Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid Eliis Rikko Majanduse arengut võivad mõjutada Loodusvarad Looduslikud tingimused · Eestis on need mõjutanud 3 tootmisala Põllumajandus (toiduainetööstus,)-piimakarjandus Metsandus, metsatööstus Energeetika Eestil raske konkureerida Kliima Asend Riigi toetus/toetamatus Killustatus Eestis Lõuna-Eesti- liigestatus mõjutab maalappide suurust, masinate kasutust Lääne-Eesti- madal, osati kivine, põuatundlik muld, madal saagikus. Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustik- leostunud
Ökoloogilise tasakaalu muutused ja tagajärjed 2014 Ökoloogiline tasakaal Enam-vähem püsiv Loomulikus arengus saavutatav Liikidevaheline konkurents madal Tegurid Inimtegevus: Rahvaarvu kasv Transport Tööstused Ehitamine Jahipidamine Loodusvarade kasutamine Looduskatastroofid Transport Mõju: õhu saastamine, müra, elupaikade killustamine Tagajärg: kliimasoojenemine, elustiku mitmekesisuse ohustamine Vajalikud muutused: loodussõbralikum transport Tööstused Mõju: keskkonna saastumine, jäätmed, loodusliku maa-ala hävitamine Tagajärg: elusolendite surm, eluruumi vähemine Vajalikud muutused: regulatsioonid, ohutu ladustamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
partneriteks on WWF tütarorganisatsioonid Soomes, Rootsis ja Taanis. Saavutused ● WWF on aidanud luua rohkem kui 500 loodusparki ja on kaitsnud rohkem kui 1 miljardi aakri ulatuses olevaid metsa olevaid elupaiku ● On aidanud säilitada väljasurevaid ning ohustatud liike. ● Earth hour ehk tund Maa jaoks ● Ja palju muud. Tuleviku eesmärgid ● 2050. aastaks inimkonna globaalne jalajälg jääb Maa võime piiridesse säilitada elu ja meie planeedi loodusvarad on jaotatud võrdselt. ● Silmapaistvamad looduslikud paigad oleks säilinud. Huvitavad faktid ● Logoks taheti looma, kes on ilus, ohustatud ja armastatud paljude inimeste poolt. Tähtis oli ka, et ta mõjuks hästi must-valgelt, et hoida printimisel raha kokku. ● Saastunud jõed tapavad sama palju kui tuumaplahvatus. ● Üks värvipurk võib saastada miljoneid liitreid vett. ● 15 km² vihmametsa kaob iga minut. Reklaamid V Reklaamid Ka sina saad toetada
Levinud linnud on pardid, pärlkanad, flamingod ja metsikud tuvid. Mitmete endeemsete liikide seas on üks ohustatumaid haiti pilukoonu. pilukoonu flamingod Haiti keskkonnaprobleemid Metsade pindala väheneb hoogsalt, sest puitu kasutatakse kütusena, ka tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Muldasid kahjustab erosioon. Joogivett napib. Haiti loodusvarad Haiti loodusvarade hulka kuuluvad : - boksiit, - vask, - kaltsiumkarbonaat, - kuld, - marmor, - hüdroenergia. Haiti rahvastik Haiti on üks tihedamalt asustatud riike maailmas. Enamik haitilasi on katoliiklased. Haiti elanikud põlvnevad aafriklastest orjadest, kelle tõid Prantsuse kolonistid 17. ja 18. sajandil sisse, et nad suhkrurooistandustes töötaksid. Haiti rahvastik Valgenahalisi on kogu rahvastikust ainult 5% Vaesuses elab üle 77% inimestest Kirjaoskuse tase on 39%
piiratud). Majandussüsteemid ● Naturaalmajandus ● käsumajandus/plaanimajandus ● turumajandus/vabaturumajandus Majandussüsteemid on omavahel segunenud. Erinevus seisneb selles, et millise majandussüsteemi elemendid riigis domineerivad. Majandusressursid e tootmistegurid ● Loodusressursid (sinna alla ei käi kivisüsi, just saying) Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. ● Inimressursid (e tööjõud) Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed
Kihelkonna Põhikool 9. klass Raido Hiiuväin Rootsi Kuningriik Referaat Kihelkonna 2008 Sisukord · Sissejuhatus · Loodus o Kliima o Saared o Jõed o Järved o Loodusvarad o Taimestik o Loomastik o Keskkonnaohud o Igaüheõigus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Riik o Riigikord o Haldusjaotus Läänid · Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus
........................ 4 Kliima muutus ...................................................................................................................................... 4 Energia................................................................................................................................................. 5 Ökosüsteemid ...................................................................................................................................... 5 Loodusvarad ........................................................................................................................................ 6 Vesi ...................................................................................................................................................... 7 Rahvas ................................................................................................................................................. 7 Prügi .............................
