suuda töid tähtajaks lõpetada. Tema tööd tõid maalikunsti mitmeid uuendusi: sfumato pehmete värvus- ning sujuvate valgus- ja varjuülekannetega maalimisviis terava joone asemel; püramidaalne kompositsioon ("Madonna kaljukoopas"); ilu ja harmoonia ning elulise väljendusrikkuse ühendamine; joon- ja õhuperspektiivi koos kasutamine. Leonardo proovis kätt väga paljudel elualadel: peale maalikunsti ja skulptuuri tegeles veel kunstiteooria, arhitektuuri, mehaanika, loodusteaduste, sõjanduse ja astronoomiaga, oli hinnatud vaatemängude lavastajana. Leonardole oli iseloomulik vaimustuda uutest töödest, kui eelmised olid alles algusjärgus. Mitmed suurepärased teosed jäidki lõpetamata, samuti jäi süstematiseerimata kogutud teaduslik materjal, u. 30 000 lehekülge märkmeid ja jooniseid (tänaseks on enamik neist kaduma läinud). Leonardo arvukatest leiutistest olid mõned oma ajast
Kõik linna käsitöötsunftid moodustasid kokku Väike Gildi: kõik linna kaupmehed kuulusid Suur Gildi. Ülikoolid 10.saj Salerno ülikool, mis õpetas arstiteadust ja ei vasta seetõttu täielikult ülikooli nõuetele. 1119 Bologna(hääldad Bolonja) peetakse Euroopa vanimaks. Põhirõhk õigusteadusel. 12. saj Pariisi ülikool, mis kujunes üleeuroopaliseks teoloogiakeskuseks. 12.saj Oxfordi ülikool; tuntud matemaatika ja loodusteaduste poolest. 13. saj Cambridge 13. Samamanca ülikool Hispaanias. 1477. Uppsala; vanim Põhja- Euroopas (Rootsis asub) 1632. Tartu ülikool; asutaja Gustav II Adolf Struktuur Rektor e valitseja => dekaanid(juhivad teaduskondi) => õppejõud e magistrid; doktorid; professorid => üliõpilased e studioosused; skolaariused 17) ülikool koosnes neljast teaduskonnast: usu-, õigus-, arsti- ja kunstiteaduskonnad. 18) Ülikooli võis astuda poiss alates 14 eluaastast
· Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. · Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsistliku muusika põhiolemus ja selle kujunemise põhjused: Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Polnud ajastu religioossus enam tingimata seotud kirkuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Kui varem olid tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond siis 18.sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga. Sellise publiku ees saab end maksma panna vaid orginaalne ja ere väljenduslaad. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis ja pillirühmade funktsioonid: Orkestri kõla põhineb keelpillidel:
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Keskkond ja keemilised elemendid ning ühendite rühmad; ruumiõhk Referaat Keemilised elemendid ja ühendite rühmad Keemiline Elukeskkonda Inimesesse (ja Mõju inimesele Elukeskkonda element sattumise teed teistesse ja inimesesse või elusolenditesse) sattumise
novembril 1904 Tartus. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014 Laura Freivald SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv ...
Aeg järjestab sündmused omavahel varem või hiljem toimunuteks. 10.Too näiteid füüsikalise põhjuslikkuse teel seotud nähtuste ahelatest. (3.4.1) (110) õun tuleb oksa küljest lahti õun langeb allapoole õun jõuab maapinnale püssikuul tabab palkseina kuul peatub seinas seina sisse tekib auk valgus neeldub kehas see keha soojeneb see keha paisub elektrivool läbib metallkeha see keha soojeneb selle keha takistus suureneb 11.Võrdle põhjuslikke seoseid füüsikas teiste loodusteaduste poolt kasutatavate põhjuslike seostega. (3.4.1 lõpp) Kaks sündmust on põhjuslikult seotud, kui ühe sündmuse (põhjuse) toimumine kutsub teatava vältimatusega esile teise sündmuse (tagajärje).Füüsikaline põhjuslik seos on kõige üldisem. 12.Too näide ajalise ja fatalistliku põhjuslikkuse kohta. (3.4.2) (111) Ajaline põhjuslikkus avaldub teise sündmuse järgnevuses esimesele. Siin sobib hästi juba uuritud näide: vaas paikneb kivipõranda kohal õhus ja talle mõjub ainult
nagu oma algusaegadel.“ Eve Curie [1, lk 4] Pilt 5. Marie Curie [5] 13 3. TEADLASED MARIE PEREKONNAS 3.1 Pierre Curie Pilt 6. Pierre Curie [6] Pierre Curie, Marie abikaasa sündis 15. mail 1859. aastal Pariisis rue Cuvier´l. Ta oli arsti, doktor Eugéne Curie teine poeg. Tema isa, kes pere ülalpidamiseks teenis raha meditsiinis, oli ka innukas uurija teaduses. Ta oli loodusteaduste muuseumis assistent ning kirjutanud töid tiisikuse ravimise kohta. Isa teadusehuvist olid saanud indu ka pojad. Vaimselt sõltumatu ning unistava iseloomuga Pierre aga ei tahtnud koolis käia ning isa õpetas teda esialgu ise, usaldades hiljem poja silmapaistva õpetaja Bazille´i hoolde. [1] Andekas poiss oli juba 18-aastaselt litsentsiaat Sorbonne´i ülikoolis ja 19-aastasena nimetati ta matemaatika- ja loodusteaduse osakonnas professor Desains´i assistendiks.
