hiljem asutas Aristoteles ka oma kooli. Filosoofia on tema käsitluses ontoloogiline. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika (politoloogia), majandusteadus, retoorika ja poeetika. Aristoteles jaotas teadused kolmeks: 1) teoreetilised teadused 2) praktilised teadused 3) loomingulised teadused Tema loogika on Lääne kultuuri tähtsamaid osiseid. Aristoteles oli esimene, kes uuris mõtlemist mitte ainult selle sisu, vaid ka vormi seisukohast (formaalne loogika). Nagu Platonil, seisab ka temal esikohal mõiste: üksi seisev mõiste piiritleb ühte kindlat kategooriat. Tavaliselt ühendatakse sõnad lauseteks, mis väljendavad otsustusi, mis omakorda võivad olla kas tõesed või väärad. Otsustusi saab kindlate reeglite järgi ühendada järeldusteks. Kahe
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) ma...
eluküsimustes üldsusest rääkimine. tugeva üldistusasmtega. Def. Filosoofia - Teadus Üldistest küsimustets. Esemeks huvi terviku vastu, meetod induktsioon ja deduktsioon Õigusfilosoofia vaates õigusele sisaldub alati ka vaade olevale üldse kogu selle terviklikkuses ja kõikehaaravuses. Õigusfilosoofia on üks osa praktilisest filosoofiast (Aristoteles ja Kant). Teoreetiline filosoofia ontoloogia (õpetus olevast), gnoseoloogia (teadmine, tunnetus, know-how), loogika, psühholoogia, esteetika Praktiline filosoofia aksioloogia (väärtusõpetus), moraalifilosoofia (eetika), õigusfilosoofia Sünteetika mis saame kogemusega ja sünteesime, kuidas teame? Kas vaatamae, kaatsume või mingi asi on peas teoreetiliselt sünteesitud. Subjekti suhe objekti Sotsioloogia ühiskonnateadus, oluline subjekt ja nende omavaheline suhe Õigusdogmaatika teadus õigusest Õigusfilosoofias käsitletakse õiguse põhimõttelisi küsimusi, juriidilisi
käsiraamatuks tema loengukursuse juurde ilmus tema eluajal kolmes trükis Filosoofia 3 lähtealust: mõtlemise ja olemise identsus vastuoluline isearenemine arenemise kolmejärgulisus (tees, antitees, süntees) Hegel pidas mõistet kõigi asjade ja protsesside olemuseks. Kuna mõtlemise ja olemuse identsus avaldub mõistes, siis on ühtlasi loogikaks filosoofia, mille aineks on loogika. Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee (avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale): loogika – „idee iseendas ja enda jaoks“, puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks loodusfilosoofia – „idee teisitiolemine“ selle võõrandumine materiaalses maailmas
vooluhulga, suruõhu rõhu ja temperatuuri Kuivati: Niiskuse eraldamiseks Pneumotorustik: juhib suruõhu seadmeteni Õhu ettevalmistusplokk: Ülesanne: • Eemaldada jääkmustus • Rõhu seadistamine masinale sobivaks • Vajadusel õlitamine Masinajääkrõhu väljalaske ventiil: Masina seiskamiseks ning jääkrõhu väljalaskmiseks Suunaventiil: Ülesandeks: • Muuta õhuvoolu suunda • Täiturite juhtimine • Pneumosignaalide suunamine • Loogika funktsioonide realiseerimine • Kraani funktsioon Vooliventiil: Vooluhulga reguleerimiseks. Pneumosilinder: Teeb ära temale ettenähtud töö. 2. Seletage, kuidas toimub suruõhu ettevalmistus ning miks on see vajalik. Seletage, kuidas satub saaste pneumosüsteemi. Lisaks kokkusurumisele tuleb: • Puhastada tahketest osakestest • Kuivatada nõutava veesisalduse astmeni • Jahutada temperatuurile, mis 2…5ºC madalam ümbritsevast
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5
Bitt võib olla kas 0 või 1 1 bit, 1 b BYTE (BAIT) Byte 1 bait = 8 bitti Ühe tähe salvestamiseks on vaja 1 bait infot 1 B 10101010 = 170 10011001 = 153 00010110 = 22 KILO, MEGA, GIGA 1 kg = 1000 g 1 km = 1000 m 1 g = 1000 mg 1 m = 1000 mm kilo= 1000*... mega= 1000*kilo= 1000000*... 1 kB= 1024 B 1 MB = 1024 KB = 1024*1024 B = 1048576 B 1 GB = 1024 MB = 1024*1024 KB = 1048576*1024 B Kiibid ja loogika Kahendarvudega saab teha tehteid Loogikatehted , aritmeetikatehted Tehteid tehakse tavaliselt kahe arvuga, mida nimetatakse operandideks. BOOLE algebra Boole algebra abil võimalik kirjeldada loogikakiipide käitumist Kiibid ja loogika Kiibid ja loogika Kiibid ja loogika Loogikakiip Elektroonilised lülitid Elektrisignaal juhib lülitit Transistor Loogikaelement Loogikakiip Loogikakiip Infot hoitakse arvutis bitijadadena10100010100011100...
