roll igavese sõnumi edasiandjana ja tõlgendajana. Igasugune loomine on igavese sõnumi taasloomine. H. G. Gadameri (1900-2002) Tõde ja meetod (1960), Mis on kirjandus? (1981). Hermeneutika on eriline teadus, mis määrab ratsionaalse teaduse piirid. Ratsionaalne teaduslik uuring ei saa asendada vahetut kokkupuudet kunstiga. Hermeneutika kui vajadus ratsionaalset teadust piiritleda. Dilthey on salajane loodusteaduste kummardaja kuna ta rääkis meetodist, aga meetodit kasutab vaid loodusteadus. Humanitaarteadus uurib vaid ajaloolisi vorme. Hermeneutiline tõlgendamine tugineb ajaloolistele vormidele, valmis mõistetele, mis määravad ära esteetilise kogemuse. Bildung kasvatus, kogemine, arenemine, mõtