Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Iseloom: keskmisest väiksemat kasvu, õilis ja heasüdamlik, armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oma vastaste suhtes aus ja õiglane, tänulik oma heategijatele. (Allikas nr. 4) Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. (Allikas nr. 1) Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr. Tema isa oli Makedoonia kuninga õukonnaarst On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav
fuugavormi ja viis selle kõrgeimale ,,Juudas Makabeus" tasemele.[32] Bachi loomingus on Lisaks veel: sügav emotsionaalsus ühenduses ,,Veemuusika" konstruktiivse mõtlemisega ning ,,Tulevärgimuusika" julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Bach on loonud üle 300 kirikukantaadi, ,,Johannese passion", ,,Matteuse passioon", ,,Jõuluoratoorium" Tähtsus Bachi muusika vaimsus ja Tema helikeel ühendam saksa, muusikaajaloos kompositsioonilised võtted on prantsuse, itaalia ja inglise
Milline filosoof väitis, et kuna kõik meie teadmised tulenevad aistingutest, siis tuleb järeldada, et olemas on ainult tajuv Mina ning aistingud, aga mitte mateeriat? Vastus: Berkley Ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. Eitab kogemusvälist maailma, olla tähendab olla tajutud. Leida üks formaalteadus (saab saavutada ideaalilähedasemaid tulemusi) kolme faktiseaduse (põhineb faktidel, erapooletud järeldused vaatlusandmetest) seast. Vastus: Loogika (matemaatika) Faktiteadused loodusteadused (füüsika, keemia, bioloogia, isiksuse psühholoogia), kultuuriteadused (sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, majandus, politoloogia) Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu Vastus: Popper Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: Poeetiline väljendumine Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana?
Millised probleeme võib esineda, kui on vaja ühes skeemis ühendada TTL ja KMOP loogika? Kuidas lahendada? KMOP-ga TTL tüürimine pole probleem. TTL-ga KMOP-i täärimisel on lävepinge probleem. : TTL väljund on madalam kui Udd; KMOP sisend ei tohi olla „õhus“; vajadusel saab KMOP lävepinget muuta; TTL väljundisse võib lisada takisti
silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on “Esimene filosoofia”, “Kategooriad”, “Esimene analüütika”, “Teine analüütika”, “Toopika, “Füüsika”, “Nikomachose eetika”, “Poliitika” ja “Poeetika”. Meie ajani on jõudnud see osa “Poeetikast”, milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Aristoteles kui filosoof Aristotelest peetakse formaalse loogika loojaks, millest omakorda kõige tähtsamaks peetakse süllogismi kasutamist järelduste tegemisel. Et rõhutada loogika sõltumatust empiirilistest objektidest, kasutab ta mõistete ja sõnade asemel tähti, nagu tänapäevalgi tavaks. Aristotelese jaoks oli inimene poliitiline olend (homo politicus), kelle jaoks on parim kesktee egoismi ja altruismi, privaatsuse ja avaliku vahel. Aristotelese jaoks ei ole halb ja hea
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud?
mälestused) 6. Kaks pilti- lapse arusaam maailma asjadest. Tsitaat- „vaata emmet- ta nii suur ju- või siis vaata papsi! Pildil aga väiksed lapsed- need ei saa ju lapsi.“ (teemaks, laste arusaam maailma asjadest) 7. Tõmmu tädi- mustlastest ennustajad. Tsitaat- „ise astus otse auku, kukkus porivette- ju ta siis ei osand ikka näha kõike ette.“ (teemaks, kes teisele auku kaevab, see ise sinna kukub) 8. Pensionile- lapse loogika. Tsitaat- „mina lähen pensionile- teatas väike Jaan, miks ma peaksin ootama, mil ükskord vanaks saan?“ (teemaks, lapse loogika) 9. Autoga maale- erinev mõttemaailm. Tsitaat- „kui ükskord maale sõitsime, siis juhtus veidraid asju, ma mõistsin- erinevalt näevad inimesed asju.“ (teemaks, laste ja täiskasvanute erinev maailm.) 10. Kirjanik- tahe kõiki aidata. Tsitaat- „uskuge või mitte, aga tundsin, kuis ta teeb mul pai, ütleb tasa kõrva sisse:
Riik pidi olema muutumatu ja täiuslik. Aristoteles Aristoteles (384 eKr 322 eKr) · Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. · Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. · Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias.
Rohelisega märgitud õige vastus. 1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud?
