REFERAAT KAEVANDUSED LOODUSÕPETUS Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb. Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud eesti põlevkivi nime all. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Põlevkivikihind ei koosne puhtast kukersiidist. Kihind, mille paksus on 2,8 m lasub Tallinn-Narva raudtee lähistel 10-20 m ja Alutagusel 50-60 m sügavuses ja koosneb viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist, mida tähistatakse tähtedega A...F ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest pae vahekihitidest. Põlevkivi kütteväärtus on kihiti 7-19 MJ/kg ...
heina ja eks sealt tulebki nimetus heinamaa. Tegelikult ei mõtle me sellele üldse aga, mis juhtuks siis kui kõik meie niidud ära kaoksid. Olen kindel, et siis oleks kõigil elu halvem, sest talupidajad peavad karjatama loomi ja söötma neid ja just niidult leiavadki loomad endale toidu aga probleem oleks ka siis selles, et inimesed ei saaks enam käia vaiksetel lagedatel aladel puhkamas, värsket õhku hingamas. Kasutatud kirjandus Raamatud: 1. Loodusõpetus 6. Klassile I osa Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia kuresoo Interneti leheküljed: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Niit 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kahelehine_k%C3%A4okeel 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Puisniit#Ajalugu 4. http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=11360 5. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CRECRE2.htm
Kehalise kasvatuse tunnis peaksid õpilased saama teavet ja kogemusi kehaliste harjutuste ohutu sooritamise kohta. Õpilane peab õppima tunnetama oma kehalisi võimeid, et teha endale sobivaid valikuid ja oleks huvi spordiga tegelemiseks, ennekõike tegema kehalise kasvatuse tundides niisuguseid harjutusi ja spordialasid, mida ta saab kasutada oma vaba aja liikumisharrastustes. Üks väga oluline ala on orienteerumine, sest see eeldab erinevates ainetes omandatud teadmisi ja oskusi (nt. loodusõpetus, geograafia jne.) ja annab olulisi oskusi edaspidises elus toimetulekuks. On suurepärane, kui koolis leitakse võimalus orienteerumisega tegelemiseks. Väga teaduslik, sporti, kehalist treeningut ja selle läbi enese arengut ülistav jutuke sai siia kirja pandud. Mitte küll ise välja mõeldud aga selle kirjutamiseks päris mitu tunnikest ja pereliikmeid kaasates vaeva sai ju nähtud. Ja mismoodi vaeva nähtud? Ikka tänapäevasel kombel netiavarustes
rikkuse ebavõrdne jaotumine). Näljahädad, mässamine jne. Ökoloogia alused. Ökoloogia ja keskkonnakaitse.1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus(trükiarvult esikohal). Üks esimesi , kus taimi ja loomi käsitleti üksteist ja keskkonda vastastikku mõjutavatena.Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustestmõjudest, oikus eluruum, maja Logos õpetus, teadus. Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Keskkonnategurid. rõhk, tuli, vesi, hapnikusisaldus, toitained, soolasisaldus, happelisus, muldkeskkond Ökosüsteemi mõiste. - koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Elus ja eluta loodus. päike, maa vesi, tuli, kivi jne. (füüsikalised ja keemilised nähtused),
1.Millega tegelevad ökoloogia ja keskkonnaõpetus? - Ökoloogia vaatlusaluseks on mitmesugused seosed looduses nii üleplaneedilises mõttes kui ka kitsamalt, näiteks koduaias või metsas. Ökoloogia on keskkonnakaitse tugiseaduseks. Ökoloogia on õpetus vastasikustest mõjudest. Ökoloogiat on mõjutanud: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Ökoloogia tegeleb 5 organisatsiooni tasemel: organism, populatsioon, elukooslus, ökosüsteem, ökosfäär. - Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited.