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Carmen Variksaar HUNT Referaat: Üldökoloogia õppegrupp: LB-1 Professor: Margus Pensa Tallinn 2009 1 Üldiseloomustus Hunt kuulub riiki Loomad (Animalia), hõimkonda Keelikloomad (Chordata), klassi Imetajad
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Evelin Tomingas VÕRTSJÄRVE VEE OLUD JA SELLE MIKROSKOOPILINE ELUSTIK Referaat Juhendaja: emeriitprofessor Henn Kukk Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk.3 Vee keemia: *Vee mineraalsus ja ioonkoostis ...........
G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 1810. a. taimede nimestikus oli botaanikaaia kollektsioonides esindatud juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed, korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sel ajal jõudsid paljud uued taimeliigid Lääne-Euroopasse just Tartu
Med.ajalugu konspekt 1. Inimene kui dualistlik olend. Inimene kui dualistlik olend on meditsiiniantropoloogia keskne idee, mis seisneb selles, et inimene, olles psühhofüsioloogiline olend, ühendab endas füüsilise (kehalise) ning vaimse poole. Viimast on olemasolevate teaduslike meetoditega paraku raske mõõta (ja mõista). Lisaks loodusteaduste valdkonda kuuluvatele omadustele iseloomustaks inimese veel intiimsus, vaimsus, hirmud, (ajalooline) kogemus, ühiskondlik tunnetus jms. Inimene ei ole meditsiini objekt, vaid subjekt. 2. Mõistete „tõbi“ ja „haigust“ (haigeolek) erinevus Haigus Tõbi - Psühhofüsioloogiline struktuur või - kindlakstehtav, erinevates inimestes
polemiseerijad on sisuliselt üksmeelel. Kuid nii on see tõesti vaid pealiskaudsele pilgule. Transtsendentaalfilosoofia ehk õpetus minast on Fichte jaoks õpetus teadmise kui niisuguse vundamendist, teadusõpetus. Tema põhiliseks püüdeks filosoofias oli tuletada kõik, mis ei ole mina tegevus, sealhulgas muidugi ka loodus, sellesama mina algupärasest tegevusest. Nii on loodus tema jaoks meeleliselt tajutav maailm, looduse tõde on aga tabatav kahel tasandil: madalamal loodusteaduste abiga, nii nagu seda oli interpreteerinud Kant, ja kõrgemal teadusõpetuse abiga, mis seletab looduse võimalikkust praktilise mõistuse kõrgematest ideedest lähtudes, s.t. näeb looduses kõlbeliste eesmärkide saavutamise vahendit. Vabaduse ja kõlbluse võimalikkuse põhjendamine oli Fichte jaoks aga kogu filosoofia peamine ülesanne. Seada natuurfilosoofia autonoomsena transtsendentaalfilosoofia kõrvale eeldab tema arusaamist
varajase avastamise süsteemi korralikku töölerakendamist ja tõhusat tööd. Hariduspoliitika: toetab hariduskulude kasvu samas tempos eelarvekulutuste keskmise kasvuga.Totleb Eestile demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud koolivõrku, et tagada haridusvõimaluste võrdsus Eesti erinevates piirkondades.Üritab tagada kõigile alghariduse võimalikult elukoha lähedal. Suurendab gümnaasiumi õppekava kaudu õpilaste valikuvabadust.Toetab reaal- ja loodusteaduste osakaalu kasvu õppekavades. Toetab kõiki õppetasemeid ja -liike hõlmava e-õppe riikliku programmi ehk Tiigrihüppe. Toetab riiklikult rahastatud programmi, mille eesmärgiks on venekeelsete gümnaasiumide üleminek 60% õppekava osas eesti õppekeelele aastatel 20072011; Välispoliitika: Toetab Eesti kuulumist NATO`sse ja EL ´i.Toetab EL`i laienemist.Toetab EL`i ja NATO tihedamat koostööd. Sotsiaaldemokraatlik Erakond
41. pöördtranskriptaas (revertaas) - RNAst sõltuv DNA polümeraas; ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia. On omane retroviirustele 42. rakendusbioloogia - teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises, luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi. 43. rakendusteadus - teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. 44. rakutehnoloogia - biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkude kultiveerimise, kloonimise, hübriidimise, tüvirakkude eraldamise ja nende diferentseerumise suunatud mõjutamisega 45. rakuteraapia (rakkravi) - kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni
Kordamine kontrolltööks ja riigieksamiks: Rakendusbioloogia 1. Mõisted : · Fundamentaalteadus teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. · Rakedusteadus teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. · Biotehnoloogia biotehnoloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. · Antibiootikum peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad
Käitumuslik teooria Biheivorism Referaat 2011 Biheivorism Sõna biheivorism tuleneb inglise keelsest sõnast behavior käitumine. Tegemist on psühholoogia suunaga, mis keskendub teadvuse jälgimise asemel ,,välisele" käitumisele, eriti sellele, kuidas käitumisviise õpitakse. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud , õpitud ja kaasasündinud, instinktiivne. Omandatud käitumist käsitatakse vastusena stiimulile: mingi sisemine või väline nähtus põhjustab organismi vastureaktsiooni valemiga S (stiimul) R (reaktsioon). [1] Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Termini biheivorism autor on ameerika psühholoog John B. Watson. Oma artiklis "Psychology, as behaviorist views it" aastal 1913 kirjutas Watson, et biheivorism on loodusteaduste eksperimentaalne haru ning selle teoreetiline eesmärk on k...
omad objektiivsed seadused. Sageli nimetatakse neid loodusseadusteks. Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseaduseid. Seadus on üldine, objektiivne, püsiv ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede vahel. Seadusi saab avastada ainult praktika ja eksperimendi kaudu. Seadused on dünaamilised ( Newtoni seadused ) ja statistilised ( kvantmehhaanika). Loodusteaduste põhiharud on : matemaatika füüsika , bioloogia, keemia ja geoloogia Fundamentaalteadused on sellised, mille uurimine võib olla nii empiiriline kui teoreetiline, nii teadusharusisene ( üldrelatiivsusteooria ) kui ka teadusharudevaheline ( ökoloogia ). biofüüsika looduskaitse biokeemia bioonika BIOLOOGIA biotehnoloogia
Tervikliku ühiskonnakorralduse säilitamine on kõigi huvides. Üheks tähtsaimaks põhjuseks võib aga pidada looduse tahet kuna loodus liigub alati täiustumise poole, on inimsoo täielik eelduste välja arenemine paratamatu ja mis veelgi enam, mõistuse kasutamisega ollakse suutelised seda protsessi kiirendama. 10. Selleks, et kaasa aidata looduse plaanile saavutada arengu tipp, on filosoofial vaja välja töötada alus, mis põhineb intensiivsel ajalookogemuste ja loodusteaduste uurimisel (Kant toob välja Kepleri ja Newtoni elutööd). Teadmistebaasi pidevalt täiendades ja sellest tekkiva ,,idee" lihvimisel võib see järeltulevatele põlvedele osutuda elluviidavaks. Platon Kriton Platoni dialoogis ,,Kriton" üritab Sokratese sõber Kriton veenda filosoofi põgenema vanglast. Kriton teatab, et Deloselt on saabumas laev, mis annab märku surmaotsuse peatsest täideviimisest ning aja otsa saamisest
5. Steiner - waldorfkoolide rajaja. 6. Montessori Alus-ja alghariduse pedagoodika, mis levist itaaliast ülejäänud maailma. Kõigepealt haris erivajadusega lapsi, seejärel ka nn tavalisi lapsi. Palju õpitakse läbi tunnetamise. Õpetajal on ettenäitaja roll, hiljem õpivad lapsed ise.Loob lastele keskkonna õppimiseks. Hoiab vanemaid kursis lapse arenguga. Eesti pedagoogika klassika 1. Peeter Põld-Tartu Ülikooli esimene pedagoogika professor. 2. Johannes Käis- Loodusteaduste metoodika, hariduspoliitilised vaated, keskkonna eest seismine, kooliaedade rajamine. 3. Hilda Taba õppekava teooria, kolis eestist USA'sse, seal väga tuntud. uutmoodi õppekava loomise alustes. Neis on võetud arvesse nii ühiskonna nõudeid kui ka ümbritsevat kultuuri ja laste psüühikat; suur osa õpetuse sisu kujundamisel on jäetud õpetajale. Töötas mitmes ülikoolis, sh Chicago ja San Francisco ülikool. Saavutas õpetamisstrateegiate ja õppekavade kavandamise alal
