saared. Need asuvad umbes 1000 kilomeetri kaugusel Lõuna-Ameerika rannikust, Vaikses ookeanis. Saarestik koosneb 16 suuremast saarest ja hulgast väiksematest saartest. 1535. aastal avastas saared Fray Tomas de Berlanga ning saarte looduse uurimisele pani aluse Charles Darwin, kes 1835. aastal sealset loomastiku uuris. Alates 1934. aastast kuuluvad saared looduskaitse alla ning 1978. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Saared on erilised sealse looduse ning seal elavate endeemiliste liikide (liigid mis levivad ainult ühes kindlas kohas) poolest. Umbes 5-10 miljonit aastat tagasi tekkisid ookeanist vulkaanilised saared kus puudusid taimed ja loomad
päevaks? Granada Ülikoolis pakutavatest bakalaureuseastme õppekavadest leidsin keskkonnateaduste eriala, mille õppekavas olevad ained haakuvad suurelt jaolt minu praegu õpitavate ja eesolevate ainetega. Paljud ained nagu näiteks ökoloogia, jäätmekäitlus, veemajandus, keskkonnakeemia-ja ökonoomika on mul juba läbitud. Siiski leidsin palju huvipakkuvaid õppeaineid, mille olemus kattub Tallinna Ülikoolis pakutavatega. Sügissemestril loetav loomastiku ja taimestiku korraldus ja kaitse põhisisu erineb vähesel määral keskkonnakorralduse valikainetes pakutavast looduskaitsebioloogiast. Meteroloogia ja klimatoloogia kursuseprogramm Granada Ülikoolis on praktilisema käsitlusega, kui Tallinna Ülikooli oma, seega oleks huvitav näha kuidas antud ainet seal õpetatakse. Keskkonnakorralduse kohustuslikes ainetes olev keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit asendub välisülikoolis keskkonnamõjuhindamise ainega
1899-1901 võttis osa Rootsi-Vene kraadimõõtmise ekspeditsioonist Teravmägedele, kust tõi kaasa rikkaliku zooloogilise kogu. Pärast seda määrati ta vanemarstiks ristlejal "Diana", mis suundus Kaug-Itta. Viiendat ja viimast korda viibis ta Arktikas 1905. aastal, sisuliselt korrates 1893. aasta ekspeditsiooni Jenissei jõe suudmealal. Seejärel töötas ta arstina mitmetel laevadel kuni riigiteenistusest lahkumiseni 1914. Tema saavutused polaaralade kaardistamisel, taimestiku ning loomastiku uurimisel, paleontoloogias, etnograafias ja meditsiinigeograafias on tunnustust väärivad. A. Bunge oli Vene Geograafia Seltsi, Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Eestimaa Kirjandusliku Ühingu liige. Tema nime - Bunge maa - kannab Uus-Siberi saarestikus Kotelnõi ja Faddejevi saare vahel olev leetseljak.
Kuna Eesti ei kuulu maailma rikaste hulka, on Ramsari konventsiooni büroo kaudu võimalik saada ka toetust looduskaitsetööks. Ramsari onventsiooniga liitunud riigid peavad esitama konventsiooni alalisele büroole ettepanekud märgalade osas, mis vastavad oma ükoloogiliste või hüdroloogiliste väärtuste tõttu rahvusvahelise tähtsusega märgalade kriteeriumile. Ramsari märgalade nimekirja kantakse alad, mis on esinduslikud või unikaalsed, väärtuslikud oma taimestiku või loomastiku poolest, olulised veelindudele või kalastikule. Iga riik kohustab kaitsma nii sellesse nimekirja võetud, kui ka teisi märgalasid nii kaitsealadena, kui ka planeerides looduskasutust sellisel viisil, mis soosib märgalade mõistlikku kasutamist. Kuna väga paljud märgalad maailmas on inimeste majanduslike huvide keskmes, siis on erilist rõhku hakatud pöörama just nende säästliku kasutamise võimalustele. Kui Ramsari konventsiooniga
See sarnaneb väga sügava unega, looma elulised näitajad taliuinaku ajal väga suurel määral ei muutu. … on võõrliigid? 1.mink 2.kährikkoer Miks Eestisse toodi? 3. ondatra 4.maral Loomastiku uuendamisel ning jahinduse eesmärgil. … on 1.ahm 2.saarmas Miks neid kaitstakse? loodukaitse all 3. pähklinäpp 4.kasetriibik Sest neid jääb järjest vähemaks, kriitiline langus III kategoorias? 5.lagrits 6.pringel … on loodus- 1
Kui kliima muutub kuivemaks,langeb põhjavee tase ning kahaneb jõgede äravool. Ookeanide veetemperatuur ja jääolud.sõltuvad otseselt päikesekiirguse hulgast, merevee soolsus ka auramisest Mõju taimedele. Kliima ja muld on peamised taimkatte kujundajad. Taimkatte vööndiline paik-nemine järgibki seetõttu suures osas kliimavöötmeid. Igal taimel on tema elutegevuseks soodsa kliimaga piirkonnad Mõju loomadele. Koos taimestiku ja veestikuga on loomastiku peamine mõjutaja kliima. Näiteks on kindlaks tehtud, et soojema kliimaga aladel kasvavad sama liigi isendid suuremaks. Mõju inimestele. Inimesed suudavad lühemat aega viibida kõikides kliimavöötmetes. Raskemad tingimused asustuse kujunemiseks ja majanduseluks on liiga soojades ja liiga külmades kliimavöötmetes. Kasutatud kirjandus http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/2teema/loo dus/pohikliimavootmed_liina.htm http://failid.koolibri
Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, hüdrosfääri-veekogudesse. Pedosfääris muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. 3. Too näiteid kuidas Maa sfäärid on omavahel seotud, selgita seoseid (põhjused, tagajärjed). Litosfäär: ainevahetus teiste sfääridega, litosfääri pinnal kujuneb muld ja areneb taimestik. Pedosfäär: täielikult biosfääri osa, mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Hüdrosfäär: kui poleks vett, siis ei saaks kujuneda mullad, areneda loomastik ega ka taimestik.
