1. Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Rakendusteadus - teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. Fundamentaalteadus - teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. Omavahel on nad seotud nii, et fundamentaalteadus annab rakendusteadusele teadmisi ning rakendusteadus annab püstitatud uurimisküsimustele tagasisidet. 2
Sokrates filosoof, kes ajas inimesi oma küsimustega pidevalt kimbatusse. Tegeles mõistetega nagu voorus ja teadmine. Sokrates oli veendunud, et õpetaja kohus on üksnes õpilase juhatamine, asja tuumani peab õpilane ise tundma. Platon Sokratese õpilane, kes samuti tegeles voorusega. Veel tuli Platon välja ideede õpetusega ja esitas ettekujutuse ideaalsest riigist. Aristoteles Platoni õpilane, kel oli lai silmaring. Tegeles nii loodusteaduste, füüsika, loogika, kirjanduse, muusika, ajaloo, riigikorraldusega, moraali ja maailmakorra põhimõtetega. Võttis eelmiste filosoofide- teadlaste ideed kokku ja süstematiseeris nad. Nii kujundas omaenese põhjendatud ja sageli orginaalsed seisukohad. Iseseisvalt lõi loogika. Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 20. Hellenismiperiood Hellenismiperiood algas aastal 338 eKr, mil Kreeka alistus Makedoonia ülemvõimule. Alistumisele järgnes
fields 446 vastet, millest 263 artiklit ja 183 raamatut Krewski, D; Thomas, R. D. (1992). Carcinogenic Mixtures. - Risk Analysis, 12 (1), 105–113. [Online] Wiley Online Library (11.04.2013) Kantserogeensed segud, mis on varieeruva ja mitmekesise koostisega, nende kantserogeensuse hindamine võrreldes puhaste ainetega. Toksikoloogilised ja epidemoloogilised laboratoorsed uurimused. OTSING RCS Journals - sisaldab keemia ja loodusteaduste artikleid groundwater AND health AND problems AND carcinogens OR cancer OR carcinoma 32122 vastet, neist 17723 artiklit Mitchell E.; Frisbie S.; Sarkar B. (2011). Exposure to multiple metals from groundwater—a global crisis: Geology, climate change, health effects, testing, and mitigation. - Metallomics., 9, 874-908. [Online] doi: 10.1039/C1MT00052G (11.04.2013) Põhjavees loomulikult eksisteerivate toksiliste metallide levimus
kirjeldas Kreeka-Pärsia sõda, aga ka ümbritsevate maade ajalugu ja olustikku. Sokrates - filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. Platon - filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia; pidas maailma aluseks ideid ning kujundas välja tervikliku õpetuse riigist. Aristotoles - filosoof; Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgsemaid õpetlasi, kes süstematiseeris eelkäijate teadmiseid ning tegeles loodusteaduste, loogika, füüsika, riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega. 8. Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. 9. Vana-Kreeka religiooni iseloomustab jumalate paljusus- polüteism. Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt mullast ja veest
sajandil, mil taoline ellusuhtumine Itaalias üha populaarsemaks muutus. Esmaseks seati inimene ja enda isiksus, mitte enam niivõrd Jumal. Mõisteti küll Jumala tähtsust, kuid arvati, et inimene on Jumala poolt loodud tippsaavutus, kes on osa loodusest ja keda tuleb austada ning ülistada. Endistesse põhimõtetesse hakati suhtuma skeptiliselt ning suur osa rahvast pöördus tagasi antiikkultuuri viljelemise juurde ning loodusteaduste ja ka teiste võimaluste läbi hakati tegelema rohkem iseendaga. Huvi teaduste, looduse ja enda arendamise vastu oli sedavõrd suur, et aja jooksul huvituti üha rohkem ja aktiivsemalt kaubanduset ja meresõitmisest, mis tõid endaga kaasa suuri maadeavastusi. Eurooplase algne eesmärk oli leida otseim tee Aasiasse, mis aga viis juhuse tahtel nii Põhja- ja Lõuna-Ameerika kui ka Lõuna-Aafrika avastamiseni. Ka maakera õige kuju avastamine inimeste
kirjeldamisega. Probleem tekib siis, kui me üritame selgitada teatud nähtuste paiknemist ja vastastikmõju läbi ruumi. Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia on aga ühiskonnateadus ehk nn humanitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluutsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar- ja loodusteaduste vahel. Paljud inimesed arvavadki siiamaani, et geograafia on puhtalt kirjeldav teadus. Nii see muidugi ei ole. Jah, kirjeldusel on geograafias tähtis osa, eriti ajalooliselt, kuid me ei saaks geograafiat nimetada teaduseks, kui ta siiamaani tegeleks vaid kirjeldamisega. Tänapäeval otsivad geograafid peamiselt vastust küsimustele miks? ja kuidas? Erinevusena võib välja tuua näiteks uurimisobjekti. Loodusgeograafia uurimisobjektiks on Maa, mõnikord tervikuna, kuid enamasti tegelevad
Naturalism 19. saj teise poole kirjandusvool. Selle voolu tekkimine on seotud loodusteaduste arenguga. Charles Darwini evolutsiooniteooria mõjutas seda voolu. See teooria ütles, et liikide vahel toimub olevusvõitlus ja ellu jääb tugevam, aga ka kohanemisvõimelisem. Naturalistis hakkasid samuti kujutama olevusvõitlust inimeste ühiskonnas ja kujutasid seda, kuidas inimesed peavad oma oludega kohanema. Nad hakkasid kujutama pigem vaesemat ühiskonnakihti, kus seda viletsust ja võitlust on veel rohkem. Nad otsisid olukordi, kus inimesed loomastuvad ja
G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. 1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed, korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid rohkem kui 1200 järve ja paisjärv, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. (A. Järvekülg, 1994)
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ........
Varasemaid bioloogilisi uuringud tehti üldise loodusteaduse, filosoofia või meditsiini raames. Vanaaja bioloogilised teadmised ja uuringud olid peamiselt kirjeldavat laadi, ehkki pakuti välja ka (tänapäeva mõistes naiivseid) seletusi eluprotsesside põhjuste kohta. Olulisemaid kirjutisi on teada Theophrastoselt, Hippokrateselt, Aristoteleselt, Plinius Vanemalt, Galenoselt jt. Keskaeg tõi bioloogiasse vähe uut. Kvalitatiivne areng algas taas renessansiajal koos üldise huvi kasvuga loodusteaduste vastu. Väga oluliseks sammuks oli mikroskoobi leiutamine 17. sajandil, mis võimaldas vaadelda väiksemaid eluvorme ja avastada organismide rakulise ehituse. 18. sajandil jätkus maailma bioloogilise mitmekesisuse kirjeldamine ning arvelevõtmine, mis viis organismide teadusliku süstemaatika väljatöötamiseni, millele vahest suurima panuse andis K. Linné välja töötatud binaarne nomenklatuur. 19. sajandist pärineb mitu pöördelise tähtsusega saavutust: evolutsiooniteooria
Tänapäeva hariduspoliitikas on oluline mitte ainult sisseastumine kooli, vaid ka seal edasiliikumine ning edukas lõpetamine.Õppimine on ettevalmistus edukaks karjääriks 9)Hariduspoliitika põhiprobleemid *Hariduse kvaliteet-mõõdetakse riigieksamite, tasemetöödega jne. Rahvusvahelises võrdluses on õpitulemused üldiselt paremad neid riikides, kus kehtivad riiklik õppekava ja saavutusstandardid(riigieksamid nt). *Kartus kaotada konkurentsivõime-vajadus suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu. *Elukestva õppe juurutamine-täiskasvanuharidus, mite kõrgharidust, koolitused, *koolide juhtimise probleemid- napid efektiivsust, paindlikkust ja osapoole kaasatust.