kui "Calabria Sveits". Triestes on külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias (Põhja-Itaalias) mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias on aga suvel kuiv ja kuum. Sahara kõrbest liigub sinna tugev tuul, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihma sajab üldjuhul oktoobri lõpus.Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalia on loodusvarade poolest vaene, ning enamus imporditakse riiki. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. Maavaradest leidub seal ka rauamaaki, väävlit, elavhõbedat, kivisütt, naftat, maagaasi, marmorit, kipsi, kaadmiumi ja hõbedat. Ränga hoobi sai Itaalia majandus pärast Teise maailmasõda, seejärel ehitati Marshalli plaani toel majandus aga uuesti üles. Itaalias ehitati 1920 aastatel maailma esimesed kiirteed autostradad.
Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas 1°C, põhjas 16°C, suvel vastavalt 16°C ja 13°C. Sademeid on 500-800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, suurim Vänern (pindala 5648 km²) . Suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Pikimaks loetakse Vänerni järve suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega (720 km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad. Tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi - üldandmeid Rootsi kohta https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/sw.html - Maailma faktiraamat - samuti üldandmeid riigi kohta http://www.countrywatch.com/pdfs/SE_cntymap.pdf - riigi kaart http://www.zacekfoto.ee/images/pilt2026.jpg - Loodusfoto Rootsist
Sõltusid päritolumaa valitsusest ja aitasid asumaid koloniseerida. 2. Tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase töötlemisega ja sisseveoga päritolumaale. Naftakompanii Royal Dutch Shell. 3. Arenesid välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele ( loodusvarad, tööjõud, teadmised ) . 4. Alates 1980. aastast toimus üleilmastumine. Tootmiste toodete keerukuse kasvu ning toote elutsükli lühenemise tõttu tuli jäik juhtimissüsteem asendada paindlikumaga. Paljudest varem ühest keskusest juhitud ettevõtetest kujunesid eelkõige rahandus-ja teenindusettevõtted. Nende põhirõhk on tootearendusel ja brändi müümisel, kuid nende omanduses ei pruugi olla ühtegi tootmisüksust.
Loodusressursid konfliktide allikana NIMI Sisejuhatus Pärast külma sõja lõppu on tavalisemaks muutunud nn. ressursisõjad, millede rõhuasetus on rahvusvahelistel või siseriikliku majanduse intressidel. ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) andmetel on viimase 60 aasta relvakonfliktidest 60% olnud seotud loodusressursside kasutamisega. Sõdade ja konfliktide põhjuseks on haruldased ja väärtuslikud loodusvarad nagu näiteks teemandid ja muud vääriskivid, nafta ja gaas, väärispuit, väärismetallid ning muud väärtuslikud metallid, näiteks mobiiltelefonides kasutatav koltan. Ressursisõjad on toimunud ja toimuvad näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis, Nigeerias, Birmas, Afganistanis ja Kolumbias. Konfliktide lahendamine on keeruline, sest selle jätkumine on mõlemale osapoolele majanduslikult tulusam kui rahu sõlmimine. Iraagi sõda põhjus nafta? Sõda algas 2003
Rändeid liigitatakse iseloomu järgi: vabatahtlik ränne (majanduslik, õppimine); sundränne (sõjad, tagakiusamine, nälg); riigisisene (õppimine); rahvusvaheline (abiellumine, õppimine); alaline (pikaks ajaks, elu koht); ajutine (õppimine); sesoonne (aastaajaline kolimine) Vabatahtlik migratsioon - õppimine, töökoht, abielu, kolimine Sundmigratsioon - küüditamine, sõdadest tingitud põgenikuvool, loodusõnnetus, näljahäda Pagulane - isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja ei saa tagasi pöörduda kartusest saada tagakiusatud. Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe. Tänapäeval Lääne-Eu - Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast; Põhja-Ameerika - Ladina Ameerikast, Kagu-Aasiast; Lähis-Ida - Ida ja Lõuna-Aasiast Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia, Brasiilia Probleemid rahvaarvu suurenemisega: vaesus, nälg, loodusvarade ammendumine, reostus, oht ökoloogilisele tasakaalule Loomulik iive - elussündide ja su...
Kõikide inimeste kõikide vajaduste rahuldamiseks ei piisa vahendeid. ______ 9. Kapital I. Teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. ______ 10. Vaba ettevõtlus J. Parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. Valikvastused: Märkige kõige paremini sobiva vastuse täht joonele. ____ 1. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on a. loodusvarad. b. kapital. c. inimressursid. d. kõik eelpool nimetatud. ____ 2. Vabatahtlikus vahetuses kahe inimese vahel a. usuvad mõlemad, et saavad sellest kasu. b. üks inimene kaotab ja teine võidab. c. mõlemad inimesed kaotavad. d. keegi tegelikult ei kaota ega võida. ____ 3. Milline järgnev näide iseloomustab turgu? a. Isik, kes ostab kauplusest jäätist? b. Inimene, kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi, telefoni või krediitkaarti. c
..........................................7 1.3.1 Pinnamood ........................................................................................................................7 1.3.2 Kliima.................................................................................................................................7 1.3.3 Mullad................................................................................................................................8 1.3.4 Loodusvarad.......................................................................................................................8 1.3.5 Taimestik............................................................................................................................9 1.3.6 Loomastik...........................................................................................................................9 2. Riigi arengutaseme iseloomustus (Lisa 2)..........................................
