Lämmastiku- ja fosforiühendite reostus Eesti veekogudes .................... . 9. Osoonikiht kaitseb meid liigse .................... eest. 10. Eestis kasvab metsa osakaal .................... kinnikasvamise arvelt. III: Otsusta, kas antud väide on õige või väär. Paranda eitust kasutamata! 1. Bioom on eritüübiliste ökosüsteemide kogum. 2. Inimkonnast 2/3 sööb vaid taimset toitu. 3. Omnivoorid on loomtoidulised loomaliigid . 4. Kui järv kasvab kinni ja tekib soo, on tegemist lõpliku suktsessiooniga. 5. Rahvastiku kasvuga kaasnev kõige negatiivsem mõju on linnastumine. 6. Eurütoopne liik on kitsa ökoloogilise amplituudiga organism. 7. Rohelised taimed on toitumissuhtelt miksotroofid. 8. 4 tähtsamat toidutaime on nisu, riis, kartul ja mais. 9. Kogu maad hõlmav ökosüsteem on biosfäär. 10. Kõige suurem liigirikkus Eestis on rannaniidul. 11. Metsa osakaal Eestis kahaneb. 12...
· Miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele · 12 korda rohkem kulutatakse sõjale kui arengumaade abile. · Peale miljardi inimese jäävad nälga · Üle 50 % maailma teraviljast kasutatakse loomasöödaks või biokütusteks · 40% vilja kandvast maast on pikaajaliselt kahjustada saanud · Igal aastal kaob 13 miljonit hektarit metsa · Paljud loomaliigid on väljasuremisohus · Kolmandik kalavetest on ammendunud · Viimase 15 aasta temperatuurid on olnud kõrgemad eales · Jääkate on 40% õhem kui 40 aastat tagasi · Aastaks 2050 võib olla 200 miljonit kliimapõgenikku Meie tegude hind on kõrge. Osa maksab selle eest millele nad kaasa aidanud pole. Igaüks, olgu ta rikas või vaene, saab oma panuse anda. Leshoto Kuningriik , mis on üks maailm vaesemaid riike, on üks suurim haridusse investeerija. Katar, üks maailma...
10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi:...
Levila on ühe liigi levinemisala. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Kõik putukad moodustavad erinevate putukaliikide kogumi ehk niidu putukakoosluse Kõik vaadeldud niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioonid moodustavad selle niidu taimekoosluse. Niidu loomakooslus ja taimekooslus moodustav koos niidukoosluse. Ökosüsteem on loodus elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Konkreetsetest elutingimustest sõltub, millised elusolendid saavad vastavas elupaigas elada. Looduslik tasakaal Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Elusolendite arv ja liigiline kooseis mingil alal on tihedalt seotud eluta loodusega, sõltudes temperatuurist, valgusest jm. Ükski taime- ega loomaliik ei...
64.Metsamajanduse ja puidutööstusega kaasnevadkeskkonnaprobleemid: Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe üleujutusi; muldade hävimist. Metsa peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Ta hoiab ringes toitaineid, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, ühtlustab jõgede veetaset, pakub elupaika paljudele elukatele ja inimestele puhkamisvõimalusi. Lugematud loomaliigid kaotavad kodusid. Troopikaaladel võib metsaraie muuta piirkonna kliimat. MÕISTED Metsatüüp- kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa. Metsamajandus-tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsasus-metsamaade osakaal riigi pindalast. Puiduvaru-mingi maa-ala metsas olev muidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Puidu juurdekasv-puidu kogus, mis teatud piirkonnad ühe aasta jooksul juurde kasvab...
Niilus-jõgi troopikas Aire Laanmets 10c TTG;2010 Üldiseloomustus Pikim jõgi maailmas(6695km) Aafrika manner Läbib Ugandat,Etioopiat, Sudaani ja Egiptust Troopiline õhumasst Taimeliigid on liigirikas ja loomaliigid on rikkalikud Abiootilised tegurid Valgus: a) valguslembelised-Niiluse akaatsia b) varjevärv loomadel -krokodill Temperatuur: pikad juure-saavad põhjavett kätte Ei pea tihti sööma-krokodill Elavad grupiti Niiluse akaatsia Niiluse krokodill Organismide vahelised suhted Sümbioos Krokodill Krokodilllind Paratism Ainupõlvsed elektrisäga Kisklus Merihunt Niiluse krokodill...
