Lisa ....................................................................................................................... 10 kogemus3. Raamatutarkust läbi töötades oli keskaja filosoofide Francis Bacon "Uus organon" (1620) ............................................................... 10 asendamatu tööriist aristotellik loogika. Aristotelese loogikatööd olid hilisematelt kirjastajatelt täie õigusega saanud koondnime "Organon" (kr organon `tööriist'). Bacon kahtles, kas aristotellik
Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse
määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast ning koosneb kolmest osast: kriitika — klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse, spekulatiivne grammatika — üldine märgiteooria ja metodeutika — kasutatavad meetodid. Ferdinand de Saussure`i pärandi lugu on kummaline ja teadusajaloos just mitte tavaline
Toomas Ruuben Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 1 instituut. Teemad Ülevaade DSP-dest, signaalitöötlusest, FPGA-dest Digitaalarvuti töö üldpõhimõtted Tehted kahendsüsteemis (+,-,*,/ jne) Erinevaid arvsüsteemid Peamisi loogikafunktsioonid (AND, OR jne) Loogikavõrrandid Trigerid, registrid, dekoodrid, multipleksorid, demultipleksorid, aritmeetika loogika seadmed jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 2 instituut. 1 Teemad Programmeeritavad loogikaseadmed CPLD, PLD FPGA FPGA (Field programmable gate array)arhidektuurid, tööpõhimõtted Arenduskeskkonnad (Verilog, VHDL) DSP versus FPGA Signaalitöötlusalgoritmid FPGA-s FPGA-de tootjad Laboratoorsed tööd www.xilinx.com www
organite omavaheline seos Berkeley arvates on kujutlus hävitatud. meteeriast tekkinud muuhulgas Descartes väidab, et hing asub eksliku arvamuse tõttu, et näärmes, mis asetseb kõige abstraktsed ideed on olemas. sügavamal aju keskel. Tema loogika seisneb selles, et kõik ülejäänud aju osad on kahekaupa kuid seda nääret on vaid üks. Kui näärmeid oleks kaks nagu teisi ajuosi või nagu silmi ja kõrvu, esitaksid meeled hingele ühe asja asemel kaks. kuid Berkeley eitab täielikult materiaalsuse eksisteerimist, ta küll usub, et
Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteem(peaaju, seljaaju) ja piirdenärvisüs(närvid). Autonoomne ns(siseelnudite, sisenõrenäärmete, südame, veresoonte talituse regul)tahtele allumatu. Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Närviprotsessid on erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähenab vasaku ja parema ajupoolkera erinevusi. Vasak(analüütline infotöötlus, teadfus, arvutamine, kirjutamine, kõne, loogika,paremakäelisus), parem(sünteetiline infotöötlus, ruumilisus, kujutlusvõime, kustimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus). Arengupsühol uurib: * millisel moel, millises järjekorras ja millise kiirusega toimuvad muutused munaraku viljastamise hetkest inimese surmani. *kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus,keskkond ja kavatus. Vastsündinu oskab: keerata pead inimhääle suunas, tunda ära ema hääl, eristada ema lõhna.
1. Loov ehk poeetiline 2. Praktiline ehk eetiline 3. Teoreetiline ehk filosoofiline teamine 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest Taevased: Kehalised: füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia Kehatud: teoloogia, psühholoogia, matemaatika Maised: eetika ja riigitarkus Tehnilised: loogika, dialektika, retoorika 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab ekistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Aristoteles filosoofia algab imestusest. Hegel ja Heidegger filosoofiaga ei saagi algust teha, me kas oleme alati selle sees või jääb see meile alati võõraks. Descartes radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. Kui jääb järgi midagi, milles
Vastused 1. loengu kohta Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas järmised teadmise tüubid: loov teadmine (oskus luua midagi), praktiline teadmine (teadmine, mis võimaldab õnnelikult ja hästi elada, Aristoteles nimetas seda ka eetiliseks teadmiseks), teoreetiline teadmine (teadmine sellest, mida ei ole vaja millegi muu jaoks kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus tarkusest on teadmine jumalikest (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia, matemaatika, teoloogia, psühholoogia) ja inimlikest (eetika, riigitarkus) ja tehnilistest (loogika, dialektika, retoorika) asjadest. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selle...