mõõtmine, uurimine, selle kohandamine kaasaegsete vajadustega. Eeskujuks on antiikne tempel. Õukondades arvukalt kunstnikke > haritlasi > haridus läheb moodi > haridus vabaneb vaimulike valitsemise alt > ilmalik haridus > moodne on olla mitmekülgselt haritud > pillimäng, lauluoskus, noodist lugemise oskus, tantsuoskus kuuluvad elementaarsete oskuste hulka, neid mitte osata on suurim häbi. Õukonnakultuur. Aadlike kunstimetseenlus. Loodusteaduste arenemine. Mitte autoriteetide tsiteerimine, vaid katsetamine, oma silmaga veendumine. Teadused eralduvad religioonist. Kogemusele tuginev teadus (Bacon, 13. saj.Oxfordis). Kirjandus rahvuskeelne (itaalia, prantsuse, saksa) (Dante (12651321), ,,Jumalik komöödia" 1307, Boccaccio, (13131375), ,,Dekameron" 1350), ka murdekeeled. Kujutav kunst portreed on individualiseeritud joontega, püüd tabada kolmemõõtmelisust
tunnetada inimese poolt · Inimene on surematu · Absoluutse õigluse Jumalik seadus juhib kõike maailmas, et iga inimene on iseendale kohtunik ja elulooja, täites ennast valguse või pimeduse, autasu või karistusega Nüüdisaegsel Teosoofia Ühingul, millesse osa teosoofe kuulub, on kolm põhieesmärki: 1) moodustada inimkonna üleüldise vendluse tuum, mis ei sõltu usutunnistuse, soo, rassi ega ühiskonnaklassi erinevustest; 2) edendada võrdleva usuteaduse, filosoofia ja loodusteaduste uurimist; 3) uurida tundmatuid loodusseadusi ja inimeste varjatud võimeid. Teosoofia seisukohast võttes on jumal kõiksus universumis, kaasa arvatud kogu mateeria, ma elan ju hetkel materiaalses kehas, seega mina olen kah üks osa jumalast. Teosoofia Ühingu pitseril on viis sümbolit: Taaveti täht, ankh, svastika, urobooros ja Om. Pitseri ümber on kirjutatud "tõde on uskudest ülem." Nende meelest on Tõde olulisem kui uskumine.
Tallinna ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Loodusteaduste osakond Peeter Tamm Reliktkiirgus Uurimus 1 Juhendaja: Tõnu Laas Tallinn 2009 SISUKORD 2 AJALOOST.....................................................................3 LÄHIAALUGU...............................................................3-4 TEKKEMEHANISM..........................................................4 MITTEHOMOGEENSUSEST..
Ptk 22 Keskaja ülikoolid ja teadus Oeale barbarite sissetungi toimus hariiduse ja kultuuri järsk langus Määravaks sai kiriku osa Varakeskajal olid ainsad kirjaoskajad vaimulikud Inimesed, keda huvitas haridus pidid astuma kloostrisse või muul viisil kiriku teenistusse Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigile Kauaks ajaks unustati loodusteaduste põhisaavutused Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstid, et kasutada kallist pärgamenti usuliste tekstide üleskirjutamiseks 5.saj süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" 6.saj jagati need kahte rühma triivium-grammatika retoorika dialektika kvadriivium kvardriivium aritmeetika geomeetria
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika- ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond JÄTKUSUUTLIK KONTSEPTSIOON: VAATED JA ARENG Referaat Koostas: Meila Kamp Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailmas on palju probleeme, mida maailma erinevas paigus püütakse lahendada erinevat moodi. Ühel pool on suureks probleemiks kliimasoojenemine, teises paigas aga inimese ja riigi ning ka inimeste omavahelised suhtled. Jätkusuutlikkuseks nimetataksegi just
1933 aastal naasis ta Ameerikasse, Harvardisse ning 1936. aastal võeti ta Harvardi juhtkonda õppejõuna tööle. Quine'i perre sündis ka kaks tütart, kuid hiljem läks ta naisega lahku ja abiellus uue naisega, saades veel 2 last. Edasise elu pühendas ta enamjaolt filosoofiateadusele. Quine suri 2000. aastal, 92 aasta vanuses. Põhilised vaated Quine toetab naturalismi tugevat vormi: kõik eksisteeriv on looduse vorm ja ainus viis hankida teadmisi maailma kohta on loodusteaduste kaudu. Ta rakendab neid ideid fundamentaalsete küsimuste puhul tähendusest ja teadmisest. Ta ründab vahetegemist analüütiliste nagu ,,Kõik mitte abielus olevat mehed on poissmehed" ja sünteetiliste (tõesed, sest maailm on selline). Näiteks ,,Kass istub vaibal" väidete vahel. See seab kahtluse alla filosoofia väte, nagu suudaks see lisada uusi teadmisi ning pakkuda teadmistele ja teadusele vundamenti. Quine'i sellise vahetegemise eitamine tõi
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak KODUTUHKRU (Mustela putorius furo) SAGEDASEMAD HAIGUSED Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Üha levinuim trend on võtta koduloomaks koera või kassi asemel kodutuhkur (Mustela putorius furo). Tänapäeva kiires elutempos on parimaks lõõgastajaks just tema. Tuhkrud on väga armsad ning valmistavad meile nalja ja rõõmu pidevalt
põhiideedest. Isa ootamatu surma tõttu naases ta sõjaväest ja hakkas õppima juristiks. 1603 löödi Bacon rüütliks 1618 sai temst lordkantsler Uusaja teadusrevulutsiooni kaitsjana töötas ta välja keeruka induktsionistliku teaduse metodoloogia, mida nim. Baconi meetodiks. Tema oli üks esimestest, kes hakkas rääkima vajadusest tunnustada ja toetada teadlasi ja leiutajaid. Ta pidas võimalikuks tehnika arengut ainult loodusteaduste rakendusena. Ta pakkus välja ka teadusliku uurimis teetodi. Kuigi tema meetodi detailid on vananenud on tänapäevalgi palju pooldajaid tema üldisel lähenemisel induktsionismil. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase Ta kirjutas üle 30 Kolmas tase Neljas tase filosoofilise töö ning palju
rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. · Säästva arengu põhiprobleemkuidas kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, inforessursside) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. · Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet · ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid · Keskkonnaökoloogia: *uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele *uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele *uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele.