LOODUSÕPETUS 5. KLASS Õppemaht 2 õppetundi nädalas, 70 õppetundi aastas Õppematerjal K.Jankovski, R. Kuresoo ,,Loodusõpetuse õpik ja töövihik 5. klassile" I, II osa. ,,Eesti looduse pildimapp" I-V osa. 1 Õpetamise eesmärgid Säilitada huvi ümbritseva looduse vastu, õpetada väärtustama elukeskkondi. Veekogu uurides rakendatakse loodusteaduslikku meetodit, kujundatakse uurimisoskusi, õpitakse vormistama ja esitama uurimistulemusi. Teema abil õpitakse tundma vee kui elukeskkonna põhiomadusi ja iseärasusi, vee aastaringset liikumist, sellest tulenevaid nähtusi, taimede ja loomade kohastumusi eluks veekeskkonnas, veeorganismide elu erinevatel aastaaegadel, Eesti mageveekogude tähtsamaid taime- ja loomaliike, hõljumi ja vetikate osa veekogus. Õpitakse koostama magevee-elustikus esinevat teoreetilist toiduvõrgustikku ja üksikuid toiduahelaid. Tutvutakse Eesti jõgede ja järvedega. Uurimuslikud oskused: Õpilane: sõnastab uurimisküsimusi/-prob...
7 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuseriisikas 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Orav 4. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Dorling Kindersley 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Valgej%C3%A4nes 7. Õpilase loomaentsüklopeedia. David Burnie 8. Loodusõpetus 6. klassile 2. osa. Sirje Kaljula ja Hendrik Relve 8
jaotumine). Näljahädad, mässamine jne. Ökoloogia alused. Ökoloogia ja keskkonnakaitse.1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus(trükiarvult esikohal). Üks esimesi , kus taimi ja loomi käsitleti üksteist ja keskkonda vastastikku mõjutavatena.Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustestmõjudest, oikus eluruum, maja Logos õpetus, teadus. Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Keskkonnategurid. rõhk, tuli, vesi, hapnikusisaldus, toitained, soolasisaldus, happelisus, muldkeskkond Ökosüsteemi mõiste. - koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Biotsönoos.- üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Eelkoolipedagoogika osakaond MIDA TÄHENDAB ÜLDÕPETUS LASTEAIAS JA KUIDAS SEDA RAKENDADA Iseseisev töö Juhendaja: Tallinn 2009 Üldõpetuse juured ulatuvad juba 19. sajandi lõpul maailma eri paigus kõlapinda leidnud reformpedagoogikasse. Eestisse jõudsid üldõpetuse põhimõtted 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, ku...
keskkonnaprobleemid, õhusaaste probleemid, rikkuse ebavõrdne jaotumine: Kogu maailmas 1 miljard elanikku kannatab alatoitluse all, näljahädas 550 miljonit inimest. 1991.a. kasutas 40 miljonit inimest toiduabi. Ülekarjatamine, metsade hävitamine, mulla erosioon, kõrbestumine. Lahendus: Põldude ja karjamaade all on 21% maismaa pindalast Maaharimiseks uued maad Tootlikkuse suurendamine, Uued toitumisharjumused. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest Ökoloogia alused: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Ökoloogia: õpetus looduse vastastikustest mõjudest keskkonnakaitse: tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks Keskkonnategurid: organismide või nende koosluste elu mõjustavad keskkonna elemendid või protsessid
· Ta ei tohiks nõuda lapselt sõna-sõnalist eestikeelse või venekeelse õppematerjali tõlkimist teise keelde. Kas kümblemine toimub teiste õppeainete arvelt? · Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega. · Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid (matemaatika, loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks.. Kas lapse emakeele oskus kannatab keelekümblusklassis õppimise tagajärjel? · Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles tavakoolis õppivate eakaaslastega võrdsele tasemele kolmanda klassi lõpuks. 13. TKO teooriad (kontrastiivne analüüs, Krasheni sisenditeooria, Schumani
Tartu Kivilinna Gümnaasium 6.d klass Merili Kann NÕMMEMETSAD JA SALUMETSAD Referaat Juhendaja:Gerle Konsap Tartu 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 2. NÕMMEMETSAD...................................................................................................... 4 2.1 Elutingimused nõmmemetsas................................................................................ ...
