Hingeldamine · Näopiirkonna turse · Kõhulahtisus · Täppeverevalumid limaskestal · Palavik · Kõhuvalu · Ninaverejooks Loomadega vältimiseks · Pidada oma kodulinde suletud hoonetes, takistada nende kokkupuudet nakkust kanda võivate lindudega · Tuleb kaitsta/katta kodulindude söötmispaiku · Mitte lubada lindlasse võõraid linde Inimestel vältimiseks · Kui oled võõraste lindudega kokku puutunud, pese käsi. · Mitte puudutada haigeid või surnud linde. · Reisides välismaale, eriti Kagu-Aasiasse, olla ettevaatlik
põdevatest inimestest. 2. vorm- gastrointestinaal-põrnatõbi Bakteriga nakatunud loomaliha söömise tagajärjel võib 2-5 päeva möödudes kujuneda põrnatõve soolevorm, mille korral bakterid paljunevad ja mürgitavad soole lümfikudesid ja lümfisõlmi, tekivad raske mürgistus, kõhulahtisus, sisemised verejooksud, haige oksendab verd. ● 1976. aasta augustis haigestus ühes Usbeki NSV rajoonis siberi katku 37 inimest: nad olid kokku puutunud haigete loomadega ja söönud nende tapasaadusi. Katk oli levinud erasektori loomade hulgas, kelle üle veterinaarne kontroll peaaegu puudus: loomi tapeti kodus ja tapasaadusi kasutati vabalt. ● Siberi katku mao-soolevormi haigestunutest sureb 25–100%. 3. vorm- kopsupõrnatõbi Hingamisteede kaudu levib kopsupõrnatõbi (pulmonaalantraks, kopsuvorm). Kõige ohtlikum on inimesele just selle tõve kopsuvorm, levib sissehingatava õhuga. ● Riskirühma moodustavad villavabrikute töölised.
Levinumad puud Austraalias on ahvileivapuu ja hiidhirss. Loomastik on seal väga liigirikas. Eriti on levinud imetajad ja rohusööjad. Kõige levinumad loomad lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on koaala, sebra, kaelkirjak, emu, lõvi ja elevant. Austraalia on tänu kõigile nendele taimedele, loomadele ja kliimale väga ilus paik maailmas, kus inimesed tegelevad turismindusega, loomade jahtimisega ja karjatamisega. Hiljem isegi rännatakse oma loomadega mööda Austraaliat ringi. Minu arust oleks vägagi tore elada sellises liigirikkas kohas, karjatada erinevaid haruldasi loomi, rännata ringi ja nautida head elu. Ahvileivapuu Kaelkirjak
Keel ei ole ainus koht,kus kasutatakse märke. Neid kasutatakse ka näiteks liiklusmärkidel,tehnikavaldkonnas jm. Ilma märkideta ei oleks tsivilisatsiooni ja ilma selleta poleks inimestel midagi,mis neid eriti loomadest eristaks.Kuid ka loomadel on oma märgisüsteem,mis on üldjuhul mitteverbaalne.Loomade suhtlemine kuulub zoosemiootika valdkonda,mis omakorda kuulub biosemiootika alla.Loomade suhtlemisel on kõige suurem roll kehakeelel,mida inimesed kasutavad vähe võrreldes loomadega. Märgid on vajalikud informatsiooni edastamiseks,mis on hädavajalik meie elus.Ilma informatsiooni liikumiseta poleks teadust ega kultuuri.Semiootika on teadus,mis on pidevas muutumises.Selle põhjustajaks on näiteks teaduse areng,mis toob juurde tähistatavaid.Märgiteaduse areng on paratamatu ja vajalik.
Harry Potter on salanimi, aga tegelikult tema nimi on Daniel Radcliffe. Mulle väga meeldib see fantastiline film. Daniel Radcliffe osaleb filmides 12-aastaselt. Hiljuti saabus näitleja Moskvasse, et intervjuud anda. Ma vaatasin esimest korda seda filmi paar aastat tagasi kinos, hiljem otsustasin raamatu läbi lugeda. Harry Poter on tark, lahke, uudishimulik, aus, sõbralik, õiglane, arukas, edukas ja positiivne kangelane. Ta oskab lennata, loomadega rääkida ja maagiat kasutada. Aga missugune on Sinu lemmikfilm ja mida Sa vaatad tavaliselt telekast? Loodan, et sel suvel me kohtume ja räägime kõigest. Ootan Su kirja. Parimate tervitustega Jekaterina
• Väga vähe magevee liike • Nad on levinud kogu maailmas • Paiknevad veekogude põhjas pindadele kinnitunult https://www.google.ee/search?q=k%C3%A4snad&espv=2&biw=1600&bih=794&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi6u6jr3eDRAhVFjiwKHYNNBIgQ_AUIBigB#imgdii=-m8kwISA7420oM%3A%3B-m8kwISA7420oM%3A%3BEB-4y_e3pqz4zM%3A&imgrc=-m8kwISA7420oM%3A Tähtsus looduses • Puhastavad vett • Toit • Sümbioos teiste loomadega • Peidupaik väiksematele olenditele https://www.google.ee/search?q=k%C3%A4snad&espv=2&biw=1600&bih=794&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi6u6jr3eDRAhVFjiwKHYNNBIgQ_AUIBigB#tbm=isch&q=fish+in+sponge&imgrc=AOlPExtLqkn_- M%3A Paljunemine • Pungumine • Sugurakkude abil (väiksema tähtsusega, kuid võib levida väga kaugele) • https://www.google.ee/search
Viirushaiguste levik Pille-Riin Kärner L2E Kuidas võib nakatuda viirushaigustesse: Piisknakkusega - gripp Toitude ja jookidega A-hepatiit, kollatõbi Haigete loomadega entsefaliit, marutaud Koevedelikega AIDS, B hepatiit Gripp Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Levik: aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Sümptomid: palavik, köha, väsimus Tuulerõuged Tuulerõuged on tuulerõugeviirusest põhjustatud eriti kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida enamik põeb lapsepõlves. Levik: hingamisteede kaudu, Piisknakkus Sümptomid: sügelevad villid, palavik
omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008¼0,015 mm.|klorella- loikudes, maismaal võib teda leiduda nii maapinnal kui ka mulla pindmises kihis, kus on veidigi Klorella on üherakuline rohevetikas, võib elada väga erinevates kasvupaikades nii valgust. Klorella omapäraks on veel sagedane sümbioosis elamine mitmesuguste selgrootute veekogudes kui ka maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja loomadega.| Koppvetikad on üherakulised mageveeasukad. Neid võib sageli kohata väikestes loikudes, maismaal võib teda leiduda nii maapinnal kui ka mulla pindmises kihis, kus on veidigi järvesoppides, tiikides, aga ka päris pisikestes lompides. Koppvetikad on ühed Eesti valgust. Klorella omapäraks on veel sagedane sümbioosis elamine mitmesuguste selgrootute tavalisemad vetikad, kusjuures neid võib sageli esineda massiliselt. Kui vetikad veekogudes loomadega
Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt – eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad Kandseened – puravik, kuuseriisikas, pilvik, sampinjon Kottseened – pintselhallik, kevadkogrits, pärmseened Ikkesseened – nutthallik, täpphallik, sõnnikuhallik Milles seisneb seente tähtsus looduses? Kasu Lagundavad surnud org. ainet Koht toiduahelas Sümbioosis teiste taimede ja loomadega Kahju Kahjustavad puid Haigused loomadel ja taimedel (parasiidid) Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele? Kasu Toiduainetööstuses Farmaatsiatööstuses (antibiootikumid) Söögiks Loomakasvatuses söödaks Mikrobioloogias ensüümide kasvatamiseks Kahju Kahjustavad tarbepuitu Tekitavad seenhaiguseid nahal Mürgitused BAKTERID
LÄHISTROOPILINE Lähistroopiline kliima Erodeeritud Vana-Kreekas kasvatatakse Enamasti on Asutus on tihe. VAHEMERELINE Suvi on mullad(erosioo tamme;piinia-;seedri- ja tegemist ka Maa harimine ja karja Euroopa lõuna osas jahe,umbes30° m) oliivi ehk õlipuu metsad. naabervööndite kasvatamine vahemere ümbruses. Talv on vihmane, loomadega Austraalia lõuna Umbes 10° (mägilambad) rannikul 300-500mm/a (California) KÕRBED 25,7° Sisaldavad Peamiselt kasvavad On kohastunud Inimesed on hästi Pöörijoonte ümbruses Vähe huumust, Põõsad ja poolpõõsad veevalses kohastunud kuivuse ja
kreeklased ära ja näitas neile kodu, kus oli pesu koht aga maja oli väike ja roosa maja. Esimeses majas oli Gerry õpetajaks George, kellega koos hakkas Gerry loodust uurima. Ühel päeval ütles Larry, et ta on palju "sõpru" külla kutsunud ja kindlasti peab suuremasse majja kolima ja siis kolitigi uute majja, mis oli tibukollast värvi. Kollases majas tutvus Gerry Theodoresega ja paljude loomadega ümber maja. Theodores oli uus Gerry õpetaja, ta oli Gerryle ka hea sõber, kes mõistis Gerryt nagu täiskasvanut inimest ja Gerry kohtus Theodoresega igal neljapäeval. Kollane maja lagunes liiga palju ja pere kolis uute majja, mis oli Lumivalge! Lumivalges majas sai Gerry ka uue loodusega tutvuda ja uusi avastusi teha. Seal majas oli suureks Gerry kurvastuseks ka uus õpetaja ja õpetaja nimeks oli Kralefsky, mis tundus inglisepärase nime
Klaasist loomaaed Teoses on kolm peategelast: Amanda, Laura ja Tom kuid hiljem ilmub sinna ka Jim, kes on Tomi töökaaslane ja kutsutakse ta nende koju õhtusöögile Lauraga ja kelles Laura tunneb ära enda kauaaegse keskkooli armastuse. Amanda Wingfield on agressiivne naine, kes peab end Lõuna kaunitariks ja elab peenutsevat elu. Laura on häbelik ja introvertne, mille pärast ta teeb endale suuri etteheiteid. Ta veedab enamus oma ajast klaasist loomadega mängides või pargis jalutades, kuigi emale väidab, et käib sel ajal koolis, kust ta tegelikult peale eximes tundi ära tuli, sest närveeris nii palju esimese kiiruskatse ajal, et süda läks pahaks. Tomi kutsumus on kunstilooming, kuid ta on sunnitud elatist teenima laos jalanõudega tegeldes. Tom, kes on pere ainus ülalpidaja, unistab tegelikult kirjaniku ametist, kuid ei suuda enda töölt ära tulla, sest tunneb kohustust enda perekonna hoolitseda, sest ilma temata nad hakkama ei saaks
Kordamine Seened ja samblikud 1. Seente võrdlus taimede ja loomadega. Seeneriik. Seened Taimed Loomad Koosnevad rakkudest * * * Rakukestad * * Fotosünteesivad * Talletavad glükogeeni * * Toituvad orgaanilisest ainest * * Liiguvad aktiivselt * Puudub liikumisvõime * * Vajavad valgust *
kontrollimine. Haistmine · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. · Inimene saab lõhnataju abil infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. · Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. · Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus toimub lõhnade eristamine. · Inimese lõhnatundlikkus on paljude loomadega võrreldes kehvem. Inimesel on umbes 20 miljonit haisterakku, saksa lambakoeral aga näiteks 230 miljonit. · Inimene suudab eristada ligikaudu 10 000 lõhna. · Haistmist võib tõhustada, kui tõmmata korduvalt tugevasti õhku läbi nina sisse, et rohkem õhku oleks haistmisrakkudega kontaktis. · Haistmine võib olenevalt lõhnast tekitada: naudingutunde, tülgastust. · Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti. Kokkuvõte
