutumine, soos näiteks turbalasundi pidev paksenemine, põhjustab ka teiste tegurite, mulla veerezhiimi, taimkatte, mulla loomastiku, mikrokliima muutumist. Seoses turba pideva tekkimisega pakseneb iga aastaga turbalasund ja ajapikku langeb mullaviljakus, mis muudab taimestiku liigilist koostist; soos kasvavad järjesr vähenõudlikumad taimeliigid, mille jäänustest mood toitesoolade poolest järjest vaesem turvasmuld. Kestva turbatekke protsessi tagajärjel kujuneb madalsoo, mis tavaliselt on soo esimene arenguastmeks, ajapikku mesotroofse turvasmullaga siirdesooks, see omakorda soo
µS/cm. Siia kuulub suur osa Eesti järvedest: kalgiveelised eutroofsed ja miksotroofsed. Pehmeveelised: HCO3' < 80 mg/l, <1,3 meq/l või el.-juhtivus <165 µS/cm Kõik rabajärved, poolhuumustoitelised e semidüstroofsed, oligotroofsed järved, hulk segatoitelisi ja osa kunagisi oligotroofseid, mis on inimese poolt rikutud pehmeveelised eutroofsed Järvede vananemine - Vees kasvab toiteainete sisaldus, selle tulemusena hakkab vohama taimestik ja muutub veekogu gaasireziim, mis viib suure osa loomastiku hukkumisele (päeval on liiga palju hapnikku, öösel aga süsihappegaasi). Taimede kõdunedes hakkab kiiresti paksenema mudasete ning kalda poolt hakkab peale tungima õõtsik, mille tulemusena kasvab järv pealt kinni. Õõtsiku alla võib vesi jääda küll sadadeks aastateks, aga järve enam ei ole. Reostusallikad Olmeheitveed, Tööstusheitveed, Põllumajandus, Kaevandused, Õhureostus, Melioratsioon
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
Ökoloogia KT2 1. Keskkonnajuhtimine Klassikaline looduskaitse (kuni II maailmasõjani): Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine Looduslike ökosüsteemide kaitse Maastikukaitse ja –hooldus Loodusmälestiste kaitse Haruldaste linnu-ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19.saj II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahema...
Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse p...
1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted: Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. Kaitsele võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Seadus paneb paika kaitsvad loodusobjektid: 1. kaitsealad 2. hoiualad 3. kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid 4. püsielupaigad 5. kaitsvad looduse üksikobjektid 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
nõuded keskkonnaindikaatoritele: o teaduslikult põhjendatud o peavad kajastama põhjuslikke seoseid o esinduslikud, peavad hõlmama keskkonda ja seda mõjutavaid tegureid terviklikult o peavad pakkuma üheselt mõistetava väljundi, võimaldades jälgida trende LOODUSKAITSESEADUS (2004): eesmärgid: o looduse kaitsmine – selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine o kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine o loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine looduskaitse põhimõtted: o loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja
Keskkonna kaitset on vaja selleks, et vähendada ja püüda vältida kogu elukeskkonna saastamist ning säilitada veel rikkumata loodust. Keskkonnakaitset reguleerivad rohked seadusandlikud aktid ja rahvusvahelised kokkulepped (konventsioonid). Helsingi konventsioon. Läänemere kaitse. Londoni dumpingleping. Lõpetada jäätmete tahtlik suunamine merre. Baseli konventsioon. Keelustada ohtlike jäätmete väljavedu teistesse riikidesse. Berni konventsioon. Euroopa taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade kaitse. Washingtoni konventsioon. Lõpetada ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubitsemine ja korraldada rahvusvaheline järelvalve. 32. Globaalprobleemide mõiste ja põhjused. Tihedate ülemaailmsete sidemete teket tootmises, kaubanduses, kultuuri jt inimestevaheliste suhtlemise valdkondades on hakatud nimetama globaliseerumiseks ehk ülemaailmastumiseks. Globaliseerumise tõttu muutuvad maailma eri piirkonnad aina sarnasemaks. Näiteks
väiksem Maltal 1,1% Islandil 1,4%, Iirimaal 6,6%, Taanis 10% ja mägipiirkondades. Umbes pooled Euroopa metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad. Looduse seaduspärasuse tulemusena on mets tekkinud taimkatte evolutsiooni käigus, kindlates keskkonnatingimustes (erinevad ökoloogilised tegurid) ning tänapäeval käsitletakse metsa, kui kõigi tema koostisosade tervikut. Mets pole mitte vaid hulk puid ühel kasvukohal, vaid iseloomuliku taimestiku, loomastiku ja mikrokliimaga ökosüsteem. Metsa defineeritakse kui maastiku osa ja taimekooslust, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, õhkkond, rohttaimestik, loomastik). Sellest definitsioonist tulenevad peamised tunnused, mille alusel võib mingit puudekogumit nimetada metsaks: - puude omavaheline vastastikune mõju - mõju ümbritsevale keskkonnale.
