Taastumatu loodusvara- aine või energiaallikas, mis kasutamise läbi väheneb ning võib ka otsa saada, kuivõrd teda ökosüsteemi ringeprotsessides ei taaslooda.Taastumatute ressursside hulka kuuluvad maavarad, näiteks fossiilsed kütused, metallimaagid jne. Taastumatute energiaallikate hulka kuulub ka tuumaenergia, kuivõrd selle saamiseks kasutatav uraanimaak on taastumatu maavara. Maavara- on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada Saastumine-reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete (pollutantide) jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Saasteaine- (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel
muutub pinnamood. muutub pinnamood. Murenemise tähtsus looduses:, tekivad setted, muld muutub pinnamood, Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mullavanus, inimtegevus ja oskab selgitada mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima
jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt. tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel. Põllumajandusharude rühmad on taimekasvatus ja loomakasvatus. Eestis on põhiliseks loomakasvatus. Iga aastaga väheneb, aga põllumajanduse tähtsus inimestele töö andmises. 4 Põllumajandus üldiselt Põllumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet Põllumajanduses toodetakse : · Toiduaineid inimestele vahetuks tarbimiseks · Loomasööta · Toorainet edasiseks töötlemiseks (toiduaine-, kerge-, naha-, farmaatsia jms tööstusele) Põllumajandus on materiaalse tootmise vanimaid ja tähtsamaid harusid. Esimesed paiksed põllud tekkisid Ees-Aasias umbes 10 000 aastat tagasi. Paiksele taime- ja loomakasvatusele üleminek kujutab endast inimajaloo ühte suurimat murrangut.
· Esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla ja aluspõhja varad · Kasutusviis ( toiduained, jõuvarad) · Tootmistegevus: põllumajandus, rasketööstus Loodusvarade säästva kasutamise juhis · Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud · Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega · Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale · Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt · Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: liigkarjatamine, põllumajandus, metsade taandumine Keemiline puhastus/töötlus ja selle meetodid 1. Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. 2. Keemiline sadestamine-setitamine 3
lehtpuumetsad. Maailmas on üle 25 000 erineva puuliigi. Eestis on 42% maismaa üldpindalast metsa. 70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades. • Tundlikkus vee toimele – hügroskoopsus, pundumine, kuivamiskahanemine • Kahjustatav putukate, röövikute ja seenkahjurite poolt • Puidu süttivus
· Esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla ja aluspõhja varad · Kasutusviis ( toiduained, jõuvarad) · Tootmistegevus: põllumajandus, rasketööstus Loodusvarade säästva kasutamise juhis · Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud · Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega · Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale · Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt · Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: liigkarjatamine, põllumajandus, metsade taandumine Keemiline puhastus/töötlus ja selle meetodid 1. Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. 2. Keemiline sadestamine-setitamine 3
majandus- ja taristuminister Kadri Simson rahandusminister Sven Sester riigihalduse minister Mihhail Korb siseminister Andres Anvelt sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski välisminister Sven Mikser 19.Majandus Majandus on ühiskonna valdkond, kuhu kuulluvad peamiselt eraettevõtted, mille eesmärgiks on pakkuda inimestele tooteid ja teenuseid ning teenida tulu Majanduse toimimiseks on vaja: 1. loodusvara 2. kapitali 3. tööjõudu Turumajandus- arenenud riikidele omane majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ja hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Turumajanduse toimimine- on pakkujad ja nõudjad, mis kokku teevad turunõudluse. Hind on rahasumma, mis tuleb makta, et kaup endale saada. Teemakohased mõisted: 1. Omahind- kauba tootmiseks tehtud kulutused, mis on väljendatud rahas 2
· Foto 2 HolstreNõmme asfaltbetoonitehas, aastal 2003 · Foto 3 Kiigumõisa allikas 2 Sissejuhtatus Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte
põllumajanduses, happevihmad (okasmetsad), metsatulekahjud. 13. Energeetika: erinevad energeetilised ressursid ja nende kasutamise eelised ja puudused. Elektroenergeetika eripära. Energia Suurim Suurim Kasutusal Kasutamise eelised Kasutamise puudused liik varu tootja a Nafta Venezu USA, Sõiduki- Odav ja mugav Taastumatu loodusvara, kk ela, S-A, kütused transportimine, suur ohtlik/resotus, puuraukude Saudi- Kanada kütteväärtus, mitu rajamine kallis, vajab Araabia otstarvet ümbertöötlust Maagaas Iraan, USA, Kodumaja Kergem ammutada, ei pea Ei sobi mootorikütuseks,
keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus. Kogu maakeral leiduv elu, üldtermin, mis tähistab looduses olevate asjade, arengute ja ilmingute paljusust. Rio de Janeiro 1992.a. ÜRO Keskkonna- ja arengukonverentsil kirjutati alla biodiversiteedi leping. Biodiversiteet seotud · ökoloogia · geneetika · evolutsioonibioloogiaga Bioloogiline mitmekesisus kui üks loodusvara, mida tuleb kaitsta ja kasutada säästva arengu põhimõttel. Bioloogiline mitmekesisus kolmel tasandil: pärilikkuse kandjate ehk geenide paljusus; teatud ala liikide mitmekesisus ehk liigirikkus; ökosüsteemide mitmekesisus. Pärilikkuse kandjate ehk geenide hulk ja muutlikkus · Pärilikkuse tegurite muutlikkus liikide, alamliikide sees ja vahel. · Isendi tasemel mutatsiooni tagajärjel geenikogumi osas. Populatsiooni geenivaru muutub
ehk teisisõnu RMK(http://www.rmk.ee/). Meie metsade pindala on viimase poole sajandi jooksul pidevalt kasvanud. Mets on ökosüsteem, mis koosneb, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust(http://et.wikipedia.org/wiki/Mets). Eesti metsad on säilitanud oma loodusliku ilme ja mitmekesisuse, kuid tõelisi põlismetsi on säilinud vaid mõni tuhat hektarit(V.I.E LK13). Puit on Eestis peamine taastuv loodusvara ning ühtlasi on meie metsad oma loodusliku päritolu tõttu, suure bioloogilise väärtusega. Metsade kujunemine ja levik Ligikaudu 13 000 aastat tagasi hakkas eesti mandrijää alt vabanema, sellel ajal levis esialgu vaid tundrataimestik, kuna valitses karm kliima. Maastikud hakkasid oluliselt ümber kujunema, kui algas mandrijää sulamine, samal ajal sai alguse ka mullateke ja turba akumuleerumine. (V.I.E LK 7)
Bioloogiline mitmekesisus on looduses väga suur. Seetõttu on inimkond senini meie koduplaneedil elutsevatest liikidest suutnud tundma õppida vaid väikest osa (eriti käib see teatud elustikurühmade, näiteks putukate kohta). Praegu on Maal kirjeldatud kokku ligikaudu 1,6 miljardit erinevat liiki. Iga päev sureb neist välja 50 - 100 liiki erinevatest elustikurühmadest. Bioloogilist mitmekesisust käsitletakse tänapäeval üha enam kui üht väärtuslikku loodusvara, mida tuleb kaitsta ja säästa tulevastele põlvedele. Bioloogilist mitmekesisust jaotatakse kolme põhiossa: geneetiline mitmekesisus ehk erinevate pärilikkuse kandjate paljusus; liigiline mitmekesisus ehk teatud piirkonnas elutsevate liikide mitmekesisus ehk liigirikkus; ökosüsteemide (elukoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) mitmekesisus.Kardetakse, et järgneva paarikümne aasta jooksul võib praegu Maal elavatest liikidest hukkuda iga neljas.
Siis tänu sellele kujuneski nõgudesse sood. Peipsi ja Võrtsjärve madalikud on kujunenud jääjärvede kadumisel. Meie pinnamoodi ja -vorme on mõjutanud enamasti ikka jääaeg. (viide 4) 8. Maavarad- nende teke ja kasutamine Tartu kaardilehe piires esinevad vaid pinnakatte maavarad, nt järvelubi, järvemuda, turvas, liiv, kruus, savi ja mineraalvett. Nendest kõige enam kaevandatakse ja kasutatakse turvast, mille varud ulatuvad üle 113 miljoni tonni. Turvas on hinnaline loodusvara, mida kasutakse kütte-, alus- aiandus- ja väetisturba tootmiseks. Turvast võib kasutada ka ravivahendina, samuti keemiatööstuse tooraine, näiteks vahade, peitsi, aga samuti isolatsiooniplaatide valmistamiseks. Tartumaal paiknevad soomassiivid kuuluvad Vooremaa alla ning Otepää kõrgustiku soovaldkonda. Geoloogiliselt on uuritud üle saja soo, kuskil 110 sood. Tööstusliku tootmise eesmärgil on uuritud 20 sood
TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2015.a. Sissejuhatus 1. Geograafia kontseptsioonid. 2. Geograafia areng (geograafidele esitatud ülesanded läbi ajaloo). 3. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades. Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele. Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul, tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago...
Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale Otstarbekam on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades küiki eluliselt tähtsaid vajadusi Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud 32
I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks Põllumajanduslik maa jaguneb: Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika Põllumaa (viljapõld) Impordil tav. maksud, maavarade Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade ...
paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu Päikesele. Ainukeseks Päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat. Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Fossiilse energia hind
astmes taimejäänuste ladestumisel Glei horisont (G) on veega küllastunud aladel ja hapniku vaesuses (oksüdatsiooni reduktsiooni potsesside tulemusena ) tekkinud õhuke sinakas või rohekas all (liivade puhul ka valkjas hall horisont) Oküdatsioon oksüdeerumine ühendisse hapniku sisse viimine Reduktsioon- redutseerumine, oksüdeerumisele vastupidine protsess mille puhul hapnik kõrvaldatakse ühendist Muld on inimese jaoks väga oluline loodusvara ja selle intensiivsel kasutamisel võivad mulla omadused (huumuse varu veereziim jm) oluliselt muutuda. Inimese seisukohalt on oluline mulla võime varustada taimi vajalike toitainete ning vee ja hapnikuga vilja koristusega kantakse põldudelt ära suur hulk toitaineid Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse muldade degradatsiooniks ning see jagneb 4: 1. erosioon 2. deflatsioon 3. füüsikaline ja keemiline degradatsioon
Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad: Põllumajandus 70%, tööstus 20% kodune majapidamine 10%, Eestis põllumajandus 9%, tööstus 84% ja olme 7% Peale 1950 aastat on veetarbimine suurenenud 3,5 korda. Kasutusel on 30 % pidevalt uuenevast veevarus. Sajandivahetusel elas 1,5 miljardit inimest puhta joogiveeta. Puhas joogivesi puudub arengumaades 61% maa ja 26% linnaelnikel. Kui veevarud oleksid jaotunud ühtlaselt jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Veevajakuks
tuumaelektrijaamade avariidest pärit radioaktiivne saastus. Samuti loetakse saastuseks ka nn soojussaastust, mida põhjustab tööstusest pärit jahutusvee juhtimine veekogudesse. Selline veetemperatuuri muutmine viib veekogu floora ja fauna liigiliste muutusteni. Puhta vee kulu saab vähendada mitmeti, näiteks vähendada tööstuses kasutatavat otse puhtast loodusest ammutatavat vett, aga ka tõsta elanikkonna teadlikust, et vesi on kallis loodusvara ning seda tuleb kasutada võimalikult kokkuhoidlikult. Vee korduvkasutamist saab rakendada suurtes tööstusettevõtetes, kus vett kasutatakse näiteks jahutuseks. Juba korra kasutatud soojenenud vesi juhitakse spetsiaalsetesse basseinidesse, kust ta pärast jahtumist uuesti ringlusse läheb. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Puhastusmeetodite valikul
põletamisega. Praegu saadakse põlevkivi põletamisest õle 95% Eestist toodetavast elektrienergiast. Tagajärjed Lahtise kaevanduse tulemusena on umbes 10 000 ha maad kaetud aheraine kuhikutega, maa- aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud veel 20 000 ha. Põlevkivi põletamisega kaasnevad tuhamäed. Lahendus Piirata põlevkivi kaevandust ja sellel põhinevat elektritootmist. Tuuleenergia kasutuselevõtt. Hoida kokku taastumatut loodusvara. Liikide hävimine ja looduskaitse Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle ühtegi esindajat pole kohatud 50 a jooksul. Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Ohustatud on ka suured kiskjad, kes vajavad ulatuslikke jahiterritooriume. Nende vähesuses on tihti süüdi ka massiline küttimine. Kuidas inimtegevus ohustab liike? Kui jätta kõrvale miljoneid ja tuhandeid aastaid tagasi liikide väljasuremist põhjustanud
Tihti sõltub sorteerimine ka sorteerija võimalustest, näiteks maal on võimalik tekitada oma kompostihunnik. Kõige tavalisem on prügi sorteerimine paberiks, plastikuks, metalliks, orgaanikaks, olmeks, klaasiks ja ohtlikuks prügiks. Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme Paberpraht on näiteks ajalehed, papp, vihikud ja raamatud. Selle alla ei sobi kiletatud paber, paberkleeplint ja tetrapakendid. Paberit valmistatakse puust, seega on see üldiselt taastuv loodusvara, kuid selle jaoks raiutakse niigi vähenevat metsa koguaeg maha ning loodus ei jõua nii kiiresti metsa juurde kasvatada. Ühest puust saab umbes 70 kg paberit. Selle valmistamine nõuab palju energiat ning selle kokkuhoidmine aitab säilitada metsa. Selle tõttu tuleb paberi kasutamisel olla säästlik- kasutada mõlemat paberi poolt ning kirjutada vihikud täis. Eestis töödeldakse ümber umbes 15 % tekkivast vanapaberist, mis on võrreldes arenenud riikidega küllaltki väike (50%).