Siin leidub tina, tsinki, nioobiumit ja kivi sütt. Ilmselt on see aga merepõhjast ammutava nafta ja maagaas, millele riik võlgneb tänu oma rikkuse eest. 4.1 TAIMKATTE ERIPÄRA Suures plaanis koosneb nigeeria territooriumi kuivemast põhjaosast ja niiskemast lõunaosast. Lõunas on kakaopuude, heveapuude ja maapähkliistandusi, põhjas, kus valitseb savann, tegeldakse peamiselt karjakasvatusega. Traditsiooniliselt põllunduses viljeldakse väga erinevaid toidukultuure 4.2 LOOMASTIKU ERIPÄRA Nigeerias elab jaanalinde, mis on väga ohustatud liik on ka väga tuntud loomad kaelkirjakud, aafrika elevandid, gepardid, jõehobud, paljud eri ahvi sorte jne. 5. INIMTEGEVUS Nigeerias kaevandatakse palju naftat ja sellepärast on see suhteliselt rikkas riik, kuigi see kahjustab maapinda väga. Sealjuures tavainimesed tegelevad karjakasvatuse ja küttimisega. 6. VAATAMISVÄÄRSUSED
mõtelge ise välja!). 87. Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja planktoni loomadest. 88. Zooplankton, nekton, neuston: mõisteid, näiteid Eesti vetest. 89. Zooplanktoni kolm tähtsat süstemaatilist rühma Eesti järvedes, nende lühike võrdlus, näiteid. 90. Makrobentos, meiobentos ja "megabentos" Eesti järvedes ja jõgedes: mõisted, suurusjärk, näiteid. 91. Bentos, nekton ja nektobentos: mõisted ja näiteid Eesti vetest. 92. Magevee ja ookeani loomastiku (nii bentose, planktoni kui nektoni) tähtsamaid erinevusi. 93. Läänemere ja tema loomastiku omapära võrreldes ookeani ja sisevetega. 94. Ponto-kaspia loomade kompleks: kus ja miks kujunenud, mille poolest Eesti vete jaoks oluline. 95.Tulnukloomi veekogudes, nii Eestis kui mujal: miks nad võivad tekitada meile probleeme; näiteid. Taimed 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on "suurtaimed"? 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid
Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Taimed on hästi kohastunud eluga kõrbes, taimedel on kas sügav või lai juurestik , et saaks rohkem vett kätte ja osad taimed suudavad säiltidada enda juurtes ja vartes vett, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks. Gobi kõrbes on loomi, keda kes on iseloomulikud ainult gobi kõrbele näiteks ulukkaamle, sellepärast on gobi kõrbe säilitamine loomastiku osas väga oluline. Loomadest on seal veel kaamleid, viiksjänes, kõrbepüü, kotkad, metseesel, palju sisalikke ja roomajaid ja harva kohtab ka punast hunti. Joonis 4. Gobi loomastik(kaksküürkaamel) Joonis 5. Gobi taimestik(efedra) 6. Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastikutihedus ja paiknemine Gobi kõrbe asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt karjandusega( kaamelid, lambad, hobused). Gobis elavad nomaadid ehk rändkarjakasvatajad, kelle karjaloomad toituvad
Prügilagaasi saab kasutada energiaallikana. Ohtlike jäätmete käitlusrajatistes töödeldakse jäätmeid kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle 1100oC, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. 16. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus - atmosfääri (õhu) kaitse - vee/veekogude kaitse - pinnase kaitse - (taimestiku ja loomastiku kaitse) Looduskaitse Selle seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega.