Pinnavee puudumise tõttu võib ka kasutada põhjavett. Põhjavesi on hapniku ja toitainete vaene, suhteliselt külm( 8...12°C) ning sisaldab rohkem või vähem keemilisi elemente ja vees lahustunud sooli. Vee võtmisel jõgedest ja ojadest tuleb jälgida, et ei häiriks teisi veetarbijaid, et jõkke jääks vähemalt minimaalne vooluhulk- vajalik vee isepuhastusvõime säilitamiseks. Vee võtmisel järvedest tuleb jälgida, etvesi ei alaneks. Suur veetaseme kõikumine halvendab veekogu loomastiku olukorda- nt kalad. Põhjavesi on enamasti neutraalne või nõrgalt leeliselise reaktsiooniga. Rannikutel ja saartel, kus pinnaveevarud on piiratud võib niisutuseks kasutada ka merevett. Mereveega niisutamise katsed on andnud häid tulemusi, mistõttu võib arvata, et tulevikus hakatakse rohkem merevett kasutama niisutuseks. Mere vee soolsus rannikul on 4...6 g/l. Niisutusvee kvaliteeti hinnatakse soolade uht- ja toksiliste ainete sisalduse ning vee temperatuuri happesuse alusel
Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus
Mudatildri mängulaul. Mai:mänd tolmlemaÕitseb mustikas, alpi jänesvill. Suvi Sookail õitseb. Juulis viljad tuppvillpea ja kukemari. August Seemned sookask kaevakask. Lindudel tibud..noored konnad. Sügis-sept palju sääski. Valmivad pohlad, jõhvikad. Rändlinnud hakkavad lahkuma(sookurg,mudatilder). Talv teder,leevike,tihased, rabapüü võib näha. Või suuri imetajaid. Rohttaimed jääall puhkeseisundis. Silmailu sammal II Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon. Eri rühmade liikide iseloomustused. Kuidas jaotub elusloodus: Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid,viirused ja eukarüoodid Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed, soontaimed Selgrootud putukad,liblikad,sipelgad,mardikad,ussid,rohutirtsud, (jõe)käsnad,(lamelimused) Selgroogsed kalad,kahepaiksed,roomajad,linnud imetajad III Metsad Metsade üldiseloomustus. E
Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja rannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused. Omal kohal on ka pinnavormide mõju: suured mäestikud võivad tekitada "vihmavarju" ning takistavad õhumasside liikumist (erinevus tasandikest). Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad. Neid nimetatakse tavaliselt kõige silmahakkavama tunnuse taimkatte järgi. Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest. 45. Tsonaalsus ja atsonaalsus. -Tsonaalsus ehk vööndilisus, a'la, et madal/kõrgrõhkkonnad vahelduvad tsonaalselt. -Atsonaalsus ehk mittevööndilisus, ntks kivimid maailmas paiknevad ebakorrapäraselt . 46. Nimeta maakera loodusvööndid. *Jäävöönd *Tundravöönd *Metsatundravöönd *Okasmetsavöönd (taiga) *Segametsavöönd *Lehtmetsavöönd
Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. Pildid: 1, 2, 4 http://www.corbis.com EKVATORIAALSED VIHMAMETSAD Mis on loodusvöönd ? Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad. Neid nimetatakse tavaliselt kõige silmahakkavama tunnuse taimkatte järgi. Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest. Eriti oluline on erinevus sademete hulgas. Sellest sõltuvad paljud teised tingimused ja juba väikesed erinevused loovad soodsa elukoha erinevatele loomadele ning taimedele. Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne. Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-
h) teatab dokumendi kehtestamisest (teavitab avalikkust) 21. Strateegiliste kavade ja plaanide elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta tähenduses KKJSi tõendamine ja keskkonnaaruande
lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul. (4) Vabariigi Valitsus ei saa strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks nõusolekut anda, kui asjaomasel alal esineb EL Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta tähenduses esmatähtis looduslik elupaigatüüp või esmatähtis liik. Sellisel juhul võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada ainult Euroopa Komisjoni 22. Lõhnaaine esinemise määramise välisõhus: hajumissuuna meetodi kasutusala ja läbiviimise tingimused . Hajumissuuna meetodi kasutusala ja läbiviimise tingimused
