Võttis endalt elu. Sokratese vaated "Parem mõeldes surra kui elada mõtlemata" ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." "Iga väide peab olema vaidlustatav" ,,Tunne iseennast!" ,,Ateena on nagu laisk hobune ja mina olen nagu kiuslik parm, kes üritab talle eluvaimu sisse ajada." Platon (427- u 347 eKr) Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja. Asutas Ateenas 387. a paiku oma filosoofiakooli Akadeemia (Akademose - kreeka muinaskangelane). Seal tegeldi ka matemaatika, loodusteaduste ja kehakultuuriga. Kool tegutses 900 aastat ja oli eeskujuks ülikoolide loomisel Platoni vaated On olemas nähtav maailm - see, mida aistime oma meeltega, meie igapäevane maailm , ja maailm väljaspool aega ja ruumi, ideede maailm, milleni meie meeled ei küüni. Hing on inimese püsiv vorm. Hinge päriskodu on ideede maailmas. . "Politeia" Platoni peateos, milles ta püüab välja töötada õige eluviisi, õiglase elu alused. Platoni vaated:
nõuded ja tingimused on kehtestatud ,,Transpordi ja teede valdkonna inseneride kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korras" IKOK. 5 KUTSEOSKUSNÕUDED (vt IKS Lisa-4) 5.1 Üldoskused ja teadmised (vt IKS Lisa-5), lennundusinsener IV- kesktase, V- kõrgtase 5.1.1 Majandustegevuse põhialused 5.1.2 Kutsealaga seonduv seadusandlus 5.1.3 Töökeskkond, -ohutus ja tervisekaitse 5.1.4 Juhtimine ja töökorraldus 5.1.5 Suhtlemine ja suhtlemistehnikate valdamine 5.1.6 Loodusteaduste ja keskkonnakaitse alused 5.1.7 Kvaliteedijuhtimise alused 5.1.8 Säästva, jätkusuutliku ja tasakaalustatud arendustöö korraldus 5.1.9 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alused 5.1.10 Arvuti kasutamise oskus (vt IKS Lisa-6) 5.1.11 Keeleoskus (vt IKS Lisa-7) 1) eesti keel - C1 2) 2 võõrkeelt - s.h. üks FEAN-i töökeeltest (inglise, prantsuse või saksa) B1 ja teine võõrkeel A1 5.1.12 Insenerieetika koodeks (vt IKS Lisa-8) 5.2 Põhiteadmised 5.2
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel LAPIMAA Referaat Juhendaja: Lektor Sirje Siska Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapimaa on Fennoskandia põhja osas asuv ala, mis jaotub nelja riigi vahel: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa. Lapimaa on kultuuriliselt määratletud ala. Põliselt on nei aladel elanud jaseda maad omaks pidanud Saami rahvad, kes elatuvad peamiselt põhjapõtrade karjatamisest ja küttimisest
Test oli rangelt vanusepõhine ja puudutas peamiselt 1990.a. sündinud õpilasi. Valimis oli nii väikesi maakoole, suuri linnakoole kui kutsekoole. Samuti osalesid testis venekeelsete koolide õpilased. Tulemused avaldati 2007. aastal. PISA tulemused: Õpilaste sooritusi hinnatakse PISA-s: keskmiste tulemuste järgi saavutustasemete järgi. PISA loodusteaduslik kirjaoskus 2006. OECD Saavutustase 6 Õpilane oskab identifitseerida, selgitada ja kasutada loodusteaduste alaseid teadmisi erinevates elusituatsioonides Allpool 1.taset - Õpilasel puuduvad loodusteaduslikud baasteadmised. Loodusteaduste alased teadmised piiratud, õpilane oskab neid kasutada ainult üksikutes väga tuttavates olukordades. Mida õppisime PISA-st? Müüt nr 1 "Eesti poisid on tüdrukutest oluliselt vähemvõimekad", olulised erinevused vähemalt vaadatuna õpitulemuste aspektist. Puuduvad statistiliselt olulised erinevused tütarlaste ja poiste teadmistes ning oskustes, v
25. Reformatsiooni algus: Hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus (usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametlikest kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest). John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena). 13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik. 1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all. Karl IV tunnustas osalismaade valitsejate kunginglikke eesõigusi ja pidas väga oluliseks kaubanduse arengut. Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid. Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli. 15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad...
