SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |1 Heine, S. J. (2008). Cultural psychology. New York: WW Norton. I PEATÜKK: Introduction Kaks peamist teemat - Meie kogemused kujundavad psühholoogilisi protsesse - Universaalne aju/mitmesugused kogemused dihhotoomia Kultuur 1. Informatsioon – sotsiaalse õppimise kaudu (ideed, uskumused, tehnoloogia, harjumused, praktikad) 2. Indiviidide grupp – jagatud kontekst Kõige üldisemal tasandil väga laialt võetud populatsiooni osa (Ida-Lääs) Probleeme: - Piirid on hägused - Kultuurid muutuvad ajas (dünaamilised) - Inimgruppide heterogeensus: o Temperament o Sotsiaalsed grupid o Individuaalsed kogemused Uurimused peegeldavad kultuurigruppide keskmisi tendentse. Kultuur – dünaamiline grupp indiviide, kes jagavad sarnast konteksti, puutuvad kokku sarnaste kultuuriliste sõnumitega ja hõlmavad suurt hulka erinevaid indiviide, ked...
● Naistel esineb rohkem sotsiaalset või verbaalset agressiivsust (nt. isoleerimine, tagarääkimine jne). ● Kuidas ja kui palju agressiivsust väljendatakse sõltub kognitiivsetest (nt. impulsiivsus, enesehinnang, enesejuhtimine) ja kultuurilistest aspektidest. Seksuaalkäitumine. ● Bioloogiline alus: suguhormoonide tase. Meestel on kõrge testosterooni mõjul suurem suguiha kui naistel. Teiste loomadega võrreldes on inimeste seksuaalkäitumine vähem automaatne ja mitmekesisem. ● Kultuurilised ja kognitiivsed aspektid. Seksuaalkäitumine sõltub suuresti kultuurilistest normidest ja hoiakutest, inimese enda uskumustest ja kasvatusest. ● Seksuaalset orientatsiooni mõjutab sünnieelse arengu käigus aset leidnud hormonaalne muutus. Nt. kui üks identsetest kaksikutest on homoseksuaalne siis 52% tõenäolsusega on seda ka teine. Maslow’i vajaduste hierarhia.
Erikoidne mükoriisa esineb kanarbikulaadsetel ja seetõttu saavad need taimed asustada ka väga mineraalainetevaeseid ja kuivi (hapnikuvaeseid) kasvukohti, nagu liiv ja turvas. Seente roll looduses · Orgaanilise aine lagundajad; · Väga kohanemisvõimeline elustikurühm (rohkelt elu- ja paljunemisstrateegiaid, mutatsioonide kontroll, spetsiifiliste keemiliste ainete süntees, hübridiseerumine jmt); · Sümbiont ja koevolutsiooni partner (kooselu taimede ja loomadega, sh esineb nii vastupanuvõime tõstmine kahjulike mõjude suhtes, kiirem orgaanilise aine tootmine/ainevahetus kui parasiitlus, samblike moodustamine). Seeni kasutatakse · Toiduks ja toiduainetetööstuses (kääritamine jm); · Ravimitööstuses ja meditsiinis (antibiootikumid hallutsinogeenid jm.); · Biotõrjeks; · Ensüümide tootmiseks. Hulk seeni on... · Äärmiselt mürgised või tõvestavad loomorganismidele, sh inimestele; · taimekahjurid, puidukahjurid VETIKAD
............................................................................................... 40 LOOMADE KÕNE ............................................................................................................. 41 MUUSIKAT KUULATES ................................................................................................... 41 RIIETUMISMÄNG.............................................................................................................. 41 RÄÄGIME LOOMADEGA ................................................................................................. 42 VAATA SIIA, VAATA SINNA ............................................................................................. 42 MÄNGIDES ÕPPIMINE .................................................................................................... 43 NIMEDE LAULMINE ......................................................................................................... 43
KEELE-, KÕNE- JA LUGEMISMÄNGUD LEIA SAMASUGUNE TÄHT Eesmärgid: äratada huvi tähtede vastu, arendada tähelepanu ja nägemistaju Vanus: kuni 4 a (lapsed, kes veel tähti ei tunne) Osavõtjad: 2-3 mängijat Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed, tabel samade tähtedega Mängu käik: Laps veeratab täringut ja leiab tähetabelist samasuguse tähe. Täiskasvanu võib nimetada tähe nime. Samuti võib olla teise valdkonna tegevuses täring numbritega või loomadega jne. KODU- JA METSLOOMAD Eesmärgid: kinnistada teadmisi kodu- ja metsloomadest, õppida üldistama, suurendada esinemisjulgust Vanus: 3-5 a Vahendid: kaks flanelltahvlit, kodu- ja metsloomade pildid (kass, koer, lehm, lammas, hobune, karu, hunt, rebane, jänes, siil), pilt laudast, pilt metsast Mängukoht: rühmaruum, kuid võib ka looduses looduslike materjalidega mängida Mängu käik: Õpetaja tutvustab lastele mängu vahendeid ja mängureegleid. Õpetaja jutustab:
tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisest. Tasustuse või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. 7. Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Õpilasele saab öelda millist käitumist neilt ühe või teise märguande peale oodatakse. Neile saab seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb. Laste õpetamine on loomadega võrreldes tõhusam, sest nede puhul saab osutada soovitud käitumisele ja informeerida eesootavast tasustusest. 8. Programmõpe. Lineaar- ja hargprogrammid. Programmeeritud raamatud ja õpetatavad masinad. Programmõpe rajaneb tasustamisel õigest õpitulemusest teadasaamisega ja viivitamatul tagasisidel õpitulemustest. Selle praktiliseks rakendamisks koostati spetsiaalsed õpikud, kus õppematerjali esitatakse
Nakkuse karjast karja ülekandumise moodused: nakatunud, kuid väliste haigustunnusteta loomad; transpordivahendid, inventar, inimene; siirutajad e. verdimevad putukad, sööt, rotid, tuul 25. Infektsioonhaiguste tõrje 3 põhilist strateegiat Nakkusega kooseksisteerimine, selle ohjamine Nakkusest vabaks saamine: karja loomade likvideerimine ja asendamine uutega; nakatunud loomade järkjärguline asendamine nakkusvabade loomadega, mass-vaktsineerimine 26. Infektsioonhaiguste ennetamise ja tõrje riikliku strateegia komponendid 1.Loomataudide seire 2.Veterinaarsed registrid 3.Teavitamine 4.Veterinaarne serfitseerimine 5.Taudikahjude õiglane hüvitamine Riiklik nakkushaiguste tõrje strateegia Haiguste kategoriseerimine Teatamiskohustuslikud eriti ohtlikud loomataudid
Nii nagu ,,Lugusid vanalt Läänemaalt'', nii ka see raamat sisaldab aastaid kogunenud lugusid, ütlemisi ja pajatusi Läänemaalt. Raamatus on juttu minevikku vajunud küladest ja taludest, seal elanud inimeste elust ja nende saatustest. Kirjutatud on ka neid lugusid, mis poliitiliselt varem ei sobinud. ,,Kohtumised...'' - Kirjastus Ilo 2004 Jõgisalu ja Tihkani - kahe loodushuvilise, bioloogi ja metsamehe lugusid kodusest loodusest. Kohtumisi taimede ja loomadega, silmast silma seismise hetki, mis jäänudki ainsaks nägemiseks ning saanud kirjutamise ajendiks. 2.2.3 Raamatud Kihnu loodusest ja kultuurist: *,,Maaleib'' - Tallinn ,,Eesti Raamat'' 1984, toimetaja Helle Michelson. Tegevus toimub Kihnu saarel, kuhu on kaks linnalast suveks vanaema-vanaisa juurde saadetud. Selles raamatus väljenduvad eestlaste põlised eetilised hoiakud, pere- ja külasuhted, töökus, hool ja loodushoid. Nii on "Maaleival" täita oluline ülesanne rahva ajaloo ja
karjas – teine ennetamine. Nakkuse karjast karja ülekandumise moodused: nakatunud, kuid väliste haigustunnusteta loomad; transpordivahendid, inventar, inimene; siirutajad e. verdimevad putukad, sööt, rotid, tuul 26. Infektsioonhaiguste tõrje 3 põhilist strateegiat - Nakkusega kooseksisteerimine, selle ohjamine - Nakkusest vabaks saamine: karja loomade likvideerimine ja asendamine uutega; nakatunud loomade järkjärguline asendamine nakkusvabade loomadega, mass-vaktsineerimine 27. Infektsioonhaiguste ennetamise ja tõrje riikliku strateegia komponendid haiguste monitooring ja seire (ja üleüldse head teadmisest antud haigusest ja selle levikust), vaktsineerimine, vajadusel ka ehk profülaktiline ravi, karantiin ja kui on mingi ränk haigus, siis nt loomade üleveo rangem kontroll ja/või piiramine. ja kui mingi hull haigus on juba sees (nt suu- ja sõrataud), siis leviku ennetamiseks nakatunud loomade hukkamine, inimeste
– seda mustrit on peetud sensuaalseks. Võimalik, et mõned kõige suurejoonelistmatest tätoveeritud muumiatest on pärit rauaaajastu Siberist, Pazõrõki kultuurist, kes kujutasid endast rühma rändatsnikke, jahimehi ja sõdalasi, kes elasid stepis kuuendast kuni teise sajandini enne meie ajaarvamist. Eriti üks mees, keda peeti pealikuks ning keda ümbritsevad luksulikud matmistarbed, oli viimistletult ja ohtralt tätoveeritud fantastiliste ja ka tõeliste loomadega, kelle 4 hulgas olid jäärad, hirved ja kalad. Mõned ringikujulised tätoveeringud piki mehe selga meenutavad siiski kummaliselt Otzit ning võisid olla olemuselt raviotstarbelised. Siberi kiltmaal avastati sarnane, ent eraldi asuv sellesse kulturi kuuluva noore naise matmispaik. Tema juurde kuulusid samamoodi suure meisterlikkusega valmistatud ehteasjad ning ta käsivarred olid
temperatuuri suhtes · Poksviirustele on vastuvõtlikud imetajad ja linnud · Nakkusallikaks on haiged, kes eritavad viirust rõugevillide sisuga. Viirus tungib organismi hingamisteede ja seedetrakti limaskesta või naha kaudu. Viirus võib levida ka saastunud sööda ja esemetega ning teiste loomadega. · Organismi tungimise järgselt inkubatsiooniperioodil toimub viiruse esmane replikatsioon nakatumise kohal ja regionaalsetes lümfisõlmedes. Viirus levib suu- ja ninaõõne limaskesta, kus tekivad rõugetele iseloomulikud kahjustused · Primaarse vireemiaga satub viirus maksa ja põrna, kus viiruse teisese replikatsiooni tagajärjel tekib nekroos. · Sekundaarse vireemiaga kantakse viirus tagasi nahale, kus tekivad ulatuslikud kahjustused.