(paekivi, kivisüsi), kapitali ning ettevõtlust on Eestis samuti äärmiselt vähe, kui tööjõust meil puudust ei ole. Eesti majanduse kõige põhilisem probleem seisneb selles, et meil pole loodusressursse ega kapile. Loodusressursid ehk maa on looduse poolt loodud asjad, mille abil toodetakse kaupu ja teenuseid (maavarad, elus loodus, puiduressursid ja õhk). Loodus pakub inimestele rikkalikult loodusvarasid ja elamiseks kõlblikku keskkonda. Samal ajal on loodusvarad piiratud ressurss. Inimeste osa loodusvarade kasutamises oleneb looduse tundmisest. Selleks on vaja teada loodusseadusi. Mida paremad on loodusressursid, seda kõrgem tulu, mida seal teenitakse. Mida kõrgem on tulu, seda osavam on toota ning seda rikkam on riik, sest siis ei pea riik loodusressursse välismaalt ostma. Kapital hõlmab kõiki tehnika ressursse. Lisaks seadmetele ja masinatele kuuluvad kapitali hulka ka tehased, raudteed jne. Kapitali defineeritakse kolme erilise tunnuse abil:
(paekivi, kivisüsi), kapitali ning ettevõtlust on Eestis samuti äärmiselt vähe, kui tööjõust meil puudust ei ole. Eesti majanduse kõige põhilisem probleem seisneb selles, et meil pole loodusressursse ega kapile. Loodusressursid ehk maa on looduse poolt loodud asjad, mille abil toodetakse kaupu ja teenuseid (maavarad, elus loodus, puiduressursid ja õhk). Loodus pakub inimestele rikkalikult loodusvarasid ja elamiseks kõlblikku keskkonda. Samal ajal on loodusvarad piiratud ressurss. Inimeste osa loodusvarade kasutamises oleneb looduse tundmisest. Selleks on vaja teada loodusseadusi. Mida paremad on loodusressursid, seda kõrgem tulu, mida seal teenitakse. Mida kõrgem on tulu, seda osavam on toota ning seda rikkam on riik, sest siis ei pea riik loodusressursse välismaalt ostma. Kapital hõlmab kõiki tehnika ressursse. Lisaks seadmetele ja masinatele kuuluvad kapitali hulka ka tehased, raudteed jne. Kapitali defineeritakse kolme erilise tunnuse abil:
torme,pooluste sulamist ja temperatuuri tõusu.Kliimasoojenemise vähendamiseks peaksid inimesed rohkem loodussäästlikult käituma.Üksikisik saab taaskäsitleda oma prügi,kasutada vähem sõidukeid,kasutada vähem sooja vett ja palju muud.Eesti ühines omakorda Kyoto protokolliga,milles lubas vähendada kasvuhoonegaaside heitkogusid.Ülemaailma üritatakse neid vähendada. Rahvaarvu kiire kasv toimub enamjaolt arengumaades,kuigi nende majanduslik olukord on kehv.Meie planeedi loodusvarad kuluvad üha kasvavas tempos ning see võib hiljem tõsiseid probleeme tekitada.Mõjutavaid tegureid on palju.Kolmanda maailma arenguga on paljd emad avanud omale uue silmaringi ning rohkem tähelepanu pööranud haridusele.Tänaseks on abortide ja lahutussüsteem lihtustunud,abiellutakse vähem.Ka rasestumisvastaste vahendite arv on tõusnud viimase kümne aastaga ÜRO andmeil kuni 62%.Näiteks Venemaal piirab rahva arengut alkoholism ja narkootikumid,Indias on ohtralt levinud AIDS
ISLAND Üldandmed Pindala: ~100 000km2 Rahvaarv: üle 300 000 Pealinn: Reykjavik Tähtsamad keskused: Akureyri, Keflavik (lennujaam) Riigikord: Vabariik Geograafiline asend Saareriik, Atlandi ookeani Põhja osas, polaarjoone lähedal Hõlmab põhisaare Islandi ja arvukad väikesaared ümbruses Lähimad piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared Põhjas asub Grööni meri, Idas Norra meri. Gröönimaast eraldab Islandit Taani väin. Loodus Geoloogiline ehitus ja pinnamood Vulkaaniline saar, mis asub Ookeani keskmäestikus, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade vahel. Maakoor on õhuke, kohati vaid mõni kilomeeter ja noor. Selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samal ajal ka põhjavett. 400-800m kõrgune platoo ehk lavamaa 31 tegevvulkaani Aktiivsemad ja tuntumad neist on Hekla ja Laki Liustikud katavad 12% saarest, suurim on VATNAJÖKULL Vaid 7% territooriumist on rannikumadalikud Kliima ...