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare
recovery (incineration) Nii vähe kui kõrvald võimalik amine Ohutu kõrvaldamine (ladestamine jm.jm.)landfilling) Looduskaitse · Linnudirektiiv - direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta · Loodusdirektiiv - direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta Looduskaitse · RAMSARI (1971) KONVENTSIOON RAHVUSVAHELISTE MÄRGALADE KOHTA, ERITI VEELINDUDE ELUPAIKADENA · CITES EHK WASHINGTONI (1973) KONVENTSIOON LOODUSLIKU LOOMASTIKU JA TAIMESTIKU OHUSTATUD LIIKIDEGA RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOHTA · RIO DE JANEIRO (1992) BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON · Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll (2000) · BERNI (1979) KONVENTSIOON EUROOPA FLOORA JA FAUNA
*Reklaam teeb kauba leidmise hõlpsamaks. *Reklaam soosib tarbimist. *Reklaam levitab vajalikku teavet tervisekäitumise, vastavate toodete ja teenuste kohta. *Reklaamid pakuvad kaupasid soodsalt. 4)Tarbimise mõju keskkonnale. Euroopa Keskonnaagentuuri 2002.aasta aruanne näitab, et viimase 20 aastaga täisehitatud alage pindala Lääne- ja Ida-Euroopas on suurenenud 20% võrra, mis ületab tunduvalt rahvaarvu kasvu Euroopa Liidus. See on killustanud ja hävitanud taimestiku ja loomastiku looduslikke kasvualasid peaaegu igal pool Euroopas. Kui me tarbime vähem, tekib ka vähem jäätmeid ja me saastame vähem keskkonda. 5)Mida kujutavad endast laenamine, liising,järelmaks ja krediitkaart? Mis juhul on neid mõistlik kasutada? Laenamine - suure summa laenuks võtmine(paljumaksvate asjade jaoks) pangalt või liisingufirmalt.Mõistlik on kasutada, kui raha hulk mida on vaja koguda, on liiga suur.
Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused toimuvad kiiremini kui litosfääris. Ulatub 1cm 10m-ni. Hüdrosfäär-hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja listikuvee. Hüdrosfäär on litosfäärist väiksema tihendusega ja vesi on liikuvam kui kivimid litosfääris. Muutused toimuvad kiiremini. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Sügavaim koht u. 11km. Atmosfäär-ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Ulatub 1000-1200 km-ni. Õhk on kõige liikuvam, lahustudes vees, tungides mulla vahele ja kivimite lõhedesse. Atmosfäärist pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus ja lämmastik on taimede toitaine. Biosfäär-Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaaniliste ainete süntees ja muundumine
(õp lk 100-101) Et kaitsata globaalselt ohustatud liike ja elukeskkondi ühtse süsteemi alusel ja effektiivsemalt. 16. Missugustes keskkonna ja looduskaitselistes rahvusvahelistes lepetes osaleb Eesti? (õp lk 101) * Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUNC) * ÜRO haridus- teadus- ja kultuuriorganisatsioon (UNESCO) * Märgalade kaitse (Ramsari kokkulepe) * Kaitseb looma- ja taimeliike (Washingtoni kokkulepe) * Üle Euroopa taimestiku ja loomastiku kaitse (Berni kokkulepe) * Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine (Rio de Janeiro kokkulepe) 17. Mida tähendab bioloogiline mitmekesisus? (õp lk 98-101) Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. 18. Miks ei kaitsta enam üksikuid objekte vaid kogu ümbrust? (lk 100) ©2012 | Mr.SmartFiles Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012
Selle põhiosa moodustavad vetikad. Väheseid õistaimeliike (meri- särjesilm, sõõr-särjesilm, räni-kardhein, tähk- vesikuusk, kamm-penikeel jt) loetakse teisesteks mereasukateks. Räni-kardheina vars kasvab 13 m pikkuseks. Räni-kardhein Tähk-vesikuusk Kamm-penikeel Meri-särjesilm talvitub terve taimena, talub jäässe külmumist. Meri-särjesilm Loomastik Läänemere loomastiku moodustavad eri ajajärkudel sisserännanud organismid: · riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (Joldiamerre rännanud liikide järglased) · merelised boreaalsed (põhjamaised) liigid · mandriveekogudest pärit mageveeliigid Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid (ürgseid) loomaliike. Läänemeres elab u 440 liiki selgrootuid, ainult merelised on neist karikloomad, kammloomad, siil-,
alamjooksul 37 kalaliiki. Peipsi kaladest on vaid kümmekonnal töönduslik või rekreatiivne tähtsus. Turul nõutuimad kalad on tänapäeval koha ja ahven. Väljapüügi suuruse alusel järgnevad kohale latikas, särg ja ahven. Peipsi kaladest on kaitse all kuus liiki. Eesti kalapüügieeskiri ei luba harjust, tõugjat ega säga püüda ühestki veekogust. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad Peipsi suurus on eelduseks siinse loomastiku liigilisele mitmekesisusele ja jaotumisele. Mitmed loomaliigid kes on seotud veekogude ja nende kaldakooslustega (saarmas, kobras, naarits, mink ja ondatra), elavad Peipsi järve kaldavööndis ja sinna suubuvates vooluveekogudes. Kahepaiksed ehk amfiibid on Peipsi rannikualal esindatud üheksa liigiga. Eestis elavatest kahepaiksetest puudub siin vaid kõre ehk juttselg-kärnkonn. Peipsi järves on levinud tähnik-
bioloogid on seni kirjeldanud umbes miljonit. Uute liikide identifitseerimine on väga palju aega ja oskusi nõudev töö. Nüüd on lootust võtta abiks arvutid, mis iseloomulikke geenijuppe kiiresti analüüsiksid. Herberti sõnul võiks eeloleva viie aasta jooksul käivituda ulatuslikud loomaliikide vöötkoodistamise programmid ja ta näeb võimalust, et paarikümne aasta pärast on loodud vastav andmebaas kogu maailma loomastiku kohta. Nn geneetiline vöötkood kujutab endast kuutsada viitkümmet geneetilist tähemärki. Geen, mille pealt seda koodi loetakse, paikneb seejuures mitokondris - raku jõujaamana toimivas organellis, millel on oma genoom. Mitokondri geene on liigi määramiseks hea kasutada seepärast, et need on liigiti üsna erinevad. Herberti juhitud teadlasterühm võrdles umbes kahte tuhandet loomaliiki ja leidis, et suudab vöötkoodi alusel peaaegu kõiki neid üksteisest eristada
haavatav on meie elukeskkond - selline on üks keskkonnapoliitika juhtmõtteid. Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 - 100. Meie 45 227 ruutkilomeetril on säilinud nii loodusmetsi, ulatuslikke soostikke kui ka liigirikkaid poollooduslikke rohumaid, nagu ranna-, luha- ja puisniite. Võrreldes teiste 57. paralleelist põhja poole jäävate aladega on Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisus üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike. Liikide hävimine Arvatakse, et juba järgmise paarikümne aasta jooksul võib kaotsi minna iga neljas praegu Maal elavatest liikidest. Hävinud liigid viivad endaga kaasa inimese poolt kasutamata informatsiooni: võimalusi leida uusi toitumis- ja ravivõimalusi, vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks.
Kreekas on umbes 6,000 saart, mis asetsevad Eugese ja joonia meres. Tõeliselt unikaalne on, et vaid 227 nendest saartest on asustatud.ülekõige on Kreeka mägine riik, milles on üle 300 künka või mäe. Suur osa saari Eugese meres on tegelikult mäetipud, mis ulatuvad veest välja. Olümpus, mis on Kreeka mütoloogias tuntud kui jumalata elupaik on riigi kõrgeim mägi 2,0917 meetri kõrgusena. Väljapaistvalt rikkaliku taimestiku ja loomastiku tõttu on ka paljud nendest metsadest rahvuspargid ja ideaalsed puhkepaigad. Kreekas on vahemerline kliima, mis tähendab palju päiksepaistet, soojad temperatuurid ja limiteeritud koguses sademeid. Kuna kreeka on geograafiliselt väga huvitavas paigas esineb erinevaid variatsioone kreeka ilmastikus. Talvel on tavaliselt mäed kaetud lumemõtsikestega, kuid temepratuur ei lange tihti alla null kraadi celciust. Talve keskmine temperatuur on 10,7 °C, kevadel 15,9 °C, suvel 25,6 °C ja sügisel
LOODUSTEADUSTE OSAKOND Annika Arro METSNUGIS EESTI LOODUSMUUSEUMIS JA LOODUSES Essee: Maateaduste alused Õppegrupp: LKS-1 Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2010 Metsnugis Eesti Loodusmuuseumis ja looduses Hiljuti külastasin Tallinna vanalinnas asuvat Eesti Loodusmuuseumi, kust sain huvitavat teavet maailma loomastiku kohta. Põhjalikumalt tutvusin aga Eesti metsades elavate looma- ja linnuliikidega, samuti Läänemere kaladega. Lisaks sain loodusmuuseumis ka ülevaate Eesti floora mitmekesisusest. Kolmandal korrusel, Eesti metsade kohta ülevaadet andvates ruumides, jäi minu pilk aga pikemalt peatuma muuseumis eksponeeritud metsnugise topisele - Eesti metsade tavalisele kiskjale. Põnev ja hariv muuseumiskäik tõi mulle mõtte, kirjutada sellest ilusa karvkattega ja huvitava
edukusenõuded, säästva arengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise. Punane raamat: Raamatu eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest. Äärmiselt ohutatuna on välja toodud järvekaur, merivart, must-karksaba ja tuttlõoke. Tähtsamad rahvusvahelised konventsioonid: 1. CITES e. Washingtoni konventsioon- loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. 2. Ramsari- rahvusvahline märgalade kaitse 3. Berni- Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse. 4. Rio de Janeiro- bioloogilise mitmekesisuse konventsioon.
