mis on biotsönoos? biotsönoos ehk elukooslus. taimekooslused; seenekooslused; loomakooslused; mikroorganismide kooslus. mis on toiduahel? toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Koosta 4-osaline toiduahel Kapsas-Kapsauss-Lind-Kass mis võib olla ökoloogilise tasakaalu muutuse põhjuseks? tasakaalu muutumist põhjustab looduse enda areng, mitmesugused loodusnähtused, mõned loomaliigid ja inimene. kuidas liiguvad ökosüsteemis ained ja energia? Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, energia ühesuunaliselt mis on ökosüsteem? ökotoop? Ökotoop- elukeskkond. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem , millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi taseme organismide arv piiramatult kasvada. Nt. Zooplankton piirab
kauba suurus ja kasvab töökohtade arv. Tartusse plaanitakse rajada kõrgtehnoloogiline tselluloositehas, mis läheb riigile maksma miljard eurot. Rajatavale tselluloositehasele on tähtis vesi ja raudteeühendus ning seetõttu arvatakse uus tehas kõige paremini sobivat Emajõe kaldale. Linnarahvas korraldab aga proteste, sest mürgised kemikaalid, mis läbi maa Emajõkke jõuavad, hävitavad paljud olulised taime- ja loomaliigid. Mõte riigi majandust ja arengut tõsta on positiivne, kuid hoolikalt tuleb valida selliste projektide asukoht, et võimalikult vähe meie puhast ja kaunist loodust kahjustada. Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivist, mille tagajärjel lekivad keskkonda mürgised kemikaalid. Põlemisel eraldub mitmeid happesademeid ja kasvuhoonegaase, mis tekitavad osooniauke. Põlevkivi tootmine toimub ulatuslikult Kirde-Eestis, kus asuvad kaks suuremat soojuselektrijaama
· eksporditakse väärispuitu, kautsuki · arendatakse maavarade kaevandamist Keskkonna probleemid · Igapäev hävitatakse minutis 40 ha vihmametsa! · Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis süsihappegaasi kasutamises hapniku tootmises suures veeringes · Metsade põletamisel suureneb CO2 sisaldus õhus hoogustub kasvuhooneefekt puidu kui olulise loodusvara raiskamine hävivad taime- ja loomaliigid kaovad kohalike hõimude elupaigad suureneb maalihete ja erisioonioht · Metsast raadatavad põllud on viljakad vaid mõned aastad. Kasutatud materjalid: · http://www.geo.ut.ee · http://www.tba.ee · http://www.miksike · http://www.hot.ee · http://www.corbis.com · http://www.ran.org · http://www.uow.edu.au · http://www.howstuffworks.com · http://www.tourhosts.com
Näiteks on saartel ülekaalus tuultolmnevad taimed ning putuktolmlejaid on vähe. Seda selle tõttu, et oli ebatõenäoline taime ja teda tolmendava putuka sattumine ühele saarele ning selle tõttu ei suutnud need taimed ellu jääda. Samuti on saartel rohkem roomajaid kui imetajaid, sest roomajad on paremini adapteeruvad kliimaga ning vajavad vähem toitu. Tänaseks on sealsetel saartel elavad liigid ainulaadsed ning haruldased, kuid algupäraselt on siiski kõik kohalikud taime- ja loomaliigid pärinenud nii Lõuna-Ameerikas kui ka mujal rohkem levinud liikidest. Saartel isoleerituna on liigid väga kiiresti omandanud täiesti eripärased jooned ja erinevad nii algliigist kui ka tihtipeale teisel saarel elavatest liigikaaslastest eraldi liigiks. Näiteks Galapagosel elav meri-iguaan pärineb algselt Lõuna-Ameerikas elutsevast iguaanist, ent ainsana saartel on see liik kohastunud eluks vees. Saartel elutseb ka 13 erinevat liiki vintlasi,
Gmnaasiumi geograafiaprogrammi ksitledes ppisin palju uut. Tekkisid loogilised seoseid riikide asukoha ja majandusliku tegevuse vahel. Tutvusin erinevate kaarditpidega. Nd on kergem leida vastuseid paljudele ajaloolistele ksimustele. Niteks, miks oli Eesti pidevalt vraste vgede all, miks oli just baltipind see, mida nii krgelt hinnati ja misprast selle maa eest sditi. Vastus vga lihtne: Eesti asukoht on geograafiliselt vga soodne: tal on otsene puude Lnemerega, mis htlasi on tee maailmamerre, see aga on aluseks tihedale ning toimivale laevaliiklusele. Klimaatilisest osast vaadates on Eesti vga heas asukohas. Ohtralt vett thendab htlasti ka head kalasaaki. Samuti asub ta paljude suurriikide, keskuste, lhedal. Eesti asub parasvtmelises kliimas, siin on krgelt levinud metsandus. Eesti ekspordib lviosa kohalikust puidust. See on aga vimalik ainult tnu klimaatilistele eelistele. Siin on vga viljakad mullad, mis sobivad ideaalselt okaspuudele...
