Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"loomastik" - 501 õppematerjali

loomastik –  närilised ja ka piisonid.  INIMTEGEVUS ­ kasvatatakse nisu, päevalilli, suhkrupeeti (päevalilledest tehakse õli),  maavarade kaevandamine.  KESKKONNAP ­ tolmutormid, veeerosioon, õhu­ ja veesaaste.
thumbnail
3
doc

Maailmajaod

Suurbritannia koloonia Bermuda asub Atlandi ookeanis ja moodustab samuti osa Põhja-Ameerikast. Põhja-Ameerika läänerannikul kasvavad maailma kõrgeimate puude hulka kuuluvad hiid-ja rannikusekvoiad. Idaosa metsades korraldavad vahtra, hikkori ja teiste heitlehiste puude lehed sügiseti priiskava värvipillerkaari. Kõrbealadel kasvavad prosoopised, viigi- ja saguaarokaktused. Küttimise ja inimasustuse tagajärjel on loomastik kahanenud, nii et piisonid, hundid ja karud ei ole enam laialt levinud liigid. Rohkesti on karibusid, põtru, puumasid, metskitsi, okassigu, kopraid, lõgismadusid ja alligaatoreid. Lindudest võib nimetada kalkuneid, aarasid, suur-jooksurkägu ja kiilaspeakotkast ­ Ameerika Ühendriikide rahvussümbolit. Suure järvistu viis järve ­ Ülemjärv, Huroni, Erie, Ontario ja Michigani järv ­ moodustavad maailma suurima omataolise järverühma. Erie ja Ontario järve vahelisel...

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Puisniidud

Kliima on seal sama heitlik, kui eesti suvi. Aastaajad vahelduvad ja kunagi ei või teada, et järgmine talv võib meenutada hoopis kevadet või suvi hoopis sügist. ......................................................................................................................... 4 Sama liigirikas, kui on taimestik on ka loomastik , just meie riigi mõistes. Puisniitudel elutsevad loomad kõikidest lähematest ökosüsteemidest, mis muudavad sealse toiduahela vägagi mitmekülgseks............................................................................................................. 4 Selles referaadis teengi ma täpsema kokkuvõtte puisniitude erinevatest külgedest ­ abiootlilised tegurid, biootilised tegurid, toidupüramiid jms. Lisaks keskendun ka natuke lähemalt ühele puisniitude levinud imetajale metskitsele...

Bioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti loodus

Paiknemine 3 · 1.1 Kliima 3 · 1.2 Jõed 3 · 1.3 Järved 3 · 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik 6 · 2.1 Demograafilised näitajad 6 · 2.2 Asustus 6...

Loodusõpetus
38 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Uurimustöö - Vihmametsad

Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Konkreetsed näited herbivooridest oleksid koolibri, Galapagose kilpkonn, gorilla, laiskloom jpt. Herbivoorid on siis loomad, kes toituvad taimedest ning neid kutsutakse ka ,,esmasteks tarbijateks". Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik . Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad siin lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. Karnivooridest ehk...

Bioloogia
175 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kõrb

Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. · Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. Taimestik ja loomastik Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik. Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks. Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks. Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks. Vihmaperioodil elutseb kõrbes ka linnuliike. Inimtegevus...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Maa kui süsteem - KONSPEKT

roomajate mitmekesisus kasvas, ilmusid dinosaurused. 3.2.10. Juura- ülekaalus sõnajalgtaimed. roomajate mitmekesisus kasvas, ilmusid linnud, krokodillid, kilpkonnad. Korallid! Käsnad! 3.2.11. Kriit- ilmusid õistaimed, putukad arenesid! suurte roomajate kõrgaeg jätkus. Lõppes dinosauruste väljasuremisega. 3.3. UUSAEGKOND 3.3.12. Paleogeen- imetajate evolutsioon! Ilmusid kiskjalised, kabjalised, närilised, londilised, loivalised. 3.3.13. Neogeen ­ kliima ja loomastik sarnased tänapäevasega. maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired. Hominiidid lahknesid teistest primaatidest. 3.3.14. Kvaternaar- ilmusid inimese vahetud eellased. Välja surid mammutid, karvased ninasarvikud, mõõkhambulised tiigrid. Inimese mõju planeedi elustikule kasvas....

Geograafia
323 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

Vett leidub neis lühikest aega, ainult pärast harvu vihmasademeid. Suurima jõestiku moodustab Murray (2 500 km) koos oma suure lisajõe Darlingiga. Austraalias on rohkesti järvi, kuid enamik neist on äravooluta ja soolaseveelised. Suurim järv Eyre asub 12 meetrit allpool merepinda. Ligi 75 % siinsetest taimeliikidest kasvab ainult Austraalias. Nii nagu taimestik, on ka Austraalia loomastik väga omapärane. Siin elab loomi, kes on mujal ammu välja surnud. Palju on kukkurloomi, kelle tüüpilisem esindaja on känguru, eükalüptimetsades elutseb kukkurkaru koaala. REGIOONIDE KLIIMA Kirde regiooni kliima Kirde mõõdukas tsoon laiub Cedunast Lõuna-Austraalist kuni rannikuäärde Uus- Lõuna-Walesi linna Forster-ini. Kliima, mis asub siin regioonis on nimetatud kui ookeaniline kliima. Kliimat iseloomustab soojad suved ja mõõdukad talved, kus temperatuur on tavaliselt 20C...