soojendaja ning jahutaja temperatuuride vahega ega sõltu töötava substantsi loomusest). Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunkt kokku selle temperatuuriga, kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab (see on -273,15 °C). Temperatuur on oluline kõigis loodusteaduste valdkonnas, kaasaarvatud füüsika, geoloogia, keemia, atmosfääri teadus ja bioloogia. Paljud asjad sõltuvad temperatuurist: Materjalide füüsikalised omadused, keemiliste reaktsioonide kiirus ja ulatus ja palju muudki. Absoluutne nulltemperatuur Absoluutne nulltemperatuur ehk absoluutne nullpunkt ehk absoluutne null on füüsikas madalaim mõeldav temperatuur. See tähendab seda, et kõik soojusvõnkumiste vabadusastmed on põhiolekus.
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema
mehaanika põhiseadused, gravitatsiooniseadus ning rakendati neid taevakehade liikumise puhul + tekkis ka uus filosoofia koolkond RATSIONALISM. Kõigepealt tekkis valgustus Inglismaal, seda valgustusajastut nimetatakse ka eelvalgustuseks, kuna seal sündinud uued ideed ei jõudnud akadeemilistest ringkondadest kaugemale. Inglismaal algas valgustusajastu peale Kodusõja lõppu ning empiiriline mõtlemine ja loodusteaduste saavutused olid eeldusekd valgustuse kujunemisele. ( 17. sajandi lõpp & 18. sajandi algus ) ; Prantsuse filosoofid imetlesid kõiges Inglismaad. Tavaliselt peetaksegi valgustusest rääkides silmas seda liikumist, mis tekkis Prantsusmaal. Prantsuse valgustajad hiilgasid vaimuka vestluse, kirjade kirjutamise, käsikirjaliste bülletäänide väljaandmisega, ajakirjandusega ja igat liiki trükisõna alal Encyclopedie massivsetest köidetest kuni Voltaire'i pamflett- hõrgutisteni. ( 17
· Denis Diderot hakkas välja andma entsüklopeediat, mis käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme andes hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra vastu. See koondas erinevaid inimesi, kes muidu poleks kokku saanud · Thomas Hobbes absolutismi pooldaja · Cant iseseisev mõtlemine, ,,alaealise elu on mugav, kuna ta ei vastuta" · John Locke ühiskondliku lepingi teooria, võimude lahususe printsiip, puhas leht. Kuidas aitas loodusteaduste ja filosoofia areng kaasa valgustusideede kujunemisele? Need mõlemad panid inimese mõtlema teist moodi. Lahtuti pigem sellest, mis oli olemas, mitte ei loodud endale mõtetesse kujutluspilti. Tuntumad valugustusfilosoofid Prantsusmaal: Voltaire; Rousseau; Montesquieu; kelle seisukohte pean kõige uuenduslikumaks: Rousseau, kelle arvates lähtus võim rahvast; Kelle tegevuse praktilisi tulemusihindan ühiskonnale kõige kasulikumaks: Denis Diderot, kuna ta hakkas välja andma
Heiti isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast. Siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos ,,Die Welträtsel" (,,Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria ,,isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba 15 aastaselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid. Luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelarei. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle loomingut hiljem ka tõlkis. 17
Mitu aastat kulub enne, kui saavutatakse õigus tööle? Nojah, õigus tööle ehk arsti diplom saavutatakse kuue aastaga, kuid sinna alla kuulub veel residentuur ning doktori kraadi saavutamine. Spetsialiseerumine toimubki põhiliselt residentuuri ajal. Igal erialal on oma residentuuriprogramm, mis käiakse läbi. Millised on ained millele peaks põhikooli õpilane keskenduma, et tulevikus arstiks saada? Jaa, see on huvitav küsimus. Huvi peab olema kindlasti loodusteaduste vastu, sest et inimene on ju looduse osa ja kõik haigused on ju seotud looduse põhiseadustega. See on üks asi. Kellel on sügavam teaduse huvi peaks kindlasti oskama geneetikat ning molekulaarteadust. Praktiseeriv arst peab aga lõpetama, nagu eelpool öeldud, ülikooli, mis annab ravi eriala kutse - see tähendab haigete ravimist. Milline on arsti igapäeva töö ja on seda võimalik võrrelda näiteks arsti tööga filmides?