sellest kaitsekorralduskavast. (Karula rahvuspark) 1.2 Eesmärk Vastavalt kaitse-eeskirjale on Karula rahvupargi eesmärk: 1.Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ning tutvustamine ja kaitsealuste liikide kaitse; 2. Loodusliku linnustiku kaitse; 3. Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse 1.3 Inimasustus Karula rahvuspargis Karula rahvuspark asub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Inimasustus Karula Rahvupargi alal on hõre. 2007. aasta seisuga on aastaringselt asustatud majapidamisi 78. Tänaseks on majapidamiste arv 100 ringis. Rahvuspargi alal on 127 endise talu maad. Karula Rahvuspargi administratsiooni poolt on kooskõlastatud 131 kinnistu tagastamise ja erastamise toimikut, kuid kõik maaomanikud ei ela kohapeal
originaalsete õiguslike lahenduste järele. (Ibid l k. 9 -11.) Eesti õiguses reguleerivad bioloogilise mitmekesisuse kaitset mitmed jahti, kalapüüki, metsade majandammist reguleerivad seadused, kuid kõige vahetumalt on selle keskkonnakaitse valdkonnaga seotud looduska itseseadus. Esmalt sätestab seadus olulisemad looduskaitse põhimõtted. Loodust kaitstakse kolmel viisil: Looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega; Kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega; Loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Seaduse § 2 lõikes 2 on sätestatud üldine printsiip, et looduse ka itsel lähtutakse taakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Seaduse olulisemaks mõisteks on kaitstavad loodusobjektid, milleks on: Kaitsealad;
Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; Metsatulekahjud otsene mõju atmosfäärile, pedosfäärile, hüdrosfäärile, biosfäärile.
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suu...
õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. 4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse- eesmärk Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: - Piusa koobastikku (allmaakaeveõõsi) ja nahkhiirte talvituskolooniat - Nõukogu direktiivi looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta lisas nimetatud elupaigatüüpi vanu loodusmetsi - Nõukogu direktiivi II ja IV lisas nimetatud liike, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid - III kategooria kaitsealuseid taimeliike. Need on aas-karukell (Pulsatilla pratensis) ja roomav öövilge (Goodyera repens) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Piusa koobastiku sihtkaitsevööndisse.
15 5. Loodus 5.1 Kliima Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 ° C. Sademeid on mõõdukalt 500mm aastas. itmepalgeline ilmastik ja vahelduslik geograafia on loonud liigirikka taimestiku ja loomastiku. 5.2 Loomastik Saksamaal elavad Kesk-Euroopale tüüpilised metsloomad. Metsades, rabades ja Alpi mägedes leidub mitmeid linnuliike, kohata võib metskitsi, rebaseid ja oravaid. Samas on ilvesed ja kopras väljaspool kaitsealasid hävimisohus. Paljud regioonid kubisevad ulukitest mitmeid hirveliike, vutid ja faasanid. Mägi- ja kaljukitsed Alpi regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, mis tõusis suuresti pärast
Keskkonnaindikaatorite vajadus: - Suur huvi kkseisundi kohta - Kkindikaatorid annavad kkseisundist lihtsa ülevaate - Võimaldab hinnata kkpoliitika eesmärkide täitumist Nõuded keskkonnaindikaatoritele: - Teaduslikult põhjendatud - Kajastama põhjuslikke seoseid - Esinduslikud - Üheselt mõistetav Looduskaitse seadus (2004). Seaduse eesmärk: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade säästlik kasutamine. Looduskaitse põhimõtted: 1) alade kasutamise piiramisega 2) toimingute reguleerimine 3) loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused: Selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab s...