Narva jõe kanjoni (sügavusega üle 30 m) on jõgi uuristanud gravitatsioonijõu toimel tuhandete aastate jooksul. Narva joaastangud ja jõekanjon moodustavad väärtusliku ja unikaalse maastiku. Siin paikneb Lipovka saar ja ujumisrand, reljeefsust lisavad lisaks kanjoniveergudele ka kivised künkad, kust avanevad imeilusad vaated nii ida- kui ka läänekaldale. Maastikule lisab väärtust seegi, et ala asutavad mitmed linnu- ja loomaliigid, jõgi on kalarikas, jõe kohal peavad putukajahti nahkhiired (kõik liigid on looduskaitse all). Narva jõgi 35 kalaliigiga on Euroopa üks rikkamaid. Kõige sagedasemad kalad Narva jões ja ka teises Eesti siseveekogudes on ahven (Perca fluviatilis) ja haug (Esox lucius (L.), kuid jõesilmude (Lampetra) poolest on Narva jõgi kõigist teistest Eesti ja Euroopa jõgedest tugevasti üle.
Alguse saavad ,aga jällegi ühest väikesest teost. Üks vale viib teiseni, teine kolmandani ja nii lõpuni, kuni enam keegi ei suuda vastutav olla oma tagajärgede eest. Ühiskonnas puudub vastutus ja eneseaustus, rääkimata teiste austamisest. Kõigile on teada see, et kus juba on, sinna tuleb juurde ja kuhu oodatakse, sinna jäädaksegi ootama. Samamoodi on ka vihmaga, meil Eestis sajab ja sajab paduvihma, kui kõrbetes inimesed, taime- ja loomaliigid surevad veepuuduse tõttu. Kuid alati ei pea vihmapiisad olema negatiivse toimega, nagu näiteks annetustega on nii, et kui igaüks annab sendi, siis saab varsti euro ja sellest võib saada kasuliku summa kokku, millega toetada haiglaid, puuetega lapsi, koole, lasteaedu või vanureid. Igalpool meie ümber on seosed. Vastutused tulevad iga meie liigutusega meie õlule ,kuid enamus meist saadavad vastutuse edasi järgmisele. Olen ma esimene või viimane vihmapiisk uputuses, süüdi olen ma siiski
ELURIKKUSE KADUMINE Laura-Liis Sander Janeli Rammo 10c ELURIKKUS Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse moodustavad taime- ja loomaliigid ning muud eluslooduse vormid ja nende elupaigad. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on üheskoos elu aluseks Maal. Elurikkus on miljonite aastate evolutsiooni vili, mida on muutnud looduslikud protsessid ning üha rohkem ka inimesed. Elurikkus moodustab keerulise ja omavahel tihedalt seotud võrgustiku, millest meie oleme vaid osake ning millest me täielikult sõltume. Elurikkuse kadumine Kogu maakera mõjutab elurikkuse kadumine, mille põhjused lähtuvad inimtegevusest: elupaikade hävitamine, bioloogiliste loodusvarade ületarbimine, mitmesugused reostused, kliimamuutus ja võõrliigid. Elurikkuse kadumine Üha rohkem liike on sattunud väljasuremisohtu ning veel mõni aastakümmet tagasi tavalised liigid on ühtäkki muutunud haruldasteks. Näiteks kuna...
TEADUSE ARENG 1920. SAJANDIL 2007 Sissejuhatus 19-20. sajand oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. Samas hakkas levima arusaam, et inimest ei juhi kaine mõistus, vaid alateadvus. Kõikuma lõi jumalakeskne maailmapilt. TEADUSTE ARENG LOODUS: Inimeste ettekujutus maailmast ja nende endi kohast selles muutus Tõestati et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee ja et ellu jääb vaid see taim või loom kellel on selleks kõige paremad omadused Arusaam et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda Charles Darwin mees kes andis inimestele ettekujutuse maailmast FÜÜSIKA: Avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala Tuumaajastu tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Albert Einsteini relatiivsusteooria uus
riikidele; abivahend tuumarelva tootmiseks (Iraan); õnnetused, avariid (1986 Tsernõbol). Kolme Kuru HEJ: majanduslik kasu/kahju: suures kogused odavat elektrit; laevaliikluse paranemine/ suured kulutused seoses ehituse ja inimeste ümberasumisega; suurte põllualade vee alla jäämine; tehaste sulgemine; turismiobjektide hävimine. Keskkondlik kasu/kahju: üleujutuste oht väheneb/ suurte alade vee alla jäämise tõttu hävivad taime- ja loomaliigid. Sotsiaalsfääri kasu/kahju: uued töökohad/ 1,2 mln inimese ümberasutamine.
on küps) või otsustaksid kaitsta vääriselupaika ning mis oleks siis selle viimase otsuse põhjuseks? · Vääriselupaik on peaaegu olematu inimmõju all olev metsaala, kus elab suure tõenäosusega ohustatud, ohualteid jt kaitsealuseid liike. · Otsustaksin kaitsta metsa, sest mets kasvab aastakümneid. Raiudes metsa saaksin tulu ainult mina, kuid kaitstes saaksid tulu väga paljud ohustatud loomaliigid. Hävitada jõuab alati, kuid kui võimalus hoida, siis tasuks seda teha, sest pärast võib juba hilja olla.