Aragoni ja Kastiilia personaal unioonist. 16. saj olid hispaania valduses Lõuna-Itaalia ja Sardiinia. Prantsusmaa ja Habsburgide vahel toimusid Itaala sõjad, prantsusmaa eesotsas oli Francois I kes püüdis saavutada ülemvõimu Lääne-Euroopas. 10)renessanss; (taassünd, tähistab naasmist antiik kultuuri juurde) selle eelduseks oli majanduslik tõus, sellega kaasnevad muutused ühiskonna elus. Toimus loodusteaduste areng. Sisuliselt oli see uus maailmavaade, ja kultuur mis vastandus keskaegsele kirikukesksele kultuurile. 11)Humanism; tekkimise eeldused samad mis renessanssil. Humanism tähistab kõige ilmaliku väärtustamist. Haridus, teadus, kunst. Tähtsamaiks tunnusjooneks on inimese väärtustamine. Inimest peeti samasuguseks loojaks nagu Jumalat. (Dante Alighieri "Jumalik komöödia", Petrarca " luuletused Laurale", Erasmus, Machiavelli " Valitseja", "Sõjast")
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Ulvi Klemmer, Lilian Joosing EKL-3kõ Referaat Korvõielised Juhendaja: Kaspar Vulla Tallinn 2010 2 Sisukord 1. Sugukonna süstemaatiline kuuluvus....................................................................................3 1.1. Hõimkond.....................................................................................................................3 1.2. Klass: kaheidulehelised................................................................................................3 1.3. Sugukond: korvõielised................................................................................................3 2. Sugukonna mitmekesisus....................................................................................
teaduse saavutusi, võtsid neid üle ja arendasid edasi. Kreeklaste suur teene oli teadmiste viimine loogilisse süsteemi. Inimesi, kes püüdsid jõuda selgusele maailma tekkimise ja arenemise kõige üldisemates seaduspärasustes, hakati kutsuma teaduse sõpradeks e. filosoofideks. Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes pidas kõige olemasoleva aluseks liikuvat vett. Ka peetakse teda matemaatika ja loodusteaduste isaks. Ta oli esimene, kes väitis, et taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi koosneb maailm aatomitest, mis on lakkamatus liikumises.. Platon rajas filosoofilise kooli, kus õpetas surmani. Aristoteles süstematiseeris kõik tolleaegsed teadmised ja pani aluse uutele teadusharudele loogika; psühholoogia; biolooogia;
kujuneb saja-aastaseks sõjaks ( 1337-1453 ). Oluliseks tüliõunaks on Madalmaad, mis olid 15. sajandil Euroopa rikkaim piirkond. Prantsusmaa kaotab Inglismaale suuri alasid. 1415 aasta Azincourti lahingut peetakse prantsuse rüütlikultuuri lõpuks. Samas rikastub kiiresti Põhja-Itaalia, hakkas kujunema varakapitalistlik linnaühiskond. Tekkis ideaal vabast haritud inimesest nn. Humanistlik mõtlemine. Suhe maailmaga oli väga aktiivne: 1. kiire loodusteaduste areng 2. 16. sajandil algasid suured maadeavastused 3. trükikunsti leiutamine Veneetsias ( Petrucci) 4. arenes välja nooditrükitehnika Uueks mõtteviisiks said arutelud mõiste ilus üle nii muusikas kui ka kunstis. Keskaja arutelu põhineb mõistel õige. Väärtustati inimese meelelist ilu, seda. mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Itaalias kerkib renessanss jõuliselt kunstis ja kirjanduses, muusikaline renessanss on seotud