säilita seda. Esimesel juhul tungivad nad meie meeleorganitesse ja nii tekibki moonutusteta meeleline tajumus. Teisel juhul tungivad kujundid meie keha pooridesse, mitte meeleorganeisse, ning omavahel kombineerudes tekitavad nad inimesel igasuguseid fantastilisi kujutlusi näiteks kujutlus kentaurist on tekkinud sellest, et hobuse pea ja inimese keha kujutlused segunesid omavahel. Epikuros jagas filosoofia kolme ossa: 1) loodusõpetus füüsika, 2) õpetus looduse ja inimese tunnetamisteedest loogika e kanoonika, 3) õpetus õnne saavutamisest inimese poolt eetika. Käsitlus inimhingest Nagu kõik looduses, on ka inimene tekkinud vaid õnneliku juhuse tõttu, ja kujutab endast juhuslikku aatomite kompleksi või agregaati. Ka hing koosneb aatomeist ja tema tegevus seisneb aatomite liikumises. Kõige olulisemad aatomid on Epikurose järgi kergeimad, tuld või
põhihariduse omandamiseks, olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisit14i. Ainevaldkonnad ja neis kirjeldatavad kohustuslike õppeainete ainekavad on: Keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (eesti õppekeelega koolis), vene keel, kirjandus (vene õppekeelega koolis)15. Võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena16. Matemaatika: matemaatika17. Loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia18. 11 Ibid. 12 Ibid. 13 Ibid. 14 15 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) 16 Ibid 17 Ibid 18 Ibid Sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus19. Kunstiained: muusika, kunst20. Tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus21. Kehaline kasvatus: kehaline kasvatus22. Valikõppeainud riiklikus õppekavas on: Usundiõpetus23. Informaatika24. Karjääriõpetus25.
§ 13. Kohustuslikud ja valikõppeained (1) Riiklikus õppekavas on esitatud järgmised kohustuslike õppeainete ainekavad: 1) keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (eesti õppekeelega koolis), vene keel, kirjandus (vene õppekeelega koolis) (lisa 1); 2) võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena (lisa 2); 3) matemaatika: matemaatika (lisa 3); 4) loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia (lisa 4); 5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus (lisa 5); 6) kunstiained: muusika, kunst (lisa 6); 7) tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus (lisa 7); 8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus (lisa 8). (2) A-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt või muud võõrkeelt
eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vor...
· Süsteemne konseptsioon, elus ja eluta looduse koosmõju. · Kaasaegne periood biokeskne suund. Keskkonnaökoloogia: · Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele, · Uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele, · Uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. Ökoloogiat on mõjutanud: · Loodusõpetus, · Rahvastiku uurimused, · Põllumajandus, · Kalandus, · Meditsiin. Populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Kooslus mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Ökosüsteem koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna.
Süsteemne konseptsioon, elus ja eluta looduse koosmõju. Kaasaegne periood – biokeskne suund. Keskkonnakaitse: Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele, Uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele, Uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. Keskkonnategurid: Loodusõpetus, Rahvastiku uurimused, Põllumajandus, Kalandus, Meditsiin. Ökosüsteem- koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Elus ja eluta loodus- elus ja eluta looduse koosmõju on süsteemne kontseptsioon. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas.