(n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. KASUTATUD MATERJALID Elektrooniliste (interneti) materjalide puhul tuleb ära näidata Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress ja lisada külastamise kuupäev. Näide: Pappel, P. Põder.http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html (25.09.2007) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm (26.09.2007) TABELITE JA JOONISTE VORMISTAMINE Tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne)
Sotsiaalhoolekandsest sai hingeteraapia, mis oli kooskõlas traditsioonilise nägemusega naisest ja kristlusest. Valitsus toetas usulisi heategevusühinguid, mis tegelesid hariduse andmise või haigete abistamisega. Kirik 19. Ja 20. Sajandil Pärast 1815. Aasta Viini kongressi üritas kristlik kirik oma vanu struktuure muutunud olukordades uuesti üles ehitada. Nende ees seisid 19. Sajandil tõsised väljakutsed: revolutsioonilised saavutused tehnika ja loodusteaduste vallas, ilmalik progressiusk, demokraatiataotlused, liberalism ja hiljem sotsialism. Kirik oli algul nõutu või ei tunnistanud muutusi ja mõistis need hukka. Protestandi kirikutes diskuteeriti 19.sajandil konservatiivse ja liberaalse kristluse üle. Liberaalne teoloogia otsis kokkupuutepunkte teadusliku ratsionalismiga ja avas end pärast 1848. Aastat osalt liberalismile. Selle liikumise vaimne juht oli protestantliku teoloogia silmapaistev uuendaja Friederich Schleiermacher (1768-1834)
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut SÄÄSTEV ARENG Referaat Autor: x Juhendaja: Lauri Esko Autor:.............................................................................. ,,.........." 2011 Juhendaja:..................................
· Teaduse areng · Valitsemises tekkis absolutistlik monarhia ja parlamentalism ning algasid revolutsioonid 3. Renessanss seleta lahti, mida see tähendab! Kuidas mõjutas renessanss kunsti, teadust, filosoofiat, riigivalitsemist? Kuidas erines keskaegsest maailmavaatest? Renessanss taassünd, tähistab naasmist antiik kultuuri juurde selle eelduseks oli majanduslik tõus, sellega kaasnevad muutused ühiskonna elus. Toimus loodusteaduste areng. Sisuliselt oli see uus maailmavaade, ja kultuur mis vastandus keskaegsele kirikukesksele kultuurile. 4. Humanism seleta lahti, mida see tähendab! Kuidas erines see keskaegsest maailmavaatest. maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. 5. Kes olid ja mida tegid
löökpillide rühma kuuluvaid pille. Keskajal kasutatavad orelid positiivid, portatiivid. Keelpillid fiidel, rebekk Näppepillid harf, lauto, psalteerium, rataslüüra Puhkpillid torupill, salmei Löökpillid trummid, taldrikud, kellad, kastanjetid Muusikateooria keskajal 22. Muusika koolisüsteemis Muusika koolisüsteemis koosnes kahest õppeainete tsüklist. Ta oli üks seitsmest vabast kunstist ning samas ka tähtsaim teadus. Muusika kuulus loodusteaduste nelikusse koos aritmeetika, geomeetria ja astronoomiaga. 23. Muusika kategooriad keskajal: Musica instrumentalis ehk kõlav (lauldav-mängitav) muusika. Musica mundana ehk universumi muusika, käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat - planeetide liikumine, aastaaegade vaheldumine > ühendteadus loodusõpetusest ja filosoofiast. Musica humana ehk inimmuusika, käsitleb keha ja vaimu, mikrokosmose harmooniat > ligikaudu tänapäevane psühholoogia.
Ilmalik maailm muutus vähemalt sama oluliseks kui vaimulik. Sarnasuste tõttu antiikaja ühiskonnaga hakati vaadeldavat perioodi nimetama renessanssiajastuks, mis tähendab tõlkes taassünniajastu. Muutustel oli üsna mitu põhjust: · Prantsuse kuningate ambitsioonid tõusid · Roomakatoliku kiriku kriis (nt Suur skisma, mil korraga valitses 2 paavsti) · 15-16 saj maadeavastused, mis laiendasid inimeste maailmapilti nii geograafiliselt kui kultuuriliselt · Loodusteaduste kiire areng · Esimesed arheoloogilised väljakaevamised Itaalias 13. Renessanssajastu periodiseering VAATA TÖÖLEHTE!!! · Vararenessanss (14 saj) · Kõrgrenessanss (15 saj) · Hilisrenessanss (16 saj) 14. O. di Lasso ja G. P. da Palestrina · Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 15321594) oli renessansshelilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. · Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Jevgenia Meskenaite ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" just sellepärast, et kivimid moodustavad tähtsa osa meie elus ning tahtsin rohkem teada
Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg. Kirjanduses ja muusikas on selged ilmalikkuse süvenemise tendentsid. Kõik uus ilmnes siitpeale ilmalikes zanrites. Keskaegna rüütlikultuur oli lõppenud ning väärtushinnangute andmiselt hakati lähtuma inimesest. Renessansiajasu filosoofia ja kirjandus toetusid olulisel määral antiikkultuuri pärandil ning otsisid inimeses ideaalset harmooniat. Toimusid laialdased maadeavastused ja loodusteaduste kiire areng. 15. Sajandi keskel leiutati trükikunst. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade
teda lossi sisse laskma ja talle andestas. Hiljem jätkasid Heinrich IV ja tema järglased siiski võitlust paavstide vastu. Friedrich II: Sündis Heinrich VI ja Sitsiilia printsessi abielust. Peamiseks sihiks sai kogu Itaalia alistamine oma võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Kõneles mitut keelt, kirjutas luulet, tundis huvi teaduse vastu, erilist huvi loodusteaduste vastu. Ta kirjutatud traktaat jahipistrike teemal käsitles põhjalikult eri liike, lindude kehaehitust ja eluviise. Rajas oma lossi loomaaia. Kui ta 1228. a. Ristisõtta suundus, jõudis Egiptuse sultaniga kokkuleppele, sai läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusesse ja kroonis end Jeeruusalemma kuningaks. Innocentius III: Oli tark, haritud kirikumees, osav poliitik. Saksamaal kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks ära suurfeodaalide tülisid
Valgustusperiood. ,,Riik. See olen mina" - Louix XIV. Absolutism Venemaal Venemaal oli võimule tulnud Peeter I, tema eesmärgiks oli Venemaa muuta Lääne-Euroopa suurriikide sarnaseks. Akna raidumine Euroopasse. Selleks korraldas ta reise Euroopasse, värbas Euroopast spetsialiste (Lääne-Euroopast), käis Hollandis laevaehitust õppimas, ja oli veendunud, et see oli edukate revolutsioonide tagatis. Rajas Peterburi. Vabanemaks Moskva vanameelsusest rajas Peeter I uue pealinna. Peeter I kinnisidee oli väljapääs Läänemerele. Tähtsaim sõda, mis selle tarvis peeti oli Põhjasõda (1700-1721) sõja tulemusena saavutas väljapääsu Läänemerele ning Eesti läks Rootsi võimu alt Vene võimule. Peeter I aegsed reformid · Uus valitsemiskorraldus, 1721 muutus tsaari nimi keisriks, aitasid valitseda senat ja vastava ala kolleegiumid. · Uus seisuste süsteem (teenistusastmete tabel), selle tulemusena tekkis täiesti uus kiht, keda nim...
Taastumatud – maagid, kaevandatatvad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia. Näljahädade põhjused: rahvastiku kiire juurdekasv ja ebaühtlane asustustihedus. Koondumine viljakatele aladele toob omakorda kaasa ülekarjatamise, metsade hävitamise, mulla erosiooni ja kõrbestumise. Mestade hävitamine toob kaasa suure süsihappegaasi sisaldumise õhus ning hapniku vähenemise. Ökoloogia alused. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Keskonnaökoloogia uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele (inimkonna mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele). Ökosüsteem – koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise
Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast, siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos ,,Die Welträtsel" (,,Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria ,,isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming, samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks
Nii räägib ta oma kolleegidega ning kokku saades 10last otsustavad nad ise hakata õpetajateks. Igapäev üks tund, eliitõpetaja käeall. Marie kohustuseks jääb füüsikaõpetus. 2aasta pärast aga see lõppeb, lihtsa ajapuuduse tõttu, ning lapsed lähevad laiali erinevatesse tavakoolidesse, Irene läheb erakooli kus hiljem õpib ka tema noorem õde Eve, ka seal on tundide arv kaunis piiratud. Marie saab kutseid pea kõikjale, kuid ta ainus koht kuhu ta ise saada tahab ning ei kutsuta on Loodusteaduste Akadeemia. Hääletusel jääb tal puudu 1hääl, ning kolleegide valmis ostud lilled leiavad tee prügikasti. Seda kõike vaid sellepärast, et ta on naissoost. Ning siiani tundub, et prantsusmaa on ainuke maa mis ei taha toetada teadlasi. Samal aastal saab Marie ka teise Nobeli preemia, keemias. Siiani polnud ükski inimene saanud, ei naine ega mees saanud sellist autasu kaks korda. Reisile Rootsi võtab naine kaasa ka oma vanema tütre, kes veel ei tea et 24a pärast võtab