Sokrates filosoof, kes ajas inimesi oma küsimustega pidevalt kimbatusse. Tegeles mõistetega nagu voorus ja teadmine. Sokrates oli veendunud, et õpetaja kohus on üksnes õpilase juhatamine, asja tuumani peab õpilane ise tundma. Platon Sokratese õpilane, kes samuti tegeles voorusega. Veel tuli Platon välja ideede õpetusega ja esitas ettekujutuse ideaalsest riigist. Aristoteles Platoni õpilane, kel oli lai silmaring. Tegeles nii loodusteaduste, füüsika, loogika, kirjanduse, muusika, ajaloo, riigikorraldusega, moraali ja maailmakorra põhimõtetega. Võttis eelmiste filosoofide- teadlaste ideed kokku ja süstematiseeris nad. Nii kujundas omaenese põhjendatud ja sageli orginaalsed seisukohad. Iseseisvalt lõi loogika. Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 20. Hellenismiperiood Hellenismiperiood algas aastal 338 eKr, mil Kreeka alistus Makedoonia ülemvõimule. Alistumisele järgnes
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: a. Eetika b. Epistemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? a. Materialism b. Subjektiivne idealism c. Objektiivne idealism d. Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailvaadetest on vahetu. Milline? a. Filosoofia b. Müüt c. Teadus d. Teoloogia 4. Filosoofia tunnestusteooriat nimetatakse: a. Eetika b. Epsitemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 5
Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, muutumist. jätta. Ameerika strukturalismi arusaam on,et keel on eelkõige sot saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule Pragmaatika- Uurib märkide kasutamist ja on semioosi kolmest mõõtmest Keele relatiivsus hüpotees: BOASI pärand- kõik keeled on oma v aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui kõige ebamäärasem, puudvad konkreetsed reeglid. Tegeleb märgi võrdsed, st kõik mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik märgisüsteem. kasutusega/ Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Jne keeles(tõestamatu seisukoht).
Arvamus, et on olemas liikumine, eeldab kujutlust mitteolevast, sest kui mingi keha saab liikuda mingisse paika, peab seal olema tühi ruum aga kuna seda pole olemas, järelikult pole liikumist olemas. Ainult muutumatu liikumatu olemine. MÕTLEMINE JA OLEMINE ON IDENTED. Kõige kõrgem reaalsus on mõtlemine. Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste. Olemise blokk on tema jaoks kuuli kujuline. Kera on täiusliku olemise sümbol. Parmenidest nimetagake vahel ka loogika isaks. Parmenidesel kohtame esimest korda OLEMISE mõistet, mis omandab lääne filosoofia ajaloos keskse koha. Olemine on. Mitteolemine ei ole. Zenon Eleast Parmenidese õpilasena püüab ta õpetaja vaateid kaitsta arendades välja teravmeelseid mõttekäike, APOORIAID. APOORIA(kr.k. - mitte tee, väljapääsmatus). Apooria sisaldab alati kaks teineteisega vastuolus olevat lauset. Esimene konstanteerib meeleliselt haaratavat vaieldamatut fakti. Esitab 45 apooriat, millest on meieni säilinud
saab seda väidet verifitseerida ehk kinnitada. Verifitseeritava väite tähenduse teadmine on aposterioorne. Sellest järeldub, et iga faktilise sisuga väide peab olema aposterioorne ja kontingentne. Verifikatsionismi järgi ongi ainult kahte liiki mõttekaid väiteid - empiiriliselt testitavad (aposterioorsed) väited ja analüütilised väited (tautoloogiad ja kontradiktsioonid). Empirismi kaitsmiseks peab Ayer seletama ära kaks asja (i) kuidas me saame teada aprioorselt loogika ja matemaatika tõdesid (ii) milles seisneb loogika ja matemaatika propositsioonide paratamatus. Mill matemaatika väidetest John Stuart Mill (1806-1873) oli üks nendest empiristidest, kes valis dilemma esimese haru - ta püüdis näidata, et loogika ja matemaatika väited on aposterioorsed ja kontingentsed. Tema meelest on nad empiirilised üldistused, mis põhinevad suurel hulgal juhtumitel. Nad pole paratamatud, sest nad võivad
AVICENNA Ibn Sina Ibn Sina, läänemaailmas tuntud kui Avicenna Elas aastatel 930-1037 Pärsia teadlane, üks peamiseid Aristotelese tõlgendajaid Tegeles ka astronoomia, keemia, geoloogia, loogika, paleontoloogia, matemaatika, füüsika, poeesia ja psühholoogiaga Kirjutanud ligikaudu 450 uurimust 240 säilinud tänapäevani Tuntumad teosed ,,Raviraamat" ,,Meditsiini kaanon" Saavutused Moderne meditsiin ja kliiniline farmakoloogia Nakkushaiguste nakkuslik loomus ja karantiini nõue Aroomiteraapia isa Auruga destilleerimine Geoloogia isa tiitel Kasutatud kirjandus http://www.islam.pri.ee/index.php?id=508 http://et.wikipedia.org/wiki/Ibn_S%C4%ABn%C4%81
