organellid (mitokondrid) Plastiidid on vaid taimerakkudes Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik (tuumamembraanid, lüsosoomid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks) on hästi eristunud Ribosoomid erinevad eukarüootse Ribosoomid kareda pinnalisel ER-l raku ribosoomidest On rakukest, mis võib pinnale eritada Loomarakul kest puudub, seene ja limakapsli taimerakul kest Vakuoolid puuduvad: osadel on Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid ehk aerosoomid loomarakkudes väga väiksed Viburitel puudub korrapärane Viburitel on korrapärane siseehitus siseehitus Raku diameeter 0,5-5m Raku diameeter 20-40m. LISA 6 Bakterhaigused Haigus Nakatumine Kahjustuspiirkond
energia. Taime ja looma erinevused: taimedel rakukest, plastiidid ja vakuoolid. Loomadel puuduvad. Taimed autotroofsed, loomad heterotroofsed. Taimedel puudub närvisüsteem ja organid ning kasutavad varuainena tärklist. Loomad kasutavad varuainena rasvasid. Autotroofsed fotosünteesivad, toodavad toitaineid. Heterotroofsed ei suuda ise toitaineid toota, kasutavad autotroofide poolt toodetud toitaineid. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid ja vakuoolid. Loomarakul need puuduvad. Prosenhüümsed rakud pikad, kitsad torukujulised (N: juhtkoed). Parenhüümsed rakud kandilised. Kude - ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nimetatakse kudedeks. Alg- ja püsikoed. Vt.konspektis RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND-- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina
valgusenergiat (fotosüntees). HETEROTROOFID - Organismid, kes sünteesivad oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate orgaaniliste ühendite lõhustumis-saadustest. Vajaliku energia saavad toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Taime- ja loomaraku erinevused- ehituse erinevused tulenevad nende erinevatest aine- ja energiavahetustüüpidest. Taimerakke katab rakukest ja rakumembraan, loomarakku katab ainult rakumembraan. Taimerakul plastiidid ja vakuoolid, aga loomarakul need puuduvad Prosenhüümne rakk - taimerakk, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse Parenhüümne rakk rakud, mille läbimõõt on igassuunas enamvähem võrdne Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm Kudede liigitus algkoed e meristeemid(tipmised, külgmised ja vehemeristeemid) ja püsikoed (kattekude, juhtkude, tugikude, põhikude) Algkude e meristeem ülesanded- kiire paljunemine, võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime
TRANSLATSIOON e valgusüntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. Aminohapetest sünteesitakse polüpeptiidahel. Protsessi viib läbi ribosoomikompleks, mis koosneb: · 30S subühikust (eukar: 40S) ja 50S subühikust (prokar: 60S); või vastavalt väike ja suur subühik · mRNA (sisaldab geneetilist koodi) · initsiaator-tRNA · initsiatsiooni- või elongatsioonifaktor (oleneb faasist). Protsessis on kolm faasi: initstiatsioon -> elongatsioon -> terminatsioon. Ribosoom läbib selle käigus valgusünteesi ribosoomi tsükli. Vastavalt faasidele toimub: funktsionaalse ribosoomi moodustumine -> aminohapete lisamine peptiidahelasse -> sünteesitud valgu vabastamine ribosoomist. Tegu on kahe-astmelise dekodeerimisprotsessiga: 1. preribosomaalne etapp -> aminoatsüül-tRNA süntees 2. ribosomaalne etapp -> koodon-antikoodon translatsioon ja peptidsideme süntees ribosoomil. Avatud lugemisraam e valkukodeeriv järjestus - nukle...
Mitokondrid on erineva kujuga: nad oma ümarad, ovaalsed või niitjad. Mida intensiivsem on raku elutegevus, seda rohkem on selles mitokondreid. Näiteks pidevalt töötavates südamelihase rakkudes on mitokondreid rohkem kui silelihase rakkudes. 4. TAIME JA LOOMARAKU VÕRDLUS ( Õ LK 10) Rakk on väikseim organismide iseseisev, ehituslik, talituslik üksus. Taimerakud ja loomarakud on päristuumsed. Taimerakul on vakuool, milles on aine mahuti. Loomarakul vakuoole pole. Taimerakus on kloroplastid, milles toimub fotosüntees. Mõlmaid rakke kaitsev rakumembraan. Mõlemas rakutüübis on tsütoplasmakanalid ja tuumas toimub raku elutegevuse juhtimine. Mõlemas rakus on ribosoomid, kus sünteesitakse valke ja mitokendrites on energia. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Mõlemas rakus on tsütoplasma aine. Mõlemal on rakumembraanis poorid. Loomaraku lüsosoomides toimub ülearuste ainete lagundamine
19.)Millises mitoosiprotsessi osas sellised mootorvalgud funktsioneerivad? kui rakkudes esinevad astraalsed mikrotorukesed, siis (-) suunalised mootorvalgud (düneiinid) rakkude kooreosas membraani all tõmbavad astraalseid mikrotorukesi kaugemale, mis samuti põhjustab pooluste kaugenemist üksteisest. Anafaas B? 29. Milliste mootorvalkude ja milliste tsütoskeleti valkude interaktsioon toimub loomaraku tsütokineesis? loomarakul jaotatakse tsütoplasma tütarrakkude vahel aktiinist- müosiinist koosneva kontraktiilse rõnga abil (lause sisu?) a. DNA replikatsiooni b. Mitoosivärtna teket c. Kahe tütarraku eraldumist tsütokineesis d. Viburite liikumist Tsütohalasiin B on mikrofilamentide moodustumist takistav ühend. See ühend seetõttu takistab .....................................(kirjutada, millise protsessi toimumist mitoosis) Meetodid rakubioloogias
Mitoos jaguneb : 1) Karüokinees - tuuma jagunemine. a) profaas : * on kahekromatiidilisedsed kromosoomid. * kromosoomid pakitakse kokku(lihtsam jaotada) * laguneb tuumaümbris ja kaob tuumake. * loomarakkudel liiguvad tsentrioolid raku poolustele. TSENTRIOOLID - Organiseerivad kääviniite. b) metafaas : * kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa. * metafaasis on kromosoomide arv kõige paremini loendatav. * loomarakul on kääviniidid kinnitunud kromosoomide keskosale.(tsentromeerile) c) anafaas : * toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine. * poolustele jõuaad ühekromatiidilised kromosoomid. * kromosoomide lahknemine toimub sünkroonselt. d) telofaas : * ühe kromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti. * algab tuuma taasmoodustamine. 2) Tsütokinees ja tsütoplasma lagunemine : a) kestata e. membraanita rakkudel pöördub membraan sisse, ja rakk jaguneb.