hakkama saada. Oluline ajumahu suurenemine jääb 1,9 MAT (H. erectus) kanti ja bipedaalsuse teke 6 MAT. 8. Millised inimlased oskasid juba tööriistu valmistada, millal see peale hakkas? Tööriistu oskasid valmistada Homo Habilis, H. erectus (ergaster), H. heidelbergensis, H. sapiens. Algas 2,5 MAT Homo habilisega olduvai kultuur. 9. Mida olulist ütlevad Binghami ja Wranghami hüpoteesid perekonna Homo väljakujunemise kohta Bingham inimene on eriline loomaliik, suudab eemalt tappa. See viis omavahelise koostöö tekkimiseni, hõimusuhted tekkisid ja kognitiivsete võimete eelisareng. Wrangham küpsetatud taimetoit annab rohkem kaloreid ja energiat kui toores. Suurem energiahulk võimaldas pidada suuremat aju. Seetõttu võib arvata, et Homo erectus õppis tule taltsutamise ära küllalt varakult. Tegelikult otseseid tõendeid vähem kui 1 MAT. 10. Kuidas on neandertaallane suguluses tänapäeva inimesega?
Selliseid loomi muidugi proovitakse mõned korrad kuid enamus kiskjaid on seejärel õppinud, et need süüa ei kõlba. Hoiatusvärvust on vaadeldud ka altruismina, kus osad populatsiooni liikmed ohverdavad ennast teiste hüvangüks (need, keda proovitakse enamasti hukkuvad). 117.Mimikri ja selle alajaotused? Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. Näiteks võib ohutu loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga. Mimikriga on päralleelselt kasutusel mimeesi mõiste[1], millega tähistatakse tavaliselt sarnasust keskkonnaelemendiga. Mülleri mimikri Sageli on mitmed erinevad liigid sarnase hoiatusvärvusega. See võimaldab kiskjatel vähema proovimiste hulgaga kahjulik saakloom ära tunda. Meie looduses näib olema kollase- mustakirju värvus universaalseks hoiatusvärvuseks. Seda kasutavad mitmed kiletiivalised (mesilased, herilased)
Looduskaitseväärtuste areng XIX sajand. Kriteeriumid: looduse ilu, esteetika, vaimsed. Samuti keelud seatud jahiloomadega, metsaga, vee- ja mullakaitse. 1935 Saksamaa - Kriteeriumid: haruldus, ilu, omapära või teadusliku, koduloolise, metsa- või jahimajandusliku tähtsusega. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 - looduskaitseväärtuseta Looduskaitseväärtus: metsakooslused (J. Paal) Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid (T.Frey) 1
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED .......................................................
sama palju süüdi, kui ,,eksiteele sattunud" kristlased. Nii kristlus, kui ka müstitsistlikud usundid tuginevad kulunud filosoofiale kuid müstitsistid väidavad end olevat valgustatud ja süütundest vabad, mis on tüüpiline just kristlastele. Kuigi Idamaade müstitsistid on veel rohkem loomalike aktide vältimisele süvenenud kui kristlased, meenutab see neile igal sammul, et nad pole pühakud vaid üksnes inimesed lihtsalt üks loomaliik, vahest isegi paremad, kuid sageli siiski tunduvalt halvemad kui need neljakäpukil kõndijad kes oma jumaliku, hingelise ja vaimse arengu tõttu on muutunud kõige pahelisemateks ja õelamateks elajateks maailmas! Satanist küsib: ,,Mida halba on inimeseks olemises koos kõigi oma inimlike piirangute ja hüvedega?" Oma ihasid eitades pole müstik jõudnud sunduse ületamisele kriipsu võrragi lähemale kui ta sugulashing kristlane. Idamaade müstilised usundid õpetavad inimesi oma
rajatistesse, kus igaüks sai endale hauakambri eri osa ja seega ka eluaseme oma surematule hingele. Uusrajatistest meelsamini püstitati aga kunstivaesel ja vähem kulukal viisil massihauakambreid. Selleks kasutati meeleldi looduslikke mäestikukoopaid või ka vanu hauakambreid, kust hauaröövlid olid riisunud nende kunagiste omanike panused ning surnukehadki olid hävinud. Neis on leitud loomakorjuseid sadade ja tuhandete kaupa. Enamasti sisaldus hauarajatises seejuures mingi kindel loomaliik, olenevalt piirkonna uskumustest, nadu näiteks aastasadade eest rüüstatud iibiste haudade puhul Sakkara lähedal, Monfaluti lähedal asuvas krokodillide hiigelhauas või Teeba ahvidehauas. Teistes kohtades toodi ümbruskonnas või kaugemalgi lõpnud pühad loomad kokku ja maeti nende erinevatele liikidele vaatamata ühte hauda või vähemalt ühisele maaaladele". Vanade egiptlaste puhul pärineb loomade jumalikustamine ajast, mil inimene oli ümbritseva maailma suhtes veel abitu
konnakotkad (väike- ja suur-konnakotkas), meri-, madu-, kalju- ja kalakotkas, rabapistrik, väikepistrik, rabapüü, tutkas, habekakk ja siniraag), II kaitsekategooriasse 35, III kaitsekategooriasse 67 linnuliiki. Imetajad: Eesti nüüdisaegne imetajate fauna on kujunenud põhiliselt pärast jääaega (viimase 10 000– 12 000 aasta vältel), kui siinsele alale tuli loomi lõunast ja idast. Eestis on vaid mõni Euro- Siberi metsade loomaliik – põder, valgejänes ja lendorav. Neist kaks esimest jõudsid meie alale juba varases preboreaalses kliimastaadiumis. Enim on laialehistele metsadele iseloomulikke liike, kes tulid siia hilispreboreaalses või boreaalses kliimastaadiumis. Pärast sooja atlantilist kliimastaadiumi kliima jahenes ja Eesti alale jäid ainult vähenõudlikud liigid, suurem osa siirdus mujale. Kui kliima taas soojenes, tuli osa neist (metskits, metssiga ja punahirv) tagasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