sigimisedukus 3.2. Evolutsiooni uurimine Kaudsete andmete põhisosa moodustavad kivistised, veel on minevikumärkide allikaks praegu elavate liikide ja nende sugulaste käitumismustrid ning evolutsioonilisele minevikule viitavad ka nukleiinhapped ja nende alusel toodetud valgud. Inimese rakkude molekulaarsed koostisosad peegeldavad selgesti meie ühist päritolu kõikide selgroogsete ja isegi veel madalamate arenguastmega loomadega. 3.3. Psüühika ja käitumismehhanismid Käitusmismehhanismideks nimetatakse organismi vahendeid ja võimalusi käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Põhilised käitumise korraldamise mehhanismid on närvitegevus, hormonaaltasemete muutused, bioloogilised rütmid, kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ning suhtlemine teiste organismidega. 3.4. Närvisüsteem ja selle evolutsiooniline areng
parandatava tõu põhiomadused ning parandaja tõu abil püütakse parandada vaid mõnda teatud kindlat tunnust. Parandavaks tõuks valitakse harilikult samasuguse tootmissuunaga tõug, kes võiks olla ühtlasi sugulastõug. Tavaliselt ristatakse olemasolevat tõugu parandaja tõu isasloomadega üks kord. Ristandite seas tehakse ranget valikut ja õiget paaridevalikut, et tõu täiustamist sihikindlat suunata. Seejärel paaritatakse ristandeid tagasi parandatava tõu loomadega, kusjuures parandaja tõu mõju järjest väheneb. Näiteks Eestis kasutati sisestavat ristamist eesti maakarja parandamiseks dzörsi tõuga. Selle tulemusena suurenes maakarja lehmade piima rasvasisaldus 4,0-lt protsendilt 4,4-le protsendile. Tori hobuse juures on kasutatud verelisamiseks postjee-bretooni tõugu hobuseid . Lambakasvatuses on kasutatud viljakuse suurendamiseks soome maalammast. Vältavat ehk ümberkujundavat ristamist kasutatakse siis, kui kohalik tõug ei vasta
· Tolmuterade valmimine ja vabanemine, idanemine Tolmukas koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest nn pidemega ühendatud tolmukotist. Tolmukotis on tolmuterad, milles 2 isassugurakku. Tolmuterad valmivad taime õitsele puhkedes. Pärast tolmuterade valmimist tolmukapead avanevad ning õietolm satub emakasuudmele kas samal taimel või kandub edasi kaugemale (tuule, vee või loomadega [putukad, sipelgad] ). Idanemine: sobiv tolmutera satub küpsele emakasuudmele. Tolmutera vajab idanemiseks eelkõige vett ja hapnikku ning idaneb seal, kus tingimused soodsad. Kuivale emakasuudmele kinnituvad tolmuterad oma välise kihi abil: nad lahustavad emakasuudme pindmist kihti keemiliselt ja saavad seejärel idanemiseks vajaliku vee kätte näsarakkudest. · Viljastamine Toimub, kui tolmutera satub emakasuudmele ning seal valitsevad
Näiteks röntgenikiirguse või raske füüsilise tööga tegelevad naised peaksid raseduse ajal mõnele teisele tööle üle viidama. Töökeskkonnad, kus on rasedale potentsiaalselt ohtlikke tegureid, on mitmeid. Eriti tuleks vältida: o Narkoosiks kasutatavaid gaase (õed, arstid, hambaarstid, anestesioloogid) o Tööstuses kasutatavaid keemilisi aineid (plii, elavhõbe, vinüülkloriid, värviaurud) o Otsest kontakti loomadega, kes võivad levitada toksoplasmoosi (Toksoplasmoos võib põhjustada lootel ajukahjustusi, pimedaks jäämist ja isegi surma) o Kokkupuudet nakkushaigustega, eriti lastenakkushaigustega o Kokkupuudet toksiliste jäätmetega o Suitsetamist, ka passiivset suitsetamist o Lubatust kõrgema ioniseeriva kiirguse taset Ultraviolett- ja infrapunakiirgus ei ole rasedale ega ka tulevasele lapsele ohtlikud. Neid kiirgub kontoriaparaatidest nagu laserprinterid, koopiamasinad ja arvutid.
