Eestlaste loodususundid Taissija K- Diana B. Meie usundiks oli Toome ohvrikivi loodususund ehk animism. Usuliste tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Meie jumalate selgepiirilisus on vaieldav, tihti pöördusime lihtsalt ilma nimeta jumalate poole. Vägi Muinasusundis peetsime oluliseks väe mõistet, mis oli lausa rahvusvaheline. Arvasime, et vägi on kõikjal ja kõiges toimiv jõud, mis on üliinimlik. Meie usk väesse kajastub mitmesugustes uskumustes. Näiteks selles, et allikal ja osade inimeste kätel on ravijõud, sõnadel võime teha kurja või head (sajatused ja raviloitsud), amulettidel on kaitsev jõud. Suur osa kombestikust ja rituaalidest oli seotud väega. Kristlased aga pidasid selliseid maapealseid jõude pärinevateks Saatanast. Väe suunamist ja temaga mingite toimingute sooritamist nimetasime maagiaks ehk Maagia nõiakunstiks ning s...
IV Usundisotsioloogia Uurib usundikogukondade (konfessioonide) ja ilmalike(profaansete) kogukondade vastastikust mõju, konfessioonidesuhet riigiga, suhteid perekonnaga jne. RELIGIOONIDE LIIGITUS I Tekkeprotsessil põhinev liigitus 1. Etnilised e. rahvuslikud usundid esinevad oma keele- ja rahvuspiirkonnas. Nende kombestik on rahva traditsioonidega niivrd tihedalt seotud, et teitel on raske seda omaks võtta. (nt. sintoism, loodususundid, judaism jne.) 2. Rajatud usundid (nt. Baha'i usund) II Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud e. jumalakesksed - polüteistlikud mitme jumalaga religioonid (nt. religioon Vana-Egiptuses, sintoism, hinduism lihtrahvale. - monoteistlikud ainujumalaga religioon (nt. kristlus, islam) - panetistlikud jumal on kõikjal (nt. loodususundid, sintoism) 2
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse ...
Usundilugu Looduskultuur. surnu hing ei pruugi olla negatiivne. immanentsus-siin poolne maailm(nähtav) transendentsus-nähtamatu maailm kuid siiski eksisteeriv. loodusrahvad arvavad et kui elavad meenutavad surnuid ja aitavad neid siis surnutelt tuleb soosiv suhtumine, kuid kui elavad esivanemad ei pea surnuid meeles siis surnu hing haihtub vms. looduskultuuri inimesed on ümbritsetud väga plajude tabudega(usulised keelud)(tegutsemis-, rääkimiskeelud) kui keegi ära sureb siis tema nime kõlaga sõnu ei tohi enam mainida. religioosseid keelde tuleb pidada sest see aitab inimkonnal pidada. Tsantsa-kuivatatud ja kokku tõmbunud inimpead , mis on pärit ekuadorist, sellega saab vaenlase väe. Vaimuolendid: Loodusvaimud-seotud mingi loodusliku asjaga. usutakse loodusvaimudesse. loodusvaim võib olla inimese sarnane surnuvaimud-kummitused, kui inimene on valestisurnud, vales kohas surnud, vanadusse suremine on ebaloomulik. jumalad- (tuleb eesti keeld...
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest kom...
PEAMISED RELIGIOONID lk.150 kaart !!! inimesi, kes usuvad jumalasse, nimetatakse usklikeks usundid on olulised riikide tekkimisel ja riigipiiride kujunemisel inimesed uskunud tuhandeid aastaid uskunud kõikvõimsatesse olenditesse-jumalad religioon - usund judaism kristlus-katolikus,õigeusklus,protestantism hinduism budism islam e. muhameedlus loodususundid KRISTLUS - kristlus on ristiusk, mille rajajaks peetakse JEESUS KRISTUST - Kristus on jumala poeg - Piibel on püha raamat , mille abil on edasi antud jumala sõnum - tekkis u. 2000 a tagasi - kõige levinum maailmausund - kristlasi on kokku u. 2 miljardit - jagunevad: katoliiklasedmp,protestandid,õigeusklikud ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk - venemaal levis kreeklastest munkade kaudu - venemaal segunes õpetuss kohalike paganlike kommetega - eesti usklikest on neljandik õigeusklikud KATOLIKU USK - kirikut juhib PAAVST - Ta on ka Vatikani riigipea - Praegu on paavstiks BeneDi...
jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijad usuvad mitmeid jumalaid, kellest tuntumad on Brahma, Visnu ja Siva. Teiseks jaotatakse usundeid vastavalt tekkeprotsessile. Esiteks on etnilised ehk rahvusreligioonid, millel puudub rajaja ning mis esinevad kindlas keele- ja rahvuspiirkonnas. Teiseks on rajatud usundid, mis on tekkinud individuaalse rajaja ümber. Etnilised ehk rahvusreligioonid on näiteks mitmed loodususundid, sintoism ning judaism. Loodususundeid iseloomustab see, et üldjuhul ei usuta looja-jumalasse, ning kui usutakse, siis teda ei austata ega kummardata. Suuresti usuvad loodususundite järgijad loodusvaimudesse ja surnud esivanemate hingedesse. Tähtsamad rajatud usundid on kristlus, islam ja budism. Kristluse rajajaks oli Jeesus Kristus, islami rajajaks oli prohvet Muhamed ning budismi rajajaks oli aga Siddhattha Gotama. Kolmandaks liigitatakse usundeid algallikate põhjal
omapärane ajalookäik. / Samuel Huntington, tsivilisatsioonide konflikti teooria autor/ 6 Mis on tsivilisatsioon? · Tsivilisatsioonid ei ole igavesed · Nad sünnivad, arenevad, kujunevad ümber, hääbuvad, surevad välja · Praegu eristatakse 9-11 tsivilisatsiooni 7 Olulisemad religioonid · Kristlus · Judaism · Islam · Hinduism · Budism · Konfutsianism · Loodususundid 8 Usundite levik maailmas 9 Maailma usundite levik 10 Kristlik religioon · Kujunes 2000 aastat tagasi · Hiljem on jagunenud paljudeks rühmadeks, neist suuremad on: õigeusk, katoliiklus, protestantlus · Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning
inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. ,,Ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid" Loodususundid Tänapäeval on säilinud Aafrikas, Okeaanias, Põhja-ja Lõuna-Ameerikas ning Siberis Animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge Animatism on eluta looduse hingestamine mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks Animalism usk loomadesse; Totemism eri hõimud peavad end mingi taime- või loomaliigi (tootemi) järglasteks või sugulasteks. Tabu- tootemlooma või tootemtaime ei tohi tappa ega süüa . Kasutatud allikad http://web.zone.ee/abx/
edelas, neid lahutab Tasmani meri Valdused: kaks suurt saartLõuna ja Põhjasaar. Valdusse kuulvad Cooki saared ja Niue. Põhjasaarel asub pealinn Wellington Pindala: 270 534 km² HTG Üldandmed Rahvaarv:: 4 035 461 inimest (2005) Riigikeeled: inglise ja maoori keel Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Riigipea : Elizabeth II Rahaühik: UusMeremaa dollar Usundid: kristlus, ateism ja loodususundid HTG Ajalugu 11. ja 13. sajandil saabusid polüneesia meresõitjad UusMeremaale, lõid maoori kultuuri Maoorikeelne nimi Aotearoa, tõlgitakse "pika valge pilve maa" James Cook nimetas avastatut Uus Meremaaks Oli Inglismaa koloonia HTG 1893. aastal said esimesena naised valimisõiguse 26.septembril 1907 sai Uusmeremaa iseseisvaks valitusalaks HTG
JAAPANI USUNDID PÜHATEKSTID _ Budism Hiinast – Heiani ajastu 794–1185 _Shinto Gobusho _ Neokonfutsianism – Kamakura ajastu (1185– _ “Viis shinto pühakirja” 1333) _ 13. sajand (17. saj) lõpuaastad _ Jaapan on püha maa, mille käekäik sõltub _ shukyo kamidest, kelle 宗教 heaolu tagab riik – õpetused, koolkond, sekt PÜHA PAIK JAAPAN JA RELIGIOONID _ Torii _ Püha ruum _ “Shinto ei ole religioon, vaid rahvakomme.” _ Shimenawa SHINTO – ETNORELIGIOON? _ Tokugawa ajastu (1603–1867) _ Püha mägi Neo-konfutsianism: Valitseja FUJI MÄGI valitseb õiglaselt, ministrid RITUAAL ...
Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt seotud, kuid nad ei osanud seletada neid ümbritsevaid loodusnähtusi. Nad pidasid esemeid ja loodusnähtusi elavaks. Nii arvati, et päikesel, kuul, tuulel, veel ning igal loomal, linnul, taimel ja kivil on oma hing. Jumalatele tehti ohverdusi ning läbi selle loodeti saada head saaki või ka ravi parasjagu vaevavate haiguste vastu. Ohvripaikadeks olid näiteks kivid, üksikud puud, allikad, harvemini mäed, järved, jõed. Loodususundid ehk animism on säilinud ka tänapäeval, põhiliselt Mustas Aafrikas, Aasias ja polaaraladel, kus on palju loodusrahvaid. Hiljem hakkasid levima ja välja kujunema üha uued usundid. Üks maailma levinumaid usundeid, kristlus, on tekitanud läbi aegade konflikte ning lausa sõdasid, näiteks ristisõjad aastatel 1096 1270 (1291). Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad
Idausundid sarnased ja erinevad jooned Idamaade tuntumad usundid on hinduism, budism, konfutsianism, sintoism, taoism. islam ja dzaninism ning ka erinevaid loodususundid. Kõigis usundited on omapärasid, jumalad on erinevad, aga samas osadel uskudel puudub jumal ning austatakse mingit looma või taime.Vahel ülistatakse ka valitsejat. Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632). Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Islamiusulised peavad ramadaani(paastukuud) ning
Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt seotud, kuid nad ei osanud seletada neid ümbritsevaid loodusnähtusi. Nad pidasid esemeid ja loodusnähtusi elavaks. Nii arvati, et päikesel, kuul, tuulel, veel ning igal loomal, linnul, taimel ja kivil on oma hing. Jumalatele tehti ohverdusi ning läbi selle loodeti saada head saaki või ka ravi parasjagu vaevavate haiguste vastu. Ohvripaikadeks olid näiteks kivid, üksikud puud, allikad, harvemini mäed, järved, jõed. Loodususundid ehk animism on säilinud ka tänapäeval, põhiliselt Mustas Aafrikas, Aasias ja polaaraladel , kus on palju loodusrahvaid. Hiljem hakkasid levima ja välja kujunema üha uued usundid. Üks maailma levinumaid usundeid, kristlus, on tekitanud läbi aegade konflikte ning lausa sõdasid, näiteks ristisõjad aastatel 1096 1270(1291). Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad
Soovitatav lugeda: *Tzvetan Todorov ,,Ameerika vallutamine" 2001 *Laur Vallikivi ,,Arktika nomaadid samanismi ja kristluse vahel" 2005 · Etnilised usundid-omased teatud rahvusele · Omausundid, nt juutide omausund on judaism, eesti maausulised · Rahvausundid-sulandunud kokku mitmed usundid, moodustades omaette uusi traditsioone; see, mida kõik inimesed usuvad ning mis endale järgijaid leiab (kas või ideed) · Loodususundid Revitalisatsioon ehk taaselustamine; nt eelkristlike traditsioone püütakse taaselustada ja tuua ausse. SAMANISM leidub kõikjal maailmas (universaalne), võib-olla üks kõige ürgsemaid religioone maailmas üldse. Siberi samanism ehk klassikaline samanism, Põhja-Am, Lõuna-Am, Korea samanism; Samanism on ..samaani ümbritsev usuline kontekst ..kultuuriinstitutsioon (A.Hultkrantz, 1973)