Foto A. Palo. Rinded · Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm · Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju · Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold · Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Loomaliigid laanemetsas · Selgroogsed imetajad: Valgejänes Orav Pruunkaru Hunt Linnud Must kärbsenäpp Pöialpoiss Käbilind Putukad · Putukatele kuuskedest ning mändidest elupaik ja toit. Ürask · Mardikad. Laanesipelgad · Sipelgaliik, kes ehitab kuhilaspesi · Tingimused koosluse püsima jäämiseks. Muld peab säilima viljakas ja niiske. Temperatuuri erinevused päeval ja öösel minimaalsed....
· Materiaalne ja vaimne pärand · Traditsiooniline inimtegevus ja selle väljendus kinnispärandis ja rahvakultuuris · Kõik rahvuspargi alaga seotud kultuuriavaldused Kaitsealused pesitsevad linnud · Väike-konnakotkas · Laanepüü · Valge-toonekurg · Rukkirääk · Väikepistrik · Merikotkas · Herilaseviu · Flamingo(1941) Kaitsealused läbirändajad: · Väike-laukhani · Väikeluik · Rabapistrik · Järvekaur · Veetallaja Teised kaitsealused loomaliigid : · Saarmas · Juttselg-kärnkonn · Rabakonn Teisi imetajaid · Hallhüljes · Viigerhüljes · Rebane · Kährik · Mink · Nahkhiir Taimed · Kaunis kuldking (kaitse all) · Kassikäpp · Randaster · Emaputk · Merikapsas Veetaimestik · Rootukkade vaheline ala on liigirikas penikeeled räni-kardhein tähk-vesikuusk kollane vesikupp · Vetikad: Pruunvetikad-põisadru Punavetikad...
Ainult eestis saaremaa robirohi ja jumikas. Inimesed on aastatuhandeid jaganud elupaika ja toitu teiste tema kõrval olevate elusolenditega neid vähem või rohkem mõjutades. Inimese tegevus hakkas siis kahjustama kui ta hakkas põlde põletama ja metsi maha võtma et põldu luua ja vilja kasvatada. Loodukaitse mõte tuli sellest, et palju loomaliigid hakkasid kaduma ja paljud vähenema. Kaitsa on vaja ka loomade ja isendite elupaika ( liigikaitse,elupaiga kaitse ) Igameheõigus kõik õigused ja kohustused mis seovad inimest loodusega. Rahvuspark suure territooriumiga, rahvastiku väärtusega ja kultuuripärandi kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks, Lahemaa71, Matsalu, Soomaa, Vilsandi ja Karlu Looduspargid ehk maastikukaitsealad, säilitada ja parandada maastiku ilmet. Haruldase looduse või kultuurigamaastik...
" (Anton Hansen Tammsaare) Inimkonna ajaloo alguseks loetakse kuue miljoni aasta tagust aega, mil planeedile Maa ilmusid esimesed inimesetaolised olendid. Evulutsiooni vältel arenesid neist ahvi sarnastest olevustest tänapäeva inimesed. Meie esivanemad on pidanud silmitsi seisma sõdade, nälja, revulutsioonide ning erinevate riigikordade ja valitsemisvormidega. Paljud taime- ja loomaliigid pole muutustega kohaneda suutnud, kuid tänu inimeste visadusele, oskustele ja tugevale elutahtele, on nad kohanenud eluga erinevates tingimustes. Aastasadade jooksul on pidevalt ümber kujunenud ühiskond, kuid inimeste põhiprobleemid, olemus ja eetilised valikud on erinevatel aegadel samaks jäänud. Läbi aegade on inimestele olulisel kohal olnud usk. Erinevaid usurituaale viidi läbi juba...
Nimi Kliima Muld Taimed Loomad Inimene Muu Vihmamets niiske, palav, ferralliitmuld, suured õied, anakonda, küttimine, konkurents, epifüüt(õhujuured), ekvatoriaalne, toitainetevaene lehed, viigi-, aara, jaaguar, korilus, saprofüüt(seened), +23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees) Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia,...
Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
Xxxxxx kool Ohustatud liigid Eestis ja mujal maailmas Referaat xxxxx xxxx xx. klass Tallinn, 2008 Sisukord 1.Tiitelleht 2. Sisukord 3. Ohustatud liigid 3. Loomaliigid Eestis 3. Ohustatud selgroogsed 4. Ohustatud selgrootud 6. Kasutatud kirjandus 2. Ohustatud liigid Maailmas on ohustatud liike mitmesuguseid ja erinevaid. Ohustatud liike pole mitte ainult loomad vaid ka osa seeni, samblike, vetikaid, samblaid, taimi, selgroogseid ja selgrootuid on ohustatud liikide nimekirja kantud. Selline nimekiri asub punases raamatus, kus asetsevad kõik väljasuremise ohus või arvatavasti juba väljasurnud liikide nimetused....