Geograafia
217 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Island

Riik üleüldiselt Asukoht Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Iseseisvus 19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. 1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat...

Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Savann

Savann Geograafia Koostaja: Juhendaja: Tänane teema: Asend Kliima Mullastik Loomastik Taimestik Inimtegevus savannides Asend Lõuna-Ameerika Aafrika Australia Euraasia Kliima Lähisekvatoriaalne kliimavööde Suvel on vihmane (ekvatoriaalne õhumass) Talvel on kuiv (troopiline õhumass) Kõrge temperatuur läbi aasta Aasta sademete hulk kõigub (300-1000) Mullastik Punakaspruunmullad Pruunmullad Mullastiku kujundamist mõjutab kuiva ja niiske perioodi vaheldumine Vähe toitaineid Loomastik...

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Haanja looduspark

· Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets, kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. · Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. · Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. · Paremal on vaade Vällamäele ja Perajärvele . · Vällamäe jalamil olevas rabas on seni mõõdetud kõige suurem turbakiht Eestis -- 17 meetrit. Loomastik · Vanades kuusikutes elutseb Laanerähn,ohtralt on rukkirääku ja valgetoonekurge. · Looduspargi linnustik on suurte loodusmaastikega võrreldes tagasihoidlik. · Põllulappide, heinamaade ja metsatukkadevaheldumine sobib ka röövlindudele väike konnakotkale,hiireviule,karvasjalgja kodukakule ning kõrvukrätsule. · Paljudest veekogudest on leitud harivesilikku ning mitmest mudakonna, Rõuge jões esineb paksukojalist jõekarpi. Inimtegevus...

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Okasmetsad

Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumuse- ja toiteaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toitaine vaene leedehorisont ehk niinimetatud väljauhthorisont. Selle alla kujuneb tumedat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained. Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. Raiesmikel ja lagendikel on elamistingimused paremad. Olulisel kohal on ka siin veel rändlinnud ja ­loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad ­ lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud....

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Referaat India kohta

Tööstuse plaanipäratu areng ja nõudmine enama põllumaa järele on hävitanud kunagise lopsaka metsa, millest on alles vaid 11%. Selle tagajärjeks on olnud mullaerosiooni järsk suurenemine, tammide ummistumine mudaga ja maalihked. 1984. aastal toimus India suurim keskonnakatastroof: Bhopalis, Union Carbide'i tehases, pihkusid plahvatuse tagajärjel surmavad gaasid. Hukkus rohkem kui 2000 inimest. 4. Loomastik Põline loomastik vaheldub piirkonniti. Võib kohata jaaguare, leoparde, gepardeid, pantreid, india elevante, mustkarusid, hunte, ninasarvikuid, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, metskitsi ja uluklambaid. Tiigreid ja lõvisid näeb haruarva. Roomajatest on tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab hästi palju eredavärvilisi troopikalinde, nagu paabulinnud, haigrud ning mitut liiki papagoisid. Fauna on jõe- ja merekaldal rikas...

Geograafia
86 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Läänemeri

Aegade algusest on see tööd andnud kaluritele ja toonud nii mõnelegi perele toidu lauale. Ka praegu sööme me Läänemerest püütud kala, kuid seda haprat merd vaevavad mitmed probleemid, millest ilmselt kõige aktuaalsem on selle reostus. Käesolevas referaadis käsitlen ma Läänemerd üldiselt, millised on keskkonnaprobleemid täpsemalt ning missugune taimestik ja loomastik seal kanda kinnitab. Üldiseloomustus Läänemere kaldal on 9 riiki- Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani. Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit ja suurim 459 m. Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Läänemeri on Põhja- Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes...

Geograafia
177 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ekvatoriaalsed vihmametsad

) Igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest välja. 2.) Kuna ka mikroorganismid lagundavad taimejäänuseidväga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud toitainid taas kasutusele, sisalduvad feralliitmullad vähe kuumust. 4. Taimestik Lopsakas ja liigirikas. Metsades valitsevad puud ­ palmid, viigipuud, mahagonid, kapokipuud, eebenipuud, banaanipuud. Liaanid ehk ronipuud ­ sakrofüüdid, epipüüdid, sõnajalad, örhidee. 5. Loomastik Palju erinevaid liike imetajad, linnud, roomajad, putukad, kalad,. Ekvatoriaalne vihmamets loomad ja llinnud on väga lärmakad. 6. Keskonna probleemid Vihmametsade hävitamine aitab kaasa kliimasoojenemisele. Atmosfääris CO2 -he sisaldus suureneb. Hävitatakse paljude taimede ja loomade elupaigad. 7. Inimene vihmametsas Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele tervislik. Keskpäeval on taevas selge, ilmuvad õhtupoolikuks tihedad äikesepilved ja algab mitu tundi kestev...