iseseisva muuseumina. Tulevikus on plaan muuseumi pinda ka laiendada, et külastajal oleks võimalik saada Eesti looduse mitmekesisusest palju täiuslikum ülevaade. Pilet muuseumisse maksis õpilasele 15 krooni, mis on küllaltki soodne. Kogu muuseumi ekspositsioon asub kolmel korrusel. Esimesel korrusel asuvad Eesti geoloogiat tutvustav püsiekspositsioon ja näitusesaal, teisel on Läänemere ja randade, Eesti siseveekogude ja soode väljapanek ning väga kokkusurutud maailma loomastiku ekspositsioon, kolmandal paiknevad Eestimaa ,,kuivad kooslused": metsad ja niidud. Läänemere ja randade kohta võib lisainformatsiooni leida II korruse saalis paiknevast arvutist. Muuseumis on väga palju eksponaate ning külastaja saab oma silmaga teha vahet näiteks naaritsal ja tuhkrul ning oraval ja lendoraval. Lähemalt kirjeldaks esimesel korrusel asetsevat geoloogia väljapanekut. Eesti geoloogia väljapanek tutvustab meie ala geoloogilist kujunemist ja elu arengut siin
ATMOSFÄÄR: maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. HÜDROSFÄÄR: hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuveed. Vee liikumine hüdrosfääris tekitab veeringe, millega saavad seotuks ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. LITOSFÄÄR: maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. PEDOSFÄÄR: mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini
Mürkkemikaalide kasutamise põhiviis on nende pihustamine pulbrina või lahusena. Seetõttu satuvad taimekaitsevahendid peale pinnase ka atmosfääri ja hüdrosfääri. Osa neist hajuvad atmosfääri kõrgkihtidesse. Atmosfääris toimub lagunemine valguse toimel. Osa taimekaitsevahenditest jõuab hüdrosfääri, kus ühelt poolt toimub lagunemine samuti valguse toimel, teiselt poolt lagundavad neid veeorganismid. Suur osa pestitsiididest siiski lagundatakse mulla loomastiku ja taimestiku poolt või ainevahetuse käigus taimsetes ja loomsetes organismides. Taimekaitsevahendite puudused Atmosfääri sattununa ja tuultest laiali kantuna põhjustavad pestitsiidid alumise atmosfäärikihi globaalse saastumise. Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. DDT jälgi on leitud isegi Antarktika keskosas sadanud lumest. Rootsis, kus DDT pole kunagi kasutatud, leidub
Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning keskkonnakasutuse säilimiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.(Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Matsalu) Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (Alam- Pedja, Aidu, Võtikvere) Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, uurimiseks, kaitsmiseks, taastamiseks ja tutvustamiseks. Hoiuala moodustatakse loomastiku, taimestiku, seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see pole tagatud muul viisil. Programmid:Pandivere veekaitseala,Nitraaditundlik ala Rahvusvahelised kokkulepped: Helsingi konentsioon 1974; Ramsari konventsioon 1975 ; Washgintoni konventsioon 1975;Bioloogilise mitmekesisuse koventsioon 1992; 6. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvatade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise
Peale isa surma õppis ta Tallinna Toomkoolis. 1877 asus ta Tartu Ülikooli mineraloogiat õppima, kuid otsustas hiljem siiski meditsiini kasuks. Eduard von Toll aga sattus seadusega vastuollu ning ülikooli kohus otsustas ta õppetööst eemaldada. Õpinguid alustas ta uuesti 1880.aastal zooloogia erialal. 1889 abiellus ta Emmeline Magdalene von Wilckeniga, kellega tal sündis viis last. Tema esimene ekspeditsioon viis ta Põhja-Aafrika rannikule, kus ta uuris sealset geoloogiat, loomastiku ja taimestiku. Tema töö äratas huvi Alexander von Bunges, kes oli Tartust pärit zooloog ja maadeavastaja. Ta kutsus Eduard von Tolli kaasa ekspeditsioonile Uus-Siberi saartele. Tolli korraldas erinevaid ekspeditsioone Uus-Siberi saarte aladel peaaegu 10 aastat (1885-1894), uurides samuti sealset geoloogiat, taimestiku ning kaardistades uusi saari. Tema 1893-1894 aasta ekspeditsioon eesmärgiks oli mammutite jäänuste otsimine, mida toetas Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
). NISU 1000 kg Närilised 100 kg Kullilised 10 kg 23. Kuidas jagatakse kaitstavad loodusobjektid? (4) * kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) * püsielupaigad * kaitstavad liigid ja kivimid * kaitstavad üksikobjektid 24. Looduskaitseseaduse eesmärk. 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 25. Oska nimetada Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. (5) Maastikukaitsealad Looduskaitsealad Rahvuspargid
candida, Epipactis palustris, Listera ovata, Platanthera bifolia. (Keskkonnaekspertiis, 1998) Parika looduskaitseala kaitseeesmärk on: 1) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide, mille hulka kuuluvad ka I ja II kategooria kaitsealused liigid, ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirdesoo ja rabametsade (91D0*), vanade loodusmetsade (9010*), siirde ja õõtsiksoode (7140), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) ning soostuvate ja soo lehtmetsade (9080) kaitse Kasutatud kirjandus 1. http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing? query=aimla+looduskeskus&src=web
Loodusvööndid Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks 27.12.12 Mis on loodusvööndid? Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad,
Vihmametsad Vihmametsad on ühed kõige liigirikkamad paigad maailmas. Täpsemalt asuvad vihmametsad ekvatoriaalses piirkonnas: Kesk-Aafrikas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima poolest on need alad väga soojad ja niisked, aastaaegu ei ole võimalik eristad, sest ilm püsib aastaringselt enam vähem ühesugune. Hommikust keskpäevani püsib ilm selge, kuid õhtupooli- kuti algavad paduvihmad, mis kestavad mitu tundi.Vihmasajud tekivad tänu piirkonnale ja asendile. Ekvatoriaalses piirkonnas on palju päikeskiirgust, mille tõttu on piirkonnas suur aurumine ja tõusvad õhuvoolud, mis põhjusta- vad väga palju sademeid. Suurima ekvatoriaalse vihmametsa ala on Amazonase madalik, see moodustab umbes 60% kogu maailma vihmametsadest, see on 7 000 000 ruutkilomeetrit suur ja sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilia aladel. Nagu ennem öeldud sai on vihmametsad ühed liigirikkamad oma taimestiku ja loomastiku poolest. Taimestiku moodustav...