teema valik, et saada rohkem teada ohtudest, mis reostusega kaasneb. Referaadis on käsitletud naftareostuse allikaid, mõju veekogudele,selles elavatele organismidele, taimedele ja naftareostuse vältimise ja koristamise võimalusi. 4 Naftareostuse allikad Nafta on orgaaniline süsinikurohke loodusvara. Nafta koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed, vaigud), ühtlasi on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett ( Eesti Loodus 8/2008). Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse peamisteks allikateks on tänapäeval naftapuurtornid ja naftatankerid (laevad). Selgitustöö ja avalikkuse
tunduvalt. Tööstusjäätmeid on tavaliselt lihtsam põletada, sest neid on rohkem süsinikku. Sortimata niiskete jäätmete ühes tonnis on orgaanilist üldsüsinikku (kg C/t) keskmiselt: olmejäätmeis 180; suurjäätmeis 255; kaubandusjäätmeis 270; tööstusjäätmeis 195; sega- ehitusprahis 75; kääritatud reoveesettes 300. Kui võrrelda prügi ja turba kütteomadusi, siis prügi on parim: kütteväärus on võrreldav ja loodusvara ei raisata. Jäätmekäitluse tulevik: Jäätmekäitluse põhieesmärgis on kaitsta keskkonda ja säästa loodusvarasid. Nende eesmärkideni jõudmiseks on vaja: vähendada jäätmeteket nii tootmises kui ka tarbimises; vähem kasutada ohtlikke aineid ning ohtlikud jäätmed koguda eraldi; jäätmed sortida ning jäätmematerjal ära kasutada; orgaanilised jäätmed kompostida; põletamisväärsetest jäätmetest toota energiat;
Selleks ei pea olema spetsialist. Kui mõnel tekib hirm, et laps on pidevalt märg, siis päris nii see ei ole sest müüakse ka spetsiaalseid pehmeid kilesid. Pealegi õpib laps üsna kiiresti potil käimise ära. Kui hoida last ,,pampersites", siis tõenäoliselt ei õpi ka potil käimist nii lihtsalt ära. 7 3. Loodusressursside säästmine Üks taaskasutusega haakuv teema on vesi .Vesi on tõeline loodusvara. Hoides ja säästes vett, hoiame ja säästame ka elu maakeral. Inimestel on erinev arvamus pudelivee suhtes. Mina olen põhimõtteliselt pudelivee vastane. Olen veendunud selles, et meil Eestis on piisavalt puhas vesi, et seda juua. Pudelivesi on ka väga kallis. Pealegi Eesti Keskkonnauuringute Keskus kontrollib elanikkonna joogivee puhtust. Ka taarat tekib pudelivee tarbimisel mõttetult palju. Teine veekasutus koht on vannivesi. Olen mõelnud ,et kasutusel olnud vannivett oleks
Peenkivimaterjal- D on väiksem või võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt 0.063mm avadega sõelale jäävatest teradest. Peenosised-osakesed läbivad 0.063mm avadega sõela. Filler- suurem osa läbib 0.063mm sõela ja mida kasutatakse tema suure eripinna tõttu asfaltbetooni oamduste tagamiseks.Tavaliselt on filler kindla terakoostise ja skeletipoorsusega lubjakivipulber. PUIT. Puit on vanim ehitusmaterjal ja on olnud ka üks tähtsamaid. Puit on taastuv loodusvara, selle taastumisaeg on küllaltki pikk, umbes 100 aastat. Puit on universaalne materjal, temast on võimalik teha erinevaid hooneosi ja väiksema hoone võib ehitada suures osas puidust. Kõige levinumad puud eestis on kuusk, mänd ja kask. Puidu eelised: väike mahumass ehk hoone on kerge ja saab kraanata ehitada, küllaltki suur tugevus, väike soojajuhtivus, lihtne töödelda, sobib väga paljudesse kohtadesse. Puidu miinused: ebaühtlane struktuur, niiskusesisaldus kõigub,
Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi- titaani-, tina- ja molüb deenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. 10 Norra nafta puurtorn Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5
populatsioonide kohastust. Väljasuremine toimub kui liigid ei suuda kohastuda/kohaneda keskkonnamuutustega, ega suuda saada piisavalt kiiresti ja piisava arvu järglasi, et liiki säilitada. Keskkonnareostus Liikide hävitamine Võõrliikide sissetoomine Kliima muutumine Geneetiline saastumine GMO Peamiselt on seotud nüüd siiski inimtegevusega Bioloogiline mitmekesisus on taastumatu loodusvara, tema kaitsmine on oluline nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka esteetiliselt. Kaitsta olulisi ökoloogilisi protsesse ja elu säilitavaid talitusi Hoida geneetilist mitmekesisust Tagada liikide ja ökosüsteemide säästev kasutus Rio de Janeiro 1992 ÜRO keskkonna ja arengukonverents Kirjutati alla biodiversiteedi lepingule, kus püütakse leida lahendusi looduse mitmekesisuse kaitse ja kasutamise küsimustele. Eluslooduse varude säästlik tarbimine
huvides. Keskkonnamahutavus populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad. K-e vastava populatsiooni keskmine iive võrdub nulliga. Reaalse populatsiooni arvukus kõigub tavaliselt k-e ümber. Keskkonnanormatiiv keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Keskkonnaseire keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavadele. Keskkonnastandard asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonnaseisundit mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust.
95 uued teaduslikud tõendid (rangem siseriiklik regulatsioon) Art. 174 kättesaadavad teaduslikud ja tehnilised andmed (millal evp rakendada). Evp on lülitatud ka teisesesse õigusesse direktiividesse: "Elupaikade" direktiiv, KMH direktiiv, välisõhu kvaliteedi direktiiv, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise direktiiv, GMOde direktiivid. Evp Eesti õiguses: 1) säästva arengu seaduses jaotub taastuva loodusvara varu kriitiliseks ja kasutatavaks varuks ning sätestab, et kriitilise varu suuruse kehtestab VV, arvest juurde määramatusest tuleneva reservi 2) GMO seaduses neli ohuklassi 3) veeseaduses: heitvee juhtimise veekogusse peatab kkjvasutus või KOV, kui see põhjustab või võib põhjustada ohtu in tervisele või tekitab kahju kkle 4) jäätmeseaduses: ..iga tegevuse juures tuleb rakend kõiki
suur. palavas ja niiskes kliimas. Looduses, murenemise tagajärjel, tekivad setted ja muld ning muutub pinnamood. Muld on omakorda elukohaks paljudele organismidele, tänu mulla viljakusele saavad kasvada taimed, mis on toiduks nii loomadele kui inimestele. Taimed saavad mulda kinnituda, nende juurestik hoiab neid püsti. Muld toimib ka ökosüsteemis filtrina, puhastades vett ja õhku. Muld on asendamatu loodusvara ja põllumajanduse peamine tootmisvahend. 1. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. See annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: lõimise, õhu ja niiskuse sisalduse, soojenemis kiiruse, ning toitainete rikkuse. 2. Kliimast sõltub murenemise kiirus, see kas ülekaalus on füüsikaline või keemiline murenemine ning milline on murenemise lõppsaadus
Eesti arenenud maa Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Üldandmed Pindala: 45,277 km2 (veestik moodustab sellest 2,840 km2) Rahvaarv: 1 340 935 elanikku (neist 71.8% eestlased, 21.6% venelased, 2.1% ukrainlased, 1.2% v...