4.5.Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. 4.6.Keskkonnaohud...
Tekkisid loogilised seoseid riikide asukoha ja majandusliku tegevuse vahel. Tutvusin erinevate kaarditpidega. Nd on kergem leida vastuseid paljudele ajaloolistele ksimustele. Niteks, miks oli Eesti pidevalt vraste vgede all, miks oli just baltipind see, mida nii krgelt hinnati ja misprast selle maa eest sditi. Vastus vga lihtne: Eesti asukoht on geograafiliselt vga soodne: tal on otsene puude Lnemerega, mis htlasi on tee maailmamerre, see aga on aluseks tihedale ning toimivale laevaliiklusele. Klimaatilisest osast vaadates on Eesti vga heas asukohas. Ohtralt vett thendab htlasti ka head kalasaaki. Samuti asub ta paljude suurriikide, keskuste, lhedal. Eesti asub parasvtmelises kliimas, siin on krgelt levinud metsandus. Eesti ekspordib lviosa kohalikust puidust. See on aga vimalik ainult tnu klimaatilistele eelistele. Siin on vga viljakad mullad, mis sobivad ideaalselt okaspuudele...
Filosoofia Evald Nigul 083384NAKI Platoni Koopa allegooria. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie eluviisi tõttu ei ole truu reaalsus paljudele meist ilmne. Me eksime selles, mida me näeme ja kuuleme reaalsuse ja tõena. Platoni koopas istub vang aheldatud maa külge ketiga. Ta vaatab pilte ja jooniseid koopa seinal enda ees. Need vaated on tema vastuvõetavad täieliku reaalsusena ja üldine reaalne situatsioon jääb talle mõistmatuks. Üks hetk lastakse see vang vabaks ja ta on sunnitud jälgima situatsiooni koopa sees. Üldiselt ta ei taha loobuda oma turvalisest familiaarsest reaalsusest. Vangi tuli vedada jõuga lõkkest mööda koopa suu juurde. Kui ta...
Viimane ühinemine toimus 1999. aasta oktoobris, mil ühinesid Kaarma ja Kuressaare vald. Ühtseks nimeks sai Kaarma vald. 6 Kaarma valla loodus ja keskkond Saaremaale iseloomulik looduskeskkond - männid, kadakad, paepealne tasandikuline pinnamood, pehme mereline kliima, liigirohke floora ja linnustik, haruldased loomaliigid - iseloomustavad ka Kaarma valda. Vallas asuvad suurepärased supelrannad nagu Mändjala- Järve supelrand. Häid ujumiskohti on kõikjal rannas, aga isegi sisemaal nagu näiteks Tõrise järve ääres. Valla territooriumil asub ka Linnulaht ehk Väikelaht ja Mullutu-Suurlaht. Lahtede ja mere vahele jääb looduskaitsealune Loode Tammik. Mööda ei saa minna ka Abruka saarest, mis asub 6 kilomeetri kaugusel Roomassaare sadamast. Saarel asub 91,67 ha suurune...
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Us...
Fifth level Aldabra atoll Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Loomastik Kuus liiki imetajaid neist 4 ohustatud Linnuliike on 239, sealhulgs 16 ohustatud liiki Roomajaid on saartel 38 ja kahepaikseid 12 liiki Endeemsed loomaliigid (Seiselli sinituvi) Seiselli sinituvi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hiidkilpkonn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level...
2. Süvikualadele valgub hapnikurikast vett Põhjamerest, kuid sedagi piiratud hulgal ja ainult mõningatel perioodidel. 3. Organismide hingamiseks ja ülemistest veekihtidest pärinevate orgaaniliste jäänuste lagunemisel kulub üsna palju hapnikku. Seetõttu sisaldavad süvikualade põhjalähedased veekihid hapnikku vähe või siis hapnik puudub siin täielikult. Läänemere sügavamates veekihtides elavad loomaliigid , kes taluvad väikest hapnikusisaldust. Kuid Põhjamere hapnikurikka vee piiratud sissevoolu korral võib süvikuvete pikaajaline seiskumine põhjustada põhjalähedaste veekihtide hapnikusisalduse niivõrd tunduvat vähenemist, et seal muutub võimatuks põhjaloomade ja kalade elu. TOITESOOLADE JAOTUMINE LÄÄNEMERES Elusolendite rohkus meres on tihedalt seotud orgaaniliste ainete sünteesiga rohelistes taimedes, esmajoones mikroskoopilistes vees hõljuvates vetikates...