Punktid 11/19 Vastuste analüüs Karjatavate niitude pindala osakaalust sõltus suuresti lamminiitude võsastumine ning vähest mõju avaldas üleujutuste päevade arv – nii me ka märkisime. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Ei oleks arvanud, et inimasustuse tihedus ja sademete happesus ei avalda lamminiitude võsastumisele – need märkisime ka valesti. Ülesande pealkiri Rabataimestik ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Rabataimestiku ja loomastiku ning nende muutuste kohta. Kust leidsite taustainfo? Interneti linkidelt. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 29/37 Vastuste analüüs Raba ökosüsteemis toimunu vastasime õigesti – suurenenud oli niidutaimede katvus. Põhjuseks oli pH tõus, mille märkisime õigesti, ja raba kuivemaks muutumine. Punktis 2 ja punktis 6 tehtud fotod märkisime ka õigesti kuid punktis 4. tehtud foto märkisime et on foto 2, tegelikult oli taaskord foto 1
Klassikalise looduskaitse alguseks loetakse riigi erinevaid ajajärke. Sageli viidatakse maaomanike või valitsejate poolt kehtestatud metsaraie või jahiõiguslikele piirangutele. Looduskaitse vajadus nüüdisaegses tähenduses ning selle mõistmine erinevates riikides on seotud nende majandusliku, eriti aga tööstusliku ning põllumajandusliku arengule. Looduskaitse eesmärk on: Looduse mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikidele soodsa seisundi tagamine. Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitset reguleerib looduskaitseseadus. Kaitstavad loodusobjektid on looduskaitseseaduse järgi: kaitsealad, mis omakorda jagunevad kaitsetüübi (kaitse eesmärgi ja majanduspiirangute ranguse) järgi järgmiselt: rahvuspark,
suurtsest kaslastest puuma ja jaaguar, pesukaru, tinamulised, kondorid, koolibrid, iguaanlased, suured putukad ja ämblikud. Austraalia regioon on ürgseim. Pärisimetajate alamklassi esindajad peaaegu puuduvad, kui jätta arvetamata mõned hiirlased, käsitiivalisedja liigid, mis inimene on aklimatisserinud. Seevastu elutseb seal rohkesti kukkurloomi. Endeemsed on ürgimetajad, kaasuarilised ja kärsspealised. Rohkem kui kuskil mujal on papagoisid. Maailmameri jaguneb loomastiku alusel 7 regiooniks. Arktilise regiooni loomastik on liigivaene, kuid isendirohke. Kaladest on valdavad lõhelased, tursklased ja lestalised. Imetajaist on iseloomulikud 3 vaalalist. Boreoatlantilise regiooni loomasik on samuti suhteliselt vaene. Kalade hulgas puuduvad endeemsed sugukonnad. Rohkesti elutseb seal tursklasi, heeringlasi ja lestalasi. Lindudest on endeemne alk, palju on suulat. Imetajaist on iseloomulikud hallhüljes, pringel ja laiksilmdelfiin
Riimvete puhul aga ei saa kõnelda äärmuslikust tegurist, sest soolsus, mis ilmselt etendab piiravat osa, on siin merevee ja magevee soolsusega võrreldes vahepealne. Läänemere loomastikuja taimestiku liigilist vaesust on püütud seletada mitte niivõrd väikese soolsuse otsese mõjuga, vaid soolsuse tunduvate kõikumistega. Kuid ka see seletus ei kõlba, sest kõige rohkem liike esineb just Taani väinade piirkonnas, kus soolsuse kõikumised on suurimad. Läänemere taimestiku ja loomastiku liigiline vaesus on nähtavasti tingitud ajaloolistest põhjustest. Veeorganismide kohastumine mereliste ja mageveeliste elutingimustega on toimunud miljonite aastate jooksul. Riimveekogud on maakera elusolendite evolutsiooni seisukohalt võetuna niivõrd lühiealised, et organismidel ei ole olnud küllaldaselt aega kohastumiseks riimvete eriliste elutingimustega. Tuleb rõhutada, et riimveekogude tekkimisel ja asustamisel ei ole tegemist üksnes organismide tungimisega uuele alale vaid
Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused toimuvad kiiremini kui litosfääris. Ulatub 1cm 10m-ni. Hüdrosfäär-hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja listikuvee. Hüdrosfäär on litosfäärist väiksema tihendusega ja vesi on liikuvam kui kivimid litosfääris. Muutused toimuvad kiiremini. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Sügavaim koht u. 11km. Atmosfäär-ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Ulatub 1000-1200 km-ni. Õhk on kõige liikuvam, lahustudes vees, tungides mulla vahele ja kivimite lõhedesse. Atmosfäärist pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus ja lämmastik on taimede toitaine. Biosfäär-Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaaniliste ainete süntees ja
· Sest lühikesel suvel peavad õistaimed kiiresti õitsema ja külmadel suvedel ei jõua taimedel seemned valmida. · 14.Milliseid metsatundra puid sa tead? · Siberi kuusk, lehis-, kidurmänd. · 15.Loetle põhjuseid, miks põõsastundras leidub peamiselt väga maadligi kasvavaid taimi! · *Talvel lume alla varjumiseks. · *Suveperioodil rohkema soojuse saamiseks. · *Maapinna lähedal soojeneb õhk paremini kui kõrgemal. · 16.Mille poolest on tundravööndi loomastiku hulgas olulised lemmingid? · Toiduahela, sest nendest oleneb ka suuresti teiste tundraasukate käekäik ja arvukus. · 17.Kirjuta tundravööndi toiduahel! · Jõhvikas---lemming---lumekakk---polaarrebane · 18.Mille poolest on samblikukarjamaad põhjapõtradele eriti olulised? · Sest sealt saavad nad kergesti samblikke lume alt kätte. (madal lumikate) · 19.Milliseid tundravööndis elutsevaid linnuliike sa oskad nimetada? · Haned, pardid, luiged, hahad. · 20