Geograafia
58 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Geo konspekt

Reeglina muuda inimtegevsu maastiku vaeseks Erinevate maastiku liikide elutingimusi moodustab loodus varade ulatuslik kasutamine. Eesti maastiku mitmekesisus tuleneb mitmete looduslike ja pool looduslike taime koosluste säilimisest paljudes maastiku tüüpides tähelepanu on ka meie mitmekesine soo-ja ulatuslik metsamaastik suurel osal euroopast on need aga kadumas. Maastiku kujundavad järgmised tegurid ja seosed: muldkate taimkate loomastik inimtegevus tähtis osa kuulub keskkonnaseiele mis tegeleb keskkonna seisundi ja selle mõjutavate tegurite pidevate järgimisega keskkonnaseie põhieesmärk on prognoosida ja saada lathe andmed planeeringute ja arengukavandi koostamiseks näiteks aitavad keskkonnaseie andmed vältida ohtlike ainete keskkonna sattumist keskkona ja seega säästa meie tervist. Sellel on a)Keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning...

Geograafia
146 allalaadimist
thumbnail
31
odt

Uurimustöö Canada

7 1.3.3 Mullad................................................................................................................................8 1.3.4 Loodusvarad.......................................................................................................................8 1.3.5 Taimestik............................................................................................................................9 1.3.6 Loomastik ...........................................................................................................................9 2. Riigi arengutaseme iseloomustus (Lisa 2)......................................................................................10 2.1 Arengu iseloomustus................................................................................................................10 2.1.1. Majanduslik...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Uus-Meremaa

Loodus UusMeremaa loodus on väga omalaadne: eelkõige eraldatuse, ent ühtlasi üsna suure pindala ja vahelduvate loodusolude tõttu. See kauge ja kaunis paik on ühtaegu omapärane loodusmuuseum, aga ka hoiatus selle eest, mida mõtlematu inimtegevus võib endaga kaasa tuua. UusMeremaa taimestik ja loomastik on ainulaadne, kogu maailmas. Enamik siin kasvavaid okaspuid, õistaimi ja sõnajalgu levib ainult UusMeremaal. Saarte looduse omapära hulka kuulub kindlasti ka sealne linnustik. Enne inimese tulekut oli UusMeremaal arvatavasti 60 linnuliiki, kellest 40% on nüüdseks välja surnud. UusMeremaal pole mürgiseid ja surmavaid sipelgaid, skorpione, madusid, kaane ja vapsikuid ning kuni inimesi tulekuni polnud ka kiskjaid, mis ongi võimaldanud siin...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Linnud, loomad, maastik

Linnud: Vihmametsade ala on väga linnu liigi rikas. Sarviknokad elavad metsa keskel. Suurte nokaliste lindude nokad on suured sest nad söövad vilju. Suguküps ema 2 aastaselt. Hallpapagoi paljuneb 2-3 aastat. Haudumisaeg 30- 32 päeva. Seltsiv lind, elab paarides. Nokka kasutab ronimisel kolmanda jalana. Flamingo pesitsemisaeg aprillist augustini. Toitub väikestest selgroogsetest. Räästepääsuke, hiireviu, talvituvad Aafrikas. Loomad: Liigirikas loomastik . Ühiseid jooni Aasija loomastikuga (elevandid, ninasarvikud, ahvid). Kiskjatest on tavalisemad leopard, gepard, lõvi ja hüään. Põhja osa on liigivaesem. Kõrbete domineerimise tõttu on palju avamaistu loomi (antiloobid), mitmesugu hüppurvorme jt. Loodus: Suurem osa Aafrikast on kõrbed ja poolkõrbed neile järgnevad savannid ja troopilised vihmametsad. Troopiliste vihmametsade vööde hõlmab Kongo nõo ja Põhja-Ginea mäestiku. Savannid katavad umbes30% A. alast...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Paleogeen Hiidroomajate hävingu järel algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised,kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad - vaalalised ja loivalised - kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. Austraalias suurenes kukkurloomade mitmekesisus. Neogeen Neogeeni kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega. Laialt hakkasid levima maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning rohttaimed. Umbes 7 miljoni aasta eest toimus hominiidide lahknemine teistest primaatidest. Kvaternaar Kvaternaari alguse loomastikus oli nii nüüdisaegseid kui ka Neogeeni ajastule iseloomulikke loomi (nt mõõkhambuline tiiger). Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad,...

Vee elustik
55 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvöönd

Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, Taimestik puudub, antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton...

Geograafia
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun