hingab kopsudega vereringe: kolmekambriline süda kaks koda üks vatsake, vatsakese keskel mitttäielik vahesein. Keha ja kopsuvereringe. Ainevahetus on aeglane aktiivsus sõltub ümbritsevast temperatuurist viljastamine kehasisene munevad aint maismaale munad kaitstud nahkja kestaga.areng on otsene mndadel roomajatel kooruvad pojad emasorganismis-rästik inimesed kasutavad toiduks, tarbeesemed, maomürk- ravim, mõned koduloomana näriliste vastu Linnud lendamiseks kohastunud selgroogsed loomad . lennuvõime ja püsisoojasus võimaldab elada kõikides piirkonndades 8600 liiki eestis 297. Kehatemperatuur püsiv ei sõltu välistemperatuurist. Lindudel on voolujooneline kehakuju, mille tõttu väiksem õhutakistus. kehakate: Nahk on õhuke ja näärmeteta ainus nahaääre on päranipunääre, mille rasune eritis muudab suled märgamatuks. Nahk on kaetud sulgedega udu ja kattesuled, sabasuled tüür. Jäsemed: tiivad ja jalad, tiivadel pikad hoosuled
1. Kuidas loomad hingavad? Kui veri on seeditud toitaineosakesed rakkudesse kandnud, tuleb neist energia kätte saada. Selleks lõhustatakse energiarikkad toitaineosakesed hapniku abil. Loomad hangivad hapnikku hingamiselunditega kas õhust või veest. Toitaine lõhustamisel tekib energia ja lisaks vesi ning süsihappegaas. KALAD - Kalad ja konnakullesed hingavad vees lahustunud hapnikku. Vees on aga hapnikku palju vähem kui õhus. Hingamiselunditeks on kaladel lõpused, mis koosnevad paljudest lõpuselehtedest. Kala peab pidevalt vett üle lõpuste uhtuma. Kui vesi liigub üle lõpuste, läheb vees lahustunud hapnik läbi veresoonte seina verra, koha
Loomad kosmoses Horisont 6/2008 november Inimesed on ikka kasutanud loomi seal kus endal liiga ohtlik olla.Erandiks ei ole ka praeguseks juba üle poole sajandi kestnud kosmoseajastu. 4.oktoobril 1957 oli suurpäev inimkonna ajaloos- orbiidile jõudis esimene tehiskaaslane Sputnik.NSVL-dus algas loomade lennutamine kosmosesse 1951.Esimesena startisid 22 juulil 1951koerad Dezik ja Tsõgan.Nad tõusid enam kui 100 km kõrgusele ning jõutsid elu ja tervise juures maa peale tagasi. Säärast lendu nim. suborbitaalseks- jõutakse kõrgel kuid maa orbiidile ei jõuta.Kokku tehti koertega NSVl 29 suborbiaalset lendu, mille käigus mitu koera elu kaotas. 3 novembril 1957 a startis kosmosesüstik Sputnik 2 pardal koer Laika. Sputnik 2 jõudis ka orbiidile.Laika elas kosmoses umbes viis tundi, enne kui ta suri stressi ja kuumuse tõttu. Ameeriklased kasutasid kosmose lendudeks inimesele bioloogilis...
Ohualtid loomad Punane nimestik ehk punane nimistu (inglise keeles Red List), trükitud kujul ka punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Ülemaailmselt ohustatud liikide andmebaasi haldab Maailma Looduskaitseliit (IUCN) põhjaliku loeteluna maailma taime-, looma- ja seeneliikide (sh mõnede liigisiseste taksonite) globaalsest kaitseseisundist. Lisaks kaitseseisundi määratlusele on mõnede liikide puhul lisatud ka andmed taksoni leviku, bioloogia jne kohta. Esimene Eesti Punane Raamat sai valmis 1979 ja oli ametlikuks kasutamiseks mõeldud andmebaas (neljas eksemplaris koostatud lahtistele värvilistele lehtedele kirjutatud andmestik). Sellest anti 1982 välja illustreeritud raamat. Tahaksin kirjeldada ko...
Haruldased loomad IMETAJAD Simpans · Kasvavad kuni 95 cm pikkuseks. · Võivad kaaluda ligi 80kg. · Inimestele väga lähedased. · On laialt levinud üle kogu ekvatoriaalsete metsade ala. Põhjavombat · Kaaluvad kuni 40kg. · Neil on lühikesed jalad, suured küünised. · Kasvavad ligi 1m pikkuseks · Elavad Queenslandi keskosas mis on kuulutatud kaitsealaks KAHEPAIKSED Tomatkonn · Isased on 6-7cm pikad, emased kuni 9cm. · Tomatkonnad elavad Madagaskari rannikulähedustes ürgmetsades. Puna-kärnkonn · Avastati Costa Ricas 1961. aastal. · Neid esineb troopika mägismetsades. · Neist on väga vähe teada. SELGROOTUD Pleurobema clava · Ta karp võib olla 58- 80 mm pikkune, 39- 50 mm kõrgune ja 33- 37 mm paksune. · Elukoht Ameerika Ühendriigid, valdavalt Ohio ja Tennessee jõgde vesikond. · Neid on kasutatud pärlmusternööpide val...
Hulkuvad loomad Kallid klassikaaslased. Kas me ikka tajume vastutust, mis kaasneb lemmiklooma omamisega? Tänaval jalutades märkan tihti hulkuvaid peremeheta loomi jalutamas. Loomad hulguvad eri põhjustel: 1. loomad, kes teevad n.ö. (nii öelda) oma igapäeva ringi. 2. loomad, kellel ei olegi kodu ja on sunnitud nii päeval kui ka öösel tänavatel ringi hulkuma. Õnneks on olemas varjupaigad, kus need õnnetud loomakesed peavarju leiavad. Heal juhul leiavad omanikud sealt oma kaduma läinud loomakese ülesse, kuid on loomi, kellele ei tulda sinna järele ja nende saatus on pahatihti väga kurb. Olen isegi varjupaigas loomi vaatamas ja neid jalutamas käinud. Kuid loomad ju ei soovi
Transgeensed loomad Bioloogia uurimustöö Esimesed transgeensed loomad Esimene transgeenne loom loodi USA-s, selleks oli hiir, kellesse viidi inimahvi geen. Inimahvi geen hakkas küll hiires toimima, kuid kahjuks ei pärandunud see järglastele edasi. 1980. aastate algul suudeti luua sellised transgeensed hiired, kes pärandasid võõrad geenid oma järglastele. Geneetiliselt muundatud loomade seas on saanud üheks kuulsamaks onkohiir hiir, kes on geneetiliselt muundatud, nõnda et vähki takistavad mehhanismid temas ei tööta. Ja 2001
Munadest koorunud kullesed arenevad väikesteks konnadeks vähem kui 10 päevaga.Enamasti toituvad kullesed taimedest ja surnud loomakestest,vahel aga muutuvad mõned neist lihasööjateks, kes võivad rünnata isegi väiksemaid suguvendi.Kiskjad kullesed arenevad teistest kiiremini. HIIDSAMETLESTAD on keskmise viinamarja mõõtu, 1,6 cm läbimõõduga.Nad ronivad maapinnale pärast vihma, et jahtida termiite ,kes siis massiliselt liikvel on.Erepunane värvus hoiatab , et need loomad ei maitse hästi , ning peletab eemale võimalikud vaenlased. MEESIPELGAID leidub PõhjaAmeerikas ja LõunaAafrikas.Osal meesipelgatest on tagakeha nii tihkelt nektari ja suhkrurikka nestega täidetud, et nad ei suuda liikuda ning istuvad paigal pesa laes.Nende tööliste hulka kuuluvate sipelgate ülesanne on pesa teiste liikmete toitmine. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
või kellel tekib see soov mõnda armsat kutsikat-kassipoega nähes: mõelge enne hoolega järele oma võimaluste üle! Kui te pole kindlad, et suudate looma eest täiel määral vastutada ja teda armastada ka siis, kui ta kasvab suureks ja jääb vanaks - jätke parem loom võtmata! Kui teil on soov loomadega tegeleda, siis külastage nt varjupaiku. Te saate seal aidata hüljatuid loomi, tuues nende päevale rõõmu juurde, mängides ja jalutamas käies. Talvega seoses vajavad kodutud loomad sooje patju ja tekke. Kui teil on kodus asju, mida ei kasutata, siis mõelge sellele, kas teised saavad nendest abi. Enda kogemuste põhjal võin öelda, et see on imeline tunne, kui näete, et saate rõõmu valmistada ja aidata, neid kes ise seda ei saa ega suuda. Aitäh kuulamast! Demi Raik
. -- . . . . . . . . . . . , , . . . . . . .
Eestis elavad selgrootud loomad 8.A klass Vihmauss Täiskasvanud isendid võivad kasvada 2025 cm pikkuseks, erandjuhul ka kuni 30 cm. Nad tegutsevad kuni 3 meetri sügavuses harva ka kuni 6 meetri sügavusel pinnases. Tigu Teod tekkisid meres. Mõned teorühmad kohastusid eluga kuival ja muutusid tüüpilisteks maismaaloomadeks Lühijalgsed vähk ämblik Liblikad Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid. Neid on eri värve küll rohelisi, kollaseid, triibulisi jne. Putukad Eestis on palju putukaid näiteks lepatriinu, mesilane, herilane jne.
Tundra animals Reindeer Reindeer were first domesticated in Norway and northern Asia. When it was seen how valuable they were, they were brought to Alaska in 1887 and later to parts of Canada. These North American reindeer became known as caribou. Although they are called by different names, they are both considered to be a single species. Unlike deer, both the male and female have antlers. The antlers of the male are long, branched and massive, and they are a little flattened at the ends. The antlers of the female are much shorter, simpler and more slender and irregular. Their large, spreading hooves support the animal in snow in the winter and marshy tundra in the summer. Reindeer are also great swimmers and use their feet as paddles. They can also lower their metabolic rate and go into a semi-hibernation when conditions get very harsh. When it looks like there is nothing to eat on the win...
Polaaralade loomad Melani Uibo 10.03.2014 Polaarmaastik Elu polaaraladel Maakera kõige külmemad paigad on põhjapoolus ja lõunapoolus. Kuigi seal on alati külm, lõikav tuul ja jäine vesi, kasvab seal taimi ning elab loomi, kes on kohastunud selle keskkonnaga. Enamustel loomadel on naha all rasva kiht või tihe karvastik (sulestik). Polaaralade suurimad loomad on jääkarud ja vaalad. Peale nende elutsevad seal valge jänes, jäärebane, põhjapõder, hunt ja lemmingud. Osa neist muutuvad talvel lumekarva-valgeks, mõnedel on läbi aasta valge kaitsevärvus. Külmas veeski on elusolendid. Jääkaru Jääkaru on üks suurimatest polaaralade loomadest, kelle karvastik on väga paks. Oma väga hea haistmise abil,otsib ta saaki. Ta on osav ujuja ning suudab lumes väga kiiresti liikuda, ka suudab ta viibida üsna kaua, vee all
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Kätlin Perri (9A klass) EELAJALOOLISED LOOMAD referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Eelajalooline elu ulatub kaugesse minevikku, sinna kust kogu maailm alguse sai. Selle uurimises ei saa kunagi milleski kindel olla, võib ainult oletada, kuid just need oletused aitavadki meil mõista paremini tolle aja elu ja olemust. Minu teemaks osutus eelajaloolised loomad. Neid loomi võib pidada maailma esimesteks algelisteks loomadeks ja väga palju liike on tänapäevaks väljasurnud. Eelajaloolistest loomadest on arenenud enamus liike, keda me tänapäeval kohata võime. Selle teema kohta kirjutamine on minu jaoks huvitav, sest, et see on tänapäeva maailma alus ja selleks, et kõike paremini mõista on hea teada, kuidas olid asjad mitmeid miljoneid aastaid tagasi. Kindlasti on üks huvitavamaid eelajaloolisi loomi dinosaurus, kelle kohta me teame
selle organismi eksisteerimise, mida nad produtseerivad ja kuhu lähevad jääkained jne. Öokoloogia organismide ja keskkonna vaheliste suhete uurimine. Jagatakse: · autoökoloogia (1 organism ja selle elu uurimine) · organismirühmade omavaheliste suhete uurimine · globaalprobleemid, kõik tegurid, mis keskkonnas toimuvad Etoloogia ehk käitumisõpetus. Zoogeograafia kuidas loomad on Maal levinud ja jagunenud, uuritakse ka liikide elutingimusi, ka algeid ja päritolu. Süstemaatika tegeleb loomade süstematiseerimisega ehk gruppideks jaotamisega Fülogenees jaotatud rühmade sugulus ja põlvnemine Tsütoloogia - rakuõpetus.Sellist tüüpi kude, kus ei ole võimalik rakukudesid eristada, vaheseinad puuduvad. (rakutase) · Epiteelkude ühekihiline, katab kõigi organismide välispinda
How global warming affects penguins? Range of Penguins Population · Experts estimate that the three colonies of Adelie penguins may have declined by up to 70%. · The population of emperor penguins has been cut in half over the past 50 years. Food chain (Adelie penguins) sea algae krill Adelie penguins Lack of food · Scientists suspect that the rising temperatures affect the small fish and other marine animals on which penguins feed. · The sea ice necessary to the survival of krill larvae is disappearing earlier and taking with it 80 percent of the krill population. Climate changes · The emperor penguins are starving to death because the warming air and water is drastically changing the environment to which they have adapted. · Two giant icebergs have broken off the Antarctic ice sheet and are blocking the way from their bree...
Võrumaa Mõniste kool Haruldased loomad Liisi Toomiste 7.Klass Kaie Kirch Sisukord Fööniks Mehiko kõndiv kala Narval Goody tatantula Kookos krabi Hiina hiid salamander Klaas konn Valge lõvi Antilophia bokermanni Elevandi karihiir Fööniks Fööniks on mütoloogiline loom. Kes sümboliseerib elu ja surma vaheldumust
LG GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD Referaat Maris Kuusk 11.klass Loksa 2018 SISUKORD 1. MIS ON GMO?..................................................................................................... 3 2. GMO LEVIK MAAILMAS........................................................................................ 4 3.GM LOOMADE EESMÄRK...................................................................................
VIHMAMETSADES ELAVAD LOOMAD Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papagoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Maailma suurim madu ANAKOND...
Lugupeetud õpetajat! Kallid klassikaaslased! ''Koer on ainuke elusolend maal, kes armastab oma peremeest rohkem kui iseennast.'' lausus Josh Billings . Kuid inimene ei pruugi koerale alati samaväärselt vastata. Kodutud loomad, nende hulgas peamiselt koread on tihti suureks probleemiks nii meil kui ka mujal maailmas. Hulkuvad loomad on üldiselt inimese hoolimatuse tulemus. On muidugi juhuseid, kus loom jääb kodutuks peremehe surma tõttu või läheb lihtsalt luusima ja ei leia tagasiteed, kuid need juhtumid on vähemuses. Paar nädalat tagasi külastasin loomadevarjupaika. Ning see on ka põhjus, miks otsustasin seda teemat tõstada.Nähes seal nii paljusid armsaid koeri, tegi meele kurvaks. See kuidas nad oma suurte armaste silmadega sind vaatavad, teeb südame soojaks ning paneb mõtlema. Nad oleks
Loodus ja Loomad Räägib loomahuviline Robin : Tere! Mina olen Robin. Täna räägime loomadest.Mõned loomad on väga ohtlikud ja mõned väga sõbralikud. Tänane loom on ohtlik. Räägime erinavatest madudest. Rästik elab eesti metsades. Nad magavad talve und ja ärkavad kevadel üles. Kevadesti on nad väga uimased, sest on nii pikalt maganud. Kui näete metsades mingit ussi, siis kui tal on peal sakiline muster on ta rästik kui ühtlaselt tume ,siis nastik muid madusi eestis ei elagi. Rästik on mürgine nastik mitte. Madudele meeldib päikse kääs lesida kuna see soojendab neid.
California. Erinevalt Euroopast on Põhja-Ameerikas ka suur niiske lähistroopika piirkond regiooni lõunaosas, kus on soodsad eeldused põllumajanduseks. Tööstusliku tähtsusega loodusvarasid leidub siin tunduvalt rohkem kui Euroopas ja nende varud pole veel ammendunud(sütt ja maake veetakse isegi Euroopasse). Loomad: Imetajate hulgas on ainult kaks endeemset sugukonda: harksarviklased ja kobrasoravlased. Okasvööndis elavad peamiselt karus loomad: puna orav, kobras, kärp, hunt, ilves, pruunkaru). Lehtmetsade loomastik on tunduvalt liigi rikkam: opossum, vöötorav, punailves, ameerika naarits. Lähistroopika aladel on levinud: vööloom, alligaator, jaaguar. Rohtlais ning kõrbes pesitsevad ameerika mäger, suslikud, koiott. Piison on säilinud ainult LK-aladel. Linnud: Riigid: Kanada, Mehhiko, Puerto Rico, Jamaica, Panama, Alaska, Gröönimaa, Costa Rica, Kuuba, Haiti, New York,
........................................5 4.Lisad………………………………………………………………………………………6 4. Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………....7 2 Sissejuhatus Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu. Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Sellise jaotuse võttis XVIII saj. lõpul kasutusele prantsuse loodusteadlane (J. B. Lamarck). Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab jagada viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad moodustavad igaüks
kaetud ka ülevaltpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5...8 muna munetakse alles mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17...18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Haraka toidulaud on kirju. Siia kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning igasugune taimne toit. Harakas on tuntud munavargana, näpates teiste lindude pesadest nende munetud mune ning süües isegi hoole ja armastusega kasvatatud poegi. Linnalembese eluviisiga harakad ei ütle ära ka prügikastides leiduvatest jäätmetest. Harakapojad hakkavad lendama 22...27 päeva vanustena, kuid ka peale pesast lahkumist tegutsetakse edasi koos õdede-vendadega. Juba järgmisel kevadel asub harakas omaette pesitsema. Harakas on tuntud oma vargaloomuse poolest
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Irina Kisseljova KELA 2 KODULOO ÕPIMAPP Laste vanus: 5-7 aastat LOOMAD JA LINNUD Juhendaja lektor Maret Vihman NARVA 2015 SÕNASTIK LOOM - ЖИВОТНОЕ LIND - ПТИЦА METSLOOM – ЛЕСНОЕ ЖИВОТНОЕ KODULOOM - ДОМАШНЕЕ ЖИВОТНОЕ RÄNDLIND – ПЕРЕЛЕТНАЯ ПТИЦА PAIGALIND – ОСЕДЛАЯ ПТИЦА TALVEUNI – ЗИМНЯЯ СПЯЧКА SIIL - ЁЖ ORAV - БЕЛКА REBANE - ЛИСА KARU - МЕДВЕДЬ PÕDER – ЛОСЬ METSKITS - КОСУЛЯ HUNT - ВОЛК
Selgrootud loomad Puugid Puugid on ämblike lähedased sugulased, kuuludes ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi. Ämblikutele sarnaselt on ka lestalistel enamasti neli paari pearindmikule kinnitunud käimisjalgu. Erinevusena võib aga välja tuua mürginäärmete puudumise. Puugi elutsükkel on järgmine: täissöönud emaspuuk muna larv nümf täiskasvanud puuk. Elutsükli normaalseks läbimiseks peavad puugid larvi, nümfi ja täiskasvanud puugina üks kord verd imema. Puuk suudab imeda sadu kordi rohkem verd, kui ta ise kaalub. Söömine lõpetatakse, kui keha tagaosa on verd pilgeni täis. Täiskasvanud isaspuuk siiski verd ei ime. Rohukõrtel istudes ja ohvrit oodates on puugid oma tegevuses küllalt kärmed ning suudavad end kiiresti mööduva looma või inimese külge „haakida“, et siis inimese või looma nahal endale toitumiseks...
Sebrad Loomad savannis Jaanika Jänes Elukoht Sebrad on Aafrika loomad. Elavad peale savannide ka veel rohumaadel, mägedes ja mujal. Keenia, Etioopia, Lõuna-Aafrika Kiired loomad Võivad galopeerida kuni 65km/h Pääsevad lõvide eest Karvad ja nahk Igal sebral unikaalsed Arvatakse, et triibud peletavad putukaid ja on kamoflaaziks. Hoiab liigse soojuse eest Sotsiaalsus Sotsiaalsed loomad Kari võib ulatuda tuhandete liikmeteni Hoolitsevad üksteise eest Suhtlevad üksteisega kehakeele ja häälitsustega Tänan kuulamast!
Läänemeri Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on LõunaLäänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri on üks maailma saastatumaid meresid. Läänemeri on kergelt haavatav järgmiste tegurite tõttu: madalus, veevähesus ja halb veevahetuvus. Läänemerre tuleb uut soolast hapnikurohket vett kitsaste Taani väinade kaudu vaid aegajalt, ilmast sõltuvate sissevooludena. Magedat vett lisandub paljudest jõgedest. Jõevesi sisaldab rohkesti toitaineid, näiteks lämmastikku ja fosforit. Läänemere valgalal ehk alal, millelt meri kogub oma vee, elab üle 85 miljoni inimese. Inimtegevus heitveed, põllumajandus, tööstus, transport ja energiatootmine kurnab Läänemerd....
väetatakse. Mulla omaduste parandamiseks kasvatakse põldudel 3-4 aastat põldheina, seejärel taas teravilja või muid kultuure. Liigniisketel põldudel tehakse maaparandust. Järjest rohkem tegeldakse meil mahepõllundusega ei kasutata mineraalväetist, vaid sõnnikut. 2. EEESTI MULLAD Mullaks nimetattakse maismaa pindmist kobedat kihti, mis on kujunenud elusa (taimed, mitmesugused loomad ja mikroorganismid) ning eluta (kivimid) looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mulda mõjutades same suunata taimede kasvamist ja arenemist. Mullalt, mis suudab hästi varustada taimi vee, õhu ja toitainetega, saadakse kõrgeid sake. [9., lk.38] 4 Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik
Causes: *The main cause of animal extinction, without doubt,is human demand, either for animal resources directly, or for the natural resources of the animals' habitats. *In addition to that, there are other indirect causes caused by human activities. *Habitat loss: Is considered to be the main cause for animal extinction. Humans are clearing our forests for wood and timber. The foodchain is disturbed and animals will die. *Wildlife trade: Poaching and wildlife trade are another common threat to animals. International wildlife trade has also been linked to drugs trade. The most common anilmal trade is pet trade, such as orangutangs. Animals are also killed for fur(tigers, leopards, cheetahs) *Climate change: It has been recently suggested that warmer global temperatures may be affecting animals. In fact, it has been suggested that the golden toad became extinct because of the warmer climate. The Animals *T-REX: Tyrannosaurus rex was on...