Proovides aru saada analüütilise liikumise eripärast on siiski kasulik veidi lihtsustades asetada analüütilise filosoofia sünd kindlasse kohta ja aega-sajandivahetusse Cambridgei- ja vaadelda selle rajajana kaht suur eeskuju:Bertrand Russelli ja George Edward Moorci. Võib öelda, et Russelli eesmärgiks filosoofias oli tõe kindel teadmine. Teda võib võrrelda Descartesiga. Descartesi kombel nägi ta algul matemaatikas kindluse paradigmat. Russelli kindla teadmise otsing viis ta loogika juurde. Russell otsis kindlat teadmist, aga Moore mitte. Ta arvas, et see on tal juba olemas. Nii Russell kui Moore on iseloomustanud oma filosoofilist meetodit kui „analüüsi“. Russell oli ilmselt esimene, kes rääkis „loogilis-analüütilisest meetodist“. Wittgensteini mõju on olnud analüütilisele liikumisele otsustava tähendusega. Küsimus on aga selles, kas teda võib pidada „analüütiliseks filosoofiks“, kuna Wittgensteini hilisfilosoofiat võib pidada
Jaotatakse määramatuspiirkond vabalt ära 1-de ja 0-de piirkonna vahel, et saada täielikult määratud funktsioon. Millised on loogikafunktsioonide esitusviisid? Tõeväärtustabeli kujul või numbrilises kümnendesituses. Kuidas koostatakse loogikafunktsioonile numbriline 10ndesitus? Vastav 2ndvektor on asnedatud vastava 10nendarvuga. Mida esitab iga 10ndarv numbrilise 10ndesituse koosseisus? Vastavat argumentvektorit? (For real, kuidas see erineb eelmisest loogika poolest?...) Mis on algterm? Algterm on avaldise koosseisu kuuluva loogikamuutuja või selle inversioon või konstant 0 1 Mis on elementaarkonjuktsioon? Mis on elementaardisjunktsioon? Elementaarkonjuktsioon on ükskik algterm või algtermide konjuktsioon. Nt x1x2x3,x1. Elementaardisjunktsioon on üksik algterm või algtermide disjunktsioon nt x1 v x2 v x3,x1 Mis on DNK? Mis on KNK? DNK on üksik elementaarkonjuktsioon või elementaarkonjuktsioonide disjunktsioon
..4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis.....................................................................................10 4.2. Demagoogilise ja teised mittelojaalsed põhjendid tõestuses...................10 4.3. Otsene ja kaudne tõestus......................................................................... 11 4.4
Sekkumisloogika sõltub projekti otstarbest ning sätestab projekti üldised eesmärgid, väljundid, tegevused ja sisendid. LogFrame'i meetod pakub ka standardse mudeli seoste esitamiseks. Loogiline maatriks Loogiline maatriks kirjeldab sekkumisloogikat tabeli vormis. Projekti kavandamine Loogiline maatriks Sekkumis- Saavutamise Kontrolli Eeldused ja Kirjeldus loogika indikaatorid meetodid riskid ÜLDINE EESMÄRK OTSENE EESMÄRK VÄLJUNDID TEGEVUSED SISENDID Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus Allpool selgitatakse LogFrame'i vertikaalse ja horisontaalse loogikaga seotud mõisteid.
54. Kompensatsioon-pingestabilisaator (struktuurskeem, realisatsioon) 55. Lihtne pingekordisti (Latour'i skeem) 56. Ühefaasiline "0" - väljavõttega alaldi 57. Ühefaasiline poolperioodalaldi 58. Ühefaasiline sildlülituses alaldi 59. 2NING-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 60. 2VÕI-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 61. DTL-tüüpi loogikaelement (näit. 2NING-EI) 62. ESL-loogika 63. High-Z - omadused, kasutamine 64. KMOP loogika (eelised ja puudused) 65. Lihtsa dioodloogika elemendid 66. Loogikaelementide süsteemid 67. Loogikalülituste väljundite ühendamise võimalused 68. TTL - Schottky loogikaelemendid 69. TTL loogika 70. Dekooder 71. Demultiplekser 72. EPROM 73. Kombinatsioonloogika (üldmõisted) 74. Multiplekser 75. PROM 76. ROM 77. Välistav "VÕI" (skeem, tõeväärtuse tabel) 78. Asünkroonne lahutav loendur 79. Asünkroonne RS - triger 80
Xenon leidis, et igal ini on oma aeg maailmas, kui see saab läbi, siis peab ta sooritama enesetapu. Uuta stoikude kuulsamaid esindajaid oli Seneca. Ta oli väga mitmekülgne Rooma õpetlane: kirjanik, poliitik, filo. Kirjutas palju raamatuid. Ta oli ka Rooma keisri Nero, kes ta ka ära lasi tappa, õpetajaks. Teine kuulsam esindaja on Marcus Aurelius (121- 180). Oli ka kuulus kirjanik ja kunstnik. Tema kuulsaim teos oli "Ise endale", mis oli kreeka keeles. Temast sai ka Rooma keiser. Stoikude loogika ja tunnetus õp Stoikud rõhutasid elu praktilist poolt. Leidsid, et loogika ja tunnetuse õp eesmärgiks on õpetada ini vooruslikult elama. Tunnetus õp - stoikude järgi põhines kogu maailma tunnetus meelelisel tajul. Väitsid, et ini hing on sündides puhas leht. Kõik on võimalik saavutada kasvatusega. Meeleline tunnetus ei peta. Need on loomulikud mõisted. Kui ini rakendab ka mõistus, siis tulemus on teaduslikud mõisted. Loomulikud mõisted on täpsemad ja õigemad
! Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. Pidevad ehk analoog-asjad Komaga arvud, murrud jms Trigonomeetria Matemaatiline analüüs Klassikaline füüsika Mõõtmised, tugevus jms klassikaline insenerivärk Katkevad ehk diskreetsed asjad Täisarvud Loogika Hulkade struktuurid Tekstid Programmid Informaalne loogika: teatud vaidlusmeetodite analüüs. Formaalne loogika: reeglisüsteemid ja algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide uurimine. Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see
Ludwig Joseph Johann Wittgenstein Jaanika Vichterpal 12.b Ludwig Wittgenstein Sündis 26.aprill 1889 Viinis ning suri 29.aprill 1951 Cambridges Oli Austria päritolu filosoof,kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks filosoofiks. Wittgensteini teesid Maailm on kõik, mis on tõsi Igasugune filosoofia on "keelekriitika" Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida Maailm koosneb üksteisest sõltumatutest
Argumenteerimine Logos-argumenteerimine Paatos-kuidas kõneleda Eetos-kõneleja image Sisu-ehk loogika, mida öelda Vorm-esinemis oskus, kuidas ma ütlen Väitlus- sisu ja vormi ühine osa Argumenteerimine- õpetus sellest, kuidas esitada erinevate ideede toetuseks veenvaid ja mõjuvaid põhjendusi. Peab olema idee ehk seisukoht, millele toetuda. Argumenteerimine on ühe seisukohta toetuseks erinevate põhjenduste toomine. See on eraldi seisev mõte, mis toetab seda seisukohta. Argument vastam alati küsimusele miks.
Standardid, normid, kehtivad seadused klassikutele (kommenteeritav ainevaldkond Paradigmad (näidised), klassikalised ehk ei pruugi kokku langeda nende isikute üldtuntud teoreetilised ja metodoloogilised erialaga) alused antud ajaetapil; teadmised, meetodid, Demagoogilised võtted tehnoloogiad, andmete hindamise mudelid. Usk, veendumus Aksinoomid ehk tõestust mittevajavad tõed Intuitsioon Argumenteerimine vastavalt loogika Argumendi pealesurumine selle tõesusest või reeglitele ja seadustele väärusest sõltumata Empiirilised ehk indiviidi praktilisse kogemusse kuuluvad argumendid lähtuvad loogika reeglitest ja seadustest. Aksinoom on lähtekohaks võetav valem, mida antud teooria raames ei tõestata ja millest (koos teooria teiste aksinoomidega) tuletatakse varem kokkulepitud järeldamisreeglite järgi kõik teooria ülejäänud valemid.
kommunist. Aastal 1928 sai ta filosoofiadoktori kraadi. Aastal 1929 sai ta õiguse põhikoolis matemaatikat ja füüsikat õpetada. Aastatel 19301936 töötas ta õpetajana. Aastal 1937 emigreeris Popper natsismi eest ja Anschluss'i kartuses Uus-Meremaale, kus ta sai Christchurchis Uus-Meremaa ülikooli Canterbury University College'i filosoofialektoriks. Aastal 1946 asus ta elama Inglismaale, saades õppeasutuse London School of Economics and Political Science juures loogika ja teadusliku meetodi lektori koha. Aastal 1969 tõmbus Popper akadeemilisest elust tagasi, kuid jäi kuni surmani intellektuaalselt aktiivseks. Ta suri 17. septembril 1994. aastal Londonis. Popperi filosoofia Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt,
prantsuse keele. Pärast koduõpetajate antud haridust rangelt religioosses ja rõhuvas kodus asus Russell õppima matemaatikat Cambridge'is Trinity College'is, kus julgustati ka huvi filosoofia vastu, nii jäi ta pärast kraadi omandamist matemaatikas Cambridge'i kauemaks, et valmistuda teise osa jaoks moraaliteaduse tripos'est. 1895 sai Bertrand Trinity'st kuueaastase stipendiumi, mille vältel ta reisis ja õppis Berliinis filosoofiat ja majandust. Russelli huvi matemaaika ja loogika vastu sai uut jõudu, kui ta kohtas 1900. aastal Pariisis itaalia matemaatikut Giuseppe Peanot ning alustas pikaajalist projekti demonstreerimaks, et matemaatika on taandatav ja tuletatav loogikast (logitsism). Selle töö käigus kirjutas ta koos A. N. Whiteheadiga kolmeköitelise Principia Mathematica. See viis ka Russelli paradoksi avastamiseni, millest sai Frege logitsistliku projekti lõpp. 1910 nimetati Russell Trinity College'i filosoofialektoriks. Kui puhkes Esimene