*USA on suur teine, kes on ebakultuurne, deemonlik, kultuuri poolt koloniseerimata, harimata. *probleem demokraatia tavaline inimene tohib kaasa r ääkida *millest tuleneb USA üleolek? oskus masse ära kasutada, masse mobiliseerida, vabad käed kultuuri hävitamiseks *väärtuse mõiste, moraalsesmõttes (VIRTUE) *kultuur on inmmassidele hea, see teeb inimkonda paremaks 4 *ameerika esindab anarhiat (mittekultuuri), euroopa esindab fenomeni (kultuuri) 5 II LOENG ROMANTISMi loogika: *sai elujõu sellest, mille oli korda saatnud Euroopsa valgustus: kõik inimloomuses on mõõdetav, mõistusega seletatav *Galilei "mõõta kõike mida saab mõõta ja muuta kõik seni mõõdetatamtu mõõdetavaks" *pöördumine inimloomuse sügavamate hoovuste poole *otsida inimloomuses ka seda, mis pole mõistusega seletatav *Schelling tahtis teada, mida kjutab endast universum kogu universum on kunstiteos *maailm on üleshitatud ILUle
parimat sellest mida on võimalik teada. Arnoldi mõtlemised olid 19 sajandil, kuid need kestsid terve sajandi jooksul. · Arnolidi mõttevaatluse saab jagada neljaks: 1. Inimese võime ära tunda parimat. 2. See, mis on parim ja väärtuslik 3. Selle parima rakendamine üldiseks hüvanguks 4. Selle parima poole, väärtuse poole , püüdlemine. Tema loogika oli, et kultuuri kaudu peaksime juhtima ja suunama disiplineerimata masse. Kultuur peab olema midagi, mis hoiab korda maailmas. Samal ajal kui massidest tulenev anarhia ähvardab seda. Anarhia lõhub seda korda, mida kultuur loob. Arnoldi loogika selles raamastus on hoiatus. Ta näeb, et töölisklassil on oma väljendusvormid ja probleemiks on, et see võib nakatada kogu ühiskonda. · Populaarkltuuri ja anarhia vahe: Populaarkultuur teadis oma kohta. (Flokloor teab kus
Ööbik ja roos 1. Mida tähendas armastus üliõpilase jaoks? Loo alguses tähendas armastus üliõpilase jaoks midagi püha ja kättesaamatut. Kogu õnn tema jaoks, peitus ühes punases roosis, mis oleks pidanud tema armastatud proffessori tütre teda vastu armastama panema. Kuid tema Loo lõpus ütles üliõpilane aga: "Küll see armastus on ikka tobe! See pole pooltki nii kasulik kui loogika, sest see ei tõesta midagi, see tõotab alati igasuguseid asju, mis täide ei lähe, ning paneb uskuma asjadesse, mis tõele ei vasta.`` 2. Mida tähendas armastus ööbiku jaoks?
l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= lo Aja dilatsioon seisneb selles, et aeg liikuvad taustsüsteemis liigub aeg aeglasemini kui paigalseisvas taustsüsteemis. T= to/V1=v2/c2 t ajavahemik kiirusega V liikuvad taustsüsteemis, to seisuaeg. Kaksikute paradoks. Paradoks vastuolu, vastand kaksikute paradoks on poolikust mõtte kägiust tingitud loogika viga, mis näeb välja sellisena.: üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja teine jääb maa peale. Maa peal olija vaatab, et raketis olija käib aeglasemini. Vned kes on raktes, maale tagasi jõudes peaks olema temast noorem. Teisest küljest näeb raketis olija, et maa eemaldub temast ja kell käib maa peal aeglasemini. Järelikult maale tagasi jõudes peaks tast olema noorem. Seletus: tegelikult on õige see mida näeb vend maapealt, sest maa on suure täpsusega inerstiaal taustsüsteem
Vana-Kreeka kultuuripärandit Esitas oma õpilastele näiliselt Pidas end Sokratese vaadete paljuski just tema tööde kau triviaalseid, kuid ometi kimbatusse edasiarendajaks. ajavaid küsimusi, tuues nii ilmsiks teadmiste piiratuse, ja püüdis neid siis suunavate küsimustega asja Platoni veendumuste kohaselt oli Kujundas loogika vallas tervi mõistmisele lähemale viia Sokratesel õigus, et hüve ja voorus on õpetuse sellest, kuidas tulet midagi püsivat, inimeste omavahelist olemasolevatest eeldustest korr kokkuleppest sõltumatut. ja vältida vigaseid järeldus Õpilane pidi ise mõistmiseni jõuda, õpetaja võis teda ainult suunata