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on ...2004.......a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike
otsuseid langetada 3. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendi kasutamisel ja kaitsel, looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; 4. Keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes Looduskaitse eesmärk on:1) looduse mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikidele soodsa seisundi tagamine; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitset reguleerib Looduskaitseseadus Kaitstavad loodusobjektid on Looduskaitseseaduse järgi:1) kaitsealad, mis omakorda jagunevad kaitsetüübi (kaitse eesmärgi ja majanduspiirangute ranguse) järgi järgmiselt: rahvuspark,
esmase investeeringu fookuseks Sundas kuna see on vaieldamatult kõige suurima mitmekesisusega hotspot nind samas ka kõige suurema ohu all.[3] Tänapäevaks on Indoneesia valitsus loonud 73 kaitseala Sumatras (Tabel1), kuid isegi need pole täiesti kaitsud ohtude eest ning paljud, kui mitte suurem osa kaotavad oma metsa. Kaitseala Hulk Suurus hektarites Looduskaitsealad (Nature reserves) 30 47,190 Loomastiku kaitsealad (Wildlife reserves) 14 628,657 Game pargid (Game parks) 5 129,650 Suure metsa pargid (Grand Forest Parks) 5 81,386 Rahvuspargid (National Parks) 7 3,430,390 Meelelahutuspargid (Recreation parks) 10 20,376 6
Ajavöönd: GMT -7:00 California asub Põhja-Ameerika laama läänepiiril, mis puutub kohe kokku Vaikse Ookeani laamaga, see on üks põhjusi, miks seal esineb palju maavärinaid. Pinnase suhtes on teaostatud pikaajaline uurimisprogramm San Joaquini linna piirkonnas ja järgnev foto kujutab pinnase profiili. California asukoha tõttu on tema territooriumil paljude haruldaste taime- ja loomaliikide kodu ning nende hoidmiseks on loodud arvukalt kaitsealasid: 110 loomastiku kaitseala 123 ökoloogilist kaitseala 11 merepiirkondlikku kaitseala Maavarad ja energia Californias leidub naftat, maaõli ja maagaasi. Toornafta ja õli hoidlad paikvenad kuues erinevas reservuaaris, mis asuvad Central Valley's ja rannikulähistel. Maagaasi palju ei kasutata, see saadakse põhiliselt gaasitorude kaudu naaberosariikidest ja Kanadast. Kõikidest Ameerika osariikidest on eesotsas California hüdroelektri kasutamise poolest.
Eesti ja looduskeskkond Loodus on maailmas eksisteerinud juba ammu enne inimesi. Kõik, mis on maailmas nähtav, kuulub looduse alla. Eestis on säilinud väga rikkalik ja mitmekesine loodustik, ent siiski leidub ka siin keskkonnaprobleeme ning murekohti. Selleks, et eestlased saaksid looduse kaunidust nautida veel mitmeid aastakümneid, on vajalik tegeleda selle kaitsmise ning säilitamisega. Loodus on meie kõigi elukeskkond ja selle püsima jäämine on inimeste püsima jäämise eeldus. Tänapäeva Eestis on kahjuks mitmeid keskkonnaprobleeme, mille lahendamisega tuleb kõigi heaolu nimel hakata tegelema. Eestis on alates 1918. aastast peamise kütusena energiajaamades kasutusel põlevkivi. KirdeEestis asuvad kaks suurimat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama ning just neis kohtades on kõige tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid gaase....
jõudvaid reostusi. Positiivne on energiamahukuse vähenemine, taastuvenergia kasutamise suurenemine ja põlevkivi kaevandusjäätmete taaskasutuse kasvamine. Eestil on ka suur panus looduse elurikkuse säilitamisel ja kaitsmisel. Viimasel ajal on suurt rõhku pandud traditsiooniliste maaharimisvõtete kasutamisel põllumajanduses, mis ühendab omavahel keskonnahoidu , põllumajandusliku tegevust ja taimestiku ning loomastiku mitmekesisuse säilitamist. Ökoloogilise tasakaalu jätkusuutlikus on viimaste aastate jooksul paranenud ja muutub kogu aeg aina positiivsemaks. Kultuur: Kõige tähtsam Eesti kultuuri jätkusuutlikuse tagamiseks on kultuurikandjate olemasolu. Kuigi iive on positiivne muutus see taas positiivseks alles 2010. aastal, seetõttu on sündimiskordaja madalam, kui rahva taastootmiseks vajalik. Kultuuri jätkusuutlikust peegeldab ka aineline ja vaimne kultuuripärand
MASSIHÄVITUSRELVAD Referaat SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga. Massihävitusrelvadeks on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad. Bioloogilisteks relvadeks võib nimetada haigusttekitavaid mikroorganeid või nende mürke ja toksiine, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustav ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid jne. Tuumarelv on relv, mida loetakse samuti massihävitusrelvaks mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Selle peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus ning lisaks erakords...