põlevkivi osakaal primaarenergiabilansis. Aastal 2005 eksportis Eesti 19,2% elektri kogutoodangust ning üle 60% põlevkiviõli toodangust. Seejuures elektrienergia tootmine võrreldes 2005.aastaga vähenes ligikaudu 1%, põlevkiviõli tootmine aga suurenes ligikaudu 5%. Primaarenergiaga varustatus 2005. aastal oli 216 PJ, sellest moodustas põlevkivi ligikaudu 60% ning puit ja turvas kokku 12%. Päikeseenergia Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Esimesel juhul projekteeritakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb seega iseenesest, teisel juhul kogutakse kollektoritega energiat kas soojusena või elektrina.
KÜSIMUSED 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainena, peab sellele olema kehtestatud lubatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika. (SO2) happevihmades, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. See oleneb omakorda mitmest tegurist, sh sadeneva aerosooliosakese diameetrist. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Gravitatsioo...
Puit Viimistlus … Puit . Et puit on taastuv loodusvara, siis on selle kasutamine toorainena loodusressursside säästmise seisukohast üsna tähtis. Puit on ka ehismaterjal – erinevate puiduliikide, viimistlusmaterjalide ja tehnoloogiate kombineerismiel on võimalik saada väga laias valikus dekoratiivseid lahendusi. Lisaks sellele on puidul ka teisi tähendusi . Kõikidel puiduliikidel on teatud ühistunnused : aastarõngad, malts- ja lülipuit, sooned jne..
Abiellumisea tõstmine. 31. Loodusvarade säästva kasutamise põhimõtted - Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud; Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega; Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale; Otstarbekam on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal; Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi; Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need on vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke; Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv-ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud. 32
33. Suurimad tululiigid ja kululiigid KOV eelarves I osa II osa III osa TULUD RIIKLIKUD MAKSUD: Toetus- ja Kaupade-teenuste Üksikisiku tulumaks (58%) tasandusfond müük Maamaks (100%) Sihtotstarb. Muud tulud Ressursimaks e loodusvara kasut. õiguse erladised tasu KOHALIKUD MAKSUD: (100% KOV eelarvesse) Loomapid. maks Mootorsõid. maks Lõbustusmaks Reklaamimaks Teede-tänavate sulg. maks Parkimistasu KULUD Haridus, tervishoid, kultuur, keskkonnakaitse, majandus 34. Finantssüsteemi ülesehitus 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) 2) Finantstooted 35
keskkonnaeksperdid, sotsiaal- ja regionaalpoliitikud. Töötati välja pikaajalise riikliku arengukava kontseptsioon ja püstitati energeetikastrateegia põhilised eesmärgid. .Kõnealuses kavas ei käsitleta põlevkivi enam ainuvõimaliku energiaallikana. Selle kõrval soovitatakse ulatuslikumalt kasutada alternatiivseid energiaallikaid ja maagaasi, mis lubaksid vähendada praeguste tööstusrajoonide saastekoormust ning kokku hoida taastumatut loodusvara. Tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on aga omaette arutlusteema. chryssy 17
AKUSTILISED OMADUSED · Akusilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegelduvust. · Helilaineid põgkudes vastu midagi materjali jagunevad kolme ossa: üks osa peegeldab materjalilt tagasi, teine osa neelab materjalis ja kolmas osa läbib materjali. · Hästi neelab heli pehme ja karedaminnaline materjal; kõva ja sitkepind peegeldab hästi heli PUITMATERJAL Pos. · Taastuv loodusvara · Kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda · Tugev ja kaalult kerge(väike mahumass) · Soojustidav, väike sooja juhtivus · Sitke · Hea välimusega, dekoratiivne · Kuivas kliimas on puid ka äärmiselt püsiv materjal · Neg. · Kegesti süttiv · Hügroskoopne (niiskuse sisaldus kõikub) · Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal) · Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus
TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2011/2012.õa. Sissejuhatus 1. Geograafia kui kommertsteadus. Positivism geograafias: Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli: · Kogunenud oli piisav hulk andmeid · Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele · Hakati kasutama arvuteid · Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus positivistlik teadusfilosoofia- ja metodoloogia. Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. · Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. · Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. · P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. · Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. · Geograafide ülesandeks sai ruumiliste s...