Vailtseja koondas enda ümber hiilgava õukonna, soosis kunstiga tegelejaid ning pidas teenistuses arste, advokaate, notareid jne. Selle tulemusena kujunes Itaalia linnades küllaltki arvukas intelligents, kes oli väga vastuvõtlik kultuuri-uuendustele. 14.-15.sajandil tekkis kõigepealt Itaalias ja seejärel Kesk-ja Lõuna-Euroopas uus maailmavaade ja kultuur e. renessanss antiikkultuuri juurde naasmine. Tagapõhjaks oli majanduslikud ja ühiskond- likud muudatused ning edusammud loodusteaduste vallas. Eriline osa oli ladina ja vanakreeka keelel. 15.-16. sajandil tuli kasutusele mõiste humanism ilmalik haritus ja ilmalikud teadused vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teooogiale. Maailma keskpunktis oli inimene. Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimeselt loobumist kõigist maapealsetest rõõmudest hauataguse õndsuse nimel. Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasid inimesese kui isiksuse väärtust
Norras vaid 3% töötajatest töötab väga pikki tunde, palju vähem kui OECD keskmine 13%, 4% meestest töötab väga pikki tunde võrreldes vaid 1% naistega. Hea haridus ja oskused on olulised eeldused töö leidmiseks. Norras 82% täiskasvanutest vanuses 25-64 on omandanud keskhariduse, mis ületab, kui OECD keskmine 75%. See on võrdne nii, meeste, kui ka naiste vahel. Seoses kvaliteedi haridussüsteemiga, keskmiselt õpilased said 496 punkti lugemisoskuse, matemaatika ja loodusteaduste järgi OECD programmi raamistikus, PISA rahvusvaheliseõ õpilase hinnangu järgi, natuke väiksem, kui OECD keskmine on 497. Keskmiselt Norras, tüdrukud edestavad poiste 16 punkti võrra, mis on keskmiselt kõrgem OECD (vahe 8 punkti).8 8 http://www.oecdbetterlifeindex.org/ru/countries/norway-ru/ 10 Kasutatud kirjandus 1. Kaljusto, Jaanus. (2013). Norra - ausalt ja avameelselt 12. Koolidest ja haridusest ja lastest
mida nimetatakse Baconi meetodiks. Kuigi Bacon armastas raha ja luksust, ei olnud ta isekas, vaid püüdis teha mugavuse kättesaadavaks võimalikult suurele osale inimkonnast. See oli tema meelest võimalik ainult tehnika arendamise kaudu, mistõttu ta hakkas ühena esimestest rääkima vajadusest tunnustada ja toetada teadlasi (sealhulgas alusuuringutega tegelevaid teadlasi) ja leiutajaid. Pikas perspektiivis pidas ta tehnika arengut võimalikuks ainult loodusteaduste rakendusena. Looduse käsutamine on võimalik üksnes tänu põhjuslike seoste tundmisele. Bacon pakkus välja ka teadusliku uurimise meetodi. Kuigi tema meetodi detailid on vananenud (ja nendel polegi võib-olla olnud praktilist väärtust), on tänapäevalgi palju pooldajaid tema üldisel lähenemisel induktsionismil. Novum Organum "Novum Organum" ("Uus Organon") on Francis Baconi ladinakeelne teos, mis ilmus 1620. aastal Londonis
Populaarne viis aega sisustada oli läbi kunsti. Mõni asteekide kunstiese on tänapäevani säilinud. Üks selline ese on Kalenderi kivi.See kivi, mis oli kaheteistkümne jala läbimõõduga esindas asteekide universumi.Arvatakse, et südamed mis sai inimohverdamistest,asetati sellele kivile,et esitada südat jumalatele. Sulgi kasutati peakatete,ürbide ja maskidel.Muu käsitöö olid puuskulptuuur, keraamika ja kudumine. Näitades nende teadmisi loodusteaduste vallas,asteegidel oli 365 päeva kalendriaasta, mis vastabtänapäeva teaduslikele standarditele. Aztec suhtlemisoskus olid väga hästi välja töötatud oma aja kohta.. . Asteegidel oli oma keel nimega Nahua.Nad kirjutasid omi mõtteid kirjalikult süsteemi kaudu mis on tuntud kui biograafia. See koosnes väikesed pildidest mis esindas sõnu. Kuid see kirjaviis ei olnud piisavalt hästi välja töötatud, et tagada ideede arusaamist, kuid siiski oli see selle aja kohta väga arenennud
§ 2. Tartu Ülikooli eesmärk ja õiguslik seisund (2) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, ülikooliseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel. (3) Ülikool on universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. § 21. Ülikooli juhtorganid Ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor. § 22. Nõukogu (1) Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide täitmise. § 7. Residentuur (1) Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb residentuur ühel arsti või hambaarsti erialal.
1) VANAAJA MUUSIKA 10. sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi....
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Anne-Stiina Kaldoja SAARMAS (Lutra lutra) EESTI MAGEVEEKOGUDE ASUKAS Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. SAARMA KIRJELDUS...................................................................................................4 1.1. Taksonoomia.........
Saj keskpaigas. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide kasutuselevõtt, uute materjalide loomine jne. Raadio, tv, arvutid, laser, aatomienergia. 5. Tehnokraatia tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. 6. Roheline revolutsioon 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus)
vanuripoliitika ja perepoliitika, mis sisaldavad ka eluasemeprogramme, päevahoiu ja meditsiiniteenuseid, paindlikke hõivevõimalusi jne. Hoolekandeteenused varjupaigad, hoolekodud, päevakeskused ja koduvisiidid. Hariduspoliitika I tase põhiharidus II tase keskharidus( gümnaasium, kutsekeskharidus) III tase ülikooliharidus Hariduse reformimise põhjuseid: Hariduse kvaliteet( riigieksamid) Kartus kaotada konkurentsivõime( suurendada reaal ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu) Elukestva õppe juurutamine( suurem tähelepanu täiskasvanuharidusele) Koolide juhtimise probleemid( napib efektiivsust, paindlikkust ja osapoolte kaasatust) Välismajanduspoliitika Majanduse põhiprobleemiks on tarbijate piiramatute vajaduste ja soovide rahuldamine piiratud ressursside tingimustes. Välismajandustegevuse valdkonnad: Väliskaubandus jaguneb kaupade ja teenuste ekspordiks ja impordiks.
1. Realism -19 sajandi 30 aastatel Olemus: Hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti teha seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak, mille alusel kujunes sajanadi keskpaiku uus kirjandussuund realism. See vastandus oma eelkäijale-romantismile. Püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad tavalised inimesed. Realismi kui üldise loomingusuuna või- tüübi arengusse on andnud oma osa paljude eelnevate ajastute kirjanikud ja kunstnikud. Juba antiikkirjanduses võib täheldada mitmesuguseid realismi vorme: jumalatel ja titaanidel olid kõik inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused, samuti on tõetruult kujutatud tolleaegset tegelikkust. Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikk...
väljalangevus. Hariduspoliitikas on oluline mitte ainult sisseastumine haridusasutusse, vaid ka seal edasiliikumine ning selle edukad lõpetamine. Hariduspoliitika põhiprobleemid: · hariduse kvaliteet. Mõõdupuuks on eksamid ja tasemetööd, rahvusvahelised teadusuuringud õpilaste saavutustasemest ning hariduskulutuste ja saavutustaseme tasakaalust · kartus kaotada konkurenstivõime teadmusmajanduse ajastul. Rõhutatakse vajadust suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu. · Elukestva õppe juurutamine. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse täiskasvanuharidusele. Tänapäeval peetakse normiks, et inimene omandab elu jooksul mitu kõrgharidust ja täiendab aeg- ajalt oma kutseoskusi. · Koolide juhtimise probleemid. Välismajanduspoliitika. Üheski riigis ei ole piisavalt sisemisi ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele,
sinine värv ja sageli madonna pildid on poolprofiilis. Madonna lapsega, Tualetti tegev naine(aktimaal), mehe portree. · Tuntuimad vararenessansi meistrid olid veel Veneziano, Pollaiolo(tegi ka Sixtuse kabelit), Ghirlandaio, della Francesca, Perugino, Pinturicchio jt · Kõrgrenessanss: On andnud kolm suurt nime. · Leonardo da Vinci(1452-1519)- Esindas tüüpilist renessansiaja inimeseideaali(inimene universaal). Oli leiutaja, mitmete loodusteaduste teerajaja. Kunstis oli arhitekt, skulptor ja maalikunstnik, peale selle muusik, luuletaja, improvisaator. 1482. Aastal asus ta Milanosse(Milanos olid kuulsad Sforza prk)keiser? Sforza kutsel, ametiks oli pidude korraldaja. Sellest perioodist on säilinud Madonna kaljukoopas. Seal tegi ta ühe oma kuulsaima töö Püha Õhtusöömaaja, Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinale. Vahepeal läks Firenzesse, kus maalis oma kuulsa Mona Lisa ehk Gioconda
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Amiinide praktilisest tähtsusest Referaat Koostaja: Minu Nimi Eriala Õppejõud: Õppejõu nimi Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................2 Amiinide üldised omadused ja jaotamine...................................................................................2 Amiinide leidumine looduses..................................................................................................... 2 Amiinide kasutamine tehnikas.............................................
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut PÕLTSAMAA JA PEDJA JÕED Referaat Koostaja: Rühm: Juhendaja: Tallinn 2012 Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu alumine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal.Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke parema...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Isaac Newton Nimi Tallinn 2010 Sisukord Lk Sissejuhatus................................................................................................ 2 Newtoni elu ja looming.............................................................................. 3 Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel.............................. 4 Newtoni filosoofilised vaated..................................................................... 5-8 Kokkuvõte................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.................................................................................... 10 ...