ja tema sugulased tavaliselt peitunud peremehe sisse. Neid näeb ainult õitsemise ajal. Raitlille õis võib olla kuni 1-m läbimõõduga Keskkonnaprobleemid Igapäev hävitatakse minutis 40 ha vihmametsa! Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis süsihappegaasi kasutamises hapniku tootmises suures veeringes Metsade põletamisel suureneb CO2 sisaldus õhus hoogustub kasvuhooneefekt puidu kui olulise loodusvara raiskamine hävivad taime- ja loomaliigid kaovad kohalike hõimude elupaigad suureneb maalihete ja erisioonioht Metsast raadatavad põllud on viljakad vaid mõned aastad. Inimtegevus kliima pole eriti tervislik põliselanikud kääbusrassidest hõredalt asustatud külad jõgede ääres või rannikul peamiselt arengumaad algeline alepõllundus, kasvatatakse bataati ja maniokki targot suhkruroogu saagot kohvi, kakaod, vürtse eksporditakse väärispuitu, kautsuki arendatakse maavarade kaevandamist
Natur und Umwelt Die Abfallbeseitigung war immer ein zentrales Thema,das viel Geld kostet.In den letzten Jahren diskutiert über die Abfallvermeidung.Es wichtige Müll gar nicht entstehen zu lassen.Das liegt in erster Linie bei der Verpackungsindustrie,aber auch der Kunde kann.Zumbeispiel ob er Einkaufstasche mitnimmt und Plastiktüten verzichtet.Beim Recyceln hilf die Stadt dem Bürger.Die Stadt stellt öffentliche Container zur Verfügung.Bestimmter Müll kann gratis abgegeben werden.Für Glas und Altkleider stehen in jedem Stadtviertel Container bereit.Batterien und Medikamente bringt der Kunde in das Geschäft zurück,in dem er die Ware erworben hat.Alte Mõbel werden StraBe und abgeholt.Das es kostenlos.Dieser sogenannte viele Bürgern beliebt.Denn nicht selten findet man da noch ganz brauchbare Dinge. Natur und Umwelt Kaetud pilves-bedeckt Sademetehulk ulatub-die Niederschlagsminge erreicht Kantaksse merre-wer...
pesitsuspaikade pildistamine, filmimine ja häälte salvestamine on lubatud ainuIt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra alusel väljastatud loaga. Kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine on keelatud. II KATEGOORIASSE kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud liigid. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 462 15. dets. 1994. a kinnitati II kategooria kaitsealused taime-, seene- ja loomaliigid ning kivistised. II kategooria kaitsealuste liikide nimestikku kuulub kokku 145 taime-, 24 seene-ja 59 loomaliiki. Kaitsealuste kivististe nimekirjas on kokku 10 kivistist käsijalgsete, käsnade, korallide, okasnahksete ja selgroogsete seast; need on liigid, mis vajavad kaitset lokaalse leviku, väikese leiukohtade arvu, vähese arvukuse või mitme otseselt ohustava faktori olemasolu tõttu. III KATEGOORIA kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe nimistu kinnitati
taanlased, soomlased 12%. Immigrandid rändavad Rootsi parema töö-, palga-, sotsiaalabi põhjustel. Loodus ja loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi ja jäneseid. Paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Kultuur Karlsson-Astrid Lindgreni tegelaskuju Rootsist on pärit palju kuulsaid lasteraamatust kirjanikke. Tuntuimad on August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman ja Greta Garbo. Palju tähelepanu on saanud
Lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega , nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid . Kaske , haaba , tamme, pärna , pööki , saart , vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna ja keskosas . Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi,sealhulgas orhideesi . Rootsi metsades paiknevad paljud loomaliigid , kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud .Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus , kuid nüüd nende populatsioon kasvab . Suureneb ka karude ja ilveste arvukus . Kõikjal Rootsis leidub põtru , metskitsi , rebaseid ja jäneseid . Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all . Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis , kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändline .
*taimede naturaliseerimine ja introdutseerimine (võõrliigid, kultuurliigid) *maavarade kaevandamine ja keskkonna saastamine (~20 sajandil) 6) Eesti fauna kujunemine *sõltub kliimast ja taimestikust *avatus ja sisseränne lõunast ja idast 13 000 aasta jooksul *mereelustiku kujunemine ja muutumine *seotud inimtegevusega: maastike kasutamine ja ümberkujunadmine *karjakasvatus, kalapüük ja jahindus *introdutseeritud ja metsistunud loomaliigid Eestis on paljud taime- ja loomaliigid oma levikuala piiril. 13 Bioloogia TÜNK MV Liigirikkuse võrdlus mõningates looduslikes vööndites ja riikides: 14 Bioloogia TÜNK MV
Miks on selline kooseluvorm kasulik? ühte liiki isendite kasulik kooselu. Hulgakesi koos elades saavad loomad end paremini kaitsta vaenlaste eest. 31. Kuidas rikub inimene looduslikku tasakaalu? Too näited. Raiuvad metsi maha puidu ja põllumaa saamiseks, rabasid kuivendatakse turba tootmiseks, väikeste ojade asemele kaevatakse sirged kraavid, et vesi kiiremini merre juhtida. Taimestiku kadumise või muutumise tõttu kaovad sealt ka taimedest toituvad loomaliigid. Taimedeta alalt hakkavad viljakat pinnast ära kandma tuul ja vesi ning tulemuseks on nn kõrbemaastik (eluta maa). 32. Too näiteid sisemõjudest, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu. 33. Too näiteid välismõjudest, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu. 34. Toiduahelad ja selle astmed (tootjad, tarbijad). Näited toiduahela kohta. Tootjad alati taimed (nisu ja ristikhein), I astme tarbijad-taimtoidulised (taimtoiduline),
vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. Looma- ja taimeriik Prantsusmaa kliima ja pinnamood on aidanud kaasa rikkaliku looma- ja taimeriigi väljakujunemisele. Leida võib nii palme Vahemere kaldal kui mäestikumetsi Alpides. Kuid põllumajanduse, saastumise ja liigse urbaniseerumise tagajärjel on paljud loomaliigid sattunud väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised. Mõned loomaliigid on suutnud jääda looduses püsima tänu Rahvusparkide programmile. Metsad, peamiselt pöögi-, tamme- ja männimetsad, katavad umbes viiendiku riigi pindalast. Just metsastunud alad, nagu ka sood ja mäestikud, on enamiku loomade ja lindude elupaigaks Prantsusmaal leiduvad loodusvarad:
veeringet; vihmametsas leiduvad taimeid saab kasutada raviitööstuses. 14. Millised keskkonnaprobleemid võivad tekkida seoses vihmametsade ulatusliku raiega? 1) maapind kergemini erosioonile (juured ei hoia enam pinnast paigal) 2) paljud loomaliigid satuvad väljasuremisohtu (kõige liigirohkem kooslus maailmas) 3) piirkonna veereziim muutub 4) sidumata jääb suur hulk süsihappegaasi (Vihmametsade vähenemine ning puidu põletamine viib aga süsihappegaasi hulga tõusule Maad ümbritsevas atmosfääris. See soodustab Maa kliima soojenemist. Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda. Muutunud
Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Taani, Suur- Britannia). 5. Konventsiooni sisu kokkuvõtlikult-mida mingi artikkel sisaldab, välja tuua ainult nende artiklite sisu, mis käib looduskaitse kohta (osad konventsioonid puudutavad mitut teemat). Konventsiooni kolmes lisas on loetletud looma- ja taimeliigid, mille suhtes tuleb rakendada kaitsemeetmeid. I lisas on rangelt kaitstavad taimeliigid. II lisas on rangelt kaitstavad loomaliigid. III lisas on loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. 1. artikkel Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, eriti nende, kelle kaitse nõuab riikide koostööd, kuna haavatavad liigid on rändavad. 2. artikkel Liikmesriigid peavad võtma kasutusele meetmeid, et säilitada või hoida floora või fauna populatsiooni taset vastavalt sätestatule. 3. artikkel 2
,,Ajad on teised, inimesed endised." (Anton Hansen Tammsaare) Inimkonna ajaloo alguseks loetakse kuue miljoni aasta tagust aega, mil planeedile Maa ilmusid esimesed inimesetaolised olendid. Evulutsiooni vältel arenesid neist ahvi sarnastest olevustest tänapäeva inimesed. Meie esivanemad on pidanud silmitsi seisma sõdade, nälja, revulutsioonide ning erinevate riigikordade ja valitsemisvormidega. Paljud taime- ja loomaliigid pole muutustega kohaneda suutnud, kuid tänu inimeste visadusele, oskustele ja tugevale elutahtele, on nad kohanenud eluga erinevates tingimustes. Aastasadade jooksul on pidevalt ümber kujunenud ühiskond, kuid inimeste põhiprobleemid, olemus ja eetilised valikud on erinevatel aegadel samaks jäänud. Läbi aegade on inimestele olulisel kohal olnud usk. Erinevaid usurituaale viidi läbi juba
keskpaigas § Laialt hakkasid levima maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning rohttaimed § Umbes 7 miljoni aasta eest toimus hominiidide lahknemine teistest primaatidest Kvaternaar § Kvaternaar on Kainosoikumi noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu § Algas 1,81 miljonit aastat tagasi; järgnes Neogeenile § Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus. § Loomastikust toimusid suured muutused surid välja väga paljud loomaliigid, nt mammut, karvane ninasarvik § Ilmusid inimese vahetud eellased, perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud mõistusega inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaar (jätk) § Esimesed nüüdisinimesed kujunesid välja umbes 30 000-40 000 aastat tagasi. § Kvaternaari setted on peaaegu kõikjal valdavaks ehitusaluseks ning muldade lähtekivimiks, nad reguleerivad sademete jaotumust põhja- ja pinnaveeks. Uusaegkond Eestis
Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Kokkuvõte : Tänu loodusvaratele toodavad sõiduautoasi Volvo,
GEOGRAAFILINE LAIUS HOOVUSED PINNAMOOD kliimamuutuste tagajärjed Halvad(kahju): Oht elusloodusele: Kliima muutub nii kiiresti, et paljudel taime- ja loomaliikidel on väga raske sellega toime tulla. Suur hulk maismaa-, magevee- ja mereliike on juba asunud ümber uutesse elupaikadesse. Maakera keskmise õhutemperatuuri kontrollimatu tõus seab mõned taime- ja loomaliigid suurenenud väljasuremisohtu. Oht inimeste tervisele: juba on näha muutusi mõnede veega ja siirutajatega levivate haiguste levikus. Äärmuslikud ilmastikuolud, nihkuv sademetereziim: Tugevad vihmasajud ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad. See võib põhjustada üleujutusi ja vee kvaliteedi halvenemist, kuid mõnes piirkonnas ka veevarude vähenemist. Tagajärjed arengumaadele: Paljud vaesed arengumaad
GEOGRAAFILINE LAIUS HOOVUSED PINNAMOOD kliimamuutuste tagajärjed Halvad(kahju): Oht elusloodusele: Kliima muutub nii kiiresti, et paljudel taime- ja loomaliikidel on väga raske sellega toime tulla. Suur hulk maismaa-, magevee- ja mereliike on juba asunud ümber uutesse elupaikadesse. Maakera keskmise õhutemperatuuri kontrollimatu tõus seab mõned taime- ja loomaliigid suurenenud väljasuremisohtu. Oht inimeste tervisele: juba on näha muutusi mõnede veega ja siirutajatega levivate haiguste levikus. Äärmuslikud ilmastikuolud, nihkuv sademetereziim: Tugevad vihmasajud ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad. See võib põhjustada üleujutusi ja vee kvaliteedi halvenemist, kuid mõnes piirkonnas ka veevarude vähenemist. Tagajärjed arengumaadele: Paljud vaesed arengumaad
Globaalse soojenemisega käib käsikäes mõiste kasvuhoone efekt, mis ongi viimase peamine põhjustaja. Selle suurimad põhjustajad on küll erinevad tehased ja suured masinad, kuid selles on oma osa ka igal inimesel. On kujunenud välja arvamus, et üksi ei suuda inimene midagi mõjutada, kuid kui tegutsetakse massides ühe eesmärgi nimel on võimalik seda ka saavutada. Seoses globaalse soojenemisega ning omakorda selle tagajärgedel sulavatel polaaraladega on ohus ka paljud loomaliigid, kelle elupaikadeks on külmad alad. Mida aasta edasi, seda kitsamaks hakkavad jääma nende pesitsuspaigad. Iga inimene peaks mõtlema kuidas tegutseda nõndamoodi, et planeedi soojenemist peatada. Igapäevast hambapesu pole kasulik ära jätta, kuid see-eest väga kasulik oleks kaaluda kuidas hommikul kooli või tööle minna. Loodusäästlik oleks liikuda ühissõidukiga, kuid igal võimalusel tuleks minna kas jalgsi või jalgrattaga
Kui liik osutub inimesele ohtlikuks või tülikaks, siis ta lihtsalt hävitatakse. (nt kahjurputukad) Väljasuremine sõltub ka liigist endast. Enamasti surevad liigid välja ka oma suure kasvu, aeglase sigimise, spetsialiseerunud toiduvaliku ja kitsa leviala tõttu. Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju, haruldaste liikide kollektsioneerimine, dekoratiivtaimede kaubandus. Eestis ohustatud taime- ja loomaliigid I kategooria liigid on vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisuselupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti loodusesohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Näiteks: põhja- raunjalg (sõnajalgtaim), kollane käoking (katteseemnetaim), roheline hiidkupar (lehtsammaltaim), lilla põdramokk (seen), harilik tundrasamblik (samblik), ebapärlikarp (selgrootud loomad), merikotkas (selgroogne loom) I kategooria liigid
Punasest merest läbiminek- (Kõrkjameri) Võimalik, et kuumade suveilmadega auras palju vett ära, see võimaldas mere läbimise. Vesi kahte lehte laiali. 5. Loomisloo ja veeuputusloo erinevad versioonid, nende ühised jooned. Loomislugu 1) Jumal lõi 6 päevaga 2) Suur pauk 3) Hiinlased arvavad, et munast. Veeuputus 1) Jumal vihastas, kuna Maal oli liiga palju kurjust ja seepärast saatis ta veeuputuse maale. Noa oma laevaga päästis oma pere ja loomaliigid. Ühiseks on see, et mõlemal juhul lõi inimese Jumal. 6. Iisraeli kuldse ajastu kuningad, nende tegevuse lühiiseloomustus, erilisus, tähtsus ja seos müütidega. Saul temasse suhtutakse Piiblis negatiivselt, sest ta ei allunud ülempreestrile. Ta oli hea juht ja tahtis ise valitseda. Saul hukkus lahingus. Taavet .- talle antakse Piiblis vastuolulised kohad andeks (Sai omale Patseeba, kuna saatis tolle mehe lootusetussesse lahingusse). Vallutas jubuuslaste (?) võitmatu kindluse
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts
kohastunud ka organismid. Organismide elu mõjutab õhu liikumine. See mõjutab taimi rohkem, sest taimed ei saa tuule eest varju minna. Taim kasvab kindlas kasvukohas ning sellest sõltub ka tema kuju. Taimed vajavad elutegevuseks valgust.Osade taimede kasvamine ja õitsemine sõltub päeva pikkusest (nt. rukis, kartul, kaer) ja on ka taimi, kelle areng ei sõltu päeva pikkusest (nt. tomat, tatar, võilill). Valgus mõjutab ka loomade aktiivsust. Ühed loomaliigid on öise (nt. kakud ja nahkhiired). Teised päevase eluviisiga (nt. laululinnud). Kõikides organismides toimuvad protsessid, milleks on vaja vett.