2. Nimeta rahvastiku tihedust ja paiknemist mõjutavaid tegureid Looduslikud tegurid Ühiskondlikud tegurid Pinnamood (tasane, et elada) ajaloolised (vesi oli ühendustee) Kliima (soe, niiske, et majanduslikud kasvatada) sotsiaalsed Taimestik (toidu jaoks, raha) poliitilised (kui pommid, Mullad minnakse ära jne) loodusvarad 3. Rahvaarvu mõjutavad tegurid Positiivsed Negatiivsed Sündimus (loomulik iive) Suremus Sisseränne teatud piiris väljaränne (mehaaniline) 4. Nimeta sündimust mõjutavaid tegureid Viljakas eas olevate naiste arv Naiste seisund ühiskonnas (vabadus oma elu korraldada, usud jne) Naiste vanus laste sünnitamisel
Majandus ja poliitika (õ lk 10-12,30-45) Mõisted: · Tootmisressursid –ehk tootmistegurid: loodusressursid(maa,maavarad,mets,vesi jne), inimressurss( tööjõud), kapitaliressurssid( tööriistad, hooned,rahalised vahendid), ettevõtlikkus-oskus kolme esimest kombineerida ·Infrastruktuur e taristu- ühendsed(raudtee,sidevahendid,koolid jne) · Füüsiline kapital- Põhivara, seadmed, ehitised jne · Finants kapital- raha ·Ettevõtlikus-Omadus, mis aitab tootmist käivitada ja elus hoida Majandusüsteemid: · Natuur-, käsu-ehk plaani ja turumajandus Sots maades, riik reguleerib , kes Iseloomulik: saavad; Toodetakse mida ja ise, mi...
maailmas levinud haigustest seotud vee madala kvaliteediga. Prognoosid ennustavad et 40 aasta pärast on maailmas 2 miljardit inimest rohkem. Kõik nad tahavad süüa, vett ja ulualust, kuid kliimamuutused teevad nende põhivajaduste rahuldamise aina raskemaks. Kui praegu kohe midagi ette ei võeta, hakkavad miljardid inimesed maailmas virelema janu, nälja, viletsate elutingimuste ja konfliktide käes, mille põhjustavad põuad, toidunappus, räpased linnad, sisseränne ja ammendumas loodusvarad, olgugi et tootlikkuse suurendamisega püütakse nõudlust rahuldada. Nõudluse kasvuprognoos on hirmutav. Toiduvajaduse suurenemine ja toidueelistuste muutumine tähendab, et põllumajandustoodang kahekordistub 40 aastaga, veetarbimise tõttu on 2030. aastaks vaja 30% rohkem vett ja sajandi keskpaigaks on veel 3 miljardile inimesele vaja ulualust linnapiirkondades. Prognooside kohaselt peab kliimamuutuste tagajärjel, mille tõttu süvenevad
6. Pakistan 164 miljonit 7. Bangladesh 150 miljonit 8. Venemaa 141 miljonit 9. Nigeeria 135 miljonit 10. Jaapan 127 miljonit 152. Eesti 1.3 miljonit Rahvastiku paiknemine üle 50% elanikest elab kuni 200 km rannikust transport 15% maismaast on asustamata asutustihedus on maailma eri paikades väga erinev keskmine 40 in/km² LOODUSLIKUD TEGURID PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD RAHVASTIKU PAIKNEMINE AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED ÜHISKONDLIKUD TEGURID
Enamik arste elab Port-au-Prince'is. Maal tuleb üks arst 30 000 elaniku kohta HARIDUS Kirjaoskuse tase on 39%. Maal on üks õpetaja 550 kooliealise lapse kohta. Ainult 5% kooliminejatest saab täieliku alghariduse. 15 Sisukord SISSEJUHATUS 3 ÜLDANDMED 4 SÜMBOOLIKA 5 HAITI 6 Liigendus Suurus Piirid LOODUS 7-10 Pinnamood Kliima Taimed Loomad Loodusvarad Keskkonnaprobleemid Loodusõnnetused RIIK 11 Riigikord Poliitika RAHVASTIK 12 Demograafilised näitajad Linnad Päritolu Keeled Religioon MAJANDUS 13-14 Vaesus Tööõive Maakasutus ja põllumajandus Mäendus Tööstus Turism TRANSPORT 15 Maanteed TERVISHOID 15 HARIDUS 15 2 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Haiti http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?v=blog&blogID=10&postID=1565 http://www.travelinghaiti.com/map_large.asp
ITAALIA Geograafia referaat Sisukord. 1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8. R...