Seened Bioloogia 8.klass 1. Mida on seente kasvuks vaja? Seente kasvuks on vaja toitaineid, soojust ja niiskust. 2. Millest enamik seeni koosneb? Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest 3. Võrdle seeni taimede ja loomadega Sarnasused: Seentel puudub aktiivne liikumisvõime,seenerakkudel on rakukestad, rakud sisaldavad vakuoole ning võivad piiramatult jaguneda. Erinevused: Samas koosnevad seenerakkude kestad teistusugustest ainetes ja seenerakkudes puuduvad plastiidid, seened ei fotosünteesi. 4. Võrdle nutt-ja pintselhalliku ehitust ja paljunemist. Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevat paljutuumset rakku, pintselhalliku
rikaste toidulisandite valmistamisel (isegi alternatiivse kütuse ja TNT tootmisel) Teaduses kasutatakse pärme mudelorganismidena, et uurida geneetilisi ja ka pärmseentest põhjustatud haigusi. Seeneliigid eritavad mulda mürkaineid e toksiine, toksiinide abil peavad seened omavahel pidevat keemiasõda elupaiga ja toidu pärast. Levik ja paljunemine: eostega seene sarnasus taimedega: seente sarnasus loomadega: ● kasvavad ühel kohal ega ● toituvad valmis liigu aktiivselt orgaaniisest ainetest, mida ● seenerakkudel on saavad väliskeskkonnast rakukestad ● rakkudes talletuvad ● kasvavad kogu elu samasugused varuained Valge kärbseseen kübara alt valge tupp
Seened Jaana-Liis Hummuli Põhikool 8.Kl Seened ● Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest ● Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. ● Seened eraldatakse omaette pärisseente rühma mis on arvatavast monofüleetiline rühm ● Seened on lähemas suguluses loomadega kui taimedega. Seente elukeskond ● Seened elavad kõikjal biofääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. ● Elavad pinnases, vees ja surnud ning elusate taimede ja loomade välispinnal ja sees ● Muutuvad märgatavaks viljakeha ilmumisel ja hallitusena Kübarseened ● Suuremjagu seeni kuulub kübarseente hulka ● Suurem osa seenest - niidistik elab mullas. ● Mükoriisa seeneniidid varustavad puid vee ja
Viirused.Viiruste ehitus.Bakteriofaagi ehitus.Geenide ülesanded.Klassifikatsioon.Paljunemine. Viirushaigused Organism toodab viiruste vastu antikehi. I. Esimene vaktsineerimine toimus 1796.aastal.Viirusteks võib nimetada herpest,Aidsi,marutaudi jne.Esimesen 1885.aastasl hakkas marutaudi vastu vakstineerima L.Pastur. ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped. Ei paljune peremeesrakuta Evolutsioneeruvad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Väljaspool rakku esineb viiru viirusosakesena ehk viruoonina.Viirustel puuduvad elutunnused. II. Viiruse ehitus. III. 1.replikatsiooni geenid kindlustavad viiruse genoomi paljunemise 2.regulaator geenidmõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) 3.struktuur geenid kindlustavad viirusvalk...
Kui toitu korralikult kuumutada, keeta ja küpsetada, siis coli hävib. Haigestuvad sageli just lapsed, kuid ka turistid. Turistidele on ohtlik kohalik joogivesi. Naiste uroinfektsioonidest on 90% E. coli põhjustatud Jämesooles elutsevad tüved koloniseerivad lahkliha ja ureetrat ning satuvad sealt kusepõide Uropatogeensetel E. coli tüvedel on spets. piilid kinnitumaks kuseteede epiteelile. Ennetamine Kätepesu (enne toiduvalmistumist, söömist, loomadega kokkupuute järel, peale tualetis käimist jne) Toiduvalmistamisel tuleb toorest liha käsitleda teiste vahenditega (noad, lõikelauad) kui muid toiduaineid. Liha hoolega üle küpsetada. Ravi Antibakteriaalne/antibiootikumi ravi: Peamiselt tsüstiidi ravis Toetav ravi: Vedelikupuuduse leevendamine Vajadusel vereülekannete tegemine Neerukahjustuse ilmnemisel vere dialüüsimine, et seda jääkainetest puhastada. Kasutatud kirjandus “Patogeensed bakterid
Viirused 1796-esimene vaktsineerimine. 1880-esitati haiguse ,,Idu teooria". 1885-esimene inimese vaktsineerimine marutõve vastu. Organism toodab viiruse vastu antikehi. Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin-surmasud või nõrgestatud viirus. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega. Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, muteeruvad. Eluta objektid-puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus. Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirus-bioloogiline objekt. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ained elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia-teadus, mis uurib viirusi. Viiruse uurimise tegi võimalikuks mikroskoob. Genoom-nukleiinhapped sõilitavad pärilikku infot. Kapsiid-kaitseb geenomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab ...