Foale kuulas innuka kadedusega Columbia astronaudi Michael Gernhardti kirjeldusi lahedatest uutest marsifotodest, mida NASA lennukontroll on ka süstiku meeskonnale näha saatnud. 7 Kokkuvõte Isegi kui astrobioloogia ei kinnita ennast iseseisva teadusdistsipliinina, on selle valdkonna entusiastid teinud suure teene, äratades huvi loodusteaduste vastu. See teadusvaldkond pole elitaarne ning on võimaldanud doktorantidel ja üliõpilastel juurdepääsu uusimatele avastustele. Viimastel aastatel on Euroopas ESA algatusel ning koostöös Suurbritannia, Soome, Taani ja Rootsi teadlastega korraldatud doktorantidele ja üliõpilastele mõeldud astrobioloogiakursusi ja loengusarju. 2006. aasta algust märkis Lapimaal peetud Euroopa esimene astrobioloogia talvekool, millest võttis osa 15 õppejõudu ja 30 üliõpilast (2 Eestist)
8. Nimetage Renessanssi sünni tegureid, mis mõjutasid ka (loodus)teaduste arengut Toimus kiire urbaniseerumine ja kriis katoliku kirikus viis kiire ilmalikustamiseni. Uute ideede levikut soodustas trükimasina leiutamine. Kaovad autoriteedi kartus ja dogmad. Kiriku mõju vähenemisele andis suure tõuke katkuepideemia, mis tõi kaasa ka ladina keele tähtsuse vähenemise ning linnastumise. 9. Võrrelege varase füüsika ja keemia mõju loodusteaduste arengule Paracelsus (iatrokeemilise koolkonna rajaja) loob õpetuse elementidest kui keha algtegurites püütakse hakata meditsiinilisi protsesse seletama keemia kaudu. Põlemise hapnikuteooria lükkab ümber flogistonide teooria, kui näidatakse, et ka hingamine on oksüdatsiooniprotsess. Inimest hakatakse vaatlema kui füüsikalist masinat. Keha ehituses hakkab domineerima põhjus-tagajärg seos. Energia jäävuse seaduse sõnastamine lükkab lõplikult ümber hingede teooria
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina GLOBAALNE SOOJENEMINE: KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD KESKKONNAPROBLEEMID Lektor: Tiiu Koff Tallinn, 2011 Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates.
on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. · Humanismiajastu inimese suhe maailmaga väga aktiivne; 15.-16. saj. suured maadeavastused, mis muutsid eurooplaste maailmapilti; loodusteaduste kiire areng; trükikunsti avastamine; ka nooditrükitehnika leiutamine (Petrucci) · Arutlused ilu üle kunstis ja muusikas (keskaeg arutles selle üle, mis on õige). · Uusaegsed väärtushinnangud lähtuvad inimesest ja tema meelelisest tajust. » Renessansiaegses kujutavas kunstis ja kirjanduses paistab eelkõige silma Itaalia, kuid euroopa
järelduste tegemine, vajadusel täiendavate vaatluste ja katsete korraldamine Tulemuste publitseerimine Uus teooria Loodusteaduste arengu etapid Loodusteaduse teke Teadmisi looduse kohta koguti kõigepealt Idamaade tsivilisatsioonides, uurimise rajasid kreeklased. (N: Aristoteles) Meetodite revolutsioon Hüpoteesi täpne püstitamine ja selle katseline kontroll universaalsete loodusseaduste avastamiseks.(N: I. Newton) Geoteaduse teke Koguti palju faktilist materjali Maa looduse kohta. (N: K. Linne)
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...