maailmas. o Russelli-Einsteini manifest. Tõi välja tuumarelvadega kaasnevaid kahjusid ja ohtusid ning kutsus maailma juhtivaid riike rahumeelseid lahendusi otsima. o Russelli tribunal. Pidi paljastama USA sõjakuritegusid. o 1963 rahufond. Pidi võitlema humanitaarõiguste ja sotsiaalse rahu eest. Pooldas logitsismi programmi. Matemaatika taandamine loogikale. seisukoht matemaatikafilosoofias, mis lähtub eeldusest, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele. Selline taandamine annaks matemaatikale täiesti ranged alused ja tagaks ühtlasi matemaatika meetodite usaldatavuse. Loogiline empirism. Russelli paradoks. Sellest lähuvalt tõi Russell välja ka Russelli habemeajaja paradoksi
b. 1 bitt'ine väljund, mis on vastavalt valitud segmendile 1, kui segment peaks põlema 0, kui segment peaks olema kustus *, kui segment ei ole defineeritud (* - ükskõik, mis väljund) Töö ülessanne ja soovitud funktsionaalsus: a. kirjeldada minimaalne funktsioon, mis antud sisendile annab soovitud väljundi b. teisendada funktsioon kasutamaks soovitud element baasi loogika elemente c. luua skeem Kaitsmine: a. olla valmis selgitama, kuidas ülessannet lahendasid b. kuidas lahendaksid sarnaseid probleeme. c. mõiste selgitused { disjunktiivne/konjunktiivne normaalkuju, karnaugh kaart, tundmatud muutujad Karnaugh kaardis, De Morgani seadused, jne } d. demonstratsioon korrektsusest {voo diagramm või loenduriga simuleerimine, ...} e. "Mis juhtub, kui ... ?" - tüüpi suvaline küsimus
Samuti ei olnud ma kursis autori filosoofiliste tõekspidamistega üleüldiselt. Olles aga tutvunud Ludwig Wittgenstein`i teosega ,,Loogis-filosoofiline traktaat" (edaspidi LFT) valdas mind esmalt märkimisväärselt suur hirm teema refereeringu õnnestumise seisukohalt. Kuid olles selle peale mõnda aega mõelnud, vaimustab mind järjest enam autori mõtte erksus ja jõud, millega kuulus filosoof on lahanud maailma. Valgustavalt on mõjunud autori loogika käsitlus, mis jätkuvalt tõestab inimmõistuse piiritust positiivses mõttes. Tänu sellistele, särava mõistuse potentsiaaliga inimestele, nagu on Ludwig Wittgenstein, ongi meil kaasajal võimalik nautida erinevaid teaduse loodud hüvesid. Ma pean siin silmas televisiooni, mobiilsidet, internetti jne. Eessõnas on autor märkinud: ,,Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on sarnaseid mõtteid kunagi juba ise mõtelnud. Raamat oleks oma ülesande täitnud, kui ta
INTEL´i asutamine 1968, Moore, Noyce ja Grove, hargnes pm Fairchild Semist AMD asutamine 1969, Sanders ja 7 teist. Hargnes Fairchild semist UNIX-i OS 1969, Kenneth Thompson ja Dennis Ritchie, AT&T Bell Labs INTEL-i 4004 mikroprose 1971, esimene 4-bitine prose ARPANET 1971 Magnavox Odyssey - 1972, esimene kodu video mäng Colossal Cave 1972, tekstipõhine seiklusmäng Smalltalk 1972, esimene objekt-orjenteeritud progra keel Prolog 1972, esimene loogika progra keel HP programmeeritav kalkulaator 1972 Ethernet 1973, Bob Metcalf leiutab selle ühendussüsteemi Altair Esimene do-it-yourself edukas arvuti, klaviatuuri ja monitori ei olnud Alto 1974 , by Xerox, aknad, hiir, klaviatuur, monitor jne suur mõju Microsoftile ja Macile C keel arendati 69-73, Ritchie, Kernigan Micro-soft 1975 asutati Alleni ja Gates-i poolt, sidekriips hiljem eemaldati Apple I 1976 Wozniak ja Steve Jobs Apple computer company 1976,, Woz ja Jobs, 1
suhtumisest kooli ja õpilastesse. 1928. aastal sai ta filosoofiadoktori kraadi ja aasta hiljem sai ta õiguse õpetada koolis matemaatikat ja füüsikat. Aastatel 1930-1936 töötaski ta õpetajana. Vahepeal abiellus ta oma kolleegi Josefine Anna Henningeriga. Aastal 1937 emigreerus Karl Popper natsismi eest Uus-Meremaale, kus ta töötas filosoofialektorina. Aastal 1946 kolis ta Inglismaale, kus temast sai London School of Economics and Political Science loogika ja teadusliku meetodi lektor ja mõned aastad hiljem, 1949 sai temast sama õppeasutuse professor. Popper osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Ta võttis ühendust ka Viini ringi, mis oli teadlaste ja filosoofide rühm Viinis. Kuna ta oli sealsete liikmete vaadete ja põhimõtete suhtes kriitiline, siis ta ei saanud liikmetega väga hästi läbi. Lõpuks ilmus Viini ringi toimetisena Popperi teadusfilosoofiline peateos "Logik der Forschung". Raamat tegeleb Viini ringi huvitavate
