N4: Mikroelemendid ja transportvalgud. Hemoglobiin sisalda rauda(seob ja transpordib hapnikut. Molluskitel on veres raua asemel vaskja seepärast on neil sinine veri. <-------------------------------------------------------------> Põhjused, mis mõjutavad organismide keemilist koostist. I - Elukeskkond. Kala : mageveekalal on organismis vähem Na, Cl, Mg, Ca kui meres elaval kalal. II - süstemaatiline kuuluvus. Taimedes on rohkem Kaaliumit, loomades Na, Ca ja koobaltit. III - Saastatus. N: pliisaastatus linnades (heitgaas)mõjub seentele ja taimedele. IV - elementide vastandtoime. (Ca ja Strontsiumi vastandtoime). Organismis olev Ca asendub strontsiumiga ja toimub liigeste jäigastumine. (Esineb mägedes) V - Elementide kogunemine organismi. a) toiduaheles. elemendid kuhjuvad tippkiskjatesse(haugides on elavhõbe). b) Organismid kuhjavad endasse valikuliselt teatud elemente. N : Molluskid
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kristo Karbus 11RL klass Uurimistöö ELU MARSIL Juhendaja: õpetaja Paul Zubtsenko Kilingi-Nõmme 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Marss.......................................................................................................................................4 1.1. Marsi ajalugu..............................................................................................................4 1.2. Üldised andmed..........................................................................................................4 1.3. Marsi pind................................................................................................6 1.4. Märkimisväärsed leiud Marsil.............................
5. Lipiidid. Ained, mis on vees lahustumatud, apolaarsetes vedelikes lahustuvad ained. Nt bensiin, tärpentin, teataval määral piiritus. 5.1. Rasvad, õlid (glütserool+rasvhapped; küllastumata rasvhapped)Taimeõlid 5.2. Vahad (rasvhape+rasvalkohol) Mesilasvaha, lehepinnal, taluõuntel. Fosfolipiidid Steroidid 5.3. Terpenoidid Neid 3 rühma: 5.3.1. Terpeenid ehk monoterpenoidid (ühest terpenoidi ühikust). Nad väga taimsed, loomades praktiliselt pole. 5.3.2. Karotinoidid ehk oligoterpenoidid (mõnded terpeeni ühikud kokku). Karotinoidid (pigmendid, asuvad plastiidis) 5.3.3. Kautsuk ehk polüterpenoidid Kaitseaine, eelkõige taimede piimmahlas. Piimmahla võililles, kummi viigipuu (kummipuu), piimalillelised. 6. Nukleiinhapped 7. Alkaloidid 8. Fenoolsed ühendid. 8.1. Aromaatsed ühendid (monofenoolid) Lõhnavad sageli. Vaniliin, kohvhapped kohvi lõhn
Laktoos (piimasuhkur) seevastu on loomne disahhariid, mis moodustub peamiselt piimanäärmetes. Laktoosisisaldus lehmapiimas on ligikaudu 5% ja piimasuhkru hulk sõltub piima rasvasusest. Laktoos annab 30...50% piima energeetilisest väärtusest. Rinnapiimas on laktoosisisaldus suurem, küündides 7%-ni. Maltoos on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Toidu polüoosideks on taimedes leiduv tärklis, loomades ja seentes olev glükogeen (ehitusliku sarnasuse tõttu tärklisega nimetatakse glükogeeni vahel ka loomseks tärkliseks) ning korvõieliste varupolüoos - inuliin. Inimtoidu põhipolüoosid (tärklis, glükogeen) koosnevad glükoosijääkidest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Millistes taimeorganites on palju tärklist?
Sel puhul kanti tavakohast pidurõivastust, mida kaunistasid karusnahad, suled, okastikand ja helmed ning omavalmistatud Tallinn 10 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium kaelakeed, käevõrud ja kõrvarõngad loomahammastest, luust, küünistest, teokarpidest ning kividest. Nad uskusid, et kõiges taevas, maas, taimedes, lindudes, loomades ja vees on vaimud, keda tuleb austada. Nende vaimudega sai ühendust võtta palvete, laulude, tantsude ja muude usundiriituste kaudu, mõned suguharud kummardasid ka koletisi, nagu Loodekalda Inimsööjavaim ning väljendasid tantsides ta kurja väge. Apatsi tüdrukute täisealiseks saamise 4päevase pühitsemise kõrgpunkt oli õnnistamine õietolmuga suguharu vägevaima võluainesega. Järvekõrkjal kollase tolmuga korvikesi koguti pidupäevadeks.
Sel puhul kanti tavakohast pidurõivastust, mida kaunistasid karusnahad, suled, okastikand ja helmed ning omavalmistatud Juuru 10 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium kaelakeed, käevõrud ja kõrvarõngad loomahammastest, luust, küünistest, teokarpidest ning kividest. Nad uskusid, et kõiges taevas, maas, taimedes, lindudes, loomades ja vees on vaimud, keda tuleb austada. Nende vaimudega sai ühendust võtta palvete, laulude, tantsude ja muude usundiriituste kaudu, mõned suguharud kummardasid ka koletisi, nagu Loodekalda Inimsööjavaim ning väljendasid tantsides ta kurja väge. Apatsi tüdrukute täisealiseks saamise 4päevase pühitsemise kõrgpunkt oli õnnistamine õietolmuga suguharu vägevaima võluainesega. Järvekõrkjal kollase tolmuga korvikesi koguti pidupäevadeks.