Tallinna Ülikool Matemaatika- Loodusteaduste Instituut Referaat Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis Monitooringu alused Tallinn 2008 Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik. Seetõttu peame mõnedes linna...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Ökoloogia Instituut Ege Lehtsaar Maa soojad ja külmad perioodid Referaat Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Maa on 4,5 miljardit aastat vana ning sellest ajast saati on siin olnud mitmeid jääaegu ja ja jäävaheaegu, mis on olnud soojema kliimaga kui näiteks praegune jäävaheaeg. Kliima on
poolt täiuslikuna ja koosneb kas ühest või mitmest substantsist. 2) Empirism (Inglismaa, hiljem jõuab Prantsusmaale) Tõde saab tunnetada eelkõige meeleliselt. Kui miski on tõeline, siis peab seda kogema. Empirism areneb edasi ka mterialismiks- ainuke tõeliselt eksisteeriv on meeleliselt kogetav ehk mateeria (hinge pole olemas, jumalat pole olemas, armastust ei ole olemas jne.). Empiristid toetuvad induktsioonile- üksikult üldisele. Empirism annab tõuke loodusteaduste arengule (meelelist maailma tuleb uurida, sest seal on tõde). Õigusteaduses hakatake rõhutama üksikisiku tähtsust. Valgustusaja filosoofid paistavad silma ka muude teadustega (matemaatika, füüsika, loodusteadus, diplomaatia, poliitika jne.). Peamiseks kirjanduslikuks saavutuseks saab entsüklopeedia. Kirjeldada kogu maailma läbi märksõnade kirjelduse. Esimene Prantsuse entsüklopeedia ilmub 1751-1772. Nimetus: entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide
olen mina" VALGUSTUS Valgustus oli suurim vaimne liikumine pärast reformatsiooni Euroopas, mis tugines humanismile, teaduslikule maailmapildile ja 17.sajandi filosoofiale. Kujunes kõike hõlmavaks maailmavaateks, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Tekkimise eeldused: · uue mõtteviisi ehk humanismi · maadeavastused teke · loodusteaduste edu · maailmapildi muutumine · tehniline areng Iseloomulikud jooned: · vaimne vabadus · usk vaatluste ja katsetega saadud · katoliku kiriku kriitika teadmistesse · progressi teke · ratsionalism · võrdõiguslikus ja sallivuse idee Inglise valgustajateks olid John Locke ja David Hume. Saksamaal Immanuel Kant
1927.aastal ilmunud ,,Loodusõpetus algkoolis" kujutab endast loodusõpetuse originaalset metoodikat, millel on ka ülddidaktiline väärtus. Üksikasjalikult on käsitletud aktiivset vaatlust looduses, katsete korraldamist ning probleemülesannete esitamist. Erit tähelepanuväärne on, et loodusõpetuse sisu kujundamiseks on esile toodud printsiip, mille kohaselt põhilist ja üldist tuleb õpetada loodusteaduste seisukohalt. Kasutada tuleks lapsele kõige lahedasemaid näiteid. (Eisner 1985: 22) Väga oluliseks pean rahvajutte, -luulet ja laule. Ideaalne on unejuttudena kasutada rahvajutte ning liikumise tunnis teha rahvalaulude saatel temaatilisi tantse. Rahvalooming misstahes vormis- jutt, mäng, laul- on juba oma olemuselt sünkreetiline. Rahvajuttude jutustamine, koos arendamine, läbimängimine õpetab tekste meelde jätma ja mõistma. Need lapsed, kes on saanud
arvukas intelligents, kes oli väga vastuvõtlik kultuuriuuendustele · 14.-15.saj tekkisid algul Itaalias ning hiljem ka mujal Lääne- ja keskäeuroopa maades uus maailmavaade ja uus kultuur, mida tähendavad mõisted: · Renessanss · Selle all mõeldi eelkõige antiikkultuuri juurde naasmist ja antiikkultuuri taassündi · Tagapõhjaks oli edusammud loodusteaduste vallas · Osa teadlasi rõhutasid matemaatika rähtsust · Humanism · Mõiste tuli kasutusele 15.-16.saj, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas · Mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi · Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene mitte jumal
- Ameerikas, ehkki 1960 oli üle 14 a. Vanustest elanikest 8,6 % (1,2 milj. in.) kirjaoskamatuid. Koolikohustus kehtib 6.-14. eluaastani. 7-klassilisele algkoolile jörgneb kaheastmeline (3+2) 5-klassiline keskkool. Riiklikke ülikoole oli 1965. a. 9, neist vanim asub Cordobas (asut. 1613), suuremad La Platas ja Buenos Aireses. Buenos Airese rahvuslik TA on asutatud 1937. Suurim rmtk. on Rahvusraamatukogu (asut. 1810) Buenos Aireses, kus asub ka Argentina Loodusteaduste Muuseum (asut. 1823)- vanemaid ja kogudelt rikkalikumaid teaduslikke muuseume Lad.- Ameerikas. Sisepoliitika ja majanduse areng 19.sajandil 1820. a. Konstititsiooniga sai riigi nimeks Argentiina. Esimeseks presidendiks nimetati Bernardio Rivadavia (1780-1845), kes astus aga juba 1827 tagasi, sest tal ei õnnestunud luua tugevat valitsust. Provintside süvenenud lahkulöömismeeleolud tõid võimule maaomanik Juan Manuel de Rosase (1793-1877), kes valitses Argentinat diktaatoreina 1835-52