vihkasin kõiki, kes olid minu silmis suurte pahedega üle kuhjatud. Viilma õpetuse järgi oleksin pidanud poole aastaga ligi poole oma kaalust juurde võtma (varem olin ma lihtsalt enesehaletsusega ametis nooruk, kes ei osanud hukka mõista kedagi, peale iseenda). Võin ju tõesti minna nii kaugele, et nimetada kogu maakera ümber vaid pettekujutluseks. Kuid siiski, see pettekujutlus eksisteerib minu olemas olematus maailmas. Sama loogika alusel ütlen, et minu unenäo-maailm on vähemalt võrdväärne minu nii-öelda reaalse maailmaga. Kõik asjad, mis on minu unenäos, on olemas. Ning vahet nende kahe ilma vahel on teha mingi kindla joone järgi väga raske, seda tehakse vaid intuitiivselt, kuid siiski lähevad need vahel sassi. Samas tekib küsimus, kumb on loodud kumma järgi, sest on ju ilmselge, et need on omavahel seoses - kasvõi tajutavate asjade kaudu. Tundub, et kõigepealt tekkis see nii-öelda reaalne ja
b) Maailmas toimuv on jumala tahe, jumala otsene sekkumine. Ei püütagi müüte seletada. Filosoofiline maailmaseltus: a) Mõistusele tuginev maailmavaade. b) Maailma seletati läbi teadusharude ja otsiti algainet. 7) Kes olid järgmised isikud? Millega said nad tuntuks? Too üks näide nende tegevusest! Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane. Ta oli antiikaja üks mitmekülgsemaid õpetlasi (Valdas järgmisi valdkondi: loodusteadus, loogika, füüsika, loogika, ajalugu, riigikord, eetika, muusika jne.). Aleksander Suure õpetaja. Võttis kasutusele mõisted füüsika, loogika, botaanika, poliitika. Asutas kooli Lykeioni gümnaasiumi. Herodotos- Ajaloolane, kes kirjutas Kreeka - Pärsia sõdadest. Tema teos "Historia" sai ajalogu tähistavaks üldmõisteks. Ta pälvis omale austava nime "ajaloo isa". Kirjeldas erinevate rahvaste kombeid. Elas 5. saj eKr. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud
kunstiajaloos. Salvador Dalit peetakse üheks sürrealismi alustajateks. Sürrealism kasvas välja dadaismist - dadaism tähendab kahekordset jaatust ja vihjab irratsionaalsusele ja otsesele loogika vastandumisele. Dadaismi omakorda kasvas välja ekspressionismist. Suuresti tekkis dadaism maailmasõja mõjutusest kunstnikele. Dadaiste ühendas viha sõja vastu, nad olid veendunud, et sõja peamiseks süüdlaseks ongi ratsionalism ja loogika ning sellest tulenevalt näeme ka sürrealismis täielikku loogika ja ratsionaalsuse vastandumist. Filmi "Andaluusia koer" puhul näeme kõige puhtamal kujul, kuidas sürrealism on jõudnud filmikunsti. "Andaluusia koer" põhineb eelmainitud sürrealismi reeglitel: Pildikeel ja järjestus ei järgi mitte mingit loogikat ning filmi juhib puhas irratsionaalsus. Tulemuseks on kohati juhet kokku ajav ja samal ajal sokeerivalt üllatav filmiteos. Kui "Andaluusia koer" 1929. aastal
kriitika Platoni maailma "kahestumise" teooria kohta. Mis on mulle kui vaatena mitmeti omane. Kui Platon seletas mingit füüsikalist või keemilist nähtust siis temale seletamatu nähtuse seletas ta kõrgema olemuse vahelesegamisega. Aristotele vaatenurgas paelus mind aga tahtmine kõiki tulemusi seletada põhjuse, algmaterjali ja planeerimise kaudu. Kuigi tema ajaks ei olnud Mendelejev esivanemad veel sündinudki ja tema suuresti algatatud ja seletatud mõiste loogika sünnini, selliselt nagu meie seda praegu team, oli veel vähemalt 500 aasta aega. Aga nüüd siis lähemalt tema elust, isikust ja loomingust. 1.Elu ja tegevus. Aristoteles (384-322 e.m.a) oli pärit Stageirast Makedoonias. Tema isa Nikomachos oli kuningas Amyntose ihuarstiks. Huvi teaduste, eriti aga loodusteaduste vastu hakkas ta tundma juba lapsepõlves. Pärast isa surma, 18