Tegelasteks on loomad, kes esindavad allegooriliselt inimlikke iseloomujooni (näit lõvi on kuningavõimu sümbol, kanad aga esindavad lihtrahvast, eesel ja oinas on vaimulikud jne. Kõiki tegelasi seob vembumehest Rebane. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist , kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Rebane tüssab, röövib, petab, irvitab, vägistab. Loomades (eesel,oinas,hunt,kass,koer,kana,jänes,siga jt) ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. Keskaegses ühiskonnas oli väga kindel hierarhia. Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused
Tselluloos ................................ .............................. Varupolüsahhariid ................................ Varupolüsahhariid taimedes loomades 2.3. Skeem kujutab orgaaniliste ühendite jaotumist rühmadesse ning näiteid nende kohta. Täiendage skeemi, täites lüngad. 4 punkti Orgaanilised ained ........................... ........................... süsivesikud ........................... hemoglobiin RNA ..........................
Osadel agronautidel on endonukleaasne aktiivsus, mis lõikab mRNA-d, lisaks osaleb siRNA passenger-ahela degradatsioonis. Kolm rühma: argonaudi-sarnased AGO1; piwi-like proteins, group 3 mikroRNA ja siRNA biogeneesi võrdlus miRNA siRNA Toimumine Looduslikult esineb taimedes ja Looduslikult esineb taimedes ja loomades. osades loomades. Esinemine Üheahelaline. Kaheahelaline. Pikkus 19-25 nt. 21-22 nt. Sihtmärk-mRNA Mitte väga suur, tänu millele võib 100%, igal siRNA-l on kindel komplementaarsus üks miRNA seonduda sadade sihtmärk (mõni erand võib leiduda). mRNA-dega.
1.7. C raku esmakirjeldus, A imetaja munaraku avastamine, D geenide ahelduse avastamine, H DNA-molekuli struktuuri avastamine, F pärandumise seaduspärasuste avastamine, G esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. 2. ORGANISMIDE KOOSTIS 2.1. a) vesi osaleb keemilistes reaktsioonides, b) on hea lahusti, c) aitab säilitada organismisisest temperatuuri. 2.2. Tärklis varupolüsahhariid taimedes, tselluloos tugiaine taimedes, glükogeen varupolüsahhariid loomades. 2.3. Valgud hemoglobiin, nukleiinhapped RNA, süsivesikud glükoos, lipiidid mesilasvaha. 2.4. Joonisel on kujutatud valku. a) Näha on valkude monomeere aminohapete jääke, b) erinevat järku struktuure, c) valkudele omast globulaarset ehitust. 2.5. Süsivesikud takistavad rakkude külmumist; lipiidid vahad moodustavad taimedel kaitsekihi, mis takistab vee aurumist; valgud antikehad on kaitseks haigustekitajate vastu. 2.6
27. Lülijalgsete kolm rühma. Nende üldine iseloomustus ja võrdlus. Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülillised kehajätked ning kitiinainest välisskelett (kitiinkest). Lüliliste jäsemete järgi ongi see loomarühm nime saand. Lülijalgsed on vägahästi kohastunud elutingimustega Maal ning neid võib leida kõikvõimalikest elupaikadest: meredest, järvedest, jõgedest, metsadest, põldudelt ja mullast; nad on elupaiga leidnud isegi taimedes ja teistes loomades. Tutvume lähemalt tähtsamate lülijalgsete rühmadega, kelleks on vähid e koorikloomad, ämblikulaadsed (ämblikud, lestad jt) ning putukad. Vähkide iseloomulik välimus ja mitmekesised eluviisid sobivad eluks vees. Mõned vähiliigid on siiski asunud elama ka maismaale. Nt taskukrabi, hiina villkäppkrabi ja ka keldrikakand. Ämblikud on lülijalgsed, kes mõningal määral sarnanevad putukatega. Siiski on nende välimuses, kehaehituses ja eluviisides putukatega võrreldes palju erinevat.
Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seentel on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui märksa tuttavamad kübarseened. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel algosakesteks, toiduahelas ja toitainete vahetuses. Kübarseeni ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940
- värvitud mõrumandlilõhnaga väga mürgine põlev vedalik; tsüanaadid – tsüaanhape HOCN – vabas olekus on isovormi kujul, suht tugev hape; tiotsünaadid – vesiniktiotsüaanhape HSCN – kasut keemialaborites. Räni(Si)- Looduslik koosneb 3isotoobist. Maakoores leviku poolest 2.kohal, ehedalt looduses ei leidu. SiO2- palju eri teisendeid (liiv, kvarts), alumosilikaadid – keerukad ühendid (savid, vilgud). Si leidub väh määral taimedes ja loomades. Eraldas Gay-Lussac 1811. Saamine: liiva ja söe segu kuumut. Om: Kõva (mohsi skaalal 7), metalliläikega tume-hõbehall, haoete suhtes passiivne, madalal temp pass. Ühendid: ränidioksiid SiO2 (lev. aine lood.), kõva, raskesti sulatatav. Puhtal kujul - mäekristall. Kvartsi ja kvartsklaasi kasut UV-seadmetes, kellades, ultraheliseadmetes jm. Silaanid- värvitud, väheviskoossed, mürgised, lenduvad vedelikud, ebameeldiva lõhnaga, õhuga kokkupuutel plahvatavad. Ränihalogeniidid
BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Ööpäevas lammutub organismis u. 400 ...