Portugal Referaat Juhendaja: Tallinn 2007 Sisukord: 1. Üldandmed 2. Portugali kaart 3. Geograafiline asend 4. Pinnamood 5. Kliima, taimestik 6. Laamtektoonika, vulkanism 7. Rahvastik Pildid Kasutatud kirjandus Portugal Pealinn: Lissabon Pealinna geograafilised koordinaadid: 38°43 N 9°10 W. Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: portugali Lipp: Vapp: Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Geograafilise asendi kirjeldus: Portugal asub Euroopa kaguosas, Atlandi ookeani rannikul Pürenee poolsaarel. Suurema osa poolsaarest hõlmab Meseta kiltmaa, mida äärestavad 2000-3000 m kõrgused mäed. Kesk-Kordiljeeride mäeahelik jaotab kiltmaa Vana- ja Uus-Kastiiliaks. Poolsaar asub vahemerelise kliima vööndis. Pürenee poolsaarel asuvad ka Hispaania, Andorra ja Gibraltar. Naaberriigid: H...
kodumaal. Migratsioon on mõjutanud rahvastiku paiknemist ning erinevate maade rahvaarvu. Migratsiooni tõukejõuks loodusgeograafiliselt on kehvad mullad, sobimatu kliima, mägine pinnamood, loodusvarade nappus, sagedased looduskatastroofid ning geograafiline eraldatus. Ühiskondlikult on tõukejõuks üleasustus, sallimatus, terrorism ja sõjad, madal elatustase, tööpuudus jne. Migratsiooni tõmbejõuks on soodne kliima, tasane pinnamood( maastik), viljakad mullad, loodusvarad, sobilik piirkond ja hõivamata maad. Ühiskondliku tõmbejõuks on võimalus saada maad, sotsiaalne sallivus, vajadus tööjõu järele, kõrgem elatustase, arenenud infrastruktuurid jne. Riigist, kust välja rännatakse nimetatakse emigratsiooniks ning, kes välja rändab on emigrant. Emigratsiooni ehk väljarände põhjusteks ja probleemideks on sagedased looduskatastroofid, sõjategevus, usulised konfliktid, inimõiguste rikkumised aga ka sotsiaalmajanduslikud tegurid
Selle näiteks võime tuua ökopakendid ja- kilekotid, kuid see on vaid üks väike osa säästlikust tootmisest. Leian, et selle koha pealt on ühiskonnal veel paljugi arenguruumi. Üldiselt leian, et nüüdisühiskond ei ole päris ühiskonna arengu lõpp, kuid me lühendame selle arengu võimalusi. Ühiskond võib küll edasi areneda tehnoloogiliselt, kuid ühiskond ei saa areneda vaid tehnoloogias, selleks on vaja ka kohta ja ressursse. Loodus aga reostub ning loodusvarad saavad otsa. Hetkel veel asi nii hull ei ole, kuid ma arvan, et ega ühiskonna arengu lõpp ka kaugel ei ole.
prantsuskeelseks Vallooniaks ja hollandikeelseks Flandriaks. Belgia piirneb Hollandi, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaaga. Loodest on riik ümbritsetud Põhjamerega. Selles riigis on parasvöötme mereline kliima ning seetõttu sajab palju vihma. Belgia pinnamood on üldiselt madal ja tasane, seetõttu nimetati Hollandit ja Belgiat varem ka Madalmaadeks. Kõige madalam punkt on 0 m ning see asub Põhjameres, kõige kõrgem punkt on 694 m ning selle nimi on Signal de Botrange. Tähtsamad loodusvarad on suhkrupeet, sealiha, lambaliha, tubakas, piim, õlu, õli, tera-, puu- ja köögiviljad. Belgia pindla on 30528 km2, sealhulgas 30278 km2 maismaad. Joonis 2. Belgia lipp Joonis 3. Belgia vapp 1.Rahvastiku tihedus ja paiknemine Belgia keskmine rahvastiku tihedus on 343,23 inimest/ km2. Sarnane rahvastiku tihedus on El Salvadoris, Marshall Island'itel ja Jaapanis. Rahvastik paikneb ebaühtlaselt sisemaal on
Põhjast on Iraanil ligipääs Kaspia merele, lõunast Pärsia lahele ja India ookeanile. Geograafilised koordinaadid 32 00 N, 53 00 E. 2. Üldandmed: Iraani pindala on 1,648,195 ruutkilomeetrit (maismaad 1,531,595 ruutkilomeetrit, vett 116,600 ruutkilomeetrit), riigi pealinn on Teheran, rahvaarv 66,429,284 inimest. 3. Looduslikud tingimused: kliima on peamiselt kuiv, poolkõrbeline, lähistroopiline piki Kaspia mere rannikut. Maastik on kaljune, mägine. Loodusvarad on nafta, maagaas, süsi, kroom, vask, rauamaak, plii, mangaan, tsink, väävel. 4. Ajalooline kujunemine iseseisvaks riigiks: kuni 1935.aastani oli Iraan Pärsia valduses. Iraan sai Islamivabariigiks 1979.aastal kui valitsev monarhia kukutati ja Shah Mohammad Reza Pahlavi oli sunnitud pagulusse minema. 5. Riigi arengutase: SKT ühe elaniku kohta 12,800 USD. Rahvastiku hõivatus põllumajanduses 25%, tööstuses 31%, teeninduses 45%. Meeste keskmine eluiga 69
Kooli nimi Ungari Referaat Autor: Sinu nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Aasta Ungari Ungaril puudub merepiir, kuid maismaal on tal palju naaberriike Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed. Turistide hulgas populaarne Balatoni järv on suurim Kesk-Euroopas. Etniliste ungarlaste esiisad olid madjari hõimud, kes suundusid Karpaatia orgu 896. aastal. Püha Istváni valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses ...