· Hispaania on ääremail, matkib Prantsusmaad, mõtteloidus, terve sajand ei toimu midagi tõsist · maailmakirjandusse tagasi alles tänu 1898 põlvkonnale · 18 sajand koloniaalajastu · 1713 Hisp Kuninglik Akadeemia RAE · 18 saj inkvisatsioon püsib · Hispis oli kõik mõõdukas, mitte radikaalne Benito Gerimino Feijoo (1676-1764) · peeti Hispi Voltaire'ks · ,,Teatro Critico Universal", üleni kriitiline nägemus kogu ajastu kohta · huvi loodusteaduste vastu · ,,Erudeeritud kirjad" Diego Torres de Villanovel (1693-1770) · ,,Vida" Francisco Jose de Isla (1703-1781) · Jesuiidist preester · Satiirilse kallakuga · ,,Gerundio de Campazas", tegelased tollasest olustikust · Olustikuline kirjandus costumbrismo
*väärtustab kehalist tegevust ja selle osatähtsust tervislikule eluviisile Keh. kasvatus ja sport kui akadeemiline distsipliin(3)? *On üks akadeemilisi aineid, mis hõlmab endast nii õpetust kui teooriat *Kehalise kasvatuse ja spordi kui akadeemilisi distsipliini traditsioonilise identifitseerimise konflikt *12 rakendusliku teadusharu, mis omavad tähtsust kehalise kasvatusele ja spordile, mis on aluseks sporditeadusele. *Sporditeadus kui multidistsiplinaarne hõlmab seoseid nii loodusteaduste kui humanitaarteadustega ja lisaks veel arvutitehnoloogiat Õpetaja õpetamismeetodi I etapp (3) a) Kõige üldisema ettekujutuse loomine harjutusest. m. Harjutuse täpne terminoloogiline nimetamine. b) Üldise ettekujutuse loomine tema vormist, struktuurist.m. Harjutuse demonstratsioon või näitamine fotol, kinogrammil, videol jne. c) Esimese ettekujutuse loomine harjutuse tehnikast.m. Õpitava harjutuse tehnika kirjeldamine ja seletamine. Sõna meetodi ja näitlike õppevahendite kasutamine.
1. jälgides elavat arutelu usu(ndi)õpetuse üle üldhariduskoolis, mille ainekava tööversioon [2] on ühekülgselt kristlusekeskne, sisult evangeliseeriv, teisi usutunnistusi ja uskmatust tõrjuv, püüab jätta ekslikku muljet, nagu oleks eetika religiooni ainuõigus ning religioon inimeste elu ja kultuuri vältimatu osa; 2. kuuldes XXI sajandi teadmistepõhise ja ilmaliku ühiskonnakorraldusega vastuolus olevatest plaanidest vähendada loodusteaduste õpetamise mahtu; [3] [4] 3. arvestades ristiusu väikest kandepinda tänapäeva Eesti ühiskonnas; [5] [6] 4. märgates kõige kõrgemal riiklikul tasemel tehtavaid riigikirikule tunnuslikke eelistusi ühele religioonile (riigiasutuste lippude õnnistamine, kaplanaat vanglates, Kaitseväes, Eesti Vabariigi aastapäeval toimuv jumalateenistus riigijuhtide osavõtul, palve kristliku jumala poole Kaitseväe paraadi ajal, Tartu Ülikooli Usuteaduskonna
Selle tõstmiseks kasutatakse mitmekesiseid aktiivõppe vorme ja võtteid: probleem- ja uuri- muslikku õpet, projektõpet, rollimänge, diskussioone, ajurünnakuid, mõistekaartide koosta- mist, õuesõpet, õppekäike jne. Õppeprotsessi kõigis etappides kasutatakse info- ja kommuni- katsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid. 1.2. Õppe eesmärgid põhikoolis ja gümnaasiumis Bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: y tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest iga- päevaelus ja inimühiskonna arengus; 1 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 y suhtub vastutustundlikult elukeskkonda väärtustades bioloogilist mitmekesisust ning säästva arengu põhimõtteid; y omandab ülevaate elusloodusest, selle olulisematest protsessidest, elusolendite omavahe-