matemaatikast. Ülikoolis õpitava meditsiini asemel hakkas ta käima matemaatika loengutes. Vincenziole ei meeldinud Galileo käitumine ja ta pidi lahkuma Pisa Ülikoolist 1585. aastal ilma kraadita. 4 Iseseisva elu algus Kuna Galileo lahkus ülikoolist, pidi ta ise endale elatist teenima hakkma. Algselt proovis ta ennast elatada matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes. 1586. aastal tegi ta oma esimese isikliku katse hüdrostaatika teemal, tehtud märkmetest ilmus hiljem ka Galileo tuntud teosed. Tema teadmised loodusteadustest levisid kiiresti. Suureks abiks oli talle tema isalt päritud oskus veenda mõjukaid inimesi. Tänu neile sai ta ilma igasuguse kraadita Pisa Ülikooli matemaatikaprofesoriks, kelle tööülesannete alla kuulus ka astronoomia ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat. Kuna
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut Sven Erik Reinumets Looduslik valiku mehhanismid ja nende kaasaegne seletus Referaat Tallinn 2015 Sisukord 1. Looduslik valik ja Darwinism 2. Kohastumine 3. Uuendus Darwinismile ehk moderne süntees 4. Epigeneetika 5. Kasutatud kirjandus Looduslik valik ja Darwinism Loodusliku valiku selgitus: organismid võivad anda rohkem järglasi, kui neid ellu saab jääda. Kui
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut Sven Erik Reinumets Looduslik valiku mehhanismid ja nende kaasaegne seletus Referaat Tallinn 2015 Sisukord 1. Looduslik valik ja Darwinism 2. Kohastumine 3. Uuendus Darwinismile ehk moderne süntees 4. Epigeneetika 5. Kasutatud kirjandus Looduslik valik ja Darwinism Loodusliku valiku selgitus: organismid võivad anda rohkem järglasi, kui neid ellu saab jääda. Kui
Lk. 10 1. Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Rakendusteadus erineb fundamentaalteadusest selle poolest, et rakendusteaduses rakendab loodusteaduste teadmisi ja tegeleb meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm tarbeks. Fundamentaalteadus uurib objekte või nähtuseid ning nendega seotud seaduspärasusi. Omavahel on nad seotud sellega, et fundamentaalteaduse teadmisi kasutatakse rakendusteaduses. 2. Selgitage kaaslasele, mis erinevus on rakendusbioloogial ja biotehnoloogial. Rakendusb.-s kasutatakse praktikas ära uusi avastusi, biotehnoloogia seisneb
isiksuse identiteeti, muutuvad väga harva. Wilhelm Dilthey nimetab hermeneutikaks mistahes kirjalikult fikseeritud eluväljenduse mõistmise oskusõpetust. Dilthey käsitluses siirduski hermeneutilise lähenemise fookus tekstilt mõistmise protsessile endale. Dilthey eesmärk oli saavutada vaimuteaduses loodusteadustega võrreldav analüütilise täpsuse tase. Samas erineb vaimuteaduslik lähenemine tegelikkusele loodusteaduslikust oma põhialuselt. Kui loodusteaduste eesmärk on eristada põhjused ja tagajärjed, peavad vaimuteadused oma objekti mõistma. Siit ka vajadus üldise mõistmisteooria järele, mis kirjeldaks nii kunstiteoste kui ka seaduste tõlgendamisel toimuvaid sisemisi protsesse ühtselt aluselt. Dilthey mõistmis- ja tunnetusteooria keskseks lähtepunktiks võib pidada sisemise ja välise kogemuse eristamist. Väline kogemus põhineb meie tajudel, mis informeerivad meid tegelikkuses toimuvast, sisemine aga meie psüühilistel protsessidel
Keskkonnakaitse teaduskond KODUNE TÖÖ Üliõpilane: Keskkonnakaitse esimene kursus ,,EESTI LOODUSUURIJATE SELTS" juhendaja: Prof. 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 1 Seltsi asutamisest ja ajaloost........................................................................................... 3 Üldkoosoleku väljundid:................................................................................................ 5 Presiidiumi väljundid:.........