tähelepanuga kalade tugisüsteemide säilitamisse. Maailmamerest püütud loomsele proteiinile kandideerib u 40% Maa elanikkonnast. Seni valitses arusaam, et maailmamere varud on ammendamatud, kuid alates 19. sajandi lõpust oleme näinud, kuidas kukuvad kokku regionaalsed kalavarud. ELF töötab selles suunas, et Läänemere ressursse kasutataks mõistlikult ning jätkusuutlikult. Muldade viljakuse vähenemine Muld on keerukas loodusvara, mille tugevale kahjustamisele järgnevad pahatihti pöördumatud tagajärjed. Muldade viljakuse vähenemine on üleilmne probleem, mille võtmeteguriks on iganenud põllumajanduspraktikad ning kergekäeline toidukaubandus. Tänastest tootmis- ja tarbimisvõtetest tingitud probleemid võimenduvad kliimamuutuste ning ökosüsteemide tugiteenuste halvamise mõjul. Näiteks poolkõrbelistes Vahemere- äärsetes piirkondades, kus algsed metsamassiivid on hävitatud, sõltub põldude tootlikkus
Loodusvarad: Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. 6.Loomad Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ning kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine. Kõikjal Norras leidub põhjapõtru, ahme, lemminguid ja muid Arktika loomi, kuigi lõuna pool elavad nad ainult mägedes. Suurtes okasmetsades on tavaline põder. Läänerannikul on arvukalt hirvi.
seonduvat 31. Eelarve koostamise meetodid; nende eelised ja puudused. o 32. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. o 33. Kohalikud maksud, nende sisu. o Riiklikud maksud o Kohalikud maksud Loomapidamismaks o · üksikisiku Mootorsoidukimaks tulumaks (58%) Lobustusmaks o · maamaks (100%) · nn ressursimaks Reklaamimaks ehk loodusvara kasutusoiguse tasu Teede ja tänavate sulgemismaks (polevkivitööstus, veemajandus) Parkimistasu o 100% KOV eelarvesse 34. Suurimad tululiigid ja kululiigid kohalike omavalitsuste eelarvetes o Tulud :tulumaks, tulu varadelt, toetuse fond, o Kulu: haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kommunaalteenused (vesi, küte) o o Finantssusteem (opik lk 145-190) o 36.Finantssüsteemi ülesehitus
Endeem on liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga Neoendeemidel pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi Paleoendeemidel on levila ahenenud Relikt on liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega Levik liigi territoriaalne paiknemus. Taastuv loodusvara on bioloogiline varu, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimeline uuenema Taastumatu loodusvarad on bioloogilised varad, mis ei ole võimelised uuenema Maavara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Saastumine on reostumine, mis tahes tahke vedela või gaasilise aine inimse põhjustatud sattumine keskkonda
Sellisel juhul peatub tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni. · Keskkonnalubade väljastamist menetlevad Keskkonnaministeerium, maakonna keskkonnateenistused ning teatud valdkondades ka kohalikud omavalitsused. Viimased piirduvad enamjaolt kalapüügi ja maa-ainese kaevandamise lubadega · Avalik protsess · Elektrooniline keskkonnalubade infosüsteem-Keskkonnateabe Keskus Missuguseks tegevuseks on vaja keskkonnaluba? · Loodusvara kasutamiseks (näiteks kasvava metsa raieõigus, jahiluba, kalastuskaart, kalapüügiluba jne.), sh maapõue kasutamine ja uurimine (maavara geoloogilise uuringu luba, üldgeoloogiliste uurimistööde luba, allmaaehitise rajamiseks tehtava uuringu luba, maavara kaevandamise luba, maa-ainese kaevandamise luba, allmaaehitise rajamise luba) · Saasteload: jäätmete tekitamiseks ja keskkonda viimiseks (jäätmeluba), välisõhu saastamiseks