tõrjemaagline funktsioon (kiviraunad, ravimine) · Ohverdamine kui kommunikatiivne akt (vt tänuohver, palveohver, tõtusohver, lepitusohver, ravimine ohverdamisega jne) · Ohverdamine kui väeotsimine? (Moor 1998) 19. Too näiteid animismi ja animatismi kohta läänemeresoome rahvaste mütoloogias. Animatism (ladina sõnast animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades ning mille tõttu kõik on elus. Arvatakse, et ka eesti sõna "vägi" on algselt tähendanud säärast jõudu. nt eksinu jaoks on karjamaa justkui hingestatud (tuul ulus kui ruiguv siga vmt). Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Mõiste võttis kasutusele briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses "Primitiivne kultuur"
valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on suhteliselt kõrge molekulkaaluga (100 000 150 000) termolabiilsed valgud, lipoproteiidid või glükoproteiidid, mida on leitud rohkem kui 800-st erinevast söödavast taimest. Eriti laialt on lektiinid levinud kaunviljalistes (Leguminosae) nagu mitmesugused oad, herned jt. Lisaks leidub lektiine ka loomades nagu käsnad, molluskid, kalad (veres), amfiibid (munades) ning imetajate kudedes, inimene kaasa arvatud. Praktikas kasutatakse lektiine veregruppide määramisel, kasvajarakkude äratundmisel ning rakkude adhesiooni, signaali ülekande, mitogeneesi ja rakusurma uurimisel. · Toidutaimedest pärit lektiinid seonduvad sooleseina rakumembraanidega, millele järgneb oluliste toiteainete nagu aminohapped, rasvad, vitamiinid, mineraalid, türoksiin jt
Makromolekulid Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud Tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis varuaine taimedes, leidub taime kõikides osades hüdrolüüsub kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis) varuaine loomades, enim maksa- ja lihasrakkudes Tselluloos rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimeraku kestad) taimeriigis kõige levinum ühend taimsete kiudude põhikomponent inimorganism ei omasta, kuna inimese soolestikus puuduvad bakterid, mis tselluloosi glükoosiks lagundaksid hüdrolüüsub raskemini kui tärklis Kitiin
-sidememeid sisaldavate alkaanidega. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 5 ALKEENIDE LEIDUMINE LOODUSES Alkeene sisaldub looduses mitmesugustes nafta ja maavarade töötlemisel tekkinud gaasides. Alkaanidest tunduvalt rohkem leidub alkeene taimedes ja loomades. Toakärbsed eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mille üheks põhikomponendiks on cis-trikos-9-een. Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni. Kautsukipuu mahlas sisaldub alkadieenidest 2- metüülbuta-1,3-dieeni. Organismides ja eriti taimedes leidub lahtise süsinikuahelaga või tsüklilisi looduslikke alkeene, mida nimetatakse terpeenideks. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga. Näiteks okaspuudevaigust toodetavas
Oligosahhariidid - 2-3 on omavahel liitunud: · Maltoos e linnasesuhkur - kaks glükoosijääki · Sahharoos e suhkur (suhkrupeedist)- glükoosi- ja fruktoosijääk · Laktoos e piimasuhkur - galaktoosi- ja glükoosijääk Polüsahhariidid- palju monosahariide: · Tärklis · Tselluloos · Kitiin · Glükogeen Sahhariidide funktsioonid: · Energeetiline- üle poole energiavajadusest saame süsivesikutest · Varufunktsioon- taimedes tärklisena, loomades glükogeenina · Struktuurne- rakukestad, tselluloos, lülijalgsete kest · Transport · Kaitsefunktsioon- linad, antikehade koostis, kaitse ära külmumise eest · Atraktiivne ehk ligimeelitav- nektar · Bioregulatoorne- hormoonid · Biosünteesimine- aminohapeta ja valkude loomine Bioloogia Page 6 Lipiidid 21. september 2009. a. 13:49 Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuhu kuuluvad: · Rasvad
3. Suhkrute lühiiseloomustus Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, hapnikku ja vesinikku. Sahhariidide peamisteks ülesanneteks on: 1. Energeetiline funktsioon – esmane energiaalikkas (1g sahhariidi lagundamisel vabaneb 17.6 kJ energiat) 2. Struktuurne ehk ehituslik funktsioon – tselluloos taimerakukestades, kitiin lülijalgsete toestes 3. Varuaine ülesanne – glükogeen loomades, seentes ning tärklis ja inuliin taimedes 4. Kaitsefunktsioon – süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest 5. Ligimeelitamise funktsioon – õige magus nektar meelitab putukaid ligi. Süsivesikud jaotuvad kolmeks (nii mono- kui ka oligosahhariide kutsutakse suhkruteks, kuna nad on magusamaitselised) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti 3 kuni 6 süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad
4 pidev koostisainete uuendamine Hingamissubstraat tähtsaimad on sahhariidid, mis tekivad fotosünteesil. Saab kasutada ka valke ja rasvu. Bioloogiline oksüdatsioon: 1 glükolüüs 2 püruvaadi aktiveerimine 3 tsitraadi tsükkel 4 - hingamisahel 2. Glükolüüs ja käärimine. Glükolüüs glükoosi oksüdatiivne lõhustamine püruvaadini. Tekib 8 ATP. Glükolüüs toimib kuni püroviinamarjahappe tekkeni loomades ja teimedes ühtemoodi. Peale viimase tekkimist moodustub taimes etanool, mis on lõpp-produktiks. Glükolüüs toimub tsütoplasmasl. Joonis vihikus. Käärimine anaeroobne glükolüüs, oksüdatiivne dissimilatsioon, mille tulemusena vabaneb energia. Käärimisi eristatakse vastavalt valdavate lõppsaadste järgi. Piimhappekääritamine, etanoolkääritamine. Käärimine = Püruvaat --- Atseetaldehüüd --- etanool Eraldub CO2 lisandub NADH 3
,, Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järele, lojused ja roomajad ja metsloomad nende liikide järele!" Ja nõnda sündis: ( selleks et maale saaks moodustada bioloogilist ainet ehk populatsiooni esindajat on tarvis moodustada aine siseenergia struktuur sest kõik bioloogilised ained koosnevad rakkudest kuid rakke on tarvis hoida ainekoostises nagu päikest, kuud planeete ja komeete hoiab kindlas trajektooris gravitatsiooni energia. Samasugune siseenergia hoiab ainerakke ainekoostises loomades lindudes, kalades ja inimlikus ihus. Jääb lisada ainevahetuses toimiv ahelreaktsiooni seadus ja energiakoostisosad on valmis materialiseeruma aineks ) Salm 26 Ja Jumal ütles: ,, Tehkem inimesed oma näo järele, meie sarnaseks, et nad valitseksid, kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad! ( Kui inimene eksisteerib galaktika vähendatud mudelina, siis valguskiir lõi inimese oma näo järele,
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KUMMALINE HAIGUS EPILEPSIA Uurimustöö bioloogias Koostaja: Agnes Poom 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2012 Mõisted...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Epilepsiast..................................................................................................................................5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks?..................................................................................6 Kas epilepsia on üksnes inimeste haigus?............................................................................. 6 Epileptilised hood................................
seob rakku ühtseks tervikuks; kindlustab raku organoidide ainevahetuse: 1. toitaineid sisaldava keskkonnana 2. jääkaineid koguva keskkonnana varufunktsioon. Sisaldised: toitelise funktsiooniga: 1. süsivesikulised (nt tärkliseterad taimedes ja glükogeeni graanulid maksa- ja seenerakkudes. 2. Valgulised sisaldised (rohkem iseloomulikud taimerakkudele). 3. Lipiidsed sisaldised taimedes õlivakuoolidena, palju küllastumatut rasvhapet, loomades neutraalrasvade näol. Muud kristallid taimerakkudes. Põhiliselt oblikhappe soolad, harva CaCO3 ja CaSiO4. Arvatakse, et neil on kaitsev ülesanne herbivooride eest. 1 Rakubioloogia 4. RAKU EHITUS
44. Keemiliste elementide perioodilisus seadus perioodilisustabel ja selle rakendus keemiliste elementide omaduste iseloomustamisel. keemiliste elementide ning neist moodustatud liht ja liitainete omadused on perioodiliselt sõltuvuses aatomnumbrist (aatomituuma langust, järjenumbrist). Elemendi sümboli ees on järjenumber (aatominumber) sulgudes aatomi mass. Elemendid järjestuvad tuumalaengu kasvu järjekorras. Perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid rühmad ja lahtrid. Lahter. Iga element on paigutatud lahtrisse millesse on märgitud elemendi sümbol nimetus järjenumber ehk aatominumber(tuumalaeng) ja aatomimass. Periood. Periood on elementide rida mis algab leelismetalliga ja lõpeb väärisgaasiga. Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 el...