Esimest liiki inimesed peavad end võimelisemaks kui nad on ning teevad seetõttu kannatamatult rutakaid otsuseid. Teist liiki inimese alla paneb Descartes need, kes on küll mõistuse poolest võimelised, kuid ei suuda eristada tõde valest ning allutavad end teiste inimeste arvamustele. Autor ise nendib et oleks kuulunud viimaste hulka, kui poleks tal olnud rohkem kui üks õpetaja. Descartes kritiseerib mõningaid filosoofilisi teadusi nagu loogikat, matemaatilist analüüsi ja algebrat. Loogika sisaldab autori meelest liiga palju selliseid eeskirju, mis on kahjulikud või ülearused. Analüüsi ja algebra puhul on probleemiks nende abstraktsus. Descartes'i arvates peaks igast teadusest võtma ainult olulisema, puhastama nad üleliigsest ning neist seejärel eranditult kinni pidama. Descartes arvas, et loogika rakendamiseks piisab vaid neljast reeglist, kui nendest kinni pidada. Esimeseks reegliks oli kahtlemine kõiges, mis ei olnud enesestmõistetav ehk otsuste
kasutatakse juhtgeneraatoritena vaheldites ning samuti mõõteaparatuuris. Madalsagedustel (alla 15 ... 20kHz) kasutatakse enamasti RC-generaatoreid. Põhimõtteliselt võib võnkeringi asendada RC-ribafiltriga või nn Wieni-Robinsoni sillaga. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku 3->Rts/Ro2. 4. TTL-Schottky loogika elemendid TTL – nii lülituse sisendis kui väljundis on transistorid. TTL-Schottky barjääriga transistorides on baasi ja kollektori vahel Schottky barjäär, mis vähendab siirde avamise lävipinget (0,7 voldilt 0,2...0,3 voldini) hoider ära transistori küllastumise. Seetõttu tõuseb loogikaelemendi töösagedus ja suureneb pingelang emittersiirdel, mille tõttu väheneb kollektorivool püsitalitluses. 5. RS-triger Igal trigeril on 2 olekut. Triger on primitiivsem jadaloogika lülitus
pikaajaliseks säilitamiseks (kõvaketas, flopid 1.Operatsioonisüsteemi tuuma funktsioonid: operaator Radiolinja Soomes). jne).Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne. Turing ressursside haldamine (mälu, protsessor, 1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob machine - lihtne teoreetiline masin. Alan Turingi seadmed),protsesside haldamine, võrguliides ja Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1993 NCSA Mosaic 1.0 I popp avalikult idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: võrguprotokollid,turvalisuse garanteerimine.
1867 “Type writer” sholes,glidden,soule. function sumto(n: in INTEGER) ütle, et A ei ole tõsi!). Siis ei saa väide A ise olla 1986 – NNTP – uudised liiguvad TCP/IP return INTEGER is vale. Tõepoolest, kui A oleks vale, siis A sisu 1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob sum : INTEGER := 0; kohaselt peaks A olema tõestatav. Kuna me valesid (interneti) kaudu;inteli 80386. väiteid tõestada ei saa, siib peabki A olema õige. Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse)
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk
......................................................................................................... 18 4.1 Dioodelement JA......................................................................................................... 18 4.2 Transistorelement EI ehk inverter................................................................................ 19 4.3 TTL (transistor-transistor loogika) JA-EI...................................................................... 19 4.4 MOP loogika................................................................................................................ 20 4.5 n-MOP loogika............................................................................................................. 20 4.6 Komplementaarne MOP loogika.................................................................................. 20 5 Kombinatsioonseadmete süntees...................................................................................... 22
Sisesta valemid ja vorminda täpselt nii nagu kõrvaloleval pildil Valemid sisesta tabeli algusesse üks kord Vormindamine, suht- ja abosluutaadressid, diagramm Ruumide mõõtmed ja maksumused Hind 80 /m2 Ruum Pikkus, m Laius, m Pindala, m2 Maksumus, ruum_1 5,00 4,00 20,0 1 600,00 ruum_2 4,20 3,70 15,5 1 243,20 ruum_3 5,75 4,90 28,2 2 254,00 ruum_4 8,00 6,70 53,6 4 288,00 ruum_5 5,38 4,12 22,2 1 773,25 ruum_6 4,00 3,17 12,7 1 014,40 ruum_7 4,80 3,50 16,8 1 344,00 Kokku 169,0 13 516,85 Maksumus, 5000 4500 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 ruum_1 ruum_2 ruum_3 ruum_4 ruum_5 r...