metsvinti, mets-lehelindu ning väike-lehelindu. Loodusliku ilmega vanades segametsades ja metsatukkades pesitsevad arvukalt paljud röövlinnud ja rähnid nagu väike-konnakotkas, kanakull, herilaseviu, lõopistrik, kõrvukräts, händkakk, laanerähn ja valgselg-kirjurähn. Looduspargi niitudel ning soistel aladel on elupaiga leidnud nõmmelõoke, rukkirääk, põldpüü, jõgi-ritsiklind, sookurg. Loomastik Loomad Selline maastik on soodne elamiseks metskitsele, rebasele ning halljänesele. Viimasel aastakümnel on täheldatud ka vanades metsades elutseva ilvese ning ojasid, järvi ning vaiksevoolulisi jõgesid asustava kopra arvukuse tõusu. Vetevõrk Looduspargi alal ning lähistelt saab alguse kaks jõge - Väike Emajõgi Pühajärvest ning Elva jõgi Valgjärvest. Looduspargis on 65 järve ( kõrgustikul 130). Järved on enamasti väikesed ning
Põllumajandus 9.klass Märtin Post Põllumajandus koosneb • Loomakasvatus • Linnukasvatus • Taimekasvatus • Saadused Loomakasvatus jaguneb • Piimaveisekasvatus • Lihaveise kasvatus • Seakasvatus • Lamba- ja kitsekasvatus • Hobusekasvatus Piimaveisekasvatus • Tegeleb piima tootmisega • Tuntumad tõud Eestis on: Eesti Holstein, Eesti Punane ja Eesti Maatõug • Vajab palju hooneid • Vajab sööta: hein, silo, odrajahu, soola(mineraale) • Mida suurem kari seda rohkem maad on vaja Tõud Eesti Holstein Eesti Punane Eesti Maatõug Lihaveisekasvatus • Tegeleb loomaliha tootmisega • Tuntumad tõud: Hereford, Limusiin ja Aberdiin-Angus • Vajab sööta rohkem kui piimaveised • Hooneid on vaja vasikate jaoks • Suuri karjamaid on vaja Tõud Hereford L...
arvuga tuhatjalgne. Tollipikkustel emasloomadel ligi 600 jalga, isastel piisab aga vähematest. Illacme plenipes Tuhatjalgsed Jalarohkus on tingitud maa- alusest eluviisist ja vajadusest pidevalt ronida. Kehakarvad toodavad siidi. Silmadeta elukal aitavad teed leida suured sarved. Suu on vähearenenud. Allikas: EurekAlert! Pimekalal on sisemine kell Valguse muutumisest seavad loomad paika oma ööpäevarütmid. Palju küsimusi aga on tekitanud, kas ka igipimedas elavatel loomadel on ka kell. Küsimusele vastuse leidmiseks on tehtud katseid. Vastuse leidmine küsimusele Uuringutest selgus, et tõepoolest on selline kell ka igipimedas elavatel loomadel. See kell aga sätitakse õigeks söömaaegade järgi. 24 tunni asemel on perioodi kestvuseks 47 tundi. Koopakalal on valgustundlikud valgud. Valgustundlikud valgud aga kahjuks on veidi muteerunud.
Tundra taimed ja loomad MHGto edit Master subtitle style Click 8B Hans-Erik Tõnissoo 28.12.12 Tupp-villpea Sugukond: Lõikheinalised Perekond: Villpea · Valgete villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige tavalisem ja ilmselt ka kõige kergemini äratuntav taim · kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. · Kasvab enamati mätastena 28.12.12 28.12.12 Hallsamblik Perekond: Hallsamblik Sugukond: Samblikud · Kasvab puuokstel ja tüvedel · Harilik hallsamblik on üks kõige tavalisemaid samblikuliike Eestis · Vastupidavam õhureostusele kui enamik teisi samblikke, mistõttu ta on valdavaim samblikuliik linnades · Väga levinud taim tundras 28.12.12 28.12.12 Pohl Sugukond: Kanarbikulised Perekond: Mustikas · Hõredate männimetsade taim · Paljuneb nii seemnetega kui ka risoomidega · Kasvab õhulise m...
GMO loomad ja taimed Ragnar Parv Aap-12 GMO? Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on selline organism, kelle pärilikkusetegureid (DNAd) on muudetud biotehnoloogia abil geenitehnoloogilisi võtteid kasutades ehk viisil, mida looduses ei esine. Teatud geenid viiakse ühelt organismilt teisele üle ja seega kandub üle ka mingi uus tunnus, nt hakkab taim ise sünteesima valku, mis on putukatele mürgine Milleks Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM- kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Kuidas GMO-sid luuakse? Bakterite abil „DNA püssi“ abil antibiootikumiresistentne markergeen DNA osake – promootor. Kus kasvatatakse GM põllukultuure kasvatatakse praegu 29 riigis kokku 160 miljonil hektaril ja sellega tegeleb 16.7 miljonit põllumeest. 2...