13. sajandi prantsuse kirjanduse kaks suurteost on ,,Roosiromaan ja"Rebaseromaan". ,,Rebaseromaan" on loomaeepos, 13. Sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistsemaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti ülirikka Ida loomajuttude varamuga. Teost läbib sotsiaalne stiir, loomades ja nende seiklustes pole raske näha ühiskonnasuhete peegeldusi. Samas kujutab raamat endast ka humoorikat kommete kirjeldust ja rahvatarkuste kogu. 52. Rebase ja roosi romaanid ,,Roosiromaanil" on kaks autorit, Guillaume de Lorris ja Jean de Meung. Jean de Meung jätkas Guillame de Lorris' alustatud allegoorilist nägemuse vormis värssteost, kasvatades selle ülimahukaks raamatuks. Esimene autor, püritolult aadlik, kavatses
seob rakku ühtseks tervikuks; kindlustab raku organoidide ainevahetuse: 1. toitaineid sisaldava keskkonnana 2. jääkaineid koguva keskkonnana varufunktsioon. Sisaldised: toitelise funktsiooniga: 1. süsivesikulised (nt tärkliseterad taimedes ja glükogeeni graanulid maksa- ja seenerakkudes. 2. Valgulised sisaldised (rohkem iseloomulikud taimerakkudele). 3. Lipiidsed sisaldised taimedes õlivakuoolidena, palju küllastumatut rasvhapet, loomades neutraalrasvade näol. Muud kristallid taimerakkudes. Põhiliselt oblikhappe soolad, harva CaCO3 ja CaSiO4. Arvatakse, et neil on kaitsev ülesanne herbivooride eest. 17 Rakubioloogia 4. RAKU EHITUS
NO moduleerib neeru COX-2 ekspressiooni ja PGE2 tootmist. Keerulisemaks teeb see asjaolu, et esinevad vastandlikud toimed ühel faktoril, mis seondub retseptori ühe kindla subtüübiga. Nt angiotensiin II inhibeerib ja stimuleerib MD COX-2 ekspressiooni ja PGE2 tootmist sõltuvalt sellest, milline angiotensiini retseptori subtüüp aktiveeritakse. Rafineeritud kontrollide süsteem, et säilitada neerude verega varustatus ja glomerulaarne funktsioon tervetes loomades. Süsteemsed faktorid – reguleerivad veremahtu ja veresoonte toonust. Mitmed hormoonid reguleerivad veresoonte toonust - angiotensiin II, aldosteroon, vasopressiin (antidiureetiline hormoon) võimendavad vee ja lahuste reabsorptsiooni neerude kaudu ja seeläbi suurendavad vere mahtu. Artiaalsed natriureetilised peptiidid – toodetakse südame arteris, põhjustab natriureesi (naatriumi raiskamist) ja diureesi (vere raiskamine) ja seega vähendavad vere mahtu.
moodustunud kookonis. Sobiva taimeliigi juurte eritised aktiveerivad muna arengu, ussid väljuvad munast ning tungivad taime juurtesse. Loomaparasiidid on kohastunud eluga praktiliselt kõigis ümarussidest kõrgema arengutasemega loomades, alates rõngussidest. Seoses sellega on neil kujunenud väga keerulised arengutsüklid ja osal liikidest ka peremehe vahetus. Valdavalt toimub areng ühe peremehe piires, kuid erinevates kehapiirkondades (vastsed enamasti
Mõningad taimsed sahhariidrühmadega spetsiifiliselt seonduvad mitteensüümsed valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on suhteliselt kõrge molekulkaaluga (100 000 150 000) termolabiilsed valgud, lipoproteiidid või glükoproteiidid, mida on leitud rohkem kui 800-st erinevast söödavast taimest. Eriti laialt on lektiinid levinud kaunviljalistes (Leguminosae) taimedes nagu mitmesugused oad, herned jt. Lisaks leidub lektiine ka loomades nagu käsnad, molluskid, kalad (veres), amfiibid (munades) ning imetajate kudedes, inimene kaasa arvatud. Praktikas kasutatakse lektiine veregruppide määramisel, kasvajarakkude äratundmisel ning rakkude adhesiooni, signaali ülekande, mitogeneesi ja rakusurma uurimisel. Toidutaimedest pärit lektiinid seonduvad sooleseina rakumembraanidega, millele järgneb oluliste toiteainete nagu aminohapped, rasvad, vitamiinid, mineraalid, türoksiin jt
nime all. Freud ei olnud kaugeltki mitte teadvustamatuse avastaja, kuid tema poolt juurutatud suure seletusjõuga süsteemist sai raskuskese, mis koondas teised orbiidil liikuvad teooriad enda külge ja valmistas ette ühe mõjuvõimsaima paradigmanihke, mida teaduse ajalugu on senini tunnistanud. Kopernik andis kosmilise löögi, kui purustas usu, et inimene asub päikesesüsteemi keskmes. Darwin andis bioloogilise hoobi, purustades usu, et inimene seisab teistest loomades kõrgemal. Kolmanda, psühholoogilise hoobi inimese eneseimetlusele andis Freud, purustades valitseva arusaama inimesest kui iseenda peremehest. 8 Mina on vaid jäämäe veepealne osa, mis kasvab välja teadvustamatusesse kätketud Miskist, mille maailmanägemust iseloomustab vastuolude puudumine ürgsete tungide vahel, ajatus ja välise tegelikkuse asemel psüühilise tegelikkusega arvestamine. Miski edasiandmise püüdeist on mulle ühe eredaimana meelde jäänud Michelangelo Antonioni 1970
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhili...
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. On kiiresti arenenud; suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas organismid energiat ja teavet hangivad ja töötlevad. Tulemuseks teadmine, et pealtnäha erinevad elussüsteemid on molekulaartasandil küllaltki sarnased. Mitte biokeemia ei ole ühtne, vaid elu on- organismid põlvnevad ühisest eellasest ning praegune elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel. 2. Keemilised ühendid ja elem...