KURSUSETÖÖ Kuressaare sadama laevatee süvendamise ning ristlus- ja väikereisilaevade sildumiskai rajamise keskkonnamõjude hindamine. S. Kruuser, A.Jalast, M.Kiholane, T.Engmann 4.4 Võimalik mõju merepõhjataimestiku ja loomastiku kooslustele. Sissejuhatus: · Tavaliselt hävivad merepõhjataimestik- ja loomastik alal, kus teostatakse süvendamist. · Halvasti mõjub mereelustikule ka süvendamisel tekkiv heljum, kuna heljum vähendab vee läbipaistvust ja seega ka valguse ning hapniku jõudmist põhjataimestikuni. Sissejuhatus · Samas põhjaloomastiku asustustihedus võib suureneda, kuna orgaanilise aine mass vees suureneb heljumi tekke tõttu kasvab süvendamispiirkonna vahetus lähedused filtreerijate arv. · Tavaliselt on süvendamisel ja kaadamisel tekkivad muutused ajutised. · Kokkuvõttes võib saada häiritud antud piirkonna liigiline tasakaal. ...
Eesti loodus on Euroopa viie rikkama seas, mis kindlasti paneb olla uhke selle üle ja suunata kõike oma võimeid selle säilitamiseks ja arendamiseks. Eestis asuvad Euroopa ühed suurimad luhaalad Alam-Pedjal ja Kasaril, unikaalsed rabad, sood, säilinud loodusmetsad, saared, erakordselt suur liigirikkus (arv võib küündida 40 000 liigini) ja palju muud, mis tundub eestlastele tavalisena, aga on tegelikult haruldane ja väärtuslik. Eestis taimestiku ja loomastiku mitmekesisus on võrreldes teiste põhja poole jäävate aladega üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike tänu sellele, et riik on mitmekordne piiririik, mis loob omakorda mitmekesiseid tingimusi erinevatele liikidele. Samas Eesti on tuntud oma geoloogiliste objektide poolest, nagu 300 kilomeetriline Põhja-Eesti klint, rändrahnud ja kaheks meteoriidikraatrid - Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Lasnamäe, Neugrund, Simuna, Tsõõrikmäe ja Vaidasoo
argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 – Seadusandlus, institutsioonid Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). Maailm: ● IUCN (Maailma Looduskaitseliit) – punane nimestik ● WWF ● BirdLife International ● CITES e loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon Euroopa: ● Europarc ● Loodus- ja linnudirektiiv Eesti: ● Eestimaa Looduse Fond ● Eesti Roheline Liikumine ● Eesti Ornitoloogiaühing ● Eesti Looduskaitse Selts Olulisemad konventsioonid, mis meie looduskaitsega seonduvad. ● Ramsari konventsioon (1971) ● Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon – kaitsta Läänemere merekeskkonda
KOKKUVÕTE Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli väljaselgitada Atlandi ooekani suurus, asend, põhjareljeef, veestik, taimestik, loomastik ja keskkonnaprobleemid. Uurimustöö andmed koguti ajavahemikus 6.05.2013 - 12.05.2013. Kasutatud on internetis leiduvaid allikaid. Kokkuvõtvalt võin öelda, et töö kirjutamiseks allikaid leidus vähe, tihi tekstid kordusid. Väga vähe leidsin infot Atlandi ookeani taimestiku ja loomastiku kohta ning seetõttu jäi minu oma töös need osad puudulikuks. Tarmo Tuuling Atlandi ookean KASUTATUD KIRJANDUST http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ookean1 http://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_ookean http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/maakera_vesikest_liinametskula.htm http://www.kalapeedia.ee/atlandi-ookean.html http://bio.edu.ee/taimed/general/vetiktaimed.htm http://www.ecomedia.ee/et/node/275
Tulemuseks on kliima soojenemine ning see põhjustab omakorda Antarktikas jäämägede sulamist, mis mõjutab vee taset meres, soola sisaldust vees ja hoovuseid. Seetõttu on mereelu muutuv ja ohus. Vihmametsad kui suurim hapniku tootmise allikas on hävimisohus. Nende mullad on toitaineterikkad ja pakuvad huvi põllumeestele, kuid nad ei mõtle sellele, et vihmametsad on maailma kõige liigirikkaimad alad nii taimestiku kui ka loomastiku poolest. Lisaks sellele, et neid metsi hävitades ohustatakse õhu puhastamist, rikutakse looduse tasakaalu ka tuhandetelt loomadelt kodude võtmisega. Inimesed on liiga isekad, et mõelda peale iseenda rikastamise kellegi teise peale. Minu arvamus poliitikast erineb enamuse omast: kui teised arvavad, et poliitikat on vaja riigiellu, siis mina arvan, et kui poleks poliitikat, poleks ka sõdu ega sellega kaasnevaid probleeme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