Tolmuterade valmimine ja vabanemine, idanemine Tolmukas koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest nn pidemega ühendatud tolmukotist. Tolmukotis on tolmuterad, milles 2 isassugurakku. Tolmuterad valmivad taime õitsele puhkedes. Pärast tolmuterade valmimist tolmukapead avanevad ning õietolm satub emakasuudmele kas samal taimel või kandub edasi kaugemale (tuule, vee või loomadega [putukad, sipelgad] ). Idanemine: sobiv tolmutera satub küpsele emakasuudmele. Tolmutera vajab idanemiseks eelkõige vett ja hapnikku ning idaneb seal, kus tingimused soodsad. Kuivale emakasuudmele kinnituvad tolmuterad oma välise kihi abil: nad lahustavad emakasuudme pindmist kihti keemiliselt ja saavad seejärel idanemiseks vajaliku vee kätte näsarakkudest. Viljastamine Toimub, kui tolmutera satub emakasuudmele ning seal valitsevad
Keskkonnaeetika laiema alateemana käsitletakse loomade kohtlemise vooruslik inimene!” Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse “Inimene, kes teeb õigeid asju”. Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. 4. Enesekeskne. Voorusteooriatel on küsimusi. Selle peatüki alt leiate artikleid ja raamatuid, mis arutlevad, kuidas tuleks loomadega käituda, kas neid tohib süüa või lemmikloomadena pidada jne. Alateema keskkonnaprobleemid ja enesekeskne arusaam eetikast. Nende eesmärgiks on üksnes inimese enese õitseng mistõttu jääb piisava tähelepanuta see kuidas inimese teod mõjutavad teisi inimesi. 5. Juhuse roll. Aristoteles nägi inimtegevus käsitleb keskkonnakriise ning inimese mõju keskkonnale. Poliitika eetika tegeleb poliitiliste otsuste tegemisel kerkivate eetiliste valikutega
populatsioonis, kui ravitud loomi paarituses ei kasutata? Tõstetakse ebasoovitava genotüübi kohastumust raviga ehk populatsioonis tõuseb defektse geeni reaalne sagedus. Muidu LV kõrvaldaks nad. Kui neid paarituses ei kasuta, siis see ei mõjuta geenisagedust tulevas põlvkonnas. 55. Kuidas mõjutab pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje defektgeeni sagedust populatsioonis, kui ravitud loomi kasutatakse paarituses võrdselt tervete loomadega? Alaneb või lakkab ka defektse geeni vastu suunatud selektsioon. Defektgeenisagedus populatsioonis hakkab järkjärgult tõusma koos väga aeglaselt toimuva mutatsioonisagedusega antud geenis. Väga pikas perspektiivis on sellel populatsiooni genofondile negatiivne mõju. 56. Milles seisneb pärilike haiguste geneetiline tõrje? Defektgeene kandvaid loomi kandvaid loomi ei kasutata aretuses. Võib paarituses kasutada kontrollitult või steriliseeritakse. 57
maailmapildis (I.Paulson) Talu ja haritav maa on talupojale „sisemine” ring, tegemist on kultuurmaaga, mida inimene oma vaevaga harib ja korras hoiab, et elada. Talu ja pere on olnud peaaegu samatähenduslikud ning pere all peetakse silmas nii veresugulasi kui ka teenijaid, kes talus elasid. Nn Kodukultus koos vastava maagiaga on seepärast tihedalt kokku kuulunud perekondlike kommetega e perekultusega (esivanemate austamine jt). Talumaja koos ümbritsevate hoonete ning loomadega on talupojale väga oluline, kuuludes samuti koduringi. Talu kui majandusliku ja sotsiaalse ühiku tuumik oli pere. Küla moodustas kindla maj ja sots ühiku, mis valitses laiemate ühismaade üle. Üksikud talud kasutasid oma põllulappe külakonna terviku raamides. Suurperede pojad jäid isamaade lähedale uusi talusid looma. Talukompleks: tavaliselt kolmeosaline talumaja (tuba/l-eestis tare e rehetuba; rehealune; ja hiljem kambrid), seejärel kõrvalhooned: aidad,
(I.Paulson) Talu ja haritav maa on talupojale ,,sisemine" ring, tegemist on kultuurmaaga, mida inimene oma vaevaga harib ja korras hoiab, et elada. Talu ja pere on olnud peaaegu samatähenduslikud ning pere all peetakse silmas nii veresugulasi kui ka teenijaid, kes talus elasid. Nn Kodukultus koos vastava maagiaga on seepärast tihedalt kokku kuulunud perekondlike kommetega e perekultusega (esivanemate austamine jt). Talumaja koos ümbritsevate hoonete ning loomadega on talupojale väga oluline, kuuludes samuti koduringi. Talu kui majandusliku ja sotsiaalse ühiku tuumik oli pere. Küla moodustas kindla maj ja sots ühiku, mis valitses laiemate ühismaade üle. Üksikud talud kasutasid oma põllulappe külakonna terviku raamides. Suurperede pojad jäid isamaade lähedale uusi talusid looma. Talukompleks: tavaliselt kolmeosaline talumaja (tuba/l-eestis tare e rehetuba; rehealune; ja hiljem kambrid), seejärel kõrvalhooned: aidad, suvekoda ja saun +
Väike laps vajab eritiema toetust ja hoolt, armastust ja turvatunnet. Kas meie ühiskond oleks selliseks muutuseks valmis? Kindlasti on vanemaid, kellele selline muutus oleks vägagi sobilik. Mina emana seda heaks ei kiidaks. Artiklis mainitakse, et õues käiakse iga ilmaga – ka vihmaga. Selline uuendus oleks päris tore. Mulle tundub, et tänapäeva lapsed on haigustele vägagi vastuvõtlikud ja selline väike karastus mõjub ainult positiivselt. Ka varajasest east loomadega kohanemine on põnev idee. See aitab lapse oma hirmudest looma ees juba varakult vabaneda. Kuigi meie inimestele oleks see võõras ja ühiskond ei oleks ilmselt selliseid uuendusi läbi viima veel valmis. Tervisekaitse seisukoht on selles küsimuses hetkel kindlasti tõrjuv. Sama peab vist tõdema öiste lasteaia rühmade kohta. Soovijaid ilmselt oleks, kuid kas me oleme sellisteks muutusteks ka valmis? Ilmselt katse-eksituse meetodil võiks mõni selline rühm
! 4. Aste – makrosüsteem – last mõjutab ühiskonna kord, religioon, ühiskonna hoiakud, ideoloogia, sots-maj olukord riigis või piirkonnas 5. Aste – kronosüsteem – last mõjutavad suured muutused ühiskonnas (nt küüditamine); Peaasi.ee Süsteemiteooria nõrgad küljed: inimese enda isikupära ei ole vastutav tema elu ja arengu eest Mina kui raamat: 1. Algus- minu raamatu tegevus algab metsas kui peategelane kohtub esimest korda loomadega 2. Tegelased- peategelane on loominguline ja erilise loomuga tüdruk, teda kasvatavavad armsad vanemad, kes annavad talle kõik mida ta vajab, lisaks elavad metsas metsloomad, kellega tüdruk hästi läbi saab, metsa valitseb aga kuri pealik, kes on kehtestanud karmid reeglid, mis mõjutavad nii tüdruku, tema vanemate kui ka metsloomade elukorraldust ja võimalusi 3. Toimumiskoht- toimub metsas 4
Sead 278 253 Kodulinnud 4459 4410 Mesilaspered 332 302 Kokku 51 181 49 428 Tabel 7. Mahedalt peetavate loomade osakaal võrreldes tavapäraselt peetavate loomadega Loomaliik 2007 2008 Lambad 38,5 42,5 Hobused 31,0 34,9 Kitsed 16,1 17,0 Veised 6,6 3,4 s
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid...