Peatükk 4.3 (124-128) 9.Millised on riigi sekkumise vahendid (instrumendid)? 10.Millised on riigi majanduslikud/sotsiaalsed motiivid sekkumisel? 11.Mis on erahüvi? 12.Mis on ühishüvi? ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? Majandus = tootmine + ettevõtlus 2.Millised on majanduse tootmisressursid? Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? Tootmisressursid on loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Ressursside piiratus on see, et asjadel on mingisugune piirang ja neid ei saa igavesti toota/kasutada. Sellega kaasnevad 3 küsimust: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? 3.Millised on eri majandustüübid? · Tavamajandus algelisem, toodetakse lihtsaid tööriistu ja väikeste tootlikusega, tarbib kogukond või vahetatakse välja. · Plaani- ja käsumajandus iseloomulik NSVL ning teistele diktaktuuri riikidele;
Mesopotaamia Asub Eufrati ja Tigrise jõgede vahel tänapäeva Iraagis. Kuiv kliima, põhja pool vihma vähe, lõunapool piisavalt põlluharimiseks. Olulised loodusvarad savi ja pilliroog, puudusid kivi, puit, metall. Rajas häid suhteid naabritega, seega avatud ühiskond. Sumeri linnriigid(3000-2300 a eKr) Linnriigid: Uruk, Ur, Kis, Nipper. Akadi suurriik 13saj eKr Akadi valitseja Sargon vallutas Sumeri. Semiidi keel hakkas Sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Sumeri keel püsis veel tuhandeid aastaid, kui igapäevase suhtlus keelena seda ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik(1792-1595) Kuningaks oli Hammurapi. Ta lasi koostada seadustekogu(1795).
Vaheldusrikas maastik ja metsaandide rohked metsad, kalarikkad jõed ja järved teevad elu maal vägagi nauditavaks. 5 2. KASUTATUD MATERJALID 1. Sakala kõrgustik http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sakala_k%C3%B5rgustik1 2. Sakala kõrgustik https://et.wikipedia.org/wiki/Sakala_kõrgustik 3. Sakala kõrgustiku maastikurajoon http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/Sakala_korgustik.pdf 4. Loodusvarad http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/loodusvarad.pdf 5. Härjassaare ja Rutu mägi http://www.karksi.ee/harjassaare-magi 6
Saastumine Saastumist üldiselt tuntakse kui reostumist ehk inimtegevuse tagajärjel tekkinud kahju loodusele ja keskkonnale. Reostust loetakse õhu, vee, pinnase saastumiseks. Enamus saastused on põhjustatud kahjuks inimeste poolt. õhu saastamine; Õhku saastavad ained: tuhk, tahm, aerosooli, metaan, süsihappegaas. Suurimad saastumised tulenevad näiteks vulkaanidest, fossiilsete kütuste põlemisest, kaevandamisest ning põllumajandusest. osoonikihi kahanemine; Osoonikihis valitsevat tasakaalu on rikkunud mitmesugused inimese poolt atmosfääri paisatavad keemilised ained. Eelkõige kahjustavad osoonikihti oma osooni lagundava toimega kloori- ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC-dena), haloonid ning teised külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes, vahutekitajatena kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid. globaalne soojenemine; On maakera ke...
ÜLDANDMED Portugali Vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92,090 km2 · Maa: 91,470 km2 · Vesi: 620 km2 Rahvaarv: 10,735,765 (Juuli 2010) Portugali lipp Riigikeel: portugali Rahaühik: euro (EUR) Naaberriik: Hispaania Ajavöönd: WET (maailmaaeg) Usk: Rooma katoliku 84,5%, teised kristlikud 2,2%, muud 0,3%, teadmata 9%, mitte midagi 3,9% Liiklus: parempoolne Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali vapp President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Telefonikood: 351 GEOGRAAFILINE ASEND ...