Rahvapärimusse jäi 17. sajand kui ,,vana hea Rooti aeg". Mõjutusi hilisematele eestlastele ning nende kultuurile ja usule võib tihti näha ka tänapäeval. 17. sajand määras ära Eesti kuulumise luterlike maade hulka, mis hõlmasid eeskätt Skandinaaviat ja Põhja-Saksamaad. Rootsi riigi ametlikuks usuks oli luteri usk, mida hakati levitama ka Eestis. Rootsi riik andis raha uute kirikute ülesehitamiseks ja saatis kirikuõpetajad. Eestlaste loodususundid hakkasid 17. sajandi jooksul taanduma ning talupojad hakkasid kirikus käima, millele aitasid loomulikult kaasa ka eestikeelsed jutlused. Jutlustega arenes ka eesti keel ning tuli juurde palju uusi sõnu Piiblist, mis oli tõlgitud juba varem. Tänaseni on Eesti jäänud truuks luteri usule. Samas oli 17. sajand Eestis nn nõiaprotsesside kõrgaeg. Vastutust nende hirmuäratavate toiminguteeest ei saa panna ühemõtteliselt kirikule, sest usk nõidusesse ja nõidadesse oli üldine
Austus keskkonna vastu on kadunud ja inimesed suhtuvad neid ümbritsevasse loodusesse ükskõiksusega. Tõesti on ühiskond nii isekas ,et kasutab metsi, jõgesid ja ookeane oma prügikastina? Sajandite möödudes on rahvad loodusest eemalduma hakanud. Mitte füüsilises , vaid vaimses mõttes. Elatakse ikka oma puudega ääristatud kruntidel ja järvede kallastel, aga enam ei tunnetata kõige selle kauni tähtsust ja vajalikkust. Vanadel aegadel olid loodususundid kõige olulisemad. Inimesed ei tundnud ennast kõige tähtsamatena ning seetõttu suhtuti kõikidesse asjadesse, mis ümbruskonnas leidus, austuse ja tänulikkusega. Tänapäeva moodsa ühiskonna tehniliste ja teaduslike edusammude tõttu arvatakse ennast kõikvõimsateks, sest otsene sõltuvus keskkonnast on katkenud, mõndasid toitaineid osatakse juba sünteetilisel teel valmistada ning ehitusmaterjalid muudetakse päev-päevalt kliimale vastupidavamaks.
tõttu) enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud Keskkonnaprobleemid Vihmametsa hävitamine o Liigid hävivad Jõgede reostus Õhusaaste Mehhiko halvad sanitaarolud Pinnase erosioon o Mehhiko vihmametsade raie tõttu Kõrbestumine o Metsaraie tõttu Transpordisüsteem Maanteed ja teised teed on ülerahvastatud Teed halvas seisukorras Valitsevad usundid Katolikud Protestantlus Loodususundid Siitlik islam Tööstus Juhtivaks tööstusmaaks Brasiilia o Sao Paulo Ladina-Ameerika suurim linn Juhtiv tööstuskeskus Juhtiv rahanduskeskus Tööstustoodete hulka kuuluvad o Raud o Autod o Teras o Keemiatooted o Tekstiilitooted o Liha- ja nahatooted Suurim naftamaardla o Maracaibo järve põhjas Panus maailmamajandusse
(33mln), levinud Aasias. Hinduism usutakse, et jumalal on mitu kuju ning teda austatakse eri nimedega ning usutakse ka hingede ümbersündi. iseloomusta loodususundit, kristlust, islamit ja budismi (usundi tekke aeg, looja, pühakiri, mida/millesse usutakse, usukombed) Loodususund on maailma vanim usund. Sellele ei ole kindlast loojat, tekke aega ega pühasid tekste. Austatakse erinevaid jumalad, vaime, haldjaid jne. Kogu loodus on hingestatud. Loodususundid on nõiad ja maagia. Oluline on ohverdamine. Usutakse talismani õnnetoovasse ja amuleti kaitsvasse jõudu. Kristlus kristlased usuvad ühte Jumalasse(Jeesus Kristus), kes lõi maailma ja inimesed, et viimased oleksid temaga erisuhtes. Pühakiri on piibel. Kristlased on veendunud, et usk Jeesusse ja tema õpetusse taastab osaduse Jumalaga ja annab lootuse igavesele elule jumalariigis. Iga pühapäev käiakse kirikus. Tekkis 1 saj. pKr, looja Jeesus(+muud inimesed).
Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid- nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse. Sageli on need kanoniseeritud ning moodustavad pühakirja Nt. Kristlus, islam 2. Loodususundid Usundite lähteallikaks on iidne suuline pärimus IV. Levikul põhinev 1
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Taga...
Mõisted: 1. Religioon ehk usund-inimeste poolt loodud süsteem suhestumaks sellega, mda või keda peetakse Jumalaks. 2. Müüt-seletav osa religiooni komponentide seas, õpetus, pärimus. Tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse. Vastab küsimusele: miks asjad on nii nagu nad on? 3. Riitus-praktiline osa religiooni komponentide seas, taaselustatakse müüdid, elatakse uuesti sündmused läbi, tehakse usulisi toiminguid, rituaale. 4. Šamaan-inimene, kes oskab kasutada maagilisi vahendeid, nn. spetsialist. Ülesandekst tervistamine või tervise toomine, annab diagnoosi kasutades eritehnikat-transs ehk lovesse laskumine, šamaan saavutab teisenenud meeleseisundi trummi, tantsimise või hallutsinogeene sisaldavate taimedega st. viib ennast transsi, tema vaim läheb nähtamatusse maailma ja hakkab haige tervise pärast kauplema. Šamaan peab tagama kog...
Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi, piisas kui täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mulda sõtkuksid. Korrapärased üleujutused on hõlbustanud ka niisutussüsteemide rajamist- need võtted olid Egiptuses osaliselt tuntud juba enne tsivilisatsiooni. Egiptuse geograafilisel asendil ja loodusoludel oli suur mõju maa ajaloole ning rahva ellusuhtumisse. Geograafiline eraldatud hoidis Egiptust võõraste sissetungi eest. Samal ajal pidurdas see eraldatus p...
Madalad laevad (võimaldas jõgedel sõita), 40-60 meeskonnaliiget, orienteerumine taevakehade järgi, laevkonda varustas mandrilt kogukond Julmalt vallutasid/rüüstasid Prants. Ingl. Hisp. Port. Aafrikast Bütsantsini väljakujunenud ida- ja lääneteed 911 Normandia hertsogiriik: frankide loovutatud 1071 Sitsiilia kuningriik Vana-vene riik 874 Island 10.saj Gröönimaa (Erik Punane) ~1000 Põhja-Ameerika (Vinland) poeg Leif Erikkson usund: loodususundid: esivanemate hinged, Valhalla, päikesekultus, taevajumal Thor, sõjajumal Oden, päikesejumal Frej/Freja, saatan Loki ruunikiri, ruunikivid, kirjanduslikd saagad ("Vanem Edda") 7. Araabia ja muhamedlik kultuur Beduiinid kaamel, patriarhaat, veritasu, semiidi keel ja kultuur Allahi prohvet ja Meka kaupmees Muhamed 570-632 (622 põgenes Mekast, 630 naasis) läkituse (610) levitamine suuliselt
Loodusvarad areng. See on aga viinud selleni, et praeguseks on loodusvarad lõppemas – neid on saada veel äärealadelt, kuid sealt kaevandamine ja transportimine on kulukas. Ülemaailmselt tähtsad loodusvarad on rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, nafta ja väävel. Keskmine sademete hulk on 500-1000mm aastas. Valitsevad usundid Peamiseks usundiks on kristlus. Samas ka erinevad loodususundid. Ida-Euroopas ka Vene õigeusk. Rahvastik ja Euroopa rahvaarv on ligi 730 miljonit. Euroopa asustus on suhteliselt tihe. Kesk-Euroopas ligi 100- asustus 200in/km² kohta. Suuremates linnades isegi rohkem kui 200in/km² kohta. Väga palju erinevaid rahvusi, kes on segunenud eurooplastega. Rahvastiku iive on nullilähedane. Suhteliselt suur on sisseränne, mis tõstab rahvastiku arvu.