Metalloensüümid sisaldavad tugevalt seotud metalli ioone, vajavad neid stabiilse natiivse konformatsiooni säilitamiseks Metall-aktiveeritud ensüümid - seovad metalle nõrgalt ning ainult katalüütilise tsükli käigus Seriinproteaasid - segu kovalentsest ja üldisest hape/alus katalüüsist Aspartaat-proteaasid - näited üldisest hape/alus katalüüsist · Proteolüütilised ensüümid, mida leidub nii loomades, seentes kui kõrgemates taimedes. · Kõik sisaldavad aktiivtsentris kahte Asp jääki. · Kaks Asp jääki töötavad koos üldiste hape-alus katalüsaatoritena. · Aspartaat-proteaasid lõikavad peptiidsidet eelistatult kahe hüdrofoobse aminohappe jäägi vahelt. Kofaktorid - arvukas rühm mittevalgulisi ühendeid (metalli ioonid või orgaanilised molekulid), mida paljud ensüümid vajavad aktiivsuse avaldumiseks.
Calvino ,,Parun puuotsas"(parun, kes vihastab läheb puu otsa elama), M.Twain ,,Jänki kuninga Arthuri õukonnas"(ränne ajast tagasi). 9. pilet ,,Rebaseromaan", vagantide luule, Francois Villon "Rebaseromaan" ... on 13. saj. Prantsuse kirjanduse suurteos. Loomaeepos: loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest. Teost läbib sotsiaalne satiir. Loomades ja nende seiklustes peegeldub ühiskonnasuhteid(sageli humoorikalt). Saksakeelsest tõlkest "Rebane Reineke" mugandas Goethe om eepose, Goethet omakorda Kreutzwald ("Reinuvader Rebane"). Vagantide luule Vagantideks kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihtipeale sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid
fibrillidest. avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel Varuaine taimedes tärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves. Seentel on peamiselt glükogeen. Loomadel samuti glükogeen, Transport taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne (kevadel kasemahl jne). Seentes on glükoos ja tema teisendid. Loomades samuti glükoos (veresuhkur, mille tase on kindlates piirides: 0,8 1,0 g/l). Kaitse täidavad koos teiste molekulidega (glükoproteiinsed antikehad). Taimedel avaldub tärklise hüdrolüüsil, kus tekkiv rakumahla suhkrustumine kaitseb madalate temperatuuride eest. Ligimeelitav putuktolmlevate taimede nektar, mis on süsivesikute 15-75% vesilahus (fruktoos, glükoos ja sahharoos).
Veepotentsiaal on mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia (vabaenergia) puhta veega võrrelduna. Veepotentsiaal iseloomustab vee omadust liikuda kas osmoosi, gravitatsiooni, pindpinevusjõu jne tõttu ühest keskkonnast teise keskkonda. Teoreetilistes ülesannetes tähistatakse veepotentsiaali enamasti sümboliga Ψ (psii). Mõiste "veepotentsiaal" kasutuselevõtt on aitanud märgatavalt selgitada taimedes, loomades ja mullas toimuvat vee liikumist. Rakuseina ja -membraani omadused • Põhjuseks on rakuseinte jäikus • Paljudel juhtudel turgor kaob kui raku ruumala väheneb 10-15% • Väga elastsed rakuseinad on aga iseloomulikud mitmete kaktuste veesäilitusrakkudele (võimaldavad turgori säilimist ka suurte ruumala muutuste juures) • Rakuseinte elastsust Väikesed muutused taimeraku ruumalas põhjustavad suuri muutusi turgorrõhus
Vt.eelnevalt vastatud küsimust. 14.C ja N aatomite suhe eri organismide rühmades ja selle mõju organismidevahelistele suhetele. Taimede kehas (rakkude kestades) on suures mahus ehituslikke polüsahhariide tselluloosi ja hemitselluloosi ning varieeruva struktuuriga polümeeri – lingiini. Seega on taimses massis suhe süsinik:lämmastik kõrge, ületades sageli suhet 40:1. Bakterites, seentes ja loomades ületab süsinik aatomite suhe lämmastiku aatomitesse harva 8:1. Herbivooride põhilised jääkained on süsinikurikkad CO2 ja CH4 ja kiudained. Loomade jääkproduktid on N-rikkad. Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglates. Nt mäletsejad nagu veised, putukad nagu termiidid, vihmaussid.