Aastal 1581 Vincenzo saatis Galileo tagasi Pisa,et elada uuesti Muzio Tedaldi juures ja registreeruda meditsiinilise taseme juures Pisa ülikooli. Teda huvitas sellel ajal hoopis Aristotelese ideede vaidlemine kui arstiteadus.Varsti hakkas ta meditsiini loengute asemel matemaatika loengutel käima, kuid isa polnud sellega nõus ja ta lahkus Pisa ülikoolist ilma kraadita. Kui ta Pisast lahkus üritas ta ennast elatada matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana. 1586 tegi ta oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse.Need märkmed mis ta tegi nendest tulid tema tuntud teosed. Ta sai ilma kraadita Pisa ülikooli matemaatika professoriks aastal 1589. ta ei tulnud selle palgaga eriti välja, sellepärast võttis ta rikkaid õpilasi enda juurde elama ja õpetas neid väljas pool kooli. Galileo viskas Pisa viltusest tornist alla raskusi ja vaatas kuidas need allalangesid.
vastu. Tema tööülesanded paruni juures vaheldusid; ta oli sekretär, raamatukoguhoidja ja isegi poliitiline emissar. 3 Mõnda aega tegutses ta juriidilise ja diplomaatilise nõustajana kuurvürst Johann Philipp von Schönborni juures Mainzis ning 1672 nimetati ta kuurvürstliku revisioonikohtu nõunikuks. Samal aastal sõitis ta diplomaadina Pariisi. Nelja aastane viibimine prantsusmaa pealinnas sai tema matemaatika- ja loodusteaduste alaliste õpingute kulminatsiooniks.4 Kuigi ta oli võluv, kombekas ning hea huumori ja kujutlusvõimega, ei abiellunud ta kunagi. Siiski oli tal palju sõpru ja austajaid üle kogu Euroopa. Leibnizi elu lõpustaadium algas 1676, kui ta võttis vastu raamatukoguhoidja ja nõuniku koha Braunschweigi hertsogi juures Hannoveris. Ehki ta jätkas reisimist, jäi Hannover tema koduks kogu ülejäänud elu jooksul, olgugi erinevate tööandjate all. Tema
Bioloogia koolieksami ettevalmistuseks 2014 Elus Eluta On elus Jah Ei Tarbib Jah Ei Järglaste saamine Jah Ei TASEMETEGA SEOTUL TEADUSHARLJD JA ELUKUTSED Bioloogia kuulub loodusteaduste valdkonda ning hõlmab !.ndas nii geograafiat, keemiat, füüsikat kui ka matemaatikat. Uidiselt nimetades uurib bioloogia elu meie sees ja meie ümber ning üritab selgitada kõike selles toimuvat. Anatoomia teadusharu, mis tegeleb organite ja organismi ehituse uurimisega. Algoloogia ehk fükoloogia on teadus, mis uurib vetikaid. Botaanika teadus, mis uurib taimi ja nende elutegevust. Biokeemia teadus, mis uurib biomolekulide ehitusi ja ülesandeid. Brüoloogia teadus, mis uurib samblaid.