ümberehitatud alAksa mosee Jeruusalemmas 3) alAzhari mosee Kairos. Teadus 10. sajandil avaldas teadlane alHorezmi entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed", milles klassifitseeris ta teadusi järgnevalt: 1) kuus tõelist islami teadust: jumalasõna, õigusteadus, grammatika, ametlik dokumentide koostamine, poeesia ja ajalugu. 2) üheksa välismaist teadust: mehaanika, meditsiin, muusika, alkeemia, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, metafüüsika ja loogika. Tõelised islami teadused olid seotud Koraaniga. Ibn Mansur koostas Kairos 13. sajandil araabia keele entsüklopeedia. Tadziki teadlane Ibn Sina sai tuntuks meedikuna, maadeuurijad Ibn Fadlan ja Ibn Battuta andsid panuse geograafia arengusse. AlMasudi, geograaf ja ajaloolane, esitas 10. sajandil oma teose ,,Kullaväljad ja kalliskivid", kus oli väärtuslikku teavet maailma kohta. Marokolase alIdrisi koostatud kaardil oli esmaselt ära märgitud ka Eesti (1154). Koolid ja haridus
.............................................................................................................. 16 2.5 Positiivne mõtlemine ..................................................................................................19 2.4.1 Mõtted võivad meid haigeks teha ja ka ravida.......................................................23 2.5 Mõtlemine kui protsess................................................................................................... 25 3 LOOGIKA, KEEL JA MÕTLEMINE...................................................................................27 3.1 Mis on loogika................................................................................................................ 27 3.2 Keele põhifunktsioonid. Keel ja kõne.............................................................................29 3.3 Keelelise relatiivsuse hüpotees ...................................................................................... 31
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele
Mäng – seondub virtualse reaalsusega, hüpertekstiga Demüstifikatsioon – müütidest vabanemine Postmodernismi iseloomulikud jooned: Postmodernismi modernsimi saavutuste kriitika on totaalne. See ulatub teadusest ja tootmisest kultuurini, eetikani ning poliitikani. Ajatuse kultus seondub ka ajaloo ja traditsiooni hülgamisega. Iseloomulik on ka diskursusest loobumine. Postmodernism rõhutab irratsionaalsust ja intuitsiooni. Teooriate ja loogika asemel pakutakse sageli alateadlikult, vabalt ilmnevaid kujutluspilte ja märke ning nende hetketähendusi. Just need hakkavad asjade üle otsustama nii,et kujutluse ja reaalse eristamine muutub sageli võimatuks. Postmodernismi kunstikultuur. Suurem osa postmodernistlikust kirjandusest on pühendatud viimaste aastakümnete kultuuripraktika, eriti meediakultuuri analüüsile. Kõrvuti üldiste joonte väljatoomisega vaadeldakse ka erinevaid kunstiliike ja –žanreid.
Bacon: ,,Novum Organum" 1) Loogika kui tunnetustööriist ei ole õige vahend looduse tunnetamiseks, see ei anna looduse tõeliselt olemusest õiget arusaama. Samas ei saa eitada sellise tööriista vajadust, kuid kuna endine tunnetustööriist( loogika) on olnud kõlbmatu, siis pakub see põhjuseid tööriista mittevajalikkuseks. Baconi arvates võib uueks tunnetustööriistaks olla mõtlemine, kuid selle rakendamiseks peab inimene andma end looduse võimu alla ning see omakorda piiraks mõtlemisvabadust.
Platoni tsitaadid- Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust-tarkus,mehisus,mõõdukus ja õiglus Suund,kuhu haridus inimese viib,määratleb tema tulevase elu Aristoteles(348eKr-7.märts 322eKr)Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja.Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris oma aja teadmised ja pani aluse uutele teadusharudele.Aristotelese loogika oli 19.saj. keskpaigani ainus läänemaine loogika.Tal on suured teened bioloogias,esteetikas,eetikas,riigiõpetuses ja kosmoloogias.Aristoteles ei leppinud mitmete Platoni seisukohtadega.Ta pidas ekslikuks Platoni õpetust ideedest.Ta oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane.Raske on leida valdkonda,mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud.Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt.Aristoteles leidis,et millegi uurimiseks tuleb kõigepealt õppida õigesti mõtlema
Kellelt: Mirge Arge Teema: Kuidas ra tunda demagoogiat Kellele: Urmas Lehtsalu Vaatasin videot Kuidas ra tunda demagoogiat. Videos seletati erinevate nidete phjal ra demagoogia erinevad vormid. Demagoogia ehk knekeeles hma. Hma on sisuliselt halb vi ebaloogiline argument. Argument algab vitega. Argument koosneb neljast osast- vide, seletus, testus ja jreldus. Videos toodi argumendi niteks, et alkohol tuleks ra keelustada. Argumendi keskmeks on loogika. Argumendist saab hma siis kui, kellegi eldud argument tundub ebaloogiline. Hma on kas loogika viga vi kellegi sihilikult oma argumendiga eksiteele viimine vi manipuleerimine. leldse on kokku le saja teadaoleva hmavtte. Videos seletati lahti viis erinavat hmavtet. Maailmas on 15 enamlevinumat hmavtet. Esimese vttena seletati lahti igavesest ajast igavesti vte. Keegi vidab oma argumendiga, et midagi on tehtud igavesest ajast igavesti ning seeprast peakski see nii toimuma