Gustaf Adolfi Gümnaasium Karl Anders Vaikla 3B klass õp. Raili Pukk Referaat Ussid ja Aafrika loomad Tallinn 2005 Gepard Lühikest maad joostes on gepard kõige kiirem loom maismaal. Gepard saab nii kiiresti jooksta tänu erilisele kehaehitusele. Painduv selgroog võimaldab sellel suurel kassil pikkade hüpetega edasi tormata. Seejuures on abiks teravad küünised, mis nagu ogad maapinda haakuvad ja gepardil väga kiiresti joosta aitavad. Erinevalt teistest kaslastest ei saa gepard küüsi sisse tõmmata. Gepard on lühimaajooksja, tal puudub vastupidavus
Transgeensed taimed Geenitehnoloogia edusammud võimaldavad luua muutliku pärilikkusega taimi. Selle tehnoloogiaga proovitakse lahendada väga olulisi probleeme. Põllumajanduslikud eesmärgid Tarbekvaliteedi parandamine Tõstmaks taimede vastupidavust Taimedesse on viidud isegi loomade geene, nt neid, mis aitavad võidelda viirushaiguste vastu. Transgeensed loomad Esimene transgeene loom oli hiir, kellesse viidi inimahvi geen. Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimesel esinevate pärilike haiguste uurimiseks. Selliste loomade abil toodetakse ka mõningaid inimese raviks vajalikke valke. Transgeensed kalad kasvavad liigikaaslastest kaks korda suuremaks.
jätavad siis oma valminud seemned uut vihma ootama. Sageli on neil ka suured eredavärvilised õied ja oma õitsemise ajal muudavad nad kõrbe välimuse tundmatuseni see on vaid üks suur ja õitsev väli (Tartu Ülikool, 2017). 3. Kõrbeloomad Loomad, kes elavad kõrbes, peavad võitlema raskete tingimustega. Loomi mõjutavad tugev kuumus, põletav päike ja veepuudus. Kõrbeloomad on kohanenud rasketes tingimustes: mõned loomad ei joo kunagi, nad saavad vajaliku vee näiteks seemneid süües. Teised loomad veedavad suurema aja päevast maa-all kuumast päikesest eemal. Vilgas liikumine algab hämaruse saabudes. Kõrbes on vähe suuri imetajaid. Suured imetajad pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Nad on liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Kõrbes on palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke.
Maria Kozlova LÕE-1 Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad
(pildil ribadeks rebenenud). Velvitsia võib elada mitusada aastat ja õitseb vaid korra elu jooksul. Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides. Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks. Sinna, kus datlipalm kasvama hakkab, tekib kindlasti oaas. Kõrbetes elavad loomad Loomad, kes elavad kõrbes, peavad võitlema ellujäämise nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega. Tugev kuumus, põletav päike ja veepuudus on mõned neist raskustest, mis kõrbes ees ootavad. Selle vastu on kõrbeloomadel kujunenud mitmed kohastumused: mõned loomad ei joo kunagi, nemad saavad vajaliku vee seemneid süües (mõned neist sisaldavad isegi kuni 50% vett). Teised loomad on kohastunud veetma suurema aja päevast maa-all kuumast päikesest eemal
Bruno Pähkel 8.c 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................lk2 Mis on tundra?.....................................lk3 Tundra asukoht ja kliima......................lk4-5 Tundra taimed......................................lk6 Tundra loomad.....................................lk7-8 Inimesed ja keskkonna probleemid....9 Kokkuvõte.........................................10 Kasutatud kirjandus.........................11 MIS ON TUNDRA Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Tundrat võib jagada kaheks: 1. arktiline põhjapooluse lähedal 2. mägitundra e
Jäävöönd ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peami...
TARTU VEERIKU KOOL New Guinea animals and plants Koostaja: Tauri-Viljar Vahesaar Juhendaja: Priit Pensa Tartu 2009 Table of content Introduction................................................................................................................................................3 The forests of New Guinea .......................................................................................................................5 The problem with trading wildlife.....................................................................................................6 Animals of the lowlands....................................................................................................................8 Reptiles.......................................................