mitmete teiste järvede.) Taimestik · Valdavalt kultuurmaastikud. · Põllumajanduspiirkond on metsavaene. · Suuremad metsamassiivid vaid Vooremaa servadel, mõhnastike aladel. · Taimkate vööndiline - põllud, metsatukad, rohumaad, sood. · On säilinud niidu- ja puisniidulaike · Suurim haruldus - Astelsõnajalg ja pori-nõiakolla. Loomastik · Loomastik omalaadne. · Kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad paljud loomaliigid. · Väga liigirikas kalastik ja järvedega seotud linnustik. · Imetajate fauna on tagasihoidlik. Inimtegevus · Vooremaa kuulub Eesti põliselt asustatud alade hulka. · Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. · Reljeefi kõrgemad osad voorte laed ja nõlvad on põldudena kasutust leidnud juba pikka aega, esimeste alapõldude rajamisest saadik.
Keskkond ja säästev areng Maa elanike ees on rida keerulisi keskkonna- ja arenguprobleeme. Tööstuse ja tehnika areng, mis esialgu viis hüvede ja tarbimisvõimaluste kasvule, on teiselt poolt viinud keskkonna saastumise ja loodusressursside ammendumiseni. Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19.sajandi algul kulus 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini möödunud sajandi 1930. aastatel. 2007. aastal loeti Maa elanike arvuks 6,7 miljardit. Teadlaste hinnangul aastaks 2150 tõuseb inimeste arv maailmas kuni 12 miljardini. Rahvastiku arvu kasv toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Koos rahvastikuarvu suurenemisega tõuseb tootmine ja tarbimine ning seejärel ka jäätmetehulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Keskkonna saastatuse ja inimtegevuse tagajärjel kaovad iga päev kü...
pelikanid, flamingod ning erinevad kilpkonna- ja konnaliigid. Arvukalt leidub mitmesuguseid madusid, kellest mürgised on õnneks väga vähesed. Florida poolsaare lõunaosasse on rajatud Evergladesi rahvuspark, kus on säilinud mõned haruldased loomaliigid nagu Florida puuma ja teravkoonalligaator. 6 Loomastik Pildil on pesukaru. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Florida elavam ajalugu algab umbes aastast 1850, kuigi esimesed hispaanlastest meresõitjad jõudsid rannikule juba 16.sajandi keskel. Olles Euroopas ja kaugemalgi harjunud vaatamisväärsustega, mis kõik pärinevad sajandeid enne Kristust, tundub Ameerika kultuurikiht
wikipedia.org/wiki/Parika_j%C3%A4rv" Parika looduskaitseala asub Viljandimaal SuureJaani ja Kõo vallas. Kaitseala on loodud 1981 aastal Parika raba ja sealsete kaitsealuste liikide taime ja loomaliikide kaitseks. Soo on tekkinud järve soostumisel ning toitub sademetest, äärealad ka põhja ja valgveest. Parika rabas asub 2 järve Parika (114,2 ha) ja Väikejärv (4,8 ha) ning 46,2 ha mineraalmaasaari. Kaitseala pindala on 2182 ha. Kaitsealused loomaliigid: Dendrocopos leucotos, Ciconia nigra, Tetrao urogallus, Ciconia ciconia, Grus grus, Tetrao tetrix. Kaitsealused taimeliigid: Dactylorhiza incarnata, Dactylorhiza maculata, Dactylorhiza fuchsii, Corallorhiza trifida, Epipactis helleborine, Nymphaea candida, Epipactis palustris, Listera ovata, Platanthera bifolia. (Keskkonnaekspertiis, 1998) Parika looduskaitseala kaitseeesmärk on: 1) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I
Teema: Rootsi Riigi üldiseloomustus Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Looduslikud tingimused Loomastik Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud Looduslikud tingimused Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas.
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Us...
MERIRIST Jaanus Kask 7.B Võru Gümnaasium 1 2 3 MERIRIST Meririst on lameda liua kujuline läbipaistev, kahvatulillaks või-roosakas karikloom ehk meduus.Sültja keha (kummik, läbimõõt 10-40 cm) alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat.Meririste on rohkesti troopika-ja parasvöötmemeredes, vähem Läänemeres.Elab pinnalähedases veekihis, toitub peamiselt plankonist, mida püüab kombitsatega vett filtreerides.Ujub halvasti kummiku kokkutõmmete abil, kandub edasi hoovustega.Lained heidavad meririste sageli rannale. Meriristi keha on sültjas. Ta peamiseks toiduks on loomplankton. Teda leidub rohkesti Tallinna läheduses, kuid tänu vee magedusele ei leidu teda Narva lähistel. Tal on ka rahvapärane nimi: millimallikas. 4 Meriristi, ladina keeles Aurelia aurita, nimetatakse rahvasuus ka millimallika...