Kõige rohkem huvitaski mind selle töö tegemise juures andmete kogumine, kuid ega ma väga palju ei leidnudki. 2 Mis on minimalism? Minimalism, mis on tuntud ka kui minimaalkunst on Ameerika Ühendriikides 1960. aastatel tekkinud kunstivorm, mis väljendub eelkõige plastika valdkonnas. Vastuliikumisena abstraktsele ekspressionismile püüeldakse minimaalkunstis objektiivsuse, skemaatilise selguse, loogika ja ebaisikulisuse poole. Sel põhjusel taandatakse vormikeel lihtsatele ülevaatlikele, enamasti geomeetrilistele põhivormidele, korrates neid sageli seeriaviisiliselt. Huvi ei paku sageli niivõrd kunstiteos ise kui skulptuuri ja ümbritseva ruumi suhe. Kasutati peamiselt tööstuslikult toodetud materjali ning installatsioonivormi. Eesmärgiks oli ruumi korrastamine, kujundi minimaliseerimine ja kunsti vabastamine üleliigsetest sümbolismist ning liigsetest detailidest
Descrates- selleks, et midgai väita, tuleb enne kindlaks teha iseenda olemasolu, kahtles kõiges ka enda olemasolus, mis tulenes asjaolust, et meeled võivad meid petta, jõudis järeldusele, et kui ta mõtleb on ta olemas. Leibniz. F: pärinevad kogemusest, on loodusteadustest tehtud avastused ja seal kethivad reeglid, ei ole paratamatud ja üldkehtivad M: pärinevad mõistusestja inim kaasa sünd kuid mitte valmiskujul vaid soodumusena teatud tõdedeni jõuda, on matem ja loogika vallas tehtud avastused ja seal keht reeglid, isel on paratamatus ja üldkehtivus. Eleakoolkond suur tähtsus seisneb selles et nad pü sitasid esimest korda näilisuse ja tegelikkuse küsimuse, elkl leidis et usaldada tuleb mõistust. Parim, ja Zen, eristasid kahte arusaama maailmast: arusaam tõeõpetuse j ärgi ja arusaama arvamuse järgi. Ze. Apooria- lahendamatu olukord 1.Dihhotoomia(ei jõua kunagi punktist a-b, puhas loogika)2.Achilleus ja kilpkonn(a ei saa kunagi kilp, kätte)3
l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= loAja dilatsioon seisneb selles, et aeg liikuvad taustsüsteemis liigub aeg aeglasemini kui paigalseisvas taustsüsteemis. T= to/V1=v2/c2 t ajavahemik kiirusega V liikuvad taustsüsteemis, to seisuaeg.Kaksikute paradoks. Paradoks vastuolu, vastand kaksikute paradoks on poolikust mõtte kägiust tingitud loogika viga, mis näeb välja sellisena.: üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja teine jääb maa peale. Maa peal olija vaatab, et raketis olija käib aeglasemini. Vned kes on raktes, maale tagasi jõudes peaks olema temast noorem. Teisest küljest näeb raketis olija, et maa eemaldub temast ja kell käib maa peal aeglasemini. Järelikult maale tagasi jõudes peaks tast olema noorem. Seletus: tegelikult on õige see mida näeb vend maapealt, sest maa on suure täpsusega inerstiaal taustsüsteem
" Loogika püüab järjest tekkivaid sasipuntraid meie keelemaailmas kõrvaldada sellega, et keelab vasturääkivuse ära, justkui oleks kõik sellega lahendatud. Saint Exupéry otsib vasturääkivuse tõelist ületamist vaatluse lihtsuses. Sellega sarnaneb Saint Exupéry ehk Novalisega, kes nagu temagi ühendab unistaja loodusuurija ja praktikuga (pilvede kohal olemise asemel maa-alune kaevandus) ja kes on öelnud: "Hävitada vastuoluline lause on võib-olla olnud kõrgema loogika ülim eesmärk." Novalis vaatas uut, 3 mitte-arveid-õiendavat maailma, nagu Saint Exupérygi seda sageli omal viisil tegi, ja arvas, et siis "lendub ühest salajasest sõnast välja kogu moonutatud olemus". Milline on "kõrgem loogika", see tõeline maailm, seda laseb Saint Exupéry vaid üürikeseks nähtavale tulla. Tema loodab, et inimkond jõuab tõelise maailma juurde ega jää selliseks nagu
Samas soosis islam neid teadmisi ja õpetusi,mis polnud vastuolus koraaniga. · 10.saj avaldas teadlane al-Horezmi entsüklopeedia."Teaduste võtmed" Selles klassifitseeris ta teadusi järgmiselt:1)kuus tõelist islami teadust:jumalasõna,õiguseteadus,grammatika,ametlike dokumentide koostamine,poeesia ja ajalugu.2)üheksa välismaist teadust:mehaanik,meditsiin,muusika,alkeemia,aritmeetika,geomeetria,astronoomia,me tafüüsika ja loogika. · Islami seadused olid kõik seotud Koraaniga.Dokumentide koostamine pidi olema kooskõlas pühakirjaga.Koraani uurijad olid islamimaailmas väga austatud. · Lähis-Idas ja Pärsias koostati grammatikaid ja sõnaraamatuid juba 10-11.sajand · Ibn Mansur koostas Kairos 13.saj araabia keele entsuklopeedia. Taidziki teadlane Ibn Sina sai tuntud meedikuna ja maadeuurijana.Ibn Fadlan,Ibn Battuta andsid suure