tohutult erineda inimese reaktsioonist samale ainele. Tegelikkuses on pea kõigile eluskatsetele tänapäeval olemas mitmeid ja tihti tõhusamaid alternatiive, loomkatsed on tohutu äri. Mitmed varem loomkatsetega tegelenud teadlased tunnistavad, et paljusid loomkatseid tehakse vaid sellepärast, et hiljem mõne ettenägematu kõrvalmõju esinemisel saaks öelda, et "me pole süüdi, me katsetasime vaid loomadel". Eksperimente loomadega kasutatakse kolmes valdkonnas: teaduslikus uurimistöös, uute toodete testimisel ja õppetöös. Õppetöös kasutatakse loomkatseid näiteks arstide, õdede, loomaarstide, aga ka potentsiaalsete teadlaste ettevalmistamisel. Toodete testimisel püütakse loomkatsete abil välja selgitada toote ohutust, mõju ja kvaliteeti. Harilikult testitakse loomade abil toiduaineid, keemiatooteid, kosmeetikat ja ravimeid. Teaduslikus uurimistöös tehakse loomkatseid nii üldiste teadmiste
• Egiptuses igasugused traditsioonid väga tugevad. • Kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. • Kunstile avaldas kõige suuremat mõju usk hauatagusesse ellu. • Arvati, et peale inimese surma tuleb hing kehasse tagasi ja sellepärast palsameeriti keha hoolikalt. • Oli arvamus, et hauataguses elus läheb vaja igapäevaseid esemeid. • Seintele maalitud pildid pidid hingele looma meeldiva keskkonna. • Kunst on seotud ka kohalike jumalate ja loomadega • Amon-Ra (peajumal) • Horos (vaaroa võimu kaitsja) • Osiris (suremise ja taasärkamise jumal) • Härg • Skarabeus • Madu • Pistrik Arhitektuur • Tähtsamad ehitised -Haudehitised -Templid Haudehitised • Mastaba (vanemat tüüpi) • Astmikpüramiid • Püramiid Nn. Surnute linnad: Sakkara, Giza. Templid • Pühendatud jumalatele, vaaraodele. • Templid väga võimsad ja suured.
Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk)....
● Lagundajaid seeni on palju, tähtis roll on nt kübarseentel ja torikseentel. ● Enamik seeni lagundab orgaanilist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. ● Taimed kasutavad lagunemisel tekkivaid aineid oma elutegevuseks ja nii lähevad need uuesti ringlusse. Sümbioosis elavad seened ● Sümbioosis on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele. ● Paljud elavad sümbioosis mitmesuguste organismidega nt taimedega vetikatega loomadega või bakteritega. ● Tähtsaim sümbioosivorm on mükoriisa ehk seenjuur. ● Suurem osa mükoriisaseeni ja paljud taimed ei saagi sümbioosita elada. Sümbioos seente ja taimede vahel ● Meie kliimavöötmes on levinud sümbioos puidu sinetust põhjustavate seente ja kooreüraskite vahel. ● Üraskite peas on eriline organ, kuhu koguneb puidu küljes kasvav sinetuseseene niidistik. ● Kui putukas lendab puult puule ja tungib selle sisse, levib seen puule
Loomad on võimelised tundma tundeid, näiteks: Armastust peremehe vastu. Samas on keeruline mõelda, kas meil oleks õigus loomalt elu võtta. Me ei pea andma sellele täpset vastust. Kõige tähtsam oleks meeles hoida, et peaksime loomade elusid austama nii nagu austame vaimsel tasemel oleva inimese elu. 3) Autor suutis tõestada, et me ei pea loomi kohtlema võrdselt vaid peame loomade elusid austama nagu endi elusidki. Tähtis on enda võrdne arvestamine loomadega. 4) Peter Singeri tekst suutis mind veenda, et võrdsus on oluline moraaliidee. Loomade tunnetega peaksime ka arvestama, erit need kellel endal kodus loomad on, teavad juba hästi kuidas oma loomaga suhelda, kuigi mitte otseselt vaid pigem algeliselt. Loomad on elavad hinged, austagem neid nagu austaksime ka teisi vaimseid inimesi.
• töödelda haava joodipiirituse lahusega • panna peale steriilne side • viivitamatult pöörduda arsti poole, kes korrastab haava ja otsustab vaktsineerimise vajaduse Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja profülaktika. Kindlasti tuleb oma koduloomad vaktsineerida marutõve vastu. HAIGUSE ENNETAMINE (ENNE HAMMUSTUST) • kodu- ja metsloomade vaktsineerimine • kokkupuute haigete loomadega vältimine • kokkupuute metsloomadega vältimine • riskirühmadesse kuuluvate inimeste vaktsineerimine. • Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese kohta pärineb luteri usu kiriku meetrikaraamatu sissekandena 1713. aastast Kullamaalt • Maailmas nakatub ja sureb marutõppe igal aastal 50 000–100 000 inimest