Mõnedel taimedel lihavad varred või lehed niiskuse hoidmiseks Tüüpilised kõrbetaimed Saksauul Liivaakaatsia Puju Kaktused Kaameliastel Aaloe Piimalilled Agaav Velvitsia Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Varjevärvus Öine eluviis Läbivad suuri vahemaid Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse Osad loomad teevad suveuinakut Tüüpilised kõrbeloomad Kaamel ( dromedar e. üksküürkaamel ja baktrian e. kaksküürkaamel) Skorpionid, ämblikud, putukad Närilistest suslik, liivarott, liivahiir jt. Roomajatest kobra, gürsa, eefa, sisalikud Kiskjatest kõrberebane e. fennek, saakal, hüään, koiott Antiloop, gasell Inimtegevus kõrbes Hõre asustus Elatakse oaasides ja jõgede( Niilus, Niiger, Amudarja, Sõrdarja) orgudes
raipe järgi - see "aroom" peibutab tolmeldavaid putukaid. Sumatra saarel kasvaval arnoldi raitlille õie läbimõõt võib olla pool meetrit. Ekvatoriaalsetes vihmametsades elavad loomad Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt
Parasvööde Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40. ja 65. laiuskraadi vahel, nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral. Parasvöötmes eristatakse merelist ja mandrilist kliimat. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Seal on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lume asemel sajab rohkem lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, sest niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad....
Kõrbeks peetakse alasid, kuid sademete hulk on alla 250mm. Pinnase järgi jaotatakse kõrbed liiva-, kivi-, savi-, lössi ja soolakõrbeteks. Suurimad kõrbealad asuvad troopilistel ja lähistroopilistel laiustel. Neid nim. ka kuumakõrbedeks. Kõrbeid esineb ka parasvöötmes mandrite sisealadel ja mäestike tuulealustel külgedel. Suurtel kõrbealadel valitsevad suurema osa aastast laskuvad õhuvoolud, mis selge ja päikselise ilmaga tekitavad kõrgrõhkkonna. Mõned kõrbed asuvad rannikul, nt: Atacama kõrb Lõuna-Ameerikas, California kõrb Põhja-Ameerikas ja Namibi kõrb Aafrikas. Kõrbe teke võib olla seotud ka mäestike paiknemisega. Rannikuga paralleelselt olev mäeahelik takistab ookeanilt tuleva niiske õhumassi liikumist sisemaale. Kõrbeid leidub samuti parasvöötmes mandrite kuivemates osades, näiteks Gobi ja Karakumi kõrb. Troopilises kliimavöötmes on taevas pilvitu, õhk kuiv ja temperatuuri kõikumine suur. Suvepäeval võib temperatuur olla üle 50 kra...
mandril. Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid v.a. inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi nt. nokkloom ja sipelgasiil. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo närilisi ja käsitiivalisi. Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt. Kõik Austraalias kasvatatavad kodu loomad on eurooplaste toodud. Metsistunud küülikud on tekitanud suurt kahju karjandusele. Kukkurloomad Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki, kes elavad Austraalias, Uus-Guineas ja selle lähedastel saartel ning Lõuna-Ameerikas. Kõige väiksem kukruline, Pilbara ningauis, võib kaaluda ainult 2g, suured kängurud aga kuni 90 kg. Kukkurloomade sigimine erineb teiste imetajate omast. Imetilluke väljakujunemata poeg jätkab pärast sündi arengut ema kukrus
karvkattega koer. Dodo oli ustav ja arg koer. Parlakad olid mõnitavad ja lõbusad linnud. Alecko oli kuri ja sõjakas lind. Kralefsky oli tark ja lõbus mees. Georg oli tark mees. Larry ja Leslie olid Gerry vennad. Margo oli Gerry õde. Ema oli nende ema. Roger oli Gerry pere lemmikloom. Spiro ja Theodores olid Gerry pere sõbrad. Kralefsky ja Georg oli Gerry õpetajad. Punks, Kööts, Dodo, Parlakad, Alecko, skorpionid, nastikud, kilpkonnad ja voodiämblikud olid Gerry loomaaia loomad Kommentaar: Raamat oli väga põnev, sest see rääkis loomadest ja kuidas neid püüda ja raamatus olid väga toredad pildid.
10.04.2008 Minu pere ja muud loomad Gerald Durrell Raamatu peategelane on Gerald Durrell(Gerry) Tähtsamad kõrvaltegelased on Spiro,Leslie,Margo,Larry,ema ja Roger. Lühikokkuvõte: Durrellide pere otsustas kolida Inglismaalt halva kliima pärast Korfu saarele elama. Esialgu asusid nad elama maasikaroosasse majja. Seal oli Gerry õpetajaks George, kellega koos hakti loodust uurima. Päeval, mil Larry teatas, et ta on kutsunud liiga palju külalisi, otsustati kolida suuremasse majja, mis oli tibukollane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