soovi kohaselt kergesti põlluks künda või metsastada. Taimkatte arengulugu Biostratigraafia meetodeist tuntuim on palünoloogia, mis põhineb õietolmu analüüsil, kasutab muid taimseid mikrojäänuseid (õhulõhesid, karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate). Palünoloogilise meetodiga on saadud suurem osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis ning neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustuse uurijad. * Seemned ja viljad, samuti puitunud taimeosad, aga ka lehtede jt. taimeorganite makrojäänused. * Võimalik liiki üsna täpselt määrata * Turbasse või järvemutta satuvad peamiselt vee- või sootaimed, * Peaaegu täielikult puuduvad aga kuivemate alade rohttaimed. Vahel säilivad söestunud viljaterad. Proovide vanust määratakse põhiliselt radiosüsiniku meetodil, viimase aastatuhande puidu puhul ka dendrokronoloogia abil (Eestis ulatub skaala aastasse 916).
b) inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele; c) eelnevalt nimetatud alade siirdealadele. Monitooring võib olla: a) kohalik e. lokaalne; b) piirkondlik e. regionaalne; c) ülemaailmne e. globaalne. Monitooringu liigid (meetodite järgi): a) geofüüsikaline (meteonäitajate, kiirgus-, soojus- ja veereziimi m.); b) geokeemiline (õhkkonna, sademete, mere-, pinna- ja põhjavee, muldade, taimkatte ja loomastiku keemilise koostise m.); c) bioloogiline (elustiku ajalise ja ruumilise muutuvuse m.) Monitooringu üheks liigiks on kaugseire Maa pinna distantsuurimine, mille eesmärgiks võib olla näit. taimkatte produktiivsuse ja saagi ennustamine. 4) Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas (näit. kliimamuutuste
isendid. Samuti planktonisse kuuluvad loomad, näiteks sõudikulised, kui nad ajutiselt põhjas viibivad. Megabentos- selle all mõeldakse suurte limuste rühma, nt karbid, ematigu ning lülijalgsetest ka jõevähk, kuid mõiste ise pole üldiselt kasutusel. 90. Nektobentos: mõisted ja näiteid Eesti vetest Nektobentos- põhjaloomad, kes ujuvad ka põhja lähedal vees; näited: vees omal jõul ringi ujuvad putukad, suuremad vähid, vesilestad. 91. Magevee ja ookeani loomastiku (nii bentose, planktoni kui nektoni) tähtsamaid erinevusi Erinevused: Mere pelagiaali planktonis on, järvedega võrreldes, lisaks mageveeski tuntud aerjalgsetele, mitmesuguseid mantelloomi, hulkharjasusse, limuseid jne.; muidugi peaaegu kõigi loomarühmade vastseid. Osa meres planktilisteks loetavaid loomi on üsna suured. Nektonit esindavad, peale kalade, vaalalised, loivalised ja kalmaarid, pleustonit putkelised. Zoobentos: madutähed, merisiilikud, hulkharjasussid, limused
Enamikul liikidel on iga ökoloogilise teguri suhtes evolutsiooni käigus välja kujunenud üks soodsa toime vahemik. Seejuures võib see vahemik paikneda teguri intensiivsusskaala eri piirkondades näiteks osa liike eelistab madalamat, osa kõrgemat temperatuuri. 27. Tooge näiteid oma kodukoha ökosüsteemidest, kus antropogeensed tegurid on mõjutanud populatsioonide arvukust. Näiteks reostub mõni järv, mis toob kaasa sealse taimestiku ja loomastiku hävimise.Näiteks raiutakse maha mõni mets, millega kaasneb ka loomade elupaikade hävitamine ning kuna neil pole enam kusagile varjuda ei röövlooma ega ka külma eest, võivad nad hukkuda. Samuti hävivad selles metsas taimed ning valguslembesed taimed hakkavad peale kasvama. 28. Kuidas mõjutavad parasiidi ja peremehe toitumissuhteid teineteise suhtes kujunenud kaitsekohastumused?