2) Haridussüsteem on ühiskonna arengust maha jäänud ja vajab kiiremas korras reformeerimist või lausa uut ülesehitust. 3) Hariduse eesmärk peaks olema inimeste talentide esiletoomine ja nende konkreetsete talentide arendamine. 2. Taustinfo 1) Haridussüsteem, mis on tänapäeval kasutusel, pärineb 19. sajandist, industraliseerimise ajast ja selle eesmärgiks oli toota töölisi. 2) Kooliharidus on eesmärgistatud peamiselt vasaku ajupoolkera arendamiseks (matemaatilised teadused - loogika, keeled - kirja- ja lugemisoskus) 3. Praeguse süsteemi vead 1) Tänapäeval on võimalik elatada end väga erinevatel elualadel. Haridussüsteem kahjuks ei toeta parema ajupoolkera tööl põhinevate oskuste arengut (kunst, muusika, tantsimine jne) 2) Vähene valikuvõimalus varasemates kooliastmetes (põhikool ja ka gümnaasium) 3) Kuigi pärast kohustusliku koolihariduse omandamist avaneb oluliselt rohkem
sagedustel ja seetõttu saadakse väljundpinge mis sisaldab paljus harmoonilisi ja sellest on tuletatud ka lineaarne.Vaatleme väikese ajakonstandiga ahelat: Aja hetkel T1 kui saabub sisend impulss hakkab nende nimetus. Multivibrad võivad olla koostatud kas transistoridest loogika elemenditest või ka kondensaator laaduma läbi takistuse R, kuna on tegemist on järjestik ahelaga, siis kehtib selle protsessi opvõimendist. käigus Kirhoffi seadus, see tähendab osa pingete summa (kondensaatori ja takistuse pinge) võrdub igal ajahetkel sisend pingega. Kuna meil on tegemist väikese ajakonstandiga protsessi siis kondensaator
seda seisukohta sisaldab, mingi vastuväide sellele. Raskustesse satub empiirik aga formaalloogika ja matemaatika tõdedega kokku puutudes. Sest kuigi varmalt mööndakse, et tea- duslik üldistamine võib olla ekslik, paistavad matemaatika ja loo- gika tõed kõigile paratamatute ning kindlatena. Ent kui empirism on õige, ei saa ükski propositsioon, millel on faktiline sisu, olla paratamatu ega kindel. Järelikult peab empirist tegelema loogika ja matemaatika tõdedega ühel viisil kahest: ta peab kas ütlema, et need ei ole paratamatud tõed, ning sel juhul peab ta leidma ka seletuse üldisele veendumusele, et on küll; või ta peab ütlema, et neil puudub faktiline sisu, ning siis peab ta seletama, kuidas saab propositsioon, millel puudub igasugune faktiline sisu, olla tõene ja kasulik ja üllatav. Kui kumbki neist suundadest ei osutu rahuldavaks, oleme sun- nitud järele andma ratsionalismile. Oleme sunnitud möönma, et
fuugavormi ja viis selle kõrgeimale ,,Juudas Makabeus" tasemele.[32] Bachi loomingus on Lisaks veel: sügav emotsionaalsus ühenduses ,,Veemuusika" konstruktiivse mõtlemisega ning ,,Tulevärgimuusika" julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Bach on loonud üle 300 kirikukantaadi, ,,Johannese passion", ,,Matteuse passioon", ,,Jõuluoratoorium" Tähtsus Bachi muusika vaimsus ja Tema helikeel ühendam saksa, muusikaajaloos kompositsioonilised võtted on prantsuse, itaalia ja inglise
Demagoogia võtete oskamine on hea, kuid ka nende tundmine on kõigile kasulik. Kõik, kes oskavad ja teavad, mis on demagoogia, suudavad eristada tõest seda osa, mis ei vasta tõele. Ma kaldun arvama, et inimesed, kes demagoogia võtteid kasutavad, ei ole päris kindlad oma kõnes. Nad kas kardavad avalikkuse ees esineda või lihtsalt valetamine publikule pakub neile naudingut. Ma ei pea kõige õigemaks kõnesid, milles puudub loogika ja ei põhine faktidel. Mõned kõnelejad ei taipa, et nad on demagoogia ohvrid ja sellest tuleneb tahtmatu demagoogia. Nad ei oska oma kõnet üles ehitada, neil on nõrk loogika ja nad ei suuda end emotsionaalselt kontrollida. Seetõttu ei õnnestu neil kõne ja saavad negatiivset tagasisidet. Neil kaob julgus ja motivatsioon pidada head kõnet. Kahjuks leidub vanemaid, kes kasutavad manipulatsiooni oma laste kasvatamisel.
Inger Kraav, kolmandat põlvkonda esindavad H. Liimetsa tütred Reet ja Airi Liimets, neljandat põlvkonda aga Inger Kraavi tütar Siiri-Liisi Läänesaar (Eksta 2008). Seega on Heino Liimets osa üpriski suurest kasvatsteadlaste sugukonnast. Heino Liimetsa haridustee sai alguse Saru ja Taheva algkoolis. Õpinguid jätkati Valga gümnaasiumis, peale mida jätkas Heino haridusteed Tartu Riiklikus Ülikoolis, õppides eesti keele ja kirjanduse ning loogika ja psühholoogia õpetajaks. Paralleelselt õpingutega töötas Liimets loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. Lisaks on ta töötanud Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Alates 1953 aasta lõpust asus Liimets õppima aspirantuuri TRÜ pedagoogika kateedri juures.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