Kõik liigid läbi limaskestade ja naha. Veis on 7 korda vastuvõtlikum respiratoorsele nakkusele suure kopsumahu tõttu. Viiruse eritumine keskkonda: villide sisu ja epiteel, väljahingatavad gaasid, roe, sperma, piim. Siga eritab viirust hingamisteede kaudu 8x rohkem kui veis. Enne kliiniliste tunnuste ilmnemist võib viirust isoleerida: kõri limaskestalt, piimast, spermast. Viirus tapetud või hukkunud loomades: haiguse akuutuses faasis kõigis kudedes ja organites; pärast surma pH langus lihaskoes tapab viiruse, viirus säilib lümfisõlmedes ja luuüdis. Viiruse persisteerimine kõrgis pärast tervenemist veis: 9 kuud 50% loomadel, lammas: 9 nädalat 50% loomadel, siga: mitte kauem kui 1 kuu. Viiruse levikuteed: nakatunud loomad, saastunud loomsed produktid (luudega liha, piim, sperma), toidu-
Kõik liigid – läbi limaskestade ja naha. Veis on 7 korda vastuvõtlikum respiratoorsele nakkusele suure kopsumahu tõttu. Viiruse eritumine keskkonda: villide sisu ja epiteel, väljahingatavad gaasid, roe, sperma, piim. Siga eritab viirust hingamisteede kaudu 8x rohkem kui veis. Enne kliiniliste tunnuste ilmnemist võib viirust isoleerida: kõri limaskestalt, piimast, spermast. Viirus tapetud või hukkunud loomades: haiguse akuutuses faasis – kõigis kudedes ja organites; pärast surma – pH langus lihaskoes tapab viiruse, viirus säilib lümfisõlmedes ja luuüdis. Viiruse persisteerimine kõrgis pärast tervenemist – veis: 9 kuud 50% loomadel, lammas: 9 nädalat 50% loomadel, siga: mitte kauem kui 1 kuu. Viiruse levikuteed: nakatunud loomad, saastunud loomsed produktid (luudega liha, piim, sperma), toidu- ja tapajäätmed, saastunud rõivad, saastunud inventar, sõidukid ja seadmed, tuulega. 32
Kordamisküsimused (Jõers) 1.Millised on PCR-diagnostikalabori organisatsiooni põhiprintsiibid? Puhas ruum · Puhtas ruumis hoitakse reaktsioonilahuseid · Segatakse kokku reaktsioonisegu nn. mastermix · Puhtas ruumis oma kittel, pipetid, räkid nendega ei tohi liikuda teistesse ruumidesse Mida tehakse patogeeniruumis? · DNA eraldamine proovimaterjalist (seerum, uriin jne) · Rakud lüüsitakse, DNA vabastatakse teda pakkivatest valkudest · Edasi liigub juba mittepatogeenne materjal ehk puhastatud DNA · Siin oht nakatada iseennast ja keskkonda! Segamiseruum · Segatakse kokku patogeeniruumist tulnud DNA ja puhtas ruumis kokku segatud mastermix Siin enam nakkusohtu ei ole, kuid kantakse kummikindaid oht kontamineerida testitav materjal Siin tavalisi desinfektsioonilahuseid kasutada ei saa, pindade puhastamine DNAd lõhkuvate ainetega (kloor!) Siin asub arhiiv proovimaterjalist eraldatud DNA säilitatakse 1 aasta laborikoodide alusel Ma...
kronoloogilist jada. Hindude meelest on elu kui isekorduv tsükkel, milles inimajalool pole suuremat tähtsust. Hinduism räägib ühest Jumalast . . . Hindu panteoni eri jumalad ja jumalannad on vaid ühe ülima Jumala jõudude ja funktsioonide ilmingud, mis avalduvad maailmas. Enamik hindusid kummardavad üht ja ainsat ülimat jõudu (Brahmanit) lõputu hulga jumaluste ja jumalannade kujul. Erinevate jumalate ja jumalannade ilmingud kehastuvad ebajumalates, templites, gurudes, jõgedes, loomades jne. Hindude arvates on nende olukord praeguses elus põhjustatud eelmises elus tehtud tegudest. Kui nende eelnevad teod olid halvad, võib neil selles elus olla meeletult raske. Hindu eesmärk on vabaneda karma seadusest, olla vaba pidevatest ümbersündidest. Karmatsükli lõpetamiseks on kolm võimalikku viisi: 1) pühenduda mingile Hindu jumalusele või jumalannale; 2) kasvatada oma teadmisi Brahmani (ühtsuse) üle mediteerides..
28. Mutatsioonide klassifikatsioon geeni toime iseloomu järgi Amorfsed mutatsioonid (tingivad tunnuse kadumise) – albinism, karvkatte ja hammaste puudumine veisel ja koeral, kitsel puudu väline kõrvalest Hüpomorfsed (nõrgendavad tunnust) – kääbuskasv, hobusel ja veisel nahk osaliselt ei arene, väike pea ja silmad Hüpermorfsed (tugevdavad tunnust) Antimorfsed (toimivad vastupidises suunas) Neomorfsed (tingivad uue tunnuse) – klorofülli teke taimedesse, hemoglobiini teke loomades 29. Kromosoommutatsiooni tüübid Kromosoomide struktuuri muutused. * deletsioonid e kaod (kromosoom kaotab osa geene – otskadu/sisekadu) * duplikatsioonid e kahekordistumised (ühe homoloogse kromosoomi fragmendi liitumine teise kromosoomiga) * inversioonid e ümberpöördumised (geenide järjekord muutub) * translokatsioonid e ümberpaiknemised (kromosoomifragment liitub mittehomoloogse kromosoomiga, aheldunud geenirühmad muutuvad)
Vabanev energia salvestatakse ATP-sse Lähteained: glükoos ja hapnik Saadused: süsihappegaas ja vesi Summaarne võrrand: C6 H12 O6 + 6O2 Glükoosi lagundamine.Glükoos on peamine organismisisene energiallikas. namasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) lükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes). C6H12O6 6CO2 + 6H2O + energia Glükoosi lagundamise etapid 1.Glükolüüs - toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondri sisemuses 3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. FOTOSÜNTEESFotosüntees on taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks.Taimede puhul seisneb fotosüntees