Kasutati epiteeli Caturiks; Segomo; (Britannias) Corotiacus. Gallias Mars- Teutatis (liituvad siin Caesari ja Lucanose kirjeldused). · Gallia-Jupiter Gallias ei ole peajumal, ei valitse teiste jumalate üle. Caesari meelest seotud pikse, tammepuu jne-ga. Seotud 1) Taranisega, 2) Cernunnosega. Cernunnos on sarviline jumalus, keda esineb ka Gundestrupi katlal. Tihti istub jalad risti, seotud looduse, puude ja loomadega. · Gallia-Minerva e kreeka Athena. Tarkuse, võitluskunstide, koduste tööde ja käsitöö ja sepakunsti jumalanna. Austai Gallias, Britannias (seal põlenud tema auks igavene tuli). Epiteel Belisama e säravaim. Gallias tevendusjumalanna Sulis. Brigit iirlastel; temaga seotud iiri püha imbolc 1. novembril. · Dies-Pater (Pluto) - kreeka Hadese asemel. Teispoolsuse jumal, jõukuse ja rikkuse andja
muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad hallitusseened tavalised inimesed leegionääri haigus põllumajandus kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid. 3. ohurühm inimeste rasket haigestumist. Olemas tõhusad ravivahendid. 4. ohurühm inimeste raske haigestumine (Ebola viirus). Ravivahendid puuduvad. Riskianalüüs
(Aava 2003: 66) Väga efektiivne võte suuremale grupile mõju avaldamiseks on lihtrahvalikkusele apelleerimine. See võte näitab kõneisikut harjumuspärasest teisest valgusest, hoopis palju tavalisemalt. Esineja proovib samastuda rahvaga, milleks ta võib kasutada rahvalikku keelt sealhulgas ka slängi, kanda ülikonna asemel palju tavalisemaid ja rahvapärasemaid riideid või lasta pildistada end koos endast nõrgemate, abitutega, näiteks kas laste või loomadega. (Aava 2003: 69) Nii näidatakse teadlikult seda, et ka mõjuvõimsad inimesed leiavad aega lihtrahvalike tegevuste jaoks ja näitavad end kui lihtinimest. Näiteks on üsnagi tuntud pilt, kus Natsi-Saksamaa diktaator Adolf Hitler on aasal aega veetmas oma koera Blondiga. 2.4. Valetamine, tegelikkuse moonutamine Valetamine ise on väga lihtlabane ja tavaline võte, kus rahvale „aetakse prahti silma“. Valetamise alla läheb ka valesüüdistuste andmine
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mit...
tühisust. Imestan, et nad üldse selle peale aega kulutavad. Multifilme vaadatakse peamiselt koos väikeste õdede - vendadega, sooviks nendega nii intellektuaalselt suhelda, ühine keel leida. Uudiste vaatamise poolt olen kindlasti ka ise vaid nii saab kõige kiiremini teada päeval toimunust, sealjuures ka pilti näha. Loodussaated on tõesti põnevad. Näinud erinevate loomade elukombeid ning saanud professionaalset infot, kuidas erinevate loomadega looduses neid ärritamata käituda, on vajalik. See sunnib ise uut infot otsima ja lisalugemist hankima. ,,Seebioopereid" ma ei vaata. Need võtavad nii palju aega ja milleks on vaja teada teiste eraelu. Oma elugagi on küllalt tegemist. Kahju, et minu eakaaslaste hulgas on teiste ellu süüvijaid. Multifilmid on osalt lõbusad, aga kui olin pisem, siis olid lastesaated palju südamlikumad ja soojemad. Kui nüüd vahel neid vaatama jään, siis kurvastab, et liiga
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutl...
Apollo= Belenus Minerva= Belisama, kehastas emadust, viljakust Cernunnos suur viljakusjumalus, kujutati hirvesarvedega metsa ja viljakusjumalus, istub jalad risti, natuke lootose poosis Grannus tervise- ja päiksejumalus Sucellus allilma, surma jumalus, teda kujutatakse vasaraga (lühikeses riietuses, lühike) Dagda iirlaste päiksejumal Epona üks jumalate liik, kes olid loomade kaitsjad, kujutati loomadena või koos loomadega Gundestrupi katel hõbeplekist nõu jumal Teutatese kujutis Emajumalataril laps süles Epona hobusega Vuntsidega Böömimaalt mehike Interpretatio celtica austasid keldid Interpretatio romana austasid roomlased??? Ohverdamine Ohverdati vabas looduses, hiites Ohverdati loomi, toiduained, esemeid, inimohvreid Inimohvreid toodi suurtel druiidide kohtumistel Teutatesele ohverdatud uputati Taranisele ohverdatavad põletati Esusele ohverdatavad poodi üles. XI LOENG 16.04.12
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerik...