Seened ei vaja valgust. Enamik koosneb niitjatest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest. Moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Sarnasused taimedega: puudub aktiivne liikumisvõime, rakkudel on rakukestad, rakud sisaldavad vakuoole, rakud võivad piiramatult jaguneda. Sarnasus loomadega: rakkudes talletuvad samasugused varuained, toituvad valmis orgaanilisest ainest. Vett ja orgaanilisi aineid omastavad läbi rakukesta. Toituvad jäänustest, neid lagundades. Paljunevad eostega(koosneb ühest rakust, levib õhus, tekivad uued seeneniidid) Ka hallitusseente eosed on õhus ning toiduained hakkavad hallitama. Seeneniidid eritavad ühendeid, imevad lõhustunud ained endasse. Nutthallik moodustab võrgutaolise kirme, mustade täppide ehk eoslatega. Pintselhalliku mütseel
e.m.a. 5. Mis otstarve oli ehitisel Pont-du-Gard Suur kolmekorruseline akvedukt, tõi linna vett üle Gardi oru. 6. Mis otstarvet täitis Colosseum? Kirjelda selle Ringikujuline, neljakorruseline, mahutas 50 tuhat välimust, mahutavust, korruseid! pealtvaatajat, tõusvad pingiread .Lõbustusasutus, amfiteater, kasutati algul gladiaatorite võtlusteks, hiljem võitlusteks loomadega.. 7. Mis on Panteon? Milleks ehitatud? Kõigile rooma jumalatele pühendatud tempel. See ehitati, et rahvas saaks seal kõiki rooma jumalaid kummardamas käia. 8. Kirjelda selle sisekujundust ehk interjööri! Kupli keskel on suur 8,9m läbimõõduga ringikujuline auk, kust tuleb sisse valgus. Kassettlagi. Seesmine
Sandra Laksberg [email protected] 28.09.2015 telefon: aadress: Motivatsioonikiri Miks ma soovin minna reisile Stockholmi? Minu jaoks on reisimine oluline sellepärast, et seal saan ma palju puhata. Saan puhata koolist ja muudest muredest. Saan võtta päikest, käia ujumas ja käia shoppamas. Saan kohtuda paljude uute inimeste ja loomadega. Praegu ei soovi ma kandideerida ühelegi õppereisile. Aastal 2008 käisin ma oma perega Egiptuses (Sharm El Sheikh-is). Seal oli väga palju erinevaid asju mida teha ja palju erinevaid kohti kust käia. Egiptusest ma väga palju ei mäleta, sest see oli päris ammu. Aga mäletan seda, et päike paistis seal koguaeg, poode oli iga nurga peal ja vaatamisväärsusi oli palju. Poodides müüdi kõige rohkem selliseid Mau kujusid (kassid) kes pidid
raskustele loomi aidata ja rajavad varjupaiku. Kuigi enamus Eestis asuvad varjupaigad ei ole just kõige paremas korras, kuid siiski on mahajäetud loomadel, koht kus olla. Paljud Eesti varjupikad püsivad üleval peamiselt mõningate inimeste entusjasmile, kuid sellest ei piisa alati ning selle tõttu vajavad varjupaigad annetusi. Meist igalühel on võimalus teha natukenegi loomade heaks teha. Vahel piisab ka lihtsalt mõnest külastusest ning loomadega tegelemisest. Kindlasti leidub paljudel kodus vanu tekke, patju ning riideid. Kuid ei tasu kohe neid minema visata, vaid tuleks mõelda, äkki on kellelgi teisel on sellest kasu. Mõnest tekist või padjast võib külmal talveilmal loomale palju kasu olla. Mõelge alati ennem looma võtmis, kas sul on see ikka majanudlikult võimalik ning kas sa ka edaspidi tunned tema vastu huvi. Loom on siiski elusolend, kes vajab hoolt ja armastust. Ta hoolib sinust
VIIRUSED Viirused- on elus ja eluta piirimail olevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. ELUS ORGANISMI TUNNUSED: *nad koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest *muutuvad ajas *arenevad ajas ELUTA ORGANISMI TUNNUSED *puudub rakuline ehitus *puudub iseseisev paljunemisvõime *puudub ainevahetus Väljaspool rakku esineb viirus virioonina ehk viirusosakesena. Kuju: kerajad, kristallilised, kuupjad, silindrilised Suurus: 0,01...0,3µm Viiruste ehitus: *genoom ehk geenide komplekt (DNA või RNA) *kapsiid (valguline kate)-kaitseb genoomi *ümbris (pole kõikidel viirustel) koosneb valkudest, lipiididest, peremeesrakust. ülesandeks: kaitse, peremeesraku ära tundmine Genoomis olevate geenide ülesanded: *replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise *regulaatorgeenid: mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) *struktuurigeenid: kindlustavad viirusrak...
lemmiku jaoks või on tal muud probleemid jne jne. Kui sa kardad, et ei tea, millise looma sa varjupaigast saada võid, siis tegelikult saab varjupaigast vägagi täpset infot. Kui lemmikloom on toodud eelnevalt kodust, siis on varjupaigas üllatavalt palju teavet nende eelneva elu, iseloomu ja harjumuste kohta. Või kui lemmikloom on olnud vabatahtlike hoole all asenduskodus, siis ka nemad teavad sellest lemmikust juba rohkem sulle rääkida. Varjupaiga loomadega saab enne ka tutvust teha- käia teda varjupaigas mitmeid kordi vaatamas ja temaga näiteks jalutamas käia. Koos veedetud ajaga õpitakse teineteist rohkem tundma ja looma iseloomust aru saama. Ka kaasnevad omad plussid vanema koera soetamisel, millest kutsika soovijad ennem aru ei saa. Erinevalt kutsikast ei vaja vanem koer nii palju aega, ta ei ole nii kärsitu ega hakka igavusest näiteks kingi ümber ‘’disainima’’ või korteris ‘’remonti ‘’ tegema.