Silicon)- unipolaarne tehnoloogia info jadakoodiks ning vastupidi. määrab ära juhtsisendite arvu valmistaja või kasutaja poolt. NMOS (n- channel MOS)- n Sõna pikkus sõltub registri ning vastupidi. Vastavalt Info salvestamist püsimällu nim. juhtivusega MOS- loogika. trigerite arvust ning võib olla juhtsignaalile kommuteeritakse püsimälu programmeerimiseks PMOS- P juhtivusega MOS väga erinev. Enam on levinud 8-, multipleksori väljundisse signaal .Püsimälude tähtsamad alaliigid: loogika CMOS (Complementary 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, ühest infosisendist. programmeeritav püsimälu
Samuti ei olnud ma kursis autori filosoofiliste tõekspidamistega üleüldiselt. Olles Ludwig Wittgenstein`i teose ,,Loogis-filossoofiline traktaat" (edaspidi LFT) läbi lugenud valdas mind esmalt märkimisväärselt suur hirm teema refereeringu õnnestumise seisukohalt. Võttes mõtlemisaega ja lastes LFT traktaatidel enda sees seeduda, vaimustab mind järjest enam autori mõtte erksus ja jõud, millega kuulus filosoof on lahanud maailma. Valgustavalt on mõjunud autori loogika käsitlus, mis jätkuvalt tõestab inimmõistuse piiritust positiivses mõttes. Tänu sellistele, särava mõistuse potentsiaaliga inimestele, nagu on Ludwig Wittgenstein, ongi meil kaasajal võimalik nautida erinevaid teaduse loodud hüvesid. Ma pean siin silmas televisiooni, mobiilsidet, internetti jne. Eessõnas on autor märkinud: ,,Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on sarnaseid mõtteid kunagi juba ise mõtelnud. Raamat oleks oma ülesande täitnud, kui ta
(lahenduskäik tuleb süsteemil ise leida). Protseduursetes keeltes (nt algoritmilised keeled) esitatakse olukorra kirjeldus, küsimus ja lahenduskäik koos. 26. Seos teadmiste esitamise ja järeldamise vahel. 27. On mitmeid vägagi erinevaid loogikaid. Millal mingit teadmuse esitamise ja arutluse meetodit võib nimetada loogikaks? Tooge näiteid teadmuse esitamise ja arutluse meetodite kohta, mis on ja mis ei ole loogikad. Kas loogika selgitab, kuidas inimene mõtleb? 28. Matemaatiline loogika:keel ja interpretatsioon. Erinevate interpretatsioonide näited. Matemaatiline loogika, on loogika formaliseeritud haru mis on mitmete teadmiste kujutamise keelte aluseks. Mat. Loogika keel on näiteks Prolog. 29. Lausearvutus, predikaatarvutus. Mittemonotoonsed loogikad. CLIPS, JESS ja nende edasiarendused. lk 21 30. Lause, muutuja, loogikatehe. Aksioom, tautoloogia.
epigoonlikuks. Eelöeldu ei tähenda aga seda, et huvi filosoofia vastu oleks vähenenud. Pigem vastupidi: seda perioodi iseloomustabki filosoofia koolide paljusus ja omavaheline konkurents. Filosoofia muutub koolides õpetatavaks asjaks. Õppimine nendes oli muidugi vabatahtlik ja sai olemas olla ainult niivõrd, kui leidus piisavalt sellisest haridusest huvitatud inimesi. Koolides õpetatav filosoofia omandas koolidistsipliinilise liigenduse. Traditsiooniliseks distsipliinide jaotuseks sai loogika, füüsika ja eetika. Loogika ja füüsika ei tähenda siinkohal päris seda, mida need sõnad tänapäeval tähendavad. Loogika tähistab antud juhul eelkõige epistemoloogiat – käsitlust sellest, mida on võimalik teada ja kuidas tõene teadmine kujuneb. Füüsika aga ontoloogiat – õpetust välise maailma ülesehituse printsiipidest. Samas iseloomustas seda aega ka eriteaduste teke ja nende iseseisvumine filosoofia suhtes
Toetub kogemusele (ajaloole), tulevikus paikapidamise suhtes puudub garantii. Hüpoteesi ümberlükkamine on igavene, hüpoteesi tõestada tuleks pidevalt. Sellepärast saab hüpotees olla ümberlükatud või mitte ümberlükatud (mitte kunagi tõestatud). 1 6) Millist rolli sinu lõputöös täidavad dialektika, loogika ja retoorika? Lõputöö peab olema retooriliselt õigesti üles ehitatud ehk viis kuidas sihtrühmaga suhelda peab olema õige (tuleb valida väljendusvorm vastavalt sihtrühmale). Töö ülesehitus peab olema loogiline. Teemade käsitlus ja üksteisele järgnevus peavad olema loogilises järjestuses ja üksteisega haakuvad/ühilduvad. Dialektika - uuringus edasiliikumine peab toimuma õigete küsimuste abil. Küsimused peavad olema nii ülesehitatud, et jõuaks põhivastuseni.