Mõisted. Riitus tegevus, mille käigus elustatakse müüte. Müüt tekkelugu, mis selgitab miks asjad on nii nagu nad on. Vägi loodususundid usuvad, et meie maailm on ümbritsetud väega mida on võimalik koguda ja mille abil on võimalik eemale peletada kurja. Samaan spetsialist, kelle peamiseks ülesandeks on tervistamine. Tema eritunnuseks on transs või lovesse laskumine. Nõid inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid anti-sotsiaalsetel eesmärkidel. Posija inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste aitamiseks. Hing üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Jumal kõrgeim vaimne olend
* Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja Okeaanias, Aafrikas ja Aasias. -) Tavaliselt puudub kindel rajaja. -) Tihtipeale puudub pühakiri suuline pärimus. -) Puudub süstemaatiseeritud õpetus. -) Dünamism usuvad, et kogu maailm on ümbritsetud väega. Mana elujõud, mida saab koguda või millest võib ilma jääda. * Talisman (hea õnne jaoks), amulett (hoiab kurja eemale), fetis (ese, mida kasutatakse
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
Investituuritüli · Ka riietamistüli · Põhjus ilmaliku ja vaimuliku võimu kokkupõrge · 1059-muutus paavsti valimised · Gregorius VII (1073-85) · Suur diktaat · Püha rooma keiser Heinrich IV (1056-1106) · 1077-canossas käik Kirik kõrgkeskajal Islami usk ja kultuur Eelugu · Tekkekohaks Araabia · Rikas kultuuriruum ja teadmised · Pika ajalooga · Tunti mitmeid religioone · Kristlus · Judaism · Loodususundid Muhamed · Islmai usu looja ja peamine prohvet · Elas 570-632 · Pärit vaesunud perekonnast · Umbes 40-selt näeb usulisi ilmutusi · Välja kujunes 2 mõtteliini · Hea looja · Viimne kohtupäev Usu levik Muhamedi eluajal · Tülid kaupmeestega · 622 aasta · Muhamed põgenes Mekast Yathribi · Yathribi nimetamine Mediinikaks(prohvet linn) · Islami aja-arvamise algus · Mediinast kujunes usukeskus · 630 naasmine Mekasse
Ka vaimne puhtus · maneki neko - tõmbab head õnne juurde · amuletid omamori, fuda, hamaya · kamidana kami riiul / altar · butsudana Buddha altar Põlisusundid · maailmausundid, suurusundid · traditsioonilised usundid · pärimuslikud usundid · etnilised usundid judaism , shinto. Eestis maausk · omausundid · rahvausundid · loodususundid tasakaalu leidmine loodusega harmoonia · revitalisatsioon taaselustumine. Suured usundid suruvad väiksed tahaplaanile, hiljem need aga jälle taaselustuvad ( NSVL ja selle lagunemine- põlisrahvaste usundid selles) põlisusundid · suuliselt edasi kantavad/ suuline pärimus · järjepidev traditsiooniline eluviis · siinpoolsusele suunatus siin maailmas hakkama saamine
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
Mõisted: Riitus usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks müüt tekkelugu; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on vägi mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres samaan tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat v...
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline a...
maailmas ka tänapäevased usundid. Arvan, et antud uurimus on täitnud oma eesmärgid – loonud ülevaate haldja teekonnast religioosest olendist tänapäevase fantaasiaolendini, mis on oma olemuselt vaid algse märk ning minetanud talle omase reaalse ja tõsiselt võetava eksistentsi. Mütoloogiliste haldjate Avalon ei pruugi olla midagi enamat kui muinasjutumaailm, sest mistahes enamlevinud õhtumaistes uskumustesüsteemides pole neile enam kohta (välja arvatud kõik loodususundid, mis moodustavad siiski vähemuse). Haldjas pole enam ennast ise kehtestav ehk reaalne olend, kellel on teatud omadused ja iseseisev tahe, vaid kunstilistele ja mängulistele eesmärkidele fantaasiaga allutatav vorm. 36 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud 37
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...