Uusima käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis suhkrutõbi. Looming Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja hindajana ning kapellmeistrina, kuid mitte heliloojana. Tema kuulsus heliloojana jäi väikeseks suuresti seetõttu, et ta toimetas oma eluajal trükki vaid neli teost. Teoseid kokku on üle 1000, tingitud töökohustustest, mistõttu pidi ta iga nädal kirjutama vähemalt ühe teose. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel. Üks tuntuimaid neist on Matteuse passioon ja Johannese passioon, samuti Talupoja ja Kohvikantaat. Kõik klaveriõppijad harjutavad tema ,,Hästitempereeritud klaveri" järgi, mille ta kirjutas oma laste klaveriõpinguteks. Samuti on Bach tuntud fuugameistrina.
Koostas Tairi Murel ÜLEVAADE HEINO LIIMETSA ELULOOST Sündis 1928.aastal Võrumaal VanaAntsla vallas Perajärvel. Tal oli 2 õde ja venda. Heino Liimets õppis Saru Algkoolis, Taheva Algkoolis, Valga Gümnaasiumis ja TRÜs Ajalooja keeleteaduskonnas. Paralleelselt ülikooliõpingutega töötas loogika ja psühholoogiaõpetajana Tartu Õpetajate Instituudis, Tartu Muusikakoolis ning Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Üliõpilastele luges didaktika, kasvatusteooria, kõrgkoolipedagoogika ning psühholoogia kursuseid. Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985).
Visuaalne kunst oli religiooniga seotud, kuid aja jooksul kujunes omaette väärtuseks. Kreeka kunst arenes välja umb aastaks 600 e.Kr ning sellele järgnes 3 perioodi: arhailine, klassikaline ja hellenistlik. Arhitektuuri tähtsaimaks ülesandeks oli ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulse põhiplaaniga. Sammas on Kreeka arhitektuuri iseloomulikum detail, tal on 3 põhiosa (baas, tüves, kapiteel). Konstruktiivne loogika üksikosade sõltuvus. Arhitektuuris eritatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintos. Dooria stiil on vanim jässakad ja madalad sambad Joonia hilisem, peenem ja elegantsem, kogumulje ehitistest on kergem ja rikkalikum. Korintos erineb jooniast ainult sambakapiteeli poolest. Sambad on saledad ja kõrged. ETRUSKI KUNST Levis 8-3 sajandil e.kr praeguse Itaalia alal. Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid
Selle liikumise eesmärk oli seista vastu modernismi lihvitud elegantsusele. Sottsass ja tema kaasaegsed armastasid julgeid värve, irooniat, asjade tavapäraste mõõtmete moonutamist ja kitsi. 1980ndatel lõi Sottass antidisaini liikumise Memphis, mis sai oma nime Bob Dylani kuulsa laulu järgi. Maailmavaatelt oli Sottsass sildade põletaja. «Tulevik saab alata vaid siis, kui minevik on täielikult hävitatud, selle loogika on saanud tolmuks ning alles jäänud vaid nostalgia,» on disainer öelnud. Minevikupärandist oli Sottsassile kõige tähtsam tema isa, tuntud itaalia arhitekt Ettore Sottsass Sr. Erinevalt nooremast Sottsassist pooldas isa funktsionalistlikku ja ratsionaalset maailmavaadet arhitektuurile ja disainile. Nooremale Sottsassile oli funktsionalim igav tema meelest pidi disain olema eelkõige sensuaalne ja huvitav.
Aristoteles aga oli tuntud oma sidemetega Makedoonia õukonnas ja nii esitatigi talle süüdistus jumalasalgamises. Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust). Aristoteles aga, erinevalt Sokratesest, kasutas tolleaegset õigust lahkuda Ateenast enne kohtuprotsessi, kuid juba õige pea ta suri pagenduses. Võib-olla ta koguni mürgitas end. Aristotelese teaduslik pärand on rikkalik, tema teosed hõlmavad pea kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika jne. Minu arvates oli Aristoteles hea inimene, sest ta oli küllaltki heasüdamlik mees ja loomulikult ka tark. Ta oli nõus olema õpetajaks Aleksander Suurele ja rajas ka omaenda kooli. Tema üheks suureks plussiks oli ka veel see, et tal ei olnud finantsilisi probleeme.
või siis teise virtuaalsesse objekti. Funktsioonid Sündmuste süsteem ja käitumised (Event system and behaviors) Põhiline meetod kuidas programmeerida mänge ja rakendusi Construct 2-es on läbi ’event sheets’ ehk sündmuste lehtede kaudu. Igal sündmuse lehel on nimekiri sündmustest, mis koosnevad olukorra seisundist või mingisuguse asja valla pääsemisest. Kui need tingimused on täidetud saab läbi viia tegevusi ja ülesaindeid. Sündmuse loogika nagu OR ja AND ning ka alam-sündmused lasevad raskemaid süsteeme programmeerida ilma, et peaks õppima rasket programmeerimiskeelt. Gruppe saab kasutada selleks, et lubada ja keelata mitmeid sündmusi korraga ja ka selleks, et sündmusi organiseerida. Objekti tüübi valimine Kui lisades sündmusi, laseb see kasutajal täpsustada olukordi või kontrollida, et iga objekti tüübi ülesanne on paigas enne kui sündmus pannakse käima. Sündmusi saab
kaua tal veel elada on jäänud Ta nautis igat Clerfaytiga veedetud päeva, ent ometi jättis ta väliselt külma mulje Kui Clerfayt suri, arvas Lillian, et see on ebaaus, sest hoopis tema oleks pidanud surema Tsitaate teosest ’’Kui kell kukub, ei aita ka kõige ilusam nimi.’’ ’’Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada.’’ ‘’Naiste loogika ei ulatu iial kaugemale viimasest vastusest, kõik eelnev pühitakse minema, nagu poleks seda olnudki.’’ ‘’Kahju pole kaugeltki nii traagiline sõna kui arvatakse. Lootus on aga hoopis traagilisem sõna kui arvatakse.’’ Tänan vaatamast!
● Kirjandus ● Geograafia ● Vene keel: suuline ja kirjalik ● Ajalugu ● Füüsika ● Konstitutsioon ● Astronoomia ● Matemaatika ● Keemia ● Algebra Matemaatika ● Psühholoogia ● Geomeetria ● Trigiomeetria ● Loogika ● .............. keel ● Joonistamine ja joonestamine ● Laulmine ● Kehaline Kasvatus ● Kirjate hnika ● Kirjatehnika ● Tööõp ● Tööõpetus etus Loodan, et sulle jäi midagi meelde. Õpetaja loeb nüüd 1-2 juttu ja teie kuulate. Kui on teil kõk osad võetud on viktoriin.
Olla eestlane Referaat Eestlane olla on absurdne – inimesed tõlgendavad seda lauset erinevalt. On inimesi, kes mõistavad absurdse all mingisugust negatiivset või tobedat nähtust. Tegelikult pole sel vahet, kuidas absurdsust mõistetakse, sest mõttelõnga edasi arendades jõuame selleni, et absurdsus võib endast kujutada hoopis midagi uhket või heroilist. Kõige märkimisväärsemad teod sünnivad alati absurdiga kõrvuti olles. Heaks näiteks sobib siin kohal Kreutzwaldi loodud eestlaste eepos „Kalevipoeg“. Kreutzwald lõi „Kalevipoja“, olles ise arvamusel, et eestlased on väljasurev ja tulevikuta rahvas. Absurd, kas pole? Selles absurdsuses elame Eestis tänapäevalgi. Rein Taagepera on kirjutanud, et eesti rahva suurus läheneb sellisele kriitilisele piirile, millest alla poole laskudes pole meil enam võimalik eksisteerida täismõõdulise rahvusena. Tegelikult olem...
Pangarakendused, telekomirakendused jne Reaalsed lao- ja tellimissüsteemid Firma andmebaasid Firma süsteemide sidumine ... TTÜ Majandusteaduskond Elektroonikud Küberneetika instituut Tartu Statistikud Arvutusmeetodite teoreetikud Muud matemaatikud ITK TTÜ Tartu Ettevõtted Loeng 2 Loogika on teadus mõtlemise alustest. Loogika uurib mõtlemise paratamatuid aspekte ehk seda, mis üldse teeb mõtlemisest mõtlemise ehk õige mõtlemise ehk seda, mida ja kuidas üldse mõelda saab. Informaalne loogika: teatud vaidlusmeetodite analüüs. Formaalne loogika: reeglisüsteemid ja algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide uurimine. Arvutid on mõtlemise masinad.
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure
06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle. JO: Malle käib Kallega.
eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloogia (Morris). Igal juhul on semiootika ratsionaalne C. Ginzburg võrdleb semiootikat haiguste ja kriminalistikaga ei haigused ega kurjategijad ei saa märke/jälgi jätmata jätta. Haigus = kurjategija mõlemad jätavad jälgi. Platon: Kuidas märgid midagi tähendavad on need loomulikud (Haigussümptom) või kokkulepitud. Semiootikat (märke) kasutatakse kõikides kultuurides, semiootika ei teki iseseisvalt.
Väikseim võimalik komponentide arv Loogikaskeem realiseeritakse kristalli pinnal ja loogikaelementide tihedus on suur Turvalisus Puudused: o Pikk juurutamise ja prototüübi valmistamise aeg o Väikeste seeriate korral suhteliselt kulukas o Kogu disain vajab kalli spetsiaalse tarkvara olemasolu Üks on väga paindlik, aga aeglane, teine väga kiire, kuid tülikas teha muudatusi. Kahe äärmusliku võimaluse vahel on programmeeritav loogika. Programmeeritav loogika. St mitte protsessoris täidetava programmi kirjutamist, vaid riistvara tooriku konfigureerimist oma rakenduse järgi. Head omadused: Realiseerimine, muutuste tegemine ja edasiste laienduste lisamine on lihtne Kättesaadavus on hea Komponentide ja kõige juurdekuuluva hind on soodne Tarkvaras on olemas mugavad realiseerimise vahendid Laia leviku tõttu on palju kogemusi programmeeritava loogika kasutamiseks
Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes me oleme hingeliselt? Kas inimese hing on teiste omadest isoleeritud, piiritletud ja muutumatu? Milline on igavik-kas oleviku, mineviku, tuleviku ,,summa" või antud hetkes elamine, igavene ,,nüüd"? 6.Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? 7.Milles erinevad objektiivse ja subjektiivse idealisti maailmavaade? Objektiivne- kõik me oleme sellised nagu me tajume Subjektiivne- kõik me oleme tahte kujutised 8.Mis on loogika ja mida tähendab loogiline? Loogika on mõtlemiseteadus. Loogiline- mõtlemiseks õige 9.Mida kujutavad skeptik ja skeptitsist? Skeptik- vaatleja, uurija Skeptitsist- kahtlusmeetodi kasutaja 10.Mida tähendavad stoiline inimene ja epikuurlane tänapäevases tähenduses? Stoiline inimene on inimene, kes hoiab külma rahu ja on võnkumatu. Epikuurlane on elupõletaja. 11.Mis on sokraatiline meetod ja milles seisneb selle efekt?
õnneotsingutest. Jutustuse iga peatükk moodustab omaette novelli. Peatükke ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Zadigil on kõik eeldused õnnelik olla. Ta on ilus, tark, haritud, suuremeelne ja lisaks kõigele rikas. Kuid tema positiivsed omadused on ta hädade ja kannatuste allikaks. Ta juhindub mõistusest kuid maailma valitseb rumalus. Kõik mis Zadigiga toimub on hämmastavalt mõtetu ja ebaloogiline. Teda ümbritseval kurjal on aga oma loogika ja süsteem. Inimesed ja sündmused millega Zadig kokku puutub, annavad talle alati ainet mõtisklusteks. Ta püüab tabada elu mõtet, tunnetada ümbritsevat maailma ning teeb igast oma seiklusest järeldusi, mis puudutavad elu tervikuna. Olulised on ingel Jesradi sõnad, ta õpetab Zadigile, et pole sellist kurja, mis ei sünnitaks head, et täiuslik kord on võimalik ainult seal, kus igavesti elab kõrgem olend. Meie ebatäiuslikus maailmas aga on pahe ja kuritööd vältimatud
Kreeklastest mõtlejate ehk filosoofide peamiseks huviobjektiks oli maailmakõiksuse tekkimine. Kuidas see võimalik oli? Esimene teadaolev filosoof Thales, tegutses 6.saj(Mileetos), ta leidis, et kõige olemasoleva algaineks on vesi. Thalest peetakse mitte ainult kreeka filosoofia vaid ka Kreeka teaduse rajajaks. Anaximandros Apeiron-see on alati olemasolnud ja ka igikestev algaine, millest kõik on tekkinud. Järgmised filosoofid on võtnud appi loogika. Demokritos võttis kasutusele mõiste athomos. Kirjeldab kõiksuse tekkimist aatomitest. Kõigepealt oli üks suur tühjus ja selles hõljusid süsteemitult väikesed aineosakesed- aatomid. Aatomid aeg-ajalt omavahel põrkusid ja moodustasid aatomiteahelaid ja need ahelad omakorda erinevalt kombineerudes moodustasid kõik olemasoleva. Inimhing koosnes eriti peenetest aatomitest ja kui inimene suri, siis tema arvates aatomiteahel lihtsalt katkes
Uss/ ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Tavaliselt üritab varjata enda olemasolu. Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus. Varad Arvutis salvestatud andmebaasi väärtus võib sageli ületada pangaseifi sisu väärtuse. Loogika pomm on trooja hobune, kes teostab siis, kui konkreetsed tingimused. Käivitab loogika pommid saab hõlmavad muuta faili, klahvivajutused, eriti seeria või kindlal ajavahemikul või kuupäeva. Viirus e. arvutiviirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Võltsing laias tähenduses hõlmab võltsitud objektide lisamist infosüsteemi, sõnumite reprodutseerimist vääras kontekstis, sõnumi saatmise või saamise salgamist. Social engineering, in the context of information security, refers to psychological
teda enam tähele. Tuleb välja sama olukord, mis Piaget´ katsetes, kus laps ei suuda mõelda teise inimese vaatenurgast (Hetherington, Parke 1986: 356). Samas võib ka väita, et laps oli tol hetkel lihtsalt rahutu, kuna oli õhinal peitusemängust. Arvatavasti ei saa aga rahutuse alla ajada asjaolu, et kui Morten ei leidnud venda üles, vaatas laps kohe aknast välja, eeldades, et vend on korterist välja läinud, kuna laps ei leidnud teda seest. Lapse loogika kohaselt on temal alati õigus ehk kui tema inimest korterist üles ei leia, pole teda ka kindlasti seal. Sellest tulenes ka lapse küsimus vennale, et kus ta peidus oli, kui vend oli äsja peidust välja tulnud. Peitusemängust tuli välja ka see, et laps on hea õppimisvõimega. Laps peitis sel korral samasse kohta, kust eelmine kord ta ise oma venda üles ei leidnud. Järelikult toimetas laps loogika järgi, et kui ta venda eelmisel korral üles ei
Semiootika Sügissemester 2010 Mihhail Lotman 1. Loeng 2. september 2010 Thomas A Sebeoki õpikud: Signs: An introduction to semiotics. Toronto 1994. Ungarlane, uuris soome-ugri keeli. Daniel Chandler. Semiotics the basics. London 2002. Semiotics for beginners. SAAB NETIST!!! www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B Soovituslik: 1) 2) sõnastik käsiraamat 3) teooria Juhatus semiootikasse: Paul Cobley; Liza Jansz Ch.W.Morris – Semiook Märk (kandja) M Tähendus D Interpretaator (närkaja) I M-D-I-T-K Tõlgendus T Kontekst K (LIIVA sisse, VEE sisse) jäljed jrk Feromoonid on märgid, mida me ise ei tunneta. Interpretaator pole in ise. Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korv...
käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Aristoteles (384 eKr Stageira 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Publius Vergilius Maro (15. oktoober 70 eKr Andes 21. september 19 eKr Brindisi) oli rooma kirjanik.Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Marcus Tullius Cicero (3. jaanuar, 106 eKr 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator,
Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. Aristoteles (384 eKr Stageira 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika,esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias.Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi
kõik kreeka keelest lähtudes. Süsteemi oli vaja selleks, et taastada ning säilitada klassikalist kreeka keelt, mis oli suuremas osas ära rikutud Aleksander Suure valitsemisajal, kui kreeka keel levis kaugele üle endise Kreeka piiride. (Õim 2000: 8) Keskaja periood (5.13. saj) tõi keeleuurimisse põhimõttelise pöörde, nimelt keelt hakati käsitlema koos loogikaga ehk mõtlemisega ja retoorikaga. Tähelepanu keskpunkti tõusiski keele ja loogika seos, ehk teisiti öeldes nihkus fookus vormilt sisule. Keskaja keeleteaduse tunnusmõiste on spekulatiivsed ehk skolastilised grammatikad. Skolastikat mõisteti tollal teaduslike käsitluse esitamise ja argumenteerimise õpetusena. (Õim 2000: 8-9) Renessanssi periood (14.16. saj) oli Euroopa kultuuriloos murranguaeg. Sellel perioodil hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Tähtis polnud mitte üldine arutelu keele olemuse üle, vaid rahvuskeelte kirjeldamine
Aristoteles sündis 384 eKr Stageiras ja suri 7. märtsil 322 eKr Chalkis. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud tähtsat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles
• Loob projekti kava muutuvas keskkonnas määrates kindlaks eeldused ja hinnates riske; • Täpsustab tulemuslikkuse näitajad ja hindamise viisi, • Loob tingimused järgnevale projekti monitooringule ja hindamisele. 1 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Loogiline maatriks Sekkumis- Kirjeldus Saavutamise Kontrolli Eeldused ja loogika indikaatorid meetodid riskid Üldine eesmärk Otsene eesmärk Väljundid R: tegevusi ei viida läbi planeeritud ajagraafiku järgi Tegevused E: motiveeritud lapsevanemad
Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa. Sellele suunale pani aluse John Watson. Humanistlik lähenemissuund keskendub inimes sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseakutuatsioon.
Osts. tähendab siinkohal ostsillosgraafi sisend-väljund-plaati. Andmeülekande parameetrid: paketi kestus 10000 ms diskreetimisperiood 30 ms signaali kestus 2,969 s max pinge 1,00V 2. Signaalide RD ja TD ostsillosgrammid kohaliku klaviatuur-ekraan andmevahetuse korral Mulle määrati edastamiseks sümbol '3', mille edastamiseks - start bitt 0 ASCII koodiks on 1100110 + paarsuskontrollibitt 0 + kaks stopp-bitti 11. Kokku tuleb põhimõtteliselt signaaliks (negatiivne loogika '0' on kõrge pingenivoo): U '0' '1' t 0 11 00 110 011 Joonis 1 Ostsillosgrammist on välja filtreeritud sagedused, mis suuremad 20kHz-st. Ostsillosgramm ise on antud Lisas1. 3. Nullmodemi ühenduste skeem Nullmodemi korral tuleb klemmplaadil suunata ühest arvutist lähtuva Tx (Transmit signal) ühendus teise arvuti Rx (Receive signal) ühendusega kokku.
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiioni? Mario Tromp, 10A Me kõik õpilased käime koolis ühel eesmärgil - saada targaks ning omada head haridust. Selge on aga see, et selleks tuleb kõvasti pingutada ning mõista, et haridus omandatakse endale, mitte kellegile teisele - vanematele, õpetajale. Kuidas aga tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Tihti on algklasside õpilastel sellised programmid, kus heade hinnete eest saadakse erinevaid meeneid või taskuraha. See on heaks motivatsiooniks, kuid kas see on õige? Kindlasti mitte, juba väikesed koolilapsed peaksid mõistma, et õpitakse ju vaid iseendale ning oma tulevikku silmas pidades. Kahjuks on väga palju just selliseid inimesi, kes sellest aru ei saa/ei ole saanud ning neid võib näha tänavapildis kurbades värvides. Kui aastaid tagasi võis tõesti ka ilma väga hea hariduseta saada korralikule töökohale nin...
püsimine) · Värvid pöörduvad ja pöördumatud värvid, valatavad sisemiste pigmentidega värvimine Plastmassid · Polümeerid ja polükondensaadid · Termoplastid ja termoreaktiivid · Töötlemine toodetakse kraanolitest, mis imporditakse mujalt. Sulatatakse üles ning siis valatakse vormidesse. Värvide jaoks lisatakse värvikomponente Tekstiilid · Liigitus kootud ja trikotaazid, 2 rühma. Kootud kindla loogika järgi on niidid paigutataud. Trikotaazid krässus niidi läbipõimimine, pikem niit. · Valmistamine saab erinevalt kokku panna, erinevaid värve kasutada ning see on eraldi teadus. Võimalik õppida kahte poolt, disaini poolt ning samuti tehnoloogia poolt. · Töötlemine tavaline õmblustöö. · Värvimine Kiupealne värvimine, ehk muster on ühel poolel. Eelduseks tugeva kinnituvusega värvid.
aastal Roger Penrose(Inglismaa) näitas, et üldrelatiivsusteooria kohaselt koondub omaenese raskuse all kollapseeruva tähe mass ühte matemaatilisse so lõpmata väiksesse punkti. Tihedus saab lõpmata suureks, nii et tekib singulaarsus, mille nimi on must auk. · Penrose'iga liitus Stephen Hawking. 1970. aastal näitasid nad ikka üldrelatiivusteooriast lähtudes et suur pauk oli tõepoolest samasugune singulaarsus, ainult et hoopis suuremas mastaabis. · Edasine loogika andis, et kui suur pauk algas väga väikestest mastaapidest, siis suurte mastaapidega üldrelatiivsusteooria ei ole piisav universumi algushetki kirjeldama ja vaja on ühendada suur ja väike relatiivsusteooria ja kvantmehaanika. Hawking kiirgus · Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". · Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. · Hawkingi kiirguse käigus tekivad musta augu
Sofia- tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia käib teoreetilise teadmise alla. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest. Tarkus on teadmine taevalikest ja maistest asjadest. Taevased asjad: kehalised asjad ( füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia ), kehatud asjad ( teoloogia, psühholoogia, matemaatika ) Maised asjad ( eetika ja riigitarkus ) Tehnilised asjad ( loogika, dialektika, retoorika ) 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Lähtuda meeleolust. Mitmed filosoofid on väitnud, et olulisem on alustada sellest, et tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles on öelnud, et filosoofia algab imestusest. Ka müüdid algavad imestusest. Ehk siis miks on asjad nii nagu nad on ja miks maailm on selliseks saanud nagu ta on
Tänaseks on AD arenenud kaugemale lihtsast kasutajaõiguste süsteemist ning koondab endas väga mitmekesist infot nagu näiteks kasutajaõigused ja kontaktinfo, kasutaja turvapoliitika, info organisatsiooni struktuuri ja kasutajagruppide kohta, kasutajale rakendatud standardtarkvarapoliitika, süsteemi lülitatud arvutid ning os, süsteemi lülitatud arvutile rakendatud turvapoliitika, süsteemiga liitunud arvutite aadresside info, süsteemis liikuvate sõnumite suunamise loogika jms. Kuna AD sisaldab palju olulist infot, tuleb seda infot dubleerida ja varundada. Lisaks on mõistlik kõikide süsteemide liigutamisel pilveteenuselt üht AD haldusmasinat pidada kohtvõrgus, et tagada ligipääs süsteemi ressurssidele ka internetiühenduse rikke korral. ADFS (Active Directory Federation Services) teenuse abil saab ennast korraga audentida mitmes veebirakenduses vaid ühe sisselogimisega. Ühinemisteenus lihtsustab juurdepääsu
Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Planeet Maa on meie kodu. Kõik me ju tahame, et kodus oleks võimalikult hea ja mugav elada, seega peame pidevalt midagi parandama ja täiustama. Kõige efektiivsem on maailma parandada üheskoos, mida rohkem on osalisi, seda kiiremini töö tehtud saab, lihtne loogika. Koostööd segab aga inimeste suhtumine teistesse. Eriti mõjutavad seda eelarvamused ja mõistmatus. Siinkohal saabki iga inimene ise maailma paremaks muuta, tuleb vaid oma mõttemaailma muuta. Eelarvamused tekivad iseenesest ja tavaliselt isegi ei mõelda, et see kuidas teise inimesega suheldakse on nendest tingitud. Suurt rolli meie arvamuses mängib ka meedia. Eriti praegusel ajal, mil pagulased on igapäevaselt meediapildis. Mustanahalisi kujutatakse kriminaalidena. Kujutage ennast korra
Too näiteid, kuidas reflekside uurimisega on võimalik hinnata ja ravida närvisüsteemi seisundit? Refleks on reaktsioon, mis annab ärritusele vastuse. Iga ajahetkel jõuab inimene väliskeskkonnast kui ka organismist väga palju mitmesuguseid ärritusi, millele aju reageerib reflektoorselt. 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem ajupoolkera? Vasak ajupoolkera: analüütiline infotöötlus, teadus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus. Parem ajupoolkera: sünteetiline infotöötlus, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. 3. Nimeta aju uurimise tänapäevaseid meetodeid? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? CAT- ajuhaiguste diagnoosimine PET-võimaldab uurida ajutegevust EEG-sellel meetodil uuritakse vastava seadeldiseabil peaaju bioelektrilist aktiivsust. 4
· Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega. · Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud grammatika, on jätnud jälje ladina keele õpetamise tavadele ning mõjutanud keskaja keelefilosoofia arengut. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb?
spetsiifilistest mõistetest (need pärinevad lõppkokkuvõttes tajust), siis peab see seisnema kogemusotsustuste vormis kehastunud mõistetes a priori. Ja siis peab kõigi erinevate viiside jaoks, kuidas kogemusotsustused vastavatele tajuotsustustele objektiivsuse annavad, olema olemas üks vastav kategooria. Järelikult, kui me oleme võimelised üles leidma kõik kogemus- otsustuste võimalikud vormid, siis oleme me leidnud ka kategooriate lõpliku loetelu. Kanti sõnul ongi formaalne loogika kõik otsustuse vormid põhiliselt õigesti ära kirjeldanud. Seejuures rõhutab ta eriti seda, et formaalne – või nagu tema ütleb: üldine loogika – on sündinud juba antiikajal ning kahetuhande aasta vältel põhiliselt muutumatuna püsinuna kujutab endast “lõpetatud ja täideviidud” teadust. See peaks andma usutavuse Kanti teesile, et formaalse loogika otsustuste tabel on täielik ja selle alusel võib loota ka sellele, et on võimalik avastada kategooriate täielik süsteem
mängis ta maha nii enda raha kui ka naise kaasavara ja elas sõprade toetustest. Ta kirjutas terve oma elu ühte teost ,,Kogutud teosed". Tsiteerimine : CP 2.228 (nagu pühakirja Jo 2, 16). Ta oli see, tänu kellele semiootika suurel määral taassündis. Vajadus selle järele polnud vaid Ameerikas. Ta uuris väga tähelepanelikult saksafilosoofiat. Filosoofia kategooriad: Kategooriaid võetakse laest nad on lihtsalt olemas. · kvaliteet · kvantiteet Peirce uus loogika on semiootika selle abil saab ehitada ükskõik millist teadmist. Peirce' kategooriad · Esimene on positiivne kvalitatiivne võimalus, iseeneses mitte mindagi enamat. See, mille abil võime teha vahet. = omadus esimene - esmassus · Teine On eksisteeriv asi ilma mingi muu olemise viisita peale eksisteerimise, kuid on määratletud selle esimese poolt. Asi, mis realiseerib esimese omaduse ja selle poolt määratletu, kui muud ei ole. teine - teisesus
oleks teistsugune. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Postmoderne religioonifilosoofia: Jumala eksistentsi tõestamise poolt argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest- jumalad tasapidi uskumise käigus saavad olevaks , sisenevad eksistentsi, muutuvad eksisteerivateks. Igasuguse religiooni filosoofia vastu laiemalt argument: loogika transtsendentsest kehtivusest- kui on nii, et jumal on kõikvõimas, siis kas jumal võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Me ei tea oma loogika piire. Me ei tea kas loogika kehtib selle maailma kohta, mille jumal on loonud. Kas jumal oleks olnud võimeline kehtestama teistsuguseid loogika reegleid? Usu ja mõistuse vahekord 1. Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)- ,,loomupärased"- võime jõuda loogikat rakendades- ja ,,ilmutuslikud"- kuidagi
lause mõiste. 4. Kreeka 1) filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Kreekas oldi teadlikud murdeerinevustest, suheldi võõraste rahvastega. Platoni ''Kratyloses'' on mainitud sõnade laenamist. ma ei saa aru mis asja siit palju puudu slaidid nr 2 Aristotelese põhihuvi oli süllogism (tuletamine loogika alusel). Tema loogika oli euroopaliku mõtlemise põhialus väga kaua. Aristoteles defineeris suure hulga abstraktseid termineid ja jagas kõikide sõnade tähendused järgmistesse klassidesse: *substants nt hobune, mees *kvantiteet nt kahe ''kubiti'' pikkune *kvaliteet kollane, grammatiline *suhe pool, topelt, suurem *koht turuplatsil *aeg eile *asend istub *seisund on relvastatud *tegevus lõikab, põletab *mõjutatus on lõigatud, on põletatud
..........................................................6 p-channel MOS........................................................................................................................6 Complementary MOS (CMOS)...............................................................................................6 bipolaarsed tehnoloogiad (Bipolar IC Technologies) .................................................................6 diood loogika (Diod Logic - DL).............................................................................................6 diood transistor loogika ( Diod Transistor Logic - DTL)........................................................6 transistor transistor loogika (Transistor Transistor Logic - TTL)........................................... 6 emittersidestuses loogika (Emitter-Coupled Logic - ECL)..................................................... 6
........................................................... 6 o p-channel MOS ......................................................................................................................... 6 o Complementary MOS (CMOS) ................................................................................................. 6 bipolaarsed tehnoloogiad (Bipolar IC Technologies) ................................................................... 6 o diood loogika (Diod Logic - DL) .............................................................................................. 6 o diood transistor loogika ( Diod Transistor Logic - DTL).......................................................... 6 o transistor transistor loogika (Transistor Transistor Logic - TTL) ............................................. 6 o emittersidestuses loogika (Emitter-Coupled Logic - ECL) ....................................................... 6
Mida annab inimesele haridus? Inimene õpib sünnist saati. Julgen väita, et haridustee algab juba lasteaiast. Esimeste mänguasjadega kaasneb nuputamine ja loogika kasutamine. Pärast lasteaeda suundume me põhikooli, kooliastmesse kus toimub enamus inimese kujunemisest. Uued sõbrad, teismeiga ja võibolla ka esimesed armumised. Selles elufaasis omandame me haridusliku baasi millega suundume edasi oma valitud teele, olgu selleks siis kas gümnaasium või kutsekool. Soovi korral läbime ka ülikooli. Just nii kulgebki meie haridustee. Eesti Vabrariigis on haridus tasuta ja väga kõrgelt hinnatud nagu ka vanal ajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