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale
erinevalt. Sotsioonika süsteemi aluseks on informatsioonivoog, mis tinglikult jaotub kaheksaks aspektiks. Selleks, et neid aspekte tähistada, kasutatakse nelja mõistet: eetika ja loogika, intuitsioon ja sensoorika. Lähtudes, et ühtede inimeste teadvust iseloomustab ekstravertne, teiste teadvust aga introvertne suunitlus, saavad ülalloetletud mõisted vastavalt ka laienduse. Näiteks: ekstravertne või introvertne eetika, ekstravertne või introvertne loogika jne. Isiksusetüübid Kirjeldades isiksusetüüpe võtan aluseks Ausra Augustinaviciute loodud praktilise psühholoogia haru sotsioonika. Siin kohal toon välja 16 sotsioonika isiksuse tüüpi ning kirjeldan mõnda vabalt valitud tüüpi lähemalt. Sulgudes isikutüübile antud nimetus ja Myers- Briggs'I küsimustikule vastavad lühendid. · ILE Intuitiivselt-loogiline ekstravert ("Otsija", ENTP) · SEI Sensoorselt-eetiline introvert ("Vahendaja", ISFP)
Kui on olemas jumal, miks siis on maailmas kurjus? 5. Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme? 6. Usklik: Vaim on primaarne. Oleme Jumala poolt loodud, läheme taevasse või põrgu. Ateist: Mateeria on primaarne. Oleme mõistusega loomad, oleme tekkinud mateeria arengu käigus, saame mullaks. 7. Objektiivne idealist leiab, et maailm on enam-vähem selline nagu me seda tajume. Subjektiivne idealist leiab, et maailm on tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogika all mõistetakse korda ehk kooskõlalisust kas asjades endis või siis mõtlemises. Õige mõtlemine. 9. Skeptik- mõttetark, kes vaatleb ja uurib, kuid jätab otsustamata, kuna poolt ja vastu argument on võrdselt. Skeptitsist- kahtlusmeetodi kasutaja tõe välja selgitamisel. 10. Stoiline- eluraskustes vankumatu, kindlameelne Epikuurlane- Inimene, kes võitleb ebausu ning surmahirmu vastu, mis takistavad inimesel
see riigikord vooruslik. ARISTOTELES Platoni õpilaste seast pärineb omakorda antiikaja mitmekülgseim õpetlane Aristoteles.Veetis nooruse Platoni Akadeemias aga ise asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli.Teda iseloomustab erakordselt lai silmaring.Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja muidugi maailmakorra üldist põhimõtteid.Vahest kõige olulisemad olid tema saavutused loogika vallas.Aristotelese vastav õpetus püsib loogika alusena tänapäevani.Tema õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju. · Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast eksisteerib vaid meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav üldistamise teel. · Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda äärustest ja leida kuldne
Rudolf, kes õppis Berliinis keemiat, kõndis baari ja segas endale piima ja tsüaniidi segu ning suri. Kuni 1903. aastani sai Ludwig Wittgenstein koduõpetust, siis astus K.u.k. Realschule'sse Linzis. Wittgensteini kooliaja kohta on palju vaieldud, sest samal ajal käis seal koolis ka Adolf Hitler. Õpingute ajal kaotas ta usu Jumalasse. 1906. aastal läks ta õppima Charlottenburgi tehnikakõrgkooli mehhaanikainseneri ametit. 1911. aastal õppis ta lühikest aega Jenas loogika rajaja Gottlob Frege juures. Doktorikraadi sai ta Manchesteri Ülikoolis. Peale seda reisis ta Euroopas ring ning elas mõnda aega Norras. Esimese maailmasõja ajal läks ta vabatahtlikuna Austria-Ungari armeesse. Ta autasustati kolme medaliga. Peale sõda töötas ta algkooliõpetajana Trattenbachis ning algas tema põhiline loominguperjood. Enne Teise maailmasõja algust töötas ta filosoofiaprofessorina Cambridge'is
A6 x x Lihtimplikant Vahed x1 x2 x3 x4 A1 2,4 0 - - 0 x1 x 4 A2 1 0 0 1 - x1 x 2 x 3 MKNK ( x1 x4 )( x1 x2 x3 ) 3. MKNK teisendamine DNK kujule loogika põhiseaduste abil ( x1 x4 )( x1 x2 x3 ) = = x1 x1 x2 x1 x3 x1 x4 x2 x4 x3 x4 = = x1 x1 x3 x1 x4 x2 x4 x3 x4 = = x1 x1 x4 x2 x4 x3 x4 = x1 x2 x4 x3 x4 Tõeväärtustabelite põhjal selgus, et MKNK ja DNK on loogiliselt võrdsed! 4. Taandatud ja täieliku DNK leidmine Taandatud DNK x3x4 x1x2 00 01 11 10 00 0 1 0 0
tolleaegsetele inimestele absurdsena. Nii et väitel võib olla suur teaduslik väärtus ka siis, kui seda ei usuta. Teadusliku teooria väärtus sõltub ainult sellest, millist objektiivset toetust leiab faktidest. Teaduslikel arutlustel seatakse teooriad vastamisi faktidega, kuid tänapäeval on selgeks saanud, et ükskõik kui paljude erinevate faktide põhjal ei suuda me ikka tuletada paikapidavat loodusseadust. 17. sajandil ilma faktideta ja ainuüksi loogika põhjal tuletatud väidet ei peetud teaduslikuks väiteks, teadusel pidi olema kindlus, teadust ei saanud oletada, igat lauset pidi saama faktide abil kontrollida. Neid teooriaid, mida ei saanud faktide abil tõestada, peetigi pseudoteaduseks. Isaac Newton oli väga uhke selle üle, et ta oli oma teooria faktidest tuletanud ning ei väljendanud vaid hüpoteese, vaid suutis neid ka faktide abil tõestada. Alles
Trigerid Trigerid (RS,JK,MS,D,T) - - . . : "0" "1" . . . . - ., S R. RS RS- 1 R - 0, S - 1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. . RS- , S R, . 1 . 1. - -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. Konveier protsessoris ja mälus PROTSESSOR: : 1. (. Instruction Fetch); 2. (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3. (. Execute); 4. (. Memory access); 5. (...