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem
eestlane ääretult töövõimeline ja visa hing. Niisiis võib loota, et kui kollektiivsel tasandil tehakse riigi jaoks arengut soodustavaid valikuid, siis ühel hetkel saabub ka Maarjamaale kauaoodatud materiaalne õndsus. Peamine, et kogu selle rahmeldamise käigus inimlikke väärtusi ei unustataks. Jättes kõrvale Eesti soovi areneda majanduslikus plaanis, on meie riigi suurimaks vooruseks peetav aspekt siinne kooliharidus. Loodusteaduste alal oleme maaimas esirinnas ning Eesti keskkoole kui ka kõrgkoole peetakse tugevateks ka väljaspool siinseid riigipiire. Mis sellest, et ehk igatseks Eestimaa koolilaps tihemini näha rahulolevat pilku oma vanemate silmis ja naeratavaid õpetajaid, kes mõistaksid, et õpilane tunneb igatsust end teostada ka muul viisil, kui tuimalt fakte õpikutest pähe tuupides. Kooliaja muredest hoolimata tundub, et see murepitser, mis täiskasvanud
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond DELFIINID Referaat Koostaja: Gerda Kunbeg LB-1 Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaat on kirjutatud teemal Delfiinid, kirjeldades lähemalt ühte liiki harilik delfiin lühikese nokisega ning üldisemalt delfiine ehk delfiinlasi. Kuna delfiinid on oma olemuselt
ÖKONOOMIKA ÜLESANDED 1: MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID TURUMEHHANISM 1 1. Tooge näiteid nimetatud teadustest: 1) Loodusteaduste hulka kuuluvad..... 2) Ühiskonnateaduste hulka kuuluvad............ 3) Reaalteaduste hulka kuuluvad.............. 4) Humanitaarteaduste hulka kuuluvad ............ 2 1. Tooge näiteid nimetatud teadustest, vast. : 1) Loodusteaduste hulka kuuluvad: füüsika, keemia jm. ..... 2) Ühiskonnateaduste hulka kuuluvad: filosoofia, sotsioloogia, ajalugu jm............. 3) Reaalteaduste hulka kuuluvad:matemaatika, füüsika, bioloogia.............. 4) Humanitaarteaduste hulka kuuluvad:psühholoogia, ajalugu, filosoofia ............ 3 2. Valige ainuke õige või kõige õigem vastusevariant. Tõmmake sellele ring ümber 2.1. Majandusteadus on: a) humanitaarteadus
Barokkdraama- Pedro Calderon de La Barca (1600-1681) ,,Elu on unenägu", ,,Suur maailmateater" Tirso de Molina (1571-1648) ,,Surilla pilkaja ja kivist külaline" 8. Klassitsismi eeldused- Lois XIII, kardinal Richelieu- absoluutne monarhia: Prantsuse Akadeemia asutamine(prantsuse keele arendamine); Lois XIV õukonna hiilgeaeg, kaunite kunstide soosimine, muusika, uhked etendused, Versaille's; võim ühelt poolt soosib künsti, teisalt soovib kontrollida; loodusteaduste tormiline areng tekitab usu teaduse kõikvõimsusesse; ratsionalistlik filosoofia- Rene Decartes, inimmõistuse kultus, ,,Cogito, ergo sum" Klassitsismi tunnused- eeskujuks antiikkultuur; kujunemist mõjutasid 1. Absolutism- võimu soov kontrollida kõike, kunsti pidi alluma kindlatele reeglitele 2. Ratsionalistlik filosoofia-mõistusepärasus, millele allutati individualism ja kired, selged piirid zanrite vahel 9. Moliere'i elu- (Jean- Baptiste Poqueliu 15.01.1622-17.02
Juhan Kunder (1852 1888) Juhan Kunder (26. detsember 1852 Holstre vald 24. aprill 1888 Peterburi) oli eesti näitekirjanik, luuletaja ja pedagoog. Ta oli Tartus ja Viljandis koolmeister, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, tegutses Aleksandrikooli liikumises ning kogus aktiivselt rahvaluulet. (Vikipeedia) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning Õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresi...
veetlev oli nüüd tema rohelus, millist me Novaja Zemljal polnud näinud tervelt kuue nädala jooksul," kirjutas Baer. 11. septembril 1837. aastal saabusid reipad ja terved, tõsi küll, natuke kõhnaks jäänud rändurid Arhangleskisse. Kuid Baer lootis oma kolleegide juurde jõuda endises priskuses, sest Arhangelski elanike külalislahkus oli tõesti piiritu. Baeri ekspeditsioon oli esimeseks teaduslikuks ekspeditsiooniks Novaja Zemljale. Tema ekspeditsioonis ilmnesid loodusteaduste ja eelkõige just geograafia uued tendentsid... 19. sajandi esimeste aatakümnete vene meremeeste ekspeditsioonidet hakkasid loodusteadlased üha sagedamini osa võtma. Baeri ekspeditsioon oli väga tähtsaks sammuks Arktika tundmaõppimisel. Ta oli esimene, kes teaduslikult kirjeldas Novaja Zemlja taimeriiki. Kuue nädala jooksul õnnestus tal tänapäeval tuntud 160 taimeliigist korjata ja uurida 135 liiki. Samal ajal andis ta teadusliku ülevaate imetajaist,
Õppejõud dotsent Viia Lepane Keemia ja materjaliõpetus Kontakt: TTÜ loodusteaduste maja YKI3030 Akadeemia tee 15 IV korrus tuba 417 Telefon: anorgaanilise keemia õppetoolis 6202811 TTÜ anorgaanilise keemia E-post: [email protected]
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel Venemaa asustus ja rahvastik Referaat Juhendaja: Dotsent Kalev Kukk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on pindalalt maailma suurim riik, hõlmates enda alla 17 075 400 km2, omades see tõttu palju naaberriike: Norra, Soome, Eesti, Läti,
algmaterjali ja planeerimise kaudu. Kuigi tema ajaks ei olnud Mendelejev esivanemad veel sündinudki ja tema suuresti algatatud ja seletatud mõiste loogika sünnini, selliselt nagu meie seda praegu team, oli veel vähemalt 500 aasta aega. Aga nüüd siis lähemalt tema elust, isikust ja loomingust. 1.Elu ja tegevus. Aristoteles (384-322 e.m.a) oli pärit Stageirast Makedoonias. Tema isa Nikomachos oli kuningas Amyntose ihuarstiks. Huvi teaduste, eriti aga loodusteaduste vastu hakkas ta tundma juba lapsepõlves. Pärast isa surma, 18 aastaselt tuleb ta Ateenasse, kus ta liitub Platoni õpilasringiga, mille liikmeks jääb ta kuna õpetaja surmani. 20 aastat veedab ta Ateenas, algul õpilasena. Peale süvenemise Platoni filosoofiasse uurib ta veel ka eelplatonistlikke filosoofe ja füüsikuid, hiljem tegutseb ta juba ise õpetajana akateemias, peamiselt retoorika alal
vabastamine piirangutest, eksperimentaalsus,kõigelubatavus. Jorge Luis Borges; Umberto Eco; Tom Stoppard Märt väljataga, Mati Unt, Peeter Sauter, Andrus Kivirähk Modernism-19.saj teine pool ja 20.saj algus. Taas ärkas huvi kõige müstilise,ilusa ja erakordse vastu, otsiti tuge õpetustest, mis seadsid tunded mõistusest kõrgemale. Realsimiga paralleelselt hakkas kirjanduses ja kunstis arenema uusromatism. See vool ostutus ühtlasi omamoodi reaktsiooniks loodusteaduste esiletõusile, materialistlikule ja positivistkule filosoofiale. arvamusi. Senised tõlgendused võib jagada kolme rühma. Esimese esimese rühma esindajad kasutavad modernismi kui üldmõistet, mille alla arvestatakse mitsmesugused eksperimentaalsed ja avangardsed voolud 20.sajandi I poole Euroopa kirjanduses: futurism,ekspressionism,dadaism,sürrealism jne. Eesmärgiks oli põhjalikult muuta kirjandusmaastikku. Teine läheneminese modernismile on kirjanduslookeskne
· Kui geomeetria sama vastuolus meie kired ja huvid, nagu moraal, siis oleks ka väita, tema vastu ja rikub ta kõigest hoolimata tõendeid. · Et armastus - on leida õnne teise oma õnne. · Armastus on kalduvus leida rõõm hea, täiuslikkus, õnne teise isiku. Lõppus, tahaksin öelda, et Leibnizi filosoofiline süsteem on klassikaline näide sellest, kuidas tunnetusteooria on tihedalt seotud teaduste metodoloogiaga ja filosoofa tervikuna loodusteaduste vajadustega. Seee süsteem andis mõjuva pildi maailmast kui ühtest kõrvalekaldumatult toimuvast ülenevast elavast protsessist. ,,Kõik püüdleb täisulikkuse poole" (3, lk. 119), ja see püüdlemine ei lõpe iialgi (3, lk.127) Ja nagu ma tean, ka välismaal on Leibnizi kohta ilmunud väga palju kirjandust. Seda käsetletakse spetsiaalsetes bibliograafiates ja ajakirjas ,,Studia Leibnitiana", mida 1996. Aastast kirjastab 1926. Aastal asutatud Leibnizi ühing Hannoveris.