kogusid Venemaale viimine. Tänu muuseumi passiivsele vastupanule jäi see ära. Niisiis läks Provintsiaalmuuseumil Tallinnas tunduvalt paremini kui Tartu Ülikooli muuseumil, mille varasid tänini täielikult tagasi pole saadud. Eesti Vabariigi ajal jätkas muuseum tegevust registreerituna Haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusosakonnas, 1926. aastast nime all Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (endine Provintsiaalmuuseum) seega pöörduti tagasi oma algse, 1842. aasta nime juurde. Loodusteaduste sektsioon kandis aga 1920. aastast nime EKÜ loodusteaduste sektsioon. Nimemuutusega tähistati valdkonna laienemist ,,teadmisväärsele kogu maailmast". 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt hävitas balti-saksa institutsioonid Eestimaal. Enamik EKÜ liikmeid asus ümber Saksamaale ja ühing lõpetas tegevuse. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal kuulutas Nõukogude võim kõik muuseumid riigistatuks. Provintsiaalmuuseumile
Tänu muuseumi passiivsele vastupanule jäi see ära. Niisiis läks Provintsiaalmuuseumil Tallinnas tunduvalt paremini kui Tartu Ülikooli muuseumil, mille varasid tänini täielikult tagasi pole saadud. Eesti Vabariigi ajal jätkas muuseum tegevust registreerituna Haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusosakonnas, 1926. aastast nime all Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (endine Provintsiaalmuuseum) seega pöörduti tagasi oma algse, 1842. aasta nime juurde. Loodusteaduste sektsioon kandis aga 1920. aastast nime EKÜ loodusteaduste sektsioon. Nimemuutusega tähistati valdkonna laienemist ,,teadmisväärsele kogu maailmast". 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt hävitas balti-saksa institutsioonid Eestimaal. Enamik EKÜ liikmeid asus ümber Saksamaale ja ühing lõpetas tegevuse. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal kuulutas Nõukogude võim kõik muuseumid riigistatuks. Provintsiaalmuuseumile
Antiikaeg Antiikaeg kestis I aastatuhande algusest e.m.a. kuni 5. sajandini. See algas klasside ja riigi tekkimisega ning ulatus keskaja alguseni. Antiikaeg oli kreeka ja rooma ühiskonna ning kultuuri ajajärk mille keskmes oli inimene. Filosoofia - Kreeka filosoofia tekkis orjandusliku korra kujunemise ajal. Algul oli see ratsionaalsete teadmiste liigendamata kogum, mille filosoofiliste ideede ja loodusteaduste algete kõrval leidus ka mütoloogilisi elemente. Varaseimad materialismilähedased koolkonnad olid Joonia ja Mileetose koolkonnad, nad lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest ning rajasid õpetuse ainuliselt materiaalsest ürgalgest Arhitektuur - Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Ehitise kõik detailid olid proportsionaalses sõltuvuses ning allusid kindlale loogilisele süsteemile. Nii üldpildis kui ka detail...
suuda töid tähtajaks lõpetada. Tema tööd tõid maalikunsti mitmeid uuendusi: sfumato pehmete värvus- ning sujuvate valgus- ja varjuülekannetega maalimisviis terava joone asemel; püramidaalne kompositsioon ("Madonna kaljukoopas"); ilu ja harmoonia ning elulise väljendusrikkuse ühendamine; joon- ja õhuperspektiivi koos kasutamine. Leonardo proovis kätt väga paljudel elualadel: peale maalikunsti ja skulptuuri tegeles veel kunstiteooria, arhitektuuri, mehaanika, loodusteaduste, sõjanduse ja astronoomiaga, oli hinnatud vaatemängude lavastajana. Leonardole oli iseloomulik vaimustuda uutest töödest, kui eelmised olid alles algusjärgus. Mitmed suurepärased teosed jäidki lõpetamata, samuti jäi süstematiseerimata kogutud teaduslik materjal, u. 30 000 lehekülge märkmeid ja jooniseid (tänaseks on enamik neist kaduma läinud). Leonardo arvukatest leiutistest olid mõned oma ajast
mida oli pannud tähele noores eas. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Autor rõhutab oma teostes tihti seda, et ühe inimese õnn toob kaasa paratamatult mõne teise inimese õnnetuse. A. H. Tammsaare kasutab väga osavalt lause kordusi oma teostes. Talle meeldib kasutada ka rahvapäraseid väljendeid. Tema vaimset kujunemist mõjutas suur lugemus, eriti huvi loodusteaduste, filosoofia, psühholoogia ja sotsialoogia vastu. Revolutsioonisündmused ajendasid teda protestima ühiskonna vägivalla vastu (Raha auk). Kunstilisest täisküpsusest ja isikupärast annavad tunnistust Piibliaineline ekspressionistlikku laadi draama ,, Juudit" ja romaan ,,Kõrboja peremees". Loomingu üldiseloomustus Loomingu üldiseloomustus Tammsaare teoseid on tõlgitud enamasti vene ja inglise keelde.
Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõl...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