b. Seemnerakukestades leidub kitiin. Lülijalgsete välisskelett c. Membraanide välispinnal oligosahhariidsed retseptorid 3) Varuaineline: a. Taimedes põhiliseks varuaineks tärklis. Koguneb muundunud võsudesse, viljadesse, seemnetesse b. Inuliin esineb varuainena korvõielistes taimedes (nt. takjas, võilill, maapirn) c. Glükogeen (seenerakud/loomarakud). Loomades glükogeen koguneb maksa ja lihastesse. Protsentuaalselt on glükogeeni rohkem maksas. Absoluutväärtuselt on rohkem lihastes 4) Ligimeelitav: a. Õistaimede nektar Erinevate suhkrute 15-30% lahus b. Suhkrurikkad viljad (nt datlid) Bioaktiivsed ühendid ...ühendid, mis juba väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetuse kiirust. · Eksogeensed vitamiinid · Endogeensed ensüümid
Lugdunum pranslaste jumalus seotud ühe prantsuse linna nimega?. Nisu ja odra lõikuspüha. Kui kartul hakkas Euroopas levima, seondati ka sellega. 19. saj alguses hakkas kartulikasvatuds viljakasvatust asendama. Iirimaal selleks ajal lambad suguküpsed ja hakkas nende paari heitmine. 26. Keltide ettekujutus surmajärgsest olemisest. Keldid uskusid vaimudemaailma. Nad uskusid, et vaimud (hinged) asusus inimeses, loomades, taimedes, puudes, ja ka kohavaimudega nt allikates, jõgedes, koobastes jne. Hingi peeti surematuteks ja usuti hingede migreerumist. Eksisteeris ka karma idee ja väidetevalt olid nad nõus laenama raha igaühele, kes võla järgmises elus tasuda lubas. Teine uskumus oli hindede lõpmatus. Lahkunud hinged läksid kividesse või puudesse.Puid austati väga, eriti neid, mis haudadel asusid. Hinge taassünd ei pidanud toimuma kohe
või katalüüsi käigus tekkivaid negatiivseid laenguid. Metalli ioonide teiseks potentsiaalseks rolliks on genereerida võimsaid nukleofiile neutraalse pH juures (metalli iooni koordineerumine nukleofiiliga, millel ioniseeruv prooton) Aspartaat-proteaasid näited üldisest hape-alus katalüüsist pepsiin, kümosiin, katepsiin D, renniin ja HIV-1 proteaas - Proteolüütilised ensüümid, mida leidub nii loomades, seentes kui kõrgemates taimedes - Kõik sisaldavad kahte Asp jääki aktiivtsentris - Aktiivsed happelises (vahel neutraalses) keskkonnas - Lõikavad peptiidsidet eelistatult kahe hüdrofoobse jäägi vahelt - Kaks Asp jääki töötavad koos üldiste hape-alus katatalüsaatoritena - Enamik aspartaat-proteaase omavad tertsiaarset struktuuri, mis koosneb kahest ligikaudu sümmeetrilisest domeenist (N-terminaalne ja C-terminaalne) - HIV-1 proteaas on homodimeer
MLB 6001 Üldbioloogia 1 Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks Aine kood: MLB 6001 Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekul ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb paljunemine on omasuguste taastoot...
· Tulemused: võimas sõjaline kultuur, ,,Metsiku Lääne" (Old west) indiaanlased (tiipiid) PA indiaanikultuuride ühisjooni · Usk kõrgema olendi olemasolusse, kes peale maailma loomist ei sekku enam inimeste saatusesse · Ohvriannid, tänuavaldused ja palved osutati vaid nt. vihma ja viljakuse jumalatele siis kui nendelt midagi sooviti · Vaja oli lepitada nt. piksejumalat · Kõiges ebatavalises peitus üleloomulik jõud (nt. loomades, mida polnud enne nähtud) · Metallide kasutamist ei tuntud ning puudusid Kesk- ja Lõuna-Ameerika tüüpi kõrgkultuurid Eurooplaste saabumise mõju indiaanlastele · Laastav mõju_ ühe prognoosi järgi suri enne aastat 1650. 80% indiaanlastest! · Esialgu laastavad Euroopast imporditud nakkushaigused (nt- rõuged, ka teadlik bioloogiline sõjapidamine) · Sõjad · Näljahädad kuna indiaanlaste traditsiooniline elukoskkond hävitati (ökokatastroofid)
sellised nt vaalalised). Optimaalsed tingimused järve elustikule Eestis: harilikud kalgiveelised järved (0,1-1 g mineraalaineid liitris). Madalsoodes elustik nagu eutroofsete järvede taimestikalad, rabades on kõrge happesus, puuduvad lubjaskelettidega loomad. Turbasamblad. Suvel rohevetikad ja räniveikad. Areaale (taksoni levimisalasid) määravad abiootilised ja biootilised tegurid. Endeemid- ainult ühes veekogus või selle kitsas piirkonnas. Nt. Baikali järve hulkrakestest loomades 99% endeemid. Katkendlik levik- biopolaarne (mõned haid ja vaalad). Pseudobiopolaarsus- soojades meredes levila sügavamal. Bipolaarsus on tekkinud temperatuuri muutustega (kliima kunagine soojenemine katkestas areaali). Amfiboreaalne levik: esinemine Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosas, kuid puudumine Põhja- Jäämeres (nt mõned okasnahksed, heeringas, hiidlest). Katkestus- kliima jahenemise tõttu. Mageveekogudes nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