Põllud on elupaigaks ka loomadele. Mullas elavad putukavastsed, vihmaussid, mutid. Suuremaid loomi elab põldudel vähe, kohata võib näiteks põld-uruhiiri ja halljäneseid. Põldlinnud on kaitsevärvuse tõttu vähemärgatavad. Põldude kohal võib lõõritamas näha lõokest, põldude kohal otsib saaki hiireviu põllul rääksub rukkirääk. KASUTATUD KIRJANDUS 1. E. Libe, M.Toom, M.Martin, K.Ennok, K.Lepasaar. Loodusõpetus 6.klass Tallinn, Avita 14 2001, 220 lk. 2. Mullaharimise põhisuunad.URL=http://mxh.pri.ee/pages/ehitus/eh-1-ss/p6llumaj- alused/taimekasvatus/mullaharimine.doc, 29.03.2006.a. 3. Muld. URL=http://www.zone.ee/saarelt/muld.htm, 29.03.2006.a. 4. AS Hallik Koduleht. URL=http://www.hagar.ee/index.php? option=content&task=blogcategory&id=17&Itemid=38 5. Rukkilill. URL= http://bio.edu
seotud elukutseid, kaasates projekti näiteks kohaliku metsanduse elukutsega seotud isikuid. Projekt ,,Taaskasutus" Eesmärgiks teadvustada loodushoiu ja keskkonna säästliku eluviisi põhimõtteid. Loovtööna selle temaatikaga võib kasutada erinevaid materjale, mille tulemina võiks valmida konkreetne loovtöö mõne fantaasiarikka esemena, mille otstarbekust ka kirjeldatakse ja vajadust põhjendatakse. Ainevaldkonnad, mida kaasata: loodusõpetus, kunst, matemaatika, füüsika, geograafia, keemia. Muusika, kunsti, kirjanduse, ajalooga seotud teemad: Kirjandus ( uurimus) ,,Minu lugu", mis võib hõlmata rahvapärimuslikke seoseid ajaloost, kirjandusest, kunstist, muusikast, näitekunstist. Teema võib välja tuua näidendi, jutuvestja, muusikali, kunstinäituse, kontserdi vormis jne. läbipõimununa näiteks esivanemate lugudest või eraldiseisva vormina jõudes iseendani. Samuti võib esitada mingi esemega kaasatud loo,
Kandideeris riigiametnikuks. Konkursseksamid kestsid 2 nädalat. Soovis olla Keisri esimene nõudandja. Käitumise ja moraaliõpetus. Jumalat ei olnud. Tuli austada endast vanemaid, kõrgemal positsioonil olevaid, targemaid. Oluline ja vajalik on õppida kogu elu. Mitte õppimine viib inimese raisku. Kutsus ülemustele alluma. Inimesed pidid ühiskonnas elama nagu üks suur häpi fämili. Austada tuleb teadust, teadlasi ja õpetlasi. Viimane keiser kukutati 1911. Taoism: 3.sai eKr - Lao Ti. Loodusõpetus. Inimene peab elama loodusega kooskõlas. Alluvaid ja ülemaid pole. Enamuse ajast on see olnud keelatud. Inimese elu kulgeb loomulikult. Teadus ja tehnika Tehnoloogiad: · siid saadi siidiussidelt, keda kasvatati moonipuu lehtedel. · Tee tootmine teepõõsas, korjati ära ainult ülemised lehed ja õied · Portselani tootmine hoidsid saladust 2000 aastat. 18.saj varastas saksa munk saladuse. · Püssirohi puusüsi, salpeter
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega. 3 Kõik mis on inimeste tehtud eluta loodusest on tehismaailm. Inimesed on pikka aega kujundanud eluta looduse osa ja see muutub j...
Suure-Jaani Gümnaasium Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga Uurimistöö Sirelin Koval 11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2. Artur Kapp..................................................................................................................5 1.3. Hans Kapp......................
vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: · bioloogia
Tänapäeval, kui õppetöö toimub enamasti siseruumides, on õuesõpe vahend, kuidas õppekava eesmärke näitlikustada. Õues õppimine loob terviku, mis ühendab inimese maailmaga. Vastavalt uuringutele paraneb õuesõppe läbi nii laste motoorne areng, aktiviseerub mäng kui paraneb tervis. Erinevate õppetegevuste valdkonnad elavaks muuta: siduda saab omavahel laste kodupaiga ajaloo, ökoloogia ning sotsiaalse mõõtme. (Brügge, Glanz & Sandell 2008, 28- 33). Kuna loodusõpetus käsitleb ümbritseva keskkonna seda osa, mida laps saab läbi meelte 18 tajuda ning eelkooliealiste laste õppimise omapära seisneb läbi meelte õppimises, siis kodukoha loodust või loomade ja taimede erinevaid elupaiku, ilmastikunähtusi ja aastaaegade vaheldumist saab kõige paremini õppida tundma looduses viibides. Õppides tegevuse kaudu mõistab laps õpitut paremini, kui lihtsalt kuulates või vaadates. Tehes
ajalehepoisist miljonäriks, Chicago suured tapamajad või Lõuna-Ameerika kullakaevandused, ameerikalik elulaad, kuidas ennast Ameerikas maksma panna. Need raamatud pole enam kätte sattunud. Muidugi ka meie oma looduslikud kuldraamatud, mis siis kättesaadavad olid ja ka Lutsu raamatuid - ta oli siis populaarne. Lugemist oli kahtemoodi. Õhtuti tulevalgel tädi ette loetud raamatud ja need, mis raamatukogust toodud ning ise lugesin. 3.Millised olid Teie lemmikained koolis? Ajalugu ja loodusõpetus. 4.Millised on Teie eredamad mälestused oma koolipoisi põlvest? Mul on meeles, et viie aasta jooksul kaubanduskoolis olen kolm korda kiita saanud, klassi ees. Tol ajal kiitust nii väga ei jagatud, tubli töö oli normaalne asi. Esimest korda sain kiita riigikaitses õpetaja-leitnandi käest. Meile räägiti Petseri, Pihkva lahingutest, võtsime need kõik läbi ja ma käisin Vabadussõja kohta raamatukogus juurde 31 lugemas
Ta ei tohiks nõuda lapselt sõna-sõnalist eestikeelse või venekeelse õppematerjali tõlkimist teise keelde.. 3.3.4. Kas kümblemine toimub teiste õppeainete arvelt? Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega. Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid (matemaatika, loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks. 3.3.5. Kas lapse emakeele oskus kannatab keelekümblusklassis õppimise tagajärjel? Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles tavakoolis õppivate eakaaslastega võrdsele tasemele kolmanda klassi lõpuks. 4. Keelekümblusmudelid Eestis Eestis rakendatakse kahte keelekümbluse metoodikat, milleks on hiline keelekümblus ja varane
http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/mardikalised.htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/pehmekoorlased.htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/poilased.htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/siklased.htm http://www.vvvs.ee/failid2/oppematerjal%20teod.pdf 44 Kiryanova, Krall, 1980 Krall, Luik, 2000 Looduse entsüklopeedia lk 144-145 Maaleht,09.2007 Mati Martin 1999. Eesti Loodus O. Nilson, A. Raik, I. Riisalo, A. Tiits, H. Tiits. Loodusõpetus. Käsiraamat õpetajale. - Tallinn: VALGUS, 1982. - Lk. 196-197 www.kiideva.ee/puisniit www.wikipedia.org 45 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 PUISNIITUDE LOOMASTIK.......................................................................................................................
Rahvahariduses olid mõned muudatused alanud pärisorjuse kaotamise järel, siiski jäi kõige olulisemaks koduõpetus, koolidel oli teseijärguline roll, kooli läksid need, kes kodus lugemist ja katekismust selgeks ei saanud. Murangulised sündmused toimusid sajandi teise poole alguses, 1850-1870, selles ajavahemikus mindi üle kohustuslikule kolme-aastasele rahvaharidusele. Kujunes välja stabiilne koolivõrk, laienes õppeproramm, tulid juurde uued õppeained, geograafia, ajalugu, loodusõpetus jne, hakati õppima ka kirjutamist. Hakati tähtsustama ilmalikke teadusi Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) ja “Perno Postimees” 1857 Perno Postimees on esimene järjepidevalt ilmunud eestikeelne ajaleht. Tegemist oli eesti talurahvale suunatud väljaandega, avaldas väga olulist silmaringi avardavat mõju, teated kodumaalt ja välismaalt. Tegemist olulise rahvusliku väljaandega, rahvusküsimustes esindas alalhoidlikku suunda, püüdis vältida konflikte. Oma aja
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