5. Riskianalüüs riskihalduse (riskijuhtimise) osana - Riskihaldus (riskijuhtimine): kooskõlastatud tegevused organisatsiooni suunamiseks ja juhtimiseks riski suhtes. 6. Riskianalüüsi meetodid - Üldised (ligikaudsed); Detailsed (üksikasjalikud); Kvalitatiivsed (kirjeldavad); Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid); Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud). 7. Hargmikmeetodid, ristlipsuanalüüs – *Sündmus => perspektiivne ehk edasivaatav loogika => Tagajärjed. *Sündmus => retrospektiivne ehk tagasivaatav loogika => Põhjused. Põhjused => Vältimismeetmed => Sündmus => Leevendus ja parandusmeetmed => Tagajärjed. 8. Riskimaatriks – Mida suurem on tõenäosus, seda suuremad on tagajärjed. 9. Mõjuahel, selle komponendid - Stressor (agent); Mõju allikas (riskiallikas, oht) - kust stressor vallandub; Levikutee, mille kaudu stressor levib; Eksponeeritus – stressori jõudmine sihtmärgini; Sihtmärk
1. Milles seisnes skolastilise meetodi uudsus? Kui varem arutleti tekstide üle ja vaieldi üheskoos, siis nüüd hakati argumenteerima ja kriitilist vaimu süvendama. Nad püüdsid religioosseid küsimusi selgitada loogika ja teaduse abil. Püüti mõistust ja usku omavahel lepitada ja suuremat rõhku pöörati mõistmisele ja maailma tundmaõppimisele. 2. Miks sobis skolastilise meetodi arenguks kõige paremini ülikool? Mungad kloostrites tegelesid enamasti ennast üksi harimisega. Üksi ei oleks saanud ju argumenteerida, samuti ülikoolis said kõik isiklikult oma arvamust avalikult välja öelda ja siis korrati üle õppejõu arvamus. 3. Millised olid skolastilise meetodi varjuküljed?
Loogilise positivistid järeldasid, et filosoofia teema ei saa olla isegi teadmiste teooria, mis on endiselt liiga ideoloogiline ja informatiivne. Filosoofia üldiselt, nende arvates ei ole eesmärk, sest see ei ole teaduse mõtestatud tegelikkus, ja ärivaldkonnas, mis taandub looduslikule analüüsile ja kunstlikutele keeltele - sellel tegevusel on kaks eesmärki: 1) kõrvaldada kõik, mis ei ole mõistlikult põhjendatud ja tulenevad valest keelekasutusest, rikkudes loogika eeskirju, mis on tingitud eelkõige teatud ideoloogiliste nõudmistega; 2) edendada loogilist mudelid ideaali intelligentse põhjendusega "Metafüüsikuid" mõtlema pannud küsimused(sisuliselt kõik filosoofilised probleemid), neopositivistide jaoks, puudub neil teaduslik tähendus ja seega igasugune katse neid lahendada ka kvalifitseerub mõttetuks. Analüütiline filosoofia ideaalseks aktiivsuse vahend aktiivsuseks arvavad nad 20. sajandil välja töötatud
Eluaastad 470 - 399 eKr 427 - 347 eKr 384 - 322 eKr Ideed Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja Mitmeid töid eri valdkondades. inimeste omavahelist! Kokkuleppest inimeste omavahelist! Kokkuleppest sõltumatut. Loogika alused. sõltumatut. Sõnastas oma vaated dialoogidena, paljude sofistide Ei kirjutanud ühtegi teost. vaidlused. Halb tegu kahjustab ka toimijat ennast (tema Mille taga hüve põhineb? Hüve on igavene ja hinge). muutumatu. Hukati! Idee=vorm=asjade ja nähtuste olemuspõhjused.