(2002). Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). (Aasta) Pealkiri. Kogumiku nimetus. Ilmumiskoht: kirjastus (väljaandja), kasutatud artikli leheküljenumbrid. .....tuleb otsida näide Elektrooniliste (interneti) materjalide puhul tuleb ära näidata Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress ja lisada külastamise kuupäev. Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html (25.09.2007) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm (26.09.2007)
hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks
korda) Sotsiaaldemokraadid *VSDTP esindused ( Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölispartei) *Suur toetajaskond noorte hulgas *1903 Uudised *Peeter Speek, Mihkel Martna, Eduard Vilde *Ideoloogia: -Demokraatliku vabariigi loomine -vähemusrahvuste õigused -eestlaste suurem osalus kohalikus elus Muutused ühiskondlikes suhetes 20. sajandi algul. Sisemised vastuolud (tööandjate ja tööliste vaheline võitlus); klassivõitlus; kiriku tähtsus väheneb; loodusteaduste pealetung (evulutsiooni teooria); sõja ja jõu ülistamine. (sõda võetakse vastu suurte pidustustega, seda oldi kaua oodatud) Balkani problemaatika 20. sajandi algul. *Serbia agressiivne poliitika *Austria-Ungari soov kontrollida Balkani slaavlasi *Türgi nõrgenemine (oli varem tasakaalustav jõud; Türgit kardeti) -seesmised konfliktid -1912 sõda (Serbia, Bulgaaria ja Makedooniaga) (Sultani riigist taheti teha vabariiki) (Bulgaaria sai territooriumi juurde ning Türgi jäi väiksemaks)
iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused. Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria). Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofüüsika, geofüüsika ja teisi teadusharusid.Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad. Keemia toetub paljudele füüsika harudele, sealhulgas kvantmehaanikale, termodünaamikale ja elektromagnetismile. Keemianähtused on siiski piisavalt mitmekesised ja keerukad, et lugeda keemiat füüsikast erinevaks teaduseks
Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650)
Tüdrukud tulevad igavuse peletamisega paremini toime. See omakorda mõjutab oluliselt õppimist. Kui lapsel hakkab igav, jätab ta õppimise pooleli ja segab kogu klassi, mille tulemusel nimetatakse teda käitumisprobleemidega lapseks. Liikumine stimuleerib poiste aju ja aitab kontrollida impulsiivset käitumist. Poistel on loogilis-matemaatiline võimekus enam arenenud kui tüdrukutel. Kuigi matemaatikat ja loodusteadusi õpib rohkem tüdrukuid kui poisse, on poisid siiski matemaatika- ja loodusteaduste õppimistulemuses tüdrukutest veidi ees, sest matemaatika, keemia ja füüsika nõuavad ruumilist ja abstraktset tunnetust . Ainetunnis käsitletav teema võib mõjutada õpetaja eelistust poiste ja tüdrukute suhtes. Leinhardt, Seewald ja Engel (1979) uurisid 33 erineva II klassi õpilase ja õpetaja vahelist suhtlust. Nad leidsid, et lugemises said tüdrukud kontakte ja õpetajapoolset juhendamist mõnevõrra rohkem kui poisid. Matemaatikas oli olukord vastupidine
Filosoofia ehk välismaailmaga seonduvate küsimuste ja mõtete loogiline seletamine aga see ei ole õpetus. Kõik algas sellest: 1) küsimusest, miks ja kuidas maailm loodi ja kuidas see tekkis Esimene vastus sellele küsimusele oli MÜÜT (narratiiv, jumalik põhjus) Teine vastus sellele küsimusele oli filosoofiline argumenteeritud tekst ning mõistuslik põhjus. Sellega kadus ära müüt, jumala ning narratiivi vorm. Filosoofia erinevad harud: (küsimuste alusel jagatud) 1) Ontoloogia - küsimus maailma kohta (näiteks: mis on maailm? millest sai maailm alguse? kõik mis puudutab maa-taeva-looduse-inimese terviklikkust) 2) Epistemoloogia - küsimus teadmisest (näiteks: kuidas me teame, et puud seisavad paigal? kuidas me saame seda väita? 3) Eetika - elu normid (näiteks: miks pole õigust inimest tappa?) 4) Metafüüsika - küsimus olemise olemusest (näiteks: mis on elumõte? kas jumal on olemas? mida ei saa k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