Iga peavaga mrsja tervis halvenes ja elurm nrtsis. hel peval kui ji veel viimased kriipsud joonistada ja kunstnik tmbaski need viimased triibud jdes vlutunult oma kunstiteost vaatama ja teatas, et tal sai maal valmis ja pras pilgu mrsjale: -See oli surnud! Must kass Ma panen kirja selle loo , mis mind pevad ja d veavnud on. Lapsest peale olen ma silmapaistnud rahuliku ja sbraliku iseloomu prast. Eriti meeldisid mulle loomad ning vanemad on mind nendega ra hellitanud. Ma tegelesingi philise aja loomadega. Ma abiellusin vara ja nnelikult. Meil oli palju loomi ja nendest lemmik oli mulle must ja suur kass. Ainult mina toidsin teda ja ta oli minusse kiindunud. Ajapikku muutusin pev-pevalt tujukamaks ja ma ei valinud enam snu oma naisega rkides, kitusin loomadega ebaviisakamalt, ainult must kass Pluto pses sellest. Ajapikku mu haigus svenes sest millist haigust saakski Alkoholiga vrrelda. Ning plutogi sai vahest tunda mu pahura tuju tagajrgi. hel htul haarasin kassist kinni , aga ta kriimustas
nii saab isendite koguarv olla suurem ja liigi väljasuremise tõenäosus minimaalne. Seetõttu on organismidel välja kujunenud terve spekter kõikvõimalikke kohastumuslikke nippe ühest kohast teise jõudmiseks, kaasa arvatud näiteks uudishimu, mis sunnib uusi kohti avastama ja "vaatama, mis nurga taga on". Taimed kasutavad levimiseks vooluvett, tuult, loomi, lisaks on olemas paiskviljad seeme visatakse mehhaaniliselt valmimisel emataimest eemale. Sama on loomadega, kes valmikuna on liikumatud (sessiilsed organismid) ka neil on mingis vastsejärgus aktiivselt või passiivselt liikuvad sigikehad (diaspoorid). Sõltuvalt elustrateegiast ja levimismehhanismidest, on tütarorganismide levimiskauguse jaotus emaorganismi ümber erinev. Joonis 5.2. näitab, et mõnevõrra võib see erineda ka sõltuvalt järglase soost. Joonis 5.2. Levimiskauguse (X-telg, meetrid, eraldi graafikud on isaste ja emaste jaoks) jaotus rasvatihasel
Selleks on seentel õhuke rakukest ja membraan, mis lasevad läbi teatud toitaineid. · Seened eritavad mulda aktiivseid aineid ensüüme, mis lagundavad keerukamad molekulid väiksemateks ja need saavad imenduda. · Parasiitidel on imijätked e haustorid(muundunud hüüfid). · Hüüfid kasvavad pidevalt sinnapoole, kus on rohkem toitaineid. Seenet evolutsioon: - eristusid u 500 milj a tagasi - on loomadega lähemalt suguluses kui taimedega - loomade ja seente ühine eellane võis olla vees elav koloonialine protist Seente mitmekesisus · Ikkesseened must täpphallik, sõnnikuhallik. + lagundajad -toiduainete riknemine · Kottseened kera-, pintselhallik, jahukaste, söögipärm, sitikaseened(hallitused, söögiseened, par-d)
on avastatud palju maa-aluseid jõgesid eraldab Kariibi merd Mehhiko lahest oli maia kultuuri mõjuala seal asub Chicxulubi kraater suur osa Yucatani elanikest räägib maiade keelt Chichen Itza Kukulcani püramiid asutas 514. aastal preester Lakin Chan ohverdati inimesi maiad jätsid selle linna maha 9. sajandil maiadel oli oma tähestik ja kirjaviis Xcareti Looduspark avati 1990. tutvustatakse piirkonna loodust palju kultuurilisi vaatamisväärsusi tehakse 2 tunniseid showsid saab loomadega tutvust teha Popocatepetli mägi vulkaani kõrgus on 5456 m tugev kihtvulkaan purskas viimati 2012 nõlvadel asuvad Popocatepetli kloostrid Mehhiko suuruselt teine mägi Maiad ja Asteegid maiade kultuurisaavutused number null asteekide tõus võimule toidu kasvatamine rahvas Fakte Mehhikos eelistatakse tsilliga vürtsitatud toite 1. novembril tähistatakse surnutepüha Hispaania keeles on tervitus buenos dias Mehhikos toodetakse 1/5 kogu maailma müüdavast hõbedast 37 % Mehhikost on kõrb
· Sattumine keskkonda: Etüleenglükooli lenduvus on madal võrreldes metanooliga ja veega, seega sattub keskkonda aurustades, mida juhtub harva. Lekkida autodest talvel või suvel peale iga-aastast mootori hooldust. · Ohtlikud omadused: Mürgine inimestele ja teistele elusorganismidele. Seega tuleb teda kasutada, käidelda ja kõrvaldada nõuetekohaselt. · Juhtunud õnnetus juhtumid: Kõige tihedamalt juhtub anti-friisiga seonduvaid õnnetusi loomadega, nad limpsivad seda kuna see on magusa maitsega. Tekkitades neile neerupuudulikkust. Ja seda kasutatakse ka mõrvarelvana, nagu tegi James Kewon, kes mürgitas oma naise Julie Kewoni anti-fiisiga. · Ohutusnõuded: Tuleb teda kasutada, käidelda ja kõrvaldada nõuetekohaselt, kuna on mürgine. · Ohutuskaart: Riskilaused: R25: Mürgine allaneelamisel, R54: Mürgine taimedele, R55: Mürgine loomadele, R61: Võib kahjustada loodet, Ohutuslaused
indigeene e. Residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile. mikrobise toksigeensus- võime produtseerida toksiine segainfektsioon-aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis steriinle Variant 2 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid-piimhappeline käärimine, alkoh. Käärimine, teised happe: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm. Töödeldud haigustekitaja eksotoksiinidest 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum Variant3 1.Gramm+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape lisaks polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nimeta bakterite hingasmistüübid : aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4
a Kullamaalt, viimane aastast 1986. Ajavahemikul 1946 – 1955 suri aastas maruttõppe 1-9 inimest aastas (va 1954 -0). Nakatuti marutaudis koerte hammustuste kaudu (asulamarutaud). 1984-1986 suri marutõppe 1 inimene aastas (rebane, kährik, metskits). Kuidas tõkestatakse marutaudi levikut? ● Ennetamaks marutaudi levikut koduloomade populatsioonis, vaktsineeritakse koeri ja kasse regulaarselt marutaudi vastu. ● Vältida tuleb kokkupuuteid võõraste loomadega, kelle käitumine on ebaadekvaatne. Samuti tuleb eelkõige lastele õpetada, et võõraid kodu-ja metsloomi ei tohi puutuda. ● Ära lase oma loomi hulkuma! ● Juhul, kui näed ebatavaliselt käituvat metslooma või omanikuta kodulooma, teavita sellest kohalikku volitatud veterinaararsti!