1. Tootmisressursid -loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. 2. Majandussüsteemid (4)- Plaanimajandus- on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Erafirmasid on vähe, kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Segamajandus- enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turu- ja plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda (turvalisusse politsei, laevad, piirivalve). Riigi eesmärk on, et me oleksime terved, targad ja teaksime ühiskonnast. Naturaalmajandus- puudub raha ja toimib vahetus; toodetakse ise, enda tarbeks. Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Turumajandus- turg määrab hinna ja kauba, peab olema nõudluse ja pakkumise tasakaal. On hea tugevatele ja nutikatele ärimeeste...
Tootmisressursid. Nendeks on loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Majanduse põhiküsimused. Nendeks on - Mida toota, kuidas toota, kellele toota. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlus. Maailmas eksisteerib kolm erinevat majandussüsteemi- tavamajandus, käsumajandus, turumajandus. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust kasutab ära kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teiste kaupade vastu. Käsumajanduse korral otsustab kõik küsimused ära, kellele kuulub poliitiline võim. Lisaks täielikule kontrollile võimu poolt iseloomustab käsumajandust ka veendumus, et majandust saab määruste ja seaduste jõul muuta. Aga tavaliselt see ei toimi. Turumajanduse korral otsustatakse alati küsimuste üle -mida, kuidas, kellele toota. Turumajanduses võistlevad paljud tootjad, seda nim. konkurentsiks. Turumajanduses on vabadus, see küll ei tähenda, et reegleid ei ole, vaid inimese vaba...
350 miljonit aastat tagasi valitses maailmas valdavalt troopiline kliima ja tekkisid putukad. Seega koosneb maailm samuti elusolenditest ja rakkudest ning taimedest. Maailm koosnebki süsteemidest ,,inimene" ja ,,loodus". Looduslik süsteem hõlmab kõiki inimesest väljapoole jäävaid sfääre (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär) koos nende endi seesmise dünaamika ja vastastikuste mõjudega, mis avalduvad abiootiliste, biootiliste ja keemiliste protsesside kaudu. Need on loodusvarad, mis eksisteeriksid ka ilma inimese olemasoluta. Loodus koosneb objektidest ja nähtustest. Objektid omakorda koosnevad väljadest, mis mõjutavad kehi ja kehadest, mis on ainelised objektid. Seega koosneb maailm loodusest, elusolenditest, objektidest ja nähtustest. Öösel välja vaadates, näeme taevas tähti ja kuud. Päeval näeme taevas päikest ja pilvi. Mõeldes laiemalt, võin öelda, et universum koosneb galaktikast ja päikesesüsteemist.
1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog
1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog
kraadi ja juuli keskmine on: 11-16 kraadi. Sademete langemine on piirkonniti väga erinev. Mägistel piirkondadel võib sademeid langeda kuni 2225mm. Aasta keskmine sademete hulk mägedest Ida pool asuvatel aladel jääb alla 300mm. Tavaliselt jääb sademete hulk 700-800mm kanti. 5) Veestik: Pikim jõgi on Glomma(604km), Tana ja Drammen. Suurim järv on Norras Hornindalsvatnet ja Salsvatnet. Laevatatavaid veekogusid on Norras väga vähe. 6) Loodusvarad: Norras leidub naftat, maagaasi, kivisüsi, mets, veejõud, kalavarud, vask, rauamaak ja tsink. Kuna maa on mägine, siis põllumajandust on vähe. 7) Rahvastik: Keskmine tihedus on: 14,82 in/km², Norras ei ole miljonilinnu. Rahvastik ei ole koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt. Valdav keel on norra keel. Usund: Luterlus. Norras on väga kõrge elatustase. Sündimuse näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus on
Mesopotaamia riigid, ühiskond, ajalugu. Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati alam- ja kesksuudme alal. Põhja pool sajab vihma. Pärsia lahe suudmealal on liigniiskus. Lõuna pool niisutatakse maad kunstlikult. Loodusvarad: savi ja pilliroog. 4000 eKr elasid Sumerid lõuna pool. Tegelesid niisutuspõllumajandusega. Leiutasid piltkirja (esimene kiri). Mesopotaamia riigid . 1. 3000-2334 tekkisid Sumerite linnriigid – preestrite juhitud templiühiskonnad. (tähtsamad Uruk, Ur ja Kiš. Ca 200 000 elaniku). Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, vankri, ratta, eesli veoloomana. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal, kellele ehitati tsikuraat ehk ristkülikukujuline astmiktempel. Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linn...