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
..) Kusti (...) rahvas nägi tsirkust. Kustil oli hea meel, ...miks? (sest rahvas nägi tsirkust) 5. ja hiirel oli ka hea meel, et sai Kustit aidata. Kana aitab sind: Hiirel oli ka hea meel, ....miks? ...(sest ta sai Kustit aidata). Sinu juttu me juba kuulasime koos 2. pildiseeria järjestamine loomadega. Aseta jutu kohta pildid ka õigesse järjekorda. (vt lisa teksti juures „Mees ja hiir“). 3. Pildi Kana ja tibu kuulasid enne sinu juttu sobitamine jutustusega hoolega. Kuulame, kas tibu nüüd sai aru, mis tsirkuses juhtus. Kuula hoolega, kas tibu räägib sulle kõikide piltide kohta. Näita pilti, mille kohta tibu jutustab. Laps osutab pildile,
kilogramm päevas ja toitumuse hinne langema poole kuni ühe ühiku võrra. Suurema toitumushinde languse korral kannatab lehmade sigimisvõime, mis väljendub selles, et pikeneb päevade arv poegimisest tiinestumiseni ja esimese innani. Samuti halveneb loomade tiinestumine esimese seemenduse järel. L.Kilmeri andmetel on nende loomade tiinestumine, keda seemendati negatiivse energiabilansi perioodil, tunduvalt madalam (44%) võrreldes nende loomadega, kelle kehamass seemendusperioodil suurenes (67%). Kokkuvõttes pikeneb seeläbi uuslüpsi- e. servisperiood ja poegimisvahemik tervikuna. Sobiv toitumusaste seemendusperioodil peaks olema 2,5 kuni 3,5. Need lehmad, kellel on suur piimatoodang ja kelle toitumus oluliselt ei lange, on tõenäoliselt väga head söödakasutajad. Lehmadel, kelle toitumus laktatsiooni alguses suureneb on ilmselt väike piimatoodang. Söödaratsiooni
Mutatsioon on organismi pärilikkuse materiaalsete kandjate muutustest tingitud pärilik muutlikkus. Mutatsioonid on tekkinud 22 päriliku materjali muutumisel, st päriliku info muutumisest ja selle väärast edasiandmisest. Sellised muutused antakse edasi ka järglastele. Need iseärasused, mille poolest koduloomad erinevad metsikutest loomadest, ongi tekkinud mutatsioonide tagajärjel, st. loomadega evolutsiooni käigus toimunud muutustest. Näiteks karusloomakasvatuses; loomadel tekkis varsti pärast puuripanekut erinev karvavärvus, st tekkisid mutatsioonid. Looduses on mutatsiooniline muutlikkus tihedalt seotud kombinatiivse muutlikkusega ja nad annavad uut materjali looduslikule ning kunstlikule valikule. Mõistet mutatsioon kasutas esimesena H. de Vries (1901), mõistes selle all päriliku tunnuse kvalitatiivset muutust. Mutatsioonide materiaalne alus oli aga tollal tundmata.
Ta s�ndis Br�sselis, �ppis peamiselt oma vanaema k�e all ning sai v�gagi tunnustatud kunstnikuks juba oma eluajal. 1602. aastal m��rati ta Antwerpeni maalikunstnike gildi juhiks. Jan Brueghel vanem reisis palju �le terve Euroopa. Oma kolmeaastase reisi ajal Itaaliasse 1590ndate aastate keskpaigas sai ta endale patrooniks kardinal Federigo Borromeo, keda vaimustasid Bruegheli maalide ebareaalsed avarused ja ootamatud vaatenurgad, mis kombineerusid lillede ja loomadega. 1606. aastal sai Brueghelist Madalmaade l�unaosas valitsenud ertshertsog Alberti ja ertshertsoginna Isabella �uekunstnik. Selle auv��rse positsiooni s�ilitas ta elu l�puni. Jan Brueghel vanema tuntuim kaast��line oli tema s�ber Pieter Paul Rubens. Jan Samet-Bruegheli maalid kuuluvad paljude t�htsamate muuseumite kollektsioonidesse, n�iteks Alte Pinakothek, M�nchen, Saksamaa; Riiklik Ermitaa�,
Üldist. B. anthracis on suur üksikult või paaridena või pikkade serpentiinjate ahelatena esinev bakter. Moodustab spoore. Liikumatu, fakultatiivne anaeroob. Omavad polüpeptiidkihnu. B. cereus on samuti spoore moodustav fakultatiivne anaeroob, kuid liikuv. β-hemolüütiline. Epidemioloogia. B. anthracis infitseerib peamiselt herbivoore, inimesed on juhuslikud peremehed. Valdab piirkondades, kus loomi ei vaktsineerita. Riskipopulatsioon on saastunud pinnasega või vaktsineerimata loomadega piirkonnas elavad inimesed, inimesed, kes töötlevad endeemilistest piirkondadest toodud loommaterjali, infektsioossetele aerosoolidele eksponeeritud. Antibiootikumid töötavad tema suhtes suurepäraselt, pandeemiat karta ei tasu. B. cereus esineb kõikjal maailma muldades. Risk kõrgem saastunud toidu tarbimisel, penetreerivate vigastuste korral, intravenoosseid süsteid saavad pt-d. Virulentsus. B. anthracis