põllumajanduslikest heitvetest. Loodusvarad Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Tööstuse jaoks on maavarasid vähe. Küllaldaselt leidub ainult ehitusmaterjale, nt marmor, kuid pole ühtki mahukat kaevandus või naftasooni. Seetõttu enamus ressursse imporditakse. Loodusvaradest enim on maagaasi, mida leidub põhiliselt Po orus ja Aadria avamerel. Kuna märkimisväärseid maavarasid rohkem ei leidu, ongi maagaas Itaalias tähtsaim loodusvara. Siiski energiaks on sellest vähe ja üle 80% tuleb importida. Väga vähesel määral leidub veel elavhõbedat, tsinki, potasi, asbesti, pimssi ja püriiti. Kuigi Itaalial on pikk merepiir kalakaubandus väga edukas ei ole. Enim püütakse ansooviseid ja rannakarpe. Maaharimiseks on pinnas ebasoodne. Isegi sobivatest kohtadest ainult 20% on tasane. Rahvastik Itaalias elab 2006. aasta seisuga 58 133 509 inimest. Rahvaarvu poolest on Itaalia maailmas 25. ja Euroopas 4. kohal
välja ajaloolised ja mõtestatud seosed; meedia manipuleerib emotsioonidega - nende asemel on tohutu seostamatu infotulv - fantaasiamaailm- puhkuseks on teleka vaatamine, elataksegi justkui selles maailmas, puudub kontakt tegelikkusega, looduses ei käida, sporti ei tehta - ei suhtuta piisavalt tõsiselt ,,vaimsesse saastesse", mis on aga samasugune loodusvara nagu õhk ja vesi - müra, inimesed on hakanud vaikust võõrastama Mis on ,,tehniline sündmus" ja kuidas see mõjutab inimeste psüühikat? Igasugune (meedia)sündmus, mis peatab helide, kujutiste või mõtete sujuva järgnevuse; muutused välistes ärritajates. Sündmus sunnib inimest otsima selle taga peituvat tähendust.
tunduvalt. Tööstusjäätmeid on tavaliselt lihtsam põletada, sest neid on rohkem süsinikku. Sortimata niiskete jäätmete ühes tonnis on orgaanilist üldsüsinikku (kg C/t) keskmiselt: · olmejäätmeis 180; · suurjäätmeis 255; · kaubandusjäätmeis 270; · tööstusjäätmeis 195; · sega- ehitusprahis 75; · kääritatud reoveesettes 300. Kui võrrelda prügi ja turba kütteomadusi, siis prügi on parim: kütteväärus on võrreldav ja loodusvara ei raisata. 12 Jäätmekäitluse tulevik: Jäätmekäitluse põhieesmärgis on kaitsta keskkonda ja säästa loodusvarasid. Nende eesmärkideni jõudmiseks on vaja: · vähendada jäätmeteket nii tootmises kui ka tarbimises; · vähem kasutada ohtlikke aineid ning ohtlikud jäätmed koguda eraldi; · jäätmed sortida ning jäätmematerjal ära kasutada;
New Orleansist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav delta. 3.2Geograafiline asend, riigikuju Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõjad pole Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril Kanada ja Mehhiko on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud Ameerika Ühendriikidele ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud naabrite arvel. Ka on naaberriigid varustanud USA-d mitme loodusvara ja odava tööjõuga, olnud tema majandusele turuks ja kapitalile tegevusväljaks, aidanud niiviisi kaasa USA õitsengule. Olgugi, et USA asub muust maailmast eemal, pole ta sellest eraldatud. Üle ookeanide kulgevad head ja mõõduka pikkusega ühendusteed. Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemeremaade ja Musta Aafrikaga.
rannikuriigi loal. Avaookean laevasõit vaba, kalapüük rahvusvaheliste kokkulepete alusel. Kalapüügi õiguste müümine: kui ise ei taha/ei suuda antud mahust püüda, võib õiguse müüa teistele. Kuidas saab inimtegevus mõjutada mereelustikku? naftatransport (reostus) majandustegevus (reoveed) võõrliikide sissetoomine 3. METSANDUS metsamajandus tegeleb kasvatamise, hooldamise ja istutamisega metsatööstus metsaraie ja puidutöötlemine mets taastuv loodusvara, aga taastumisringe on aeglane 33,3% maismaast on mets Rohkem kui 50% maailma metsadest jääb 5 riigile: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina Metsatüüp Riigid, kus valdavalt Peamised puuliigid Iseloomustus, kasvab juurdekasv/ha Ekvatoriaalsed Brasiilia, Indoneesia, viigipuu, palm, aastane juurdekasv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