kärbseseen, saatanakivipuravik, punanekärbseseen 7. Sampinjonil on eoslehed roosad Kärbseseenel on tupp Kärbseseenel on ebemeline jalg Sampinjonil on rõngad hästi näha 8. Sest, et seened koosnevad 90% veest. 9. PARASIITSEENED Toituvad- teiste organismide arvelt Näit. taimedel: jahukasteseen, torikseened loomadel: nahaseened inimestel: nahaseen, küüneseen, kõõmaseen KAHJU? 10. LOODUSES: Kasu: lagundamine, sümbioos taimede ja loomadega, toiduks ja elupaigaks loomadele, mulla kujundajad. Kahju: haigused taimedel ja loomadel, metsa häving 11. TAIMED >> orgaanilised ained >> SEENED SEENED>> vett ja mineraale >> TAIMED 12. INIMESELE: Kasu: toiduks, toiduainete tööstus, meditsiinis, looma söödaks, paber. Kahju: mürgitused, allergiad, haigused, toidu riknemine, puidu jm ehitusmaterjali riknemine, kultuurtaimede kahjustamine
parandada toiteväärtust. 2.Mis on ja milleks kasutatakse a) rakuteraapiat Rakuteraapia on haiguste ja traumade uus revolutsiooniline raviviis, mis võimaldab tervete ja uute rakkude tüvirakkude siirdamisega taastada keha kahjustatud ja haiged osad. b) meristeemmeetodit meristeemmeetod, taimede paljundamise ja viirushaigustest tervendamise meetod: c) imetajate kloonimist Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Loomadega toimib kloonimine palju raskemalt. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi ehk viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. d)embrüosiirdamist Poolt/vastu argumendid. 3.Kuidas saadakse GMO-sid?(2 võimalust). Poolt/vastu argumendid GMO-de kasutamise kohta koos konkreetsete näidetega. 4.Inimese kloonimise 2 võimalust, poolt/ vastu argumendid. Lisaks küsimused viirustest ja bakteritest:
Tänapäeval on kogu info saadav Facebookis ning seltsi kodulehel. Samuti väljastatakse erinevaid teadeandeid pressiteadetena, annatakse intervjuusid meediasse, jagatakse infot kohalike omavalitsuste ning teiste loomi abistavate organisatsioonide kaudu. Sihtrühm Seltsi eesmärgiks on kaitsta kõiki loomi, mis tähendab, seista nende huvide eest. Samuti on ELSi eesmärk arendada loomapidamiskultuuri. Kuna loomadega puutuvad kokku kõik inimesed, siis sihtrühma on raske piiritleda. ELS soovib jõuda kõikide inimesteni. Ettevõtmised Silmapaistvamad kampaaniad: „Käpakäik“ „Kiibi või kaota“. Kasutatud materjal http://www.loomakaitse.ee/ https://www.facebook.com/media/set/? set=a.527304814041731.1073741900.128642107241339&type=3 Tänan kuulamast!
KINESOLOOGIA 1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on: 1.Liigutus tegevus ehk sihtmotoorika 2. Kehahoiak ehk tugimotoorika 2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid): 1. Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused) asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüves 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastasesk saamisel. 5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas nimetatakse kasvuspurdiks. 6. Teadusharu, mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on geriaatria. 7. Vananemisel on lihasjõu langus ülajäsemetes võrreldes alajäsemetega väiksem, kuna alajäsemed atrofeer...
Jälgiti veriseid võitlusi amfiteatrites ja hobukaarikute võidusõite hipodroomidel. Keisrilossi kõrval asus tähtsaim hipodroom Circus Maximus. Korraga võistlesid neli võistkonda ning tuli läbida 7 sirget ja iga sirge lõpus tuli teha järsk tagasipööre. Võistlejad olid enamasti orjad, kes võisid võiduajamisega saavutada märkimisväärse kuulsuse ja rikkaks saada. Rooma suurim amfiteater, kus peeti gladiaatorite võitlusi, oli Colosseum. Gladiaatorid pidid võitlema nii loomadega kui ka omavahel. Võitja saatus jäi rahva otsustada. Sageli toimusid võitlused elu ja surma peale. Ka gladiaatorid olid enamjaolt orjad. Kui neid saatis edu ja kuulsus võisid nad ka vabaks saada. Roomlaste igapäevaelu üheks oluliseks osaks oli meelelahutus. Rahvas nõudis lõbustusi ning riik andis neile seda. Kreekas ei pööratud meelelahutusele nii suurt tähelepanu. Kuigi kreeka kultuuri mõju oli suur, seadsid roomlased sisse palju päris oma traditsioone.