mõne raku olemasolu korral paljundada kindlat DNA-lõiku mõne tunni jooksul väga palju. Kasutatakse kohtuekspertiisis (isadus, kurjategijad jne), organidoonori koe sobivus, uurida iidsete populatsioonide sugulust, 50 Inimene Riik: loomariik. Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: homo sapiens sapiens Sarnasused loomadega. Teiste imetajatega sarnane anatoomia, füsioloogia ja sigimisviis. Loomsed rakud ja koed. Geneetiline sarnasus. Aktiivse eluviisiga. Püsisoojasus. Süda 4 kambriline. Suur aju, hästi arenenud meeled. Imetab järglasi pikka aega. Inimesele omased tunnused. Püstine, kahejalgne liikumisviis- luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks. Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses. Suhteliselt suur aju- hästi arenenud ajukoor. Näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega
Siinses maastikupildis annavad tooni oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. MULLASTIK Vahemerelised põõsastikud on levinud mitmesugustel erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel. Nende säilimist soodustavad kitsede karjatamine ning sagedased põlengud. LOOMASTIK Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti on tegemist ka naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega. Näiteks elavad Sardiinia saarel Vahemeres mägilambad ehk muflonid, kellel on sihvakad ja kõrged jalad ning kooldunud sarved; Austraalias elavad kängurud, kes on taimetoidulised hüpates liikuvad loomad; Põhja-Ameerikas elutsevad ida-vöötoravad, kes kraabivad oma uru kivi või mahalangenud tüve alla. INIMENE VAHEMERELISES VÖÖNDIS Vahemereline vöönd on oma peamisel levikualal, Vahemere ümbruses, maailma üks tihedama inimasustusega piirkondi
Kas on minimeeritud võimalust, et lapsed põhjustavad tulekahju? Kas lapsi on ohtude eest hoiatatud? Kas noorte töötajate kohta kehtivaid nõudeid järgitakse? Loomad Kas ohtlike loomade (näiteks pullid, sead, hobused, koerad) pidamiseks on rajatud suletud ala? Kas suletud ala hoitakse korras ja kas loomadele ligipääs on välistatud? Kas loomadega töötamisel kasutatakse loomade hooldamiseks ja juhtimiseks sobivaid vahendeid? Kas loomade transportimiseks on olemas sobivad vahendid ja kas need on heas korras? Bioloogilised ohutegurid Kas majandis leidub bioloogilisi ohutegureid (taimed, loomad, loomsed ained, orgaaniline tolm, jäätmed jms)? Kas bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutumise riski on piiratud või vähendatud? Kas bioloogiliste ohuteguritega töötamisel on tagatud ohutus
Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte
Omad ja võõrad. Kuni orjanduse tormilise vohama hakkamiseni Ameerika mandril, ei olnud must nahavärv veel taunitav. Stigmaks saab must värv alles siis kui ori ja must muutuvad sünonüümideks. Ameerika avastamine (1492) tõi kaasa vajaduse orjastada sealseid pärismaalasi ning kasutada sealsamas Ameerikas eelkõige musti orje, tekitas sotsiaalse nõudluse tõestada, et mainitud rahvad polegi Aadamast, elik polegi inimesed vaid loodud koos loomadega 5. päeval. Inimkonna teke mitmest allikast polügenism. (Õpetus, nii pühakirja, kui ka inimeellaste puhul, mis eeldab ühest keskusest põlvnemist, on monogenism.) Mõisted ja olemus (järg 2) Rassiline diskrimineerimine see tähendab mistahes vahede või erandite tegemist inimeste vahel, neile kitsenduste seadmist või nende eelistamist rassi,
avaldumise emastel ja isastel. 14. Inimese genoom 1. Esialgne annotatsioon Haploidne genoom Diploidne genoom 2. ENCODE projekt Geenidelt käitumisele Selgitab kuidas kogu organism käitub 3. Laikhübridisatsiooni analüüs Geenide aktiivsus 4. GFP-liitvalk Kohapeal (in situ) hübriidimine 15. Inimese valkude homoloogia teiste liikidega Prokarüoodid>1%, homoloogia loomadega puudub 1%, ainult selgroogsed 22%, selgroogsed ja teised loomad 24%, loomad ja teised eukarüoodid 32%, eukarüoodid ja prokarüoodid 21% 16. Mitokondri geenid mitokondriaalne DNA (ingl. Mitochondrial DNA, mtDNA)- Rõngakujuline DNA-molekul mitokondrites, mis pärandub järglastele munaraku tsütoplasma vahendusel (pärandumine emaliini pidi). 17. Epigeneetika ja epigeneetiline geenide avaldumine EPIGENEETIKA = Geenide avaldumine
Leebe nukra alatooniga kujutatud inimese ilu ja ühtekuulumine loodusega sai Ed. Wiiralti loomingu põhiteemaks. 1936. aastal toimus Eestis Ed. Wiiralti suur isikunäitus, mis leidis vaimustunud vastukaja ja pani aluse tänaseni kestvale üldrahvalikule tunnustusele. Suur edu saatis teda ka laias maailmas. 1939 viibis ta pikemat aega Marokos, kus valmis mahukas sari berberitest koos sealse looduse ja loomadega. 1939. aastal tuli Ed. Wiiralt Eestisse sõjapakku, liitus kergelt kodusesse kunstiellu ja lahkus taas 1943. aastal. 1946 oli ta tagasi Pariisis kus töötas kuni surmani 1954. aastal. Ekspressionismi mõju võib näha ka karikatuuri õitsengus. Suurmeistrid olid Otto Krusten ja Gori. Krusten - peamiselt ainult kontuuriga joonistatud karikatuurid on ülimalt lakoonilised, täpselt kaalutletud, aga väga ilmekad ja kaalukad.