§53 lõike 1 kohaselt: I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. §53 lõike 2 kohaselt: püsielupaiga kaitse alla võtmise otsuse avaldamisel Riigi Teatajas ei avaldata püsielupaiga täpset asukohta. §77 lõike 4 kohaselt: ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul püsielupaigast eemaldamisel arvestatakse keskkonnakahju 96–1280 eurot isendi kohta. Metsaseadus §40 lõike 10 kohaselt: loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib valdkonna eest vastutav minister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. 4.2 Elupaikade piiritlemine Püsielupaigad on mõeldud suur-konnakotkaste pesapaikade kaitseks. Püsielupaigad koosnevad sihtkaitsevööndist ja piiranguvööndist. Sihtkaitsevöönd hõlmab suur- konnakotkaste pesapaika ja seda ümbritsevat pesametsa vähemalt 250 m raadiuses,
Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri oluliseim omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. 35. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; Metsatulekahjud otsene mõju atmosfäärile, pedosfäärile, hüdrosfäärile, biosfäärile
kehatemperatuuri. GRANIVOORIA seemnetest toitumine. Savann e troopiline rohtla. · Levik u 25 lauiskraadil. Põhiliselt Aafrikas. Piirnevad kõrbe ja vihmametsaga. · Kliima vahelduvad kuiva- ja vihmaperioodid. Sademeid 250-2000 mm/a. · Struktuur suurte puude kasvu piirab ajutine kuivus, toitainetevaesus, herbivoorid. Valitseb rohttaime (kõrrelised) ja põõsarinne. · Pinnamood, aineringe. · Taimestiku ja loomastiku eripärad. o Savannitaimed: akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, purpur-hiidhirss, eukalüpt, pudelpuu. Puudel on jäme tüvi, et säilitada niiskust. o Loomad: 1) kiired jooksjad, et läbida pikki vahemaid vee- ja toiduotsinguil 2) loomad elavad karjades, kuna üksi on ohtlik liikuda. 3) veevajaduse rahuldab paljudel toit. Kõige levinumad loomad on rohusööjad ja kiskjad. Suuri rohusööjaid on palju, nad liiguvad vihma järgi ühest
Omal kulul oma tegevusega tekitatud heitmete mõjupiirkonnas. Tehakse ka oma tarbeks, kuid enamasti kaasneb see kohustusena, kui ettevõttele on antud loodusvara kasutusõiguse luba või saasteluba. 20 94) Mida tähistab lühend CITES? CITESi ehk Washingtoni konventsioon (akronüüm ingliskeelsest fraasist Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora, 'Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti. CITESi poolt määratud liike (nn CITESi liigid) on umbes 33 000. Eestis reguleerib CITESi konventsiooni täitmist Keskonnaministeeriumi looduskaitse osakond ning vastavat järelevalvet teostab Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakond.
Viimati kasvatati samal põllul (umbes 3 aastat tagasi) kartulit, 2015. aasta suvel on piirkonnas kesa. Joonis 2. Põllukaeve asukoha skeem Teise kaeve täpne asukoht on B58⁰17 38,07’’ ja L:26⁰23 50,69’’ (X:6463982.3 Y6405655.6). Asukohaks on Liisoja talu, Karijärve, Konguta vald, Tartumaa. Püsiorientiirideks on puud. (Joonis 3) Taimestikust on esindatud eelkõige puurinne, õunapuud, pirnipuud ning looduslikult kasvavad kased, rohurindes kasvab aasnurmikas. Rohumaa loomastiku alla kuuluvad teod, sipelgad, vihmaussid, mesilased, sääsed ja mardikad. Veerežiimilt on rohumaa põuakarlik. Inimtegevuse kohta võib öelda niipalju, et viis aasta vältel ei ole seal enam marjakultuure kasvatatud, vaid maa on jäetud rohumaaks. Kuni 2001. aastani kasvatati veel samas kohas rühvelkultuure ning eelmisel sajandil kasvatati ka vilja. Kaeve tehti täpselt selles kohas, kus peeti varem mesilasi, kuid pärast mesilaste surma lõpetati see tegevus, samas jäeti mesitarud alles.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise
ning puu ja põõsaistandike maad. (4) Puu ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena. § 4. Seaduse kohaldamine (1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa, sellel kasvava taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes; 2) maa suhtes, mis vastab küll käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punkti 2 nõuetele, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana; 3) tee ja raudtee kaitsevööndi suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted; 4) maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa
30. SEOSTEST Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Hüdrosfäär- hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus- maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär- mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini
) 5.Taimevabad laigud on olulised paljudele mardika-, kile- ja sihktiivaliste, liblikaliste jt. Putukate liikidele 6.Lombid on kudepaigaks kahepaiksetele NB Oluline on tähele panna, kuidas erinevad tegurid koosmõjus avalduvad! 1.valgus+tuul=kuivus 2.niitmine ja heina ära viimine vähendab viljakust 3.üleujutused mõjutavad mulla elustikku, mis on toiduks lindudele jt. loomadele 4.karjatamine ja tuli võivad suurendada erosiooniohtu 5.niitmise ajastus on kriitiline ent erinev taimestiku ja loomastiku seisukohast 6.ala suurusest ja homogeensusest tulenevad efektid Rohumaatüübid 3-liigirikkuse kujunemine Kaks vaadet kooslusele · Individualistlik - gleasonlik (H. Gleasoni järgi) - kooslus on lihtsalt liikide kogum. Liikide kooseksisteerimine tuleneb nende sarnastest elupaiganõudlustest. Liikide kogumites ning koosluste arengus on palju juhuslikkust. · Organismiline - klementslik (F.E
sõlmimine ja ka muude võimaluste rakendamine. NATURA 2000 aladel esinevate elupaigatüüpide ja liikide soodsa looduskaitseseisundi tagamiseks. Loodi rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Esimene Eesti looduskaitse seadus anti välja 1935. a. Praegu kehtiv Eesti Vabariigi "Looduskaitseseadus" võeti vastu 21. aprillil 2004. a. Selle seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 15. Keskkonnakaitse põlevkivitööstuses Põlevkivitöötlemise riskide vähendamiseks on: tehnoloogia täiustamine (1) - tolmpõletuse asendamine keevkihi tehnoloogiaga - ladestamise tehnoloogia ja emissioonide seire täiustamine
sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid tohib kohaldada vaid inimeste, loomade või taimede tervise kaitseks ja mitte lisamaksude või kaubandustõketena;- kodumaise ja välismaise kauba /müüjate kohtlemine peab vältima õigustamatut diskrimineerimist; - meetmete väljatöötamisel (sh. karantiinsete organismide nimekirjade koostamisel) võetakse arvesse teaduslikul informatsioonil põhinevaid riskianalüüse. CITES jt loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse alased lepped (sh. ohustatud liikide kaitse, võõrliikide ja invasiivsete võõrliikide levimise vältimine jms.) Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna pädevuses. Karantiin · Karantiinimeetod on riiklike abinõude süsteem, mis on suunatud eriti ohtlike haiguste, kahjurite ja umbrohtude sisseveo ja levitamise takistamiseks. · Väliskarantiinsuunatud kahjustajate vastu, keda riigis veel ei ole, kuid on
tagamine, milleks tuleb igal osapoolel arendada vastavaid riiklike strateegiaid, plaane ja programme ning integreerida loodusliku mitmekesisuse kaalutlused teistesse poliitika valdkondadesse. Euroopa Liidus direktiiv lindude kaitse kohta (79/409/EMÜ) (nn linnudirektiiv) direktiiv looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku säilimise kohta (92/43/EMÜ) (nn loodusdirektiiv) Eesti õiguses reguleerivad bioloogilise mitmekesisuse kaitset looduskaitseadus, samuti mited jahti, kalapüüki, metsade majandamist jms reguleerivad seadused. Natura alade reºiimi erisused Üleeuroopalise Natura võrgustiku aladel (aga ka neist väljaspool) tuleb arvestada väga suurte majan- dustegevuse piirangutega.
GMO ohutu käsitlemine ja piiriülene liikumine) ja Nagoya protokoll (käsitleb juurdepääsu geneetiliste ressurssidele ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja võrdset jaotamist) UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon- Tallinna vanalinn (1997) ja Struve geodeetiline kaar (2005) Natura 2000: Linnudirektiiv- linnuhoiualade loomine, tähelepanu Ramsari alade kaitsele), Loodusdirektiiv- direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Keskkonnakaitsealased lepped: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992): Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. Valgalal lisaks Ukraina, Tsehhi, Valgevene, Slovakkia. Läänemere valgalas elab ~ 85 mln inimest. Igal aastal veetakse laevadega üle 500 mln tonni kaupa (2012- 52% laevaliiklusest, lisaks tankerid -16%). Laevaliiklus intensiivistub aastatega. Aeglane veevahetus, kihistunud meri. 2017
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