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut MIS ON ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG? Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................................3 1. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine....................................................................................................4 2. Eesti ökoloogiline jalajälg.............................................................................................................6 3. Säästlikuma tuleviku poole............................................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................................................................................8 Allikad.................................................................
ja kaunite kunstidega. Teine põhjendus: kontinentaalsetel filosoofidel on küll olemas mahukas tehnika käsitlus, kuid: kuna neil puudub vastav haridus ja kokkupuude, siis on nende käsitlus väljas poolt, võhiklik ja pealiskaudne. Tõsiselt võetavat tehnika käsitlust saab esitada ikkagi see filosoof, kellel on vastav kokkupuude olemas. Kolmas põhjendus: kontinentaalsed filosoofid on äärmiselt negatiivselt meelestatud loodusteaduste ja tehnika suhtes. Tehnikat peetakse suureks ohuks inimeseks olemisele. Selline sõnum ei sobi tehnikakõrgkooli üliõpilastele; analüütilise tehnoloogiafilosoofia sõnum erilisusest sobib paremini.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Referaat RANNIKUMERE KAUGSEIRE Keskkonnamonitooringu alused Tallinn 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS.......................................................................3 2. RANNIKUMERE KAUGSEIRE OLEMUS........................................3 2.1 Kaugseire põhilised eesmärgid.............................................
Uusaeg-15.-16.saj. itaalia humanistid, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Humanism-maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. Algas Lõppes 1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIM...
ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. 6. Rakendusbioloogia teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises, luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi. 7. Rakendusteadus teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. 8. Üldbioloogia bioloogilised teadused, mis uurivad kas kõigile või enamikule elusolendeile omaseid elu üldnähtuseid. 9. Antibiootikumid peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. Tänapäeval on kasutusel palju sünteetilisi antibiootikume. 10
Galileo Galilei Caroline Sünd 101RS Sissejuhatus Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele loodusteadustele. Muuhulgas tegeles ta teleskoopidega, näiteks valmistas Galilei teleskoobi. Samuti eksperimenteeris Galilei temperatuurimõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Sünd ja perekond Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja vend Michelangelo ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes peale muusika huvitus muusikateooriast ja matemaatikast ning avaldas koguni pole...
Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Suurtes
TARTU ÜLIKOOL Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja Ida-Virumaa rahvastikuprognoos aastateks 2017-2040 Monika Lõuna Kursus: RAHVASTIKU JA ASUSTUSE GEOGRAAFIA (LTOM.02.031) Tartu 2020 Maakonna rahvastiku areng Ida-Virumaa on Eesti idapoolseim maakond, mis on oma rahvaarvu suuruse poolest Eestis kolmandal kohal. Ida-Virumaa pindala on 2 971,55 km² ning rahvaarv on 138 266 inimest. Seda 2018. aasta seisuga
säilitada. • TEADUSFILOSOOFIA • Kuigi Bacon armastas raha ja luksust, ei olnud ta isekas, vaid püüdis teha mugavuse kättesaadavaks võimalikult suurele osale inimkonnast. See oli tema meelest võimalik ainult tehnika arendamise kaudu, mistõttu ta hakkas ühena esimestest rääkima vajadusest tunnustada ja toetada teadlasi ja leiutajaid. Pikas perspektiivis pidas ta tehnika arengut võimalikuks ainult loodusteaduste rakendusena. Looduse käsutamine on võimalik üksnes tänu põhjuslike seoste tundmisele. • Bacon pakkus välja ka teadusliku uurimise meetodi. Kuigi tema meetodi detailid on vananenud, on tänapäevalgi palju pooldajaid tema üldisel lähenemisel – induktsionismil. • „ME PEAME ERITI TÄHELE PANEMA SEDA JÕUDU JA KESTVAT MÕJU, MIS ON OLNUD MÕNINGATEL LEIUTISTEL. JA SIIN ON PÕHJUST RÕHUTADA EELKÕIGE KOLME: TRÜKIKUNST, PÜSSIROHI JA KOMPASS. NEED KOLM ON MUUTNUD MAAILMA
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema
Galileo Galilei 15.02.15648.01.1642 Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei, elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja vend Michelangelo, ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa, oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes peale muusika, huvitus muusikateooriast ja matemaatikast. Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi isa ei hoolinud eriti religiooni järgimisest, pani ta noore Galilei parema hariduse nimel 1575 Vallombrosa kloostrikooli. Noormehele meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale selline asjade käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu mungad,...
ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Suurtes tiraažides anti välja
humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Keskkonnakorralduse õppesuund JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 JÄTKUSUUTLIKU ARENGU MÕISTE JA SELLE AJALUGU..........................................4 JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS.......................................................................6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