Kas on minimeeritud võimalust, et lapsed põhjustavad tulekahju? Kas lapsi on ohtude eest hoiatatud? Kas noorte töötajate kohta kehtivaid nõudeid järgitakse? Loomad Kas ohtlike loomade (näiteks pullid, sead, hobused, koerad) pidamiseks on rajatud suletud ala? Kas suletud ala hoitakse korras ja kas loomadele ligipääs on välistatud? Kas loomadega töötamisel kasutatakse loomade hooldamiseks ja juhtimiseks sobivaid vahendeid? Kas loomade transportimiseks on olemas sobivad vahendid ja kas need on heas korras? Bioloogilised ohutegurid Kas majandis leidub bioloogilisi ohutegureid (taimed, loomad, loomsed ained, orgaaniline tolm, jäätmed jms)? Kas bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutumise riski on piiratud või vähendatud? Kas bioloogiliste ohuteguritega töötamisel on tagatud ohutus
vähenemist ja inimestevaheliste püsisuhete nõrgenemist tänapäeva linnastunud elulaadis, etnograafiliste lahendobjektide endi kadumist igapäevasest olmest. Kui ei tunta enam vokki, margapuud, lähkrit, ahjuroopi, atra, äket ega linatööriistu, ei tehta kodus leiba ega võid, ei kedrata, koota kangast ega parandata jalatseid, ei peeta toitu ja kehakatteid andvaid koduloomi, ei võidelda alatasa täide ja kirpudega jne., siis kaovad paratamatult ka nende riistade, tööde ja loomadega seotud mõistatused. Keerdküsimus jt. naljale tuginevad perifeersed vormid seevastu on küll taandunud peamiselt laste traditsiooni, kuid see traditsioon ise on pulbitsevalt elujõuline ja intensiivne. Võib siis öelda, et mõistatuszanri endisest keskmest on praeguseks saanud kiduv perifeeria ja endisest perifeeriast lopsakalt õilmitsev kese. 2 Mõistatusjutud
etoloogilne, voluntaristlik, kristlik, klassikaline, eksistentsialistlik, materialistlik, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, romantismile omasest strateegiast lähtuv, konstruktivistlik ja strukturalistlik jne 2) Inimest mõistetakse vastavalt filosoofilise antropoloogia suunale järgnevalt: Etoloogiline antropoloogia – Inimese olemuse määratlemine lähtuvalt bioloogiast ehk tema võrdlemine loomadega ning kuidas mõistus ja keelekasutus meid loomariigist eristab. Küsib näiteks küsimusi, et kui šimpansid suudavad viipekeeles suhelda, siis mis teeb ikkagi ühest elusolendist inimese? Klassikaline filosoofiline antropoloogia – Antiikfilosoofiline määratlus, mille kohaselt on inimene keha ja hinge sümbioos ehk liitsubstants. Hing jaotatakse veel alamhingeks, mis määrab näiteks
· ~36,400 species of protozoa (single-cell organisms with animal-like behavior, eg. movement, of which 8,118 have been described and cataloged) · ~27,500 species of chromista (including, eg. brown algae, diatoms, water moulds, of which 13,033 have been described and cataloged) Seega hästikirjeldatud on taimed, vaid üle 80 000 on veel kirjeldamata, kui võrrelda loomadega, kellest on kirjeldamata ligikaudu 7 miljonit. Ka seeni on kirjeldatud vaid umbes 7 %. Muid pisiorganisme on päris hästi uuritud. 86% maismaa liikidest ning 91% mere liikidest on ikka veel avastamata. Meresügavikesse uurima minekuks on vaja keerulist tehnikat, see maksab palju või pole veel olemaski piisavalt head võimalust. Maismaal on troopikas tohutult palju liike, keda lihtsalt on väga raske uurida (peidukad või liiga pisikesed). 31
Vaata boulbi kiindumusteooriat KONTEKSTUALISM- Rõhutatakse ümbritsevat keskkonda. Mis on oluline? Oluline on see, mis tuleb väljaspoolt. Lev Võgotski (1896-1934)- sündis Venemaal, juba 15aastaselt kutsuti teda väikeseks professoriks. Hariduse sai ta Moskva ülikoolis. Psühholoogias alustas ta süsteemset tööd 1924. Psühholoogia Mozart. Ta eristas kahte tüüpi psüühilisi protsesse: - madalamad (loomulikud)- arenenud evolutsiooni käigus ja on inimestel kõrgemate loomadega ühised. - Kõrgemad- psüühilised protsessid on arenenud inimkonna kujunemise käigus ja on spetsiifiliselt inimlikud. Ta toob näite, kuidas inimesed asju meelde jätavad (loomad seda ei suuda)- nad tekitavad assotsiatsiooni.. Või seovad taskuräti sõlme (loomad seda teha ei suuda). Ta arvab, et keskkond ja laps mõjutavad teineteist vastakuti. Organismi ei saa keskkonnast eraldi vaadelda. Ka kultuuriajalugu mõjutab meid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