SOOME ÜLDANDMED: Pindala: ~300 000km2 Rahvaarv: 5, 4 miljonit Pealinn: Helsingi Suuremad linnad: Helsingi, Tampere, Espoo. GEOGRAAFILINE ASEND: Asub Euroopa põhjaosas. Veerand territooriumist asub Põhjapolaarjoone taga. Asub Läänemere ääres (Läänes Botnia e. Põhjalaht ja lõunas soome laht) Piirinaabrid: Läänes Rootsi, põhjas Norra, idas Venemaa. Lähiriigid Eesti LOODUS Pinnamood: Praeguse pinnamoe on kujundanud peamiselt jääaeg. Enamus territooriumist on madal, kuni 200m. Maapind on valdavalt künklik. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestiku äär Haltiatunturi (1328 m) Põhjaosas paikneb MAANSELKA kõrgustik, keskosas SUOMENSELKÄ ja lõunaosas SALAPAUSSELKÄ. Botnia lahe ja Soome lahe 30-100 km laiusel alal paiknevad rannikumadalikud. SISEVEED Kokku on ligikaudu 190 000 järve. Enamus järvi on ühenduses jõgedega ja paljud mood...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus V-08A Gert Paabut Usa Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 2 Sisukord .....................................................................................................................................................4 Rahvastik.....................................................................................................................................5 Keel......................................................................................................................................... 5 Religioon.................................................................................................................................5 Loodusvarad ja nende majandamine...........................................................................................6 Metsavarad......
Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine, looduse mitmekesisus, energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid, õhusaaste probleemid, rikkuse ebavõrdne jaotumine). Ebavõrdsus inimeste vahel: 1960.a. 20% rikkamatest elanikest sai 70% maailmatulust, 1989.a. 80%. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene. Ammendamatud loodusvarad - õhk, vesi, päikeseenergia Taastuvad – mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets, veevarud ja toit, ka osa jõuvarusid –biomassi energia. Taastumatud – maagid, kaevandatatvad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia. Näljahädade põhjused: rahvastiku kiire juurdekasv ja ebaühtlane asustustihedus. Koondumine viljakatele aladele toob omakorda kaasa ülekarjatamise, metsade hävitamise, mulla erosiooni ja kõrbestumise
HANKIV MAJANDUS ehitus infotöötlus TÖÖTLEV finantstegevus MAJANDUS TEENINDAV MAJANDUS 9.Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja 19. sajandil? 16.-18. sajandil - ülerahvastuse leevendamiseks, samuti veeti emamaale eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 19. sajandil - loodusvarad tooraineks (oma maal otsas), emamaale veeti toitu (omal maal põllumajanduse areng maas), vajati kergetööstuse toorainet ja turgu toodetele 10.Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta mõju majanduse arengule. Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 11
,,Põllumajandus" Itaalia 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis ? 1) Põllukultuuride ja püsivat põllumaad 26.41% Püsikultuuri maad on 9,09% Muud maad on 64,5 % 2) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. 3) Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva su...
Majandussektorid Primaarne ehk esimene ehk hankiv sektor- tegelevad tooraine hankimisega loodusest, nt põllumajandussaaduste kasvatamine, kalapüük, jahindus, metsandus, maavarade kaevandamine. Sekundaarne ehk teine ehk töötlev sektor- tegeleb tooraine või saagi töötlemisega, toodete valmistamise ja tarbijatele edastamisega, nt ehitus, energiamajandus, masinatööstus, keemiatööstus, arvutite tootmine jne. Eestis on hästi arenenud keemiatööstus, eriti selle kaks sektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide tootmine. Tertsiaarne ehk kolmas- osutavad teenuseid, nt veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, turvalisus, õiguskaitse, teadus, meedia, turism, osad kultuurvaldkonnad. Eesti majandusgeograafiline asend Eestis saab enam-vähem kõike teha, on olemas tööjõud, maavarad ning teedevõrk. Tegu on arenenud ühiskonnaga, kõige rohkem on kolmandat sektorit ja kõige vähem on esimest sektorit. Püütakse saavutada kõig...
Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Majandusgeograafiline asend Valdav osa Itaaliast on mägine. Itaalia on loodusvarade poolest vaene ning sõltub täielikult energiaimpordist. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad. Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus-, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia tööstuslik arendamine algas kuuekümnendatel aastatel. Enamuse tööstusest
Iisrael 0-14 aatsased 15-64 aastased 65+ aastased 9,90% 27,90% 62,20% Rahva arv kokku 7353985 6426679 6276883 6116533 0-14 aastat 27,90% 26,10% 26,50% 26,90% mehed 1031629 858246 851415 842885 naised 984230 818690 812095 803864 15-64 aastat 62,20% 64,20% 63,70% 63,20% mehed 2283034 2076649 2010888 1941440 naised 2221301 2046343 1986256 1922512 65 + aastat ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