Paljudes linnades on prügilad liiga täis, uute paikade leidmine aga on järjest raskem.Ainus lahendus sellele probleemile on prügi sorteerimine ja ümbertöötlemine ning korduv- ja taaskasutamine. Visates paberi, metalli, klaasi ning reklaamlehed selleks ette nähtud konteineritesse, saame jäätmete hulka prügimägedel vähemalt 20 % võrra vähendada.Prügi ja jäätmetega on inimkonnal olnud alati suured probleemid. Kõige selle saaste ja jäätmete reostatuse pärast on hävinud paljud loomaliigid ja ka loodus on palju kannatada saanud. Inimene on paraku selline, kes enamjaolt ei hooli endast maha jäävast sodist, vaid tahab et tal endal mugav elada oleks. Seda, mis jäätmete ja prügiga teha tuleks ja sellega seonduvaid kampaaniaid on palju, kuid paraku sellele eriti tähelepanu ei pöörata. Jäätmed ja prügi mõjutab suures osas edaspidist elu maal ja iga inimene saab prügi ära hoidmiseks, või vähemalt selle vähemal määral tekitamise osas midagi ette võtta. JÄÄTMED
madalamates osades, järvede ümber ning kohati väikeste metsakestena voortel. Vooremaa • Valdavad lehtmetsad. • Vooremaa on enamjaolt põllustatud. Vooremaa • Vooremaal leidub kaitse all olevalt liike: • valge ja väike vesiroos • näsiniin • kuldking • käokuld • võsu – mägisibul • siberi võhumõõk • Kobarpea(pildil) Vooremaa • Tänu väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad seal paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral. • Seetõttu mängib suurt rolli sealne kalastik ja järvedega seotud linnustik. Vooremaa • Vooremaa järvedes on kindlaks tehtud 18 kalaliigi esinemine. • Neist arvukamad on särg, haug, ahven, latikas, kiisk, linask(pildil) ja mudamaim. Vooremaa • Järvedesse on sisse toodud ka mitmeid uusi kalaliike nagu angerjas, säinas, siig(pildil), koha, järvelõhe ja –forell.
Seaduse alusel jagunevad kaitstavad liigid kolme kategooriasse. I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. Kõige rangemat kaitset vajavateks liikideks on meil tunnistatud 22 taimeliiki, igaühel neist on Eestis teada ainuIt kuni viis leiukohta. Loomaliike on selles nimistus 10 II KATEGOORIASSE kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud liigid.15. dets. 1994. a kinnitati II kategooria kaitsealused taime-, seene- ja loomaliigid ning kivistised. II kategooria kaitsealuste liikide nimestikku kuulub kokku 145 taime-, 24 seene-ja 59 loomaliiki. Kaitsealuste kivististe nimekirjas on kokku 10 kivistist käsijalgsete, käsnade, korallide, okasnahksete ja selgroogsete seast III KATEGOORIA kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe nimistuga. See sisaldab 43 taime-, 6 seene- ja 230 loomaliiki. Siia nimistusse on haaratud kõik Eestis leiduvad makrokivistised
ja tänu sellele saab puu hädaolukordades (kuivaperioodil) vett.[7] - Liigitekke protsessid (kuidas on toimunud? Kas on pikka aega olnud muust maailmast eraldatud, vb leiate infot parajasti toimuva liikide eristumise kohta jne) Madagaskar eraldus Indiast ~88 miljonit aastat tagasi, jätte sealsed taime- ja loomaliigid täielikku isolatsiooni. Tänu sellele, et saar on muust maailmast nii kaua eraldatud olnud, on üle 80% sealsest floorast ja rohkem kui pool faunast on endeemilised ehk liigid, mis esinevad maakeral vaid sellel saarel. [8] Näiteks elavad saarel leemurid, keda mujal maailmas ei esine. Samuti on seal väga palju erinevaid konnaliike. Kuna saare ilmastik on muutlik, ehk jaanuarist-märtsini on seal tugevad vihmasajud ja ülejäänud ajast suhteliselt kuiv on sellise
liikide koguarvust võib hakata uues piirkonnas juhuslikult kasvama, neist omakorda kümnendik naturaliseerub ja viimastest omakorda kümme protsenti võib muutuda probleemseks" (Eek, Kukk 2013:11). 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus on eluvormide (organismide, liikide, koosluste, elupaikade) ohtrus, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul ja moodustab ühtse võrgustiku (Keskkonnainfo 2013:1). Taime- ja loomaliigid on tihedalt seotud keskkonnaga, koos eksisteerides moodustavad nad ökosüsteemid, mis omakorda suudavad toimida ainult tänu liikide ja elukeskkonna vahelistele keerulistele suhetele. Bioloogilisel mitmekesisusel on oluline roll inimeste elus, pakkudes inimestele ökosüsteemi teenuseid. Ökosüsteemi teenused pakuvad inimestele keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid. (Keskkonnainfo 2013:25)
Aabrahamlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam, mida nimetatakse nõnda sellepärast, et nad kõik on pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist. Alternatiivne nimetus on kõrbemonoteism. Islam nimetab kaht ülejäänud monoteistlikku religiooni Raamatu-rahvaks. Piiblis on enne Aabrahami kuus tähelepanuväärset tegelast: Aadam ja Eeva, nende pojad Kain ja Aabel, Eenok, kelle Jumal võttis ära, ja Noa, tema pojapojapoeg, kes päästis oma perekonna ja kõik loomaliigid Noa laevas. Ent nendest inimestest ei jäänud maha kirja pandud moraalikoodeksid. Nad on lihtsalt head ja halvad käitumiseeskujud, kuid üheski religioonis pole konkreetset osutust, kuidas nende tegusid tõlgendada. Islam peab Aadamat ja Noad prohvetiteks ning peab ka teiste rahvaste seadusandjaid Kong Fuzi, Hiawatha) prohvetiteks, kui nad ei kuuluta iseennast jumalaks. Judaism on ajalooliselt aktsepteerinud, et igal rahval on oma jumal, kellest nende oma on lihtsalt kõige vägevam.