klassifitseerimisskeemi aluseks. Printsiibil oli puuduseid, kuna selle järgi tuli algse looja fond muuta erinevateks osadeks ja lahutada üksteisest. Vajadus parema arhiivikorralduse järele sundis prantsuse arhivaare töötama välja teaduslikumat printsiipi. Erinevatel andmetel 1839. või 1841. aastal sündis provenientsiprintsiip (Respect des Fonds pr. k.). Provenientsiprintsiip pertinentsiprintsiibi vastu see oli justkui sõda ajaloo ja loogika vahel. Provenientsiprintsiipi nimetatakse ka päritoluprintsiibiks, mille kohaselt üht päritolu dokumendid tuleb hoida koos ja neid ei tohi ära segada teist päritolu dokumentidega. Tänapäeval ei kasutata enam arhiivikorralduses pertinentsiprintsiipi põhiprintsiibina. Piltide andmebaaside haldurid seisavad vastamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse probleemidega, kuid nende kõrval muretsevad nad eelkõige, kuidas tagada kollektsioonidele teemal põhinev juurdepääs
- Oluliseks alateadvuse uurimis võimaluseks unenäod. - Esimeste elusaastatel on tähtsus isiksuse kujunemisel. - Tänapäeval kasutatakse käitumis häirete ravimisel. 2 Biheivorims John Watson - Käitumine on vastus stiimulile. - Selle loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. - Katsetati loomadega. ( Nt tuvid, koerad, rotid jne ) - Kasutati katsetus eksitus meetodit. - Watsoni idee oli, et inimest on võimalik õpetada ükskõik mida tegema,
pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Prantsusmaa - *Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. *Rahulikum ja kainem, *Antiikkunstist eeskuju võttev * eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus. *ARH. *Klassitsistlik suund muutus üha tugevamaks. *Kõrged ja järsud katused. *Louvre'i lossi idafassaadi konkurssi võitis Claude Perrault’ kavand. *Ehitis mõjub monumentaalsena ja ülevana. * ülearuste detailide vältimine. Madalmaad/Flandria - Madalmaades kujunes aga välja sootuks omalaadne, barokist sootuks erinev kunst, mida hoopis realistlikuks võiks pidada
Käitumise bioloogilised alused 1. Selgita, mis on refleks. Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid. Refleksid on reaktsioonid mis annavad ärritusele vastuse 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem aju poolkera? VASAK PAREM analüütiline infotöötlus sünteetiline infotöötlus teadvus 3-mõõtmelised (ruumilised) kujundid arvutamine kujutlusvõime kirjutamine kunstimeel kõnelemine (Broca keskus) musikaalsus loogika emotsioonid paremakäelisus vasakukäelisus 3. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt, kuidas käitud? Kutsun kiirabi, kontrollin teadvust ja hingamist, vajadusel a...
SISU Tekla Tuule ummikseis Elvise korraldab üllatuspeo Tekla tarbib LSD-d Reisib narkouimas Uus-Meremaale Kohtub Kaiduga hõimumajas Tekla leiab end uuesti Tekla ärkab Elvise juures Annab lahkumisavalduse Kõik on korras! PROBLEEMISTIK Oma õnne leidmine Ühiskonna surve Enesega rahulolemine Seksuaalne orientatsioon Tunnustuse leidmine Perevägivald ja selle mõju lapsele IDEESTIK Igaüks on oma õnne sepp! Kõigel peab olema loogika KRIITIKUTE SEISUKOHAD Mudlum:" Oskar Nassar: "Romaan ,,Täna on täna ja forever on forever" on selfie, mida õhtu jooksul Facebooki seinal ohtralt jagatakse ja laigitakse, aga mis mattub kiiresti uute postituste laviini alla ja vajub unustusse. " MÕTTED, TSITAADID Raha, kuulsus, töö ei tähenda midagi enne kui inimene pole ise endaga leppinud. Õnnelik peaks kohe praegu olema. Minevikus kinni olemine ei too kunagi kasu.
Milles seisneb keskaegse filosoofia eripära? Keskaegse filosoofia eripäraks on selle seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Mille poolest erinevad patristika ja skolastika? Patristika(2.-8. saj) on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Skolastika(9.-14. saj) on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? Nominalism eitas üldist reaalsust, üldmõisteid pidas keelemärkideks, millel tegelikkuses ei ole vastet. Realismi kui nominalismi vastandi järgi on üldine alati üksiku suhtes esmane, kusjuures üldine eksisteerib kogemusvälisesmaailmas ega allu harilikule tõestusele. Kuidas väljendus keskaegses filosoofias müstitsism? Müstitsism allutab filosoofia positiivsele religioonile ja käsib toitu otsida sealt
- 2017 suvi: 213 omavalitsust (193 valda, 30 linna) Haldusmuutuste põhjused: Maakonnad ja maavalitsused: - Peale 2.MS esialgu loobumine vanast ja võimu kinnistamine - Hiljem majandus: territoriaalsed tootmiskompleksid - 1990ndad ja hiljem: bürokraatia vähendamine ja ökonoomika Kohalikud omavalitsused: - 2.MS esialgu loobumine vanast ja võimu kinnistamine - Kollektiivpõllumajanduse territoriaalse loogika järgi - 1990ndad ja hiljem: ökonoomika Praeguse haldussüsteemi miinused: - Väiksusest tulenevad võimetused kvaliteetsete ja piisavate teenuste pakkumiseks - Võimetus vältida tühiinvesteeringuid, killustatust - Väiksusest tulenev korruptsioonioht - Omavalitsuste rahastaine - Regionaalse tasandi nõrkus ja KOV-de vahelise koostöö ebapiisavus KÄIMASOLEVAST HALDUS-TERRITORIAALNE REFORMIST
Ta lõi esimese süstemaatilise raamatukogu. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele. ARISTOTELESE ÕPETUS Aristoteles süstematiseeris oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Tema filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. ÜLEVAADE AROSTOTELESE ÕPETUSEST Aristotelese õpetus modifitseerib Platoni õpetust. Mateeria ja vorm Igal füüsilisel asjal on vorm ja mateeria. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid tuli, õhk, vesi ja maa kujutavad endast algmateeriat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