ühiskonnast siiski väga väikese osa. Suurema osa inimestest moodustasid maaharijad ja talupojad, kuid kogu maa kuulus siiski feodaalidele. Vastutasuks feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad maksma koormisi, mis tähendas, et talupojad pidid täitma kohustusi, mis feodaalid neile määrasid. Talupoegade peamiseks tööks oli põllu harimine. Feodaali maa harimise eest maksid nad renti, mida tasuti põllult saadud saagis või loomadega, hiljem mindi üle raharendile. Suure osa talupoegadest moodustasid sunnismaised pärisorjad. Nende ülesandeks oli mõisategu, mille hulka kuulus põllu harimine ja ka muud majapidamistööd. Talupojad said feodaalilt maad, kus nad võisid kasvatada enda tarbeks vilja ja muid toiduained. Selle eest pidid nad aga tasuma teorendiga, käies mõisas tööl. Pärisorjast talupoegade kõrval oli ka vabu talupoegi, kelle koormised olid väiksemad ning soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda.
aitavad fotosünteesida nõrgas valguses. Nendest toodetakse agarit, mis on kallerduv aine ja mida kasutatakse toiduainetetööstuses ja meditsiinis. Eestis valmistatakse agarit frutsellaariast ehk punasest vetikast. Rohevetikad- enamik neist elab magevetes,vähemal määral leidub neid ka mullas,puutüvedes ja isegi lumel. Nende seas on nii üherakulisi,koloonialisi,kui ka hulkrakseid vorme. Osa neist elab sümbioosis vee algloomadega,selgrootute loomadega või seentega(samblikega). Teada on üle 8000 rohevetika liigi. Nad sisaldavad klorofilli ja säilitusaineteks on tärklis(nagu taimedelgi). Rohevetikate seas on liike,mis taluvad madalaid temperatuure,tugevat päikesevalgust ja samuti suudavad nad kasvada erakordselt madala toitainete taseme juures.
Näkimadalad Herman Sergo Mirjam K. Clemet Pest tappis kogu tema perekonna ja ta hakkas ise Skalluse talu peremeheks. Ta kohtus Getteriga, kes kolis ka Skalluse tallu. Nad olid väga head sõbrad. Ta hakkas koos teiste meestega hülgejahil käima. Ta kohtus Walborgiga ja nad abiellusid. Getter Peaaegu terve ta pere suri pesti ajal ära, alles jäi ainult kuri õde ja tema abikaasa. Getter tegeles Skalluse talus loomadega, koristas maja ja tegi süüa. Kui Clemet jaWalborg abiellusid, läks Getter Skalluse talust ära ja asus elama Jakobi onn, mis asus sügaval metsas. Ta armastas Clemetit. Jakob Ka tema pere suri pesti ajal. Ta elas metsaonnis. Clemet kutsus ta Skalluse tallu appi, Jakob läkski. Jakob aitas Clemetit ja Getterit igasuguste kodutöödega. Walborg Clemet ja Walborg kohtusid, kui Clemet läks paadiga hülgejahile.
JALUTUSKÄIK ROOMAS Rooma linna rekonstruktsioon Rooma linn tänapäeval Colosseum-kõige kuulsaim amfiteater Valmis aastal 80 Toimusid gladiaatorite võitlused omavahel ja loomadega ning merelahingud Ellipsi kujuline 188x156m, kõrgus 48,5 4-korruseline 80 kaart ja 80 sissepääsu Mahutas 50 000 pealtvaatajat Colosseum Colosseum tänapäeval Gladiaatorid areenil Panteon "Kõikide jumalate tempel" lad.k Esimene kuppelehitis, kuplid toetuvad 8. eenduvale müüriosale, mille vahel nisid Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on 43,5m kassetlagi Sisekujundus erinevatest marmoritest Sinna maeti kuulsaid inimesi näit. Raffael ja paljud valitsejad
Aleksander Suur inimese, väejuhi ja valitsejana Aleksander Suur on kahtlemata üks ajaloo kuulsamaid inimesi. Ta oli silmapaistev isiksus, sihikindel väejuht ning üsnagi leebe valitseja. Ta oli sõdalaskuninga, Philippos II, poeg ning üles kasvades õppis ta isa pealt. Teda õpetas ka kuulus Kreeka filosoof Aristoteles ning sellepärast sai Aleksandrist arukas mees. Juba väiksena olid tal truud sõbrad ning ka ühe tulise loomuga hobuse suutis Alexander ära taltsutada. Ta oskas inimeste ja loomadega suhelda, mis näitab inimese kohta ainult head. Alexandri isa tapeti tema õe pulmas. Ise tappis ta oma poolvenna, et olla õige pärija. Ta sai troonile 21aastaselt ning asus koheselt vägesid juhtima. Tal oli kindel siht silme ees – teha Makedooniast suur impeerium ning võita kogu Aasia. Järk-järgult hakkab Alexander alasid vallutama. Oraakel kuulutas ta võitmatuks. Alexander uskus heasse õnne ning selle tarbeks korraldas ta palverännaku ning võttis Achilleuse templist kaasa kilbi
JESSENINI LUULE KÕNETAS MIND 1895. aastal sündinud Sergei Jessenin oli tavaline külapoiss, kes oli veidi ulakas nagu poisid ikka. Kuid kui ta aastal 1915 Petrogradi sõitis, et oma iidolile Blokile oma luulet näidata, muutus tema elus väga palju. Ta sai üheks Venemaa kõige kuulsamaks luuletajaks. Tema luule on väga sügavamõtteline ning palju kõnetav. Oma tähelennu algusaastatel kirjutas Jessenin luulekogu „Radunitsa“. Üheks minu lemmikluuletuseks sealsest kogust on „Laul koerast“. Teos räägib uputatud koerakutsikatest ja nende ema tunnetest. Mulle meeldis, kuidas on väga kaunilt kirjeldatud koera tundeid ning seda, kuidas ta enda kutsikate eest hoolt kandis. Arvan, et Jessenin tahtis oma luuletuses edasi anda inimeste jõhkrust ning hoolimatust looma tunnete vastu. Antud luuletus kõnetas mind väga, sest ka minu arvates ei tohiks loomadega niimoodi käituda. Luuletuses „Kaunis kodu, näen kui unes..“ kirjutab Jessenin kodulähedu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