· Suur Vallrahu maailma suurim korallrahu · Sinimäed kauni loodusega piirkond Sydney lähistel · Sydney Austraalia suurim linn, kus lisaks kuulsale ooperiteatrile on palju muudki huvitavat · Gold Coast rannapiirkond Brisbane'i kandis, surfajate paradiis · Kakadu rahvuspark üks ilusamaid paljude Austraalia rahvusparkide hulgas · Tasmaania saar omapärane loodus ning haruldased taime- ja loomaliigid Kastutatud allikad 1. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/austraalia/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia 3. Raamat : L.Juust, U.Kase ,,Kuidas tunned maailmaa?" Maailmaa turismigeograafia
ainulaadne reisikorraldaja, mis on spetsialiseerunud linnu- ja loodusreisidele. Meie teenus on mõeldud inimestele, kes looduses liikudes oma ümber olevast rohkem teada sooviks ja nii aastaringselt. Juhendajateks on spetsialiseerunud linnu-, taime- ja loomatundjad. (Estonian Nature Tours) Loodus- ja linnuturistide kohale meelitamiseks on Eestil head võimalused. Turiste meelitavad meie rabad, hästi säilinud metsad ning ohustatud taime- ja loomaliigid, mida mujal Euroopa riikides ei ole suudetud kaitsta õigel ajal. (Valker 2008) 5. Võrdle lühikese ja pika elueaga linnuliike. Too välja vähemalt kolm erinevust 1) Pikaealistele lindudele on tavaline, et emaslinnud on väga truud isaslinnule ning, et isaslinnud teevad tihtipeale lähenemiskatseid teistele emastele lindudele. Lühiealistel lindudel on see aga teistiti, näiteks värvulistel, nendel otsivad ka emaslinnud tihti paariväliseid suhteid. (Javois 2011)
Vana-Vigala Tehnika ja Teeninduskool Polaarvöötmed Koostaja: Vana-Vigala 2012 1 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3-4. Arktiline kliimavööde 5-6. Antarktiline kliimavööde 7. Sissejuhatus 8. Kokkuvõte 2 Arktiline kliimavööde madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad kirdetuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Arktiline kliimavööde hõlmab Arktika piirkonna. Selle lõunapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud +5°C sama temperatuurijoont. Arktilisele kliimavöötmele on iseloomulik arktiline kliima. Arktiline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifi...
BIOGEOGRAAFIA PROGRAMM 2014 BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni se...
ellujäämine. Liik – looduslik organismiderühm, kelle isendid võivad omavahel ristuda ning kellel on oma leviala. geograafiline liigiteke – ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geograafilise isolatsiooni tõttu(mandrite triiv). bioloogiline isolatsioon (reproductive isolation)- populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist; võib olla ajaline, käitumislik või mehaaniline. endeemsed liigid - eraldatud piirkondades elavad loomaliigid, keda ei kohta kusagil mujal maakeral (mandrist kaugel saartel elavad liigid, laiade jääliustikega üksteisest eraldatud või mägedega ümbritsetud orgudes) geenitriiv (genetic drift)-geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades. Geenisiire - geneetilise materjali kandumine ühest populatsioonist teise . mutatsioonid (mutation)-päranduv geneetilise informatsiooni muutus. Täiustumine ehk
võtsid või vahetasid välja igasuguste asjadele (nagu kiiver) eest inimesi Aafrikast, et nad oleksid pärisorjad. Maadeavastused töid nii head kui ka halba, aga see pidi kunagi juhtuma. Maadeavastuset eeldusteks olid uued leuitised, mis aitasid meremeestel ookeanis orienteeruma ja liikuma. Põhjusteks sai väärismetallide puudus Euroopas ja soov kaubelda idamaadega, selleks et saada suurt kasumit. Tagajärjeks olid uued taime- ja loomaliigid, uute maade avastamine ja mõju Euroopa majandusele. Varauusaeg; Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Varauusaeg (Viimati vaadatud 01.06.2012) Astrolaab; Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Astrolaab (Viimati vaadatud 01.06.2012) Age of Discovery; Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Age_of_Discovery (Viimati vaadatud 01.06.2012) Caravel; Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. http://en.wikipedia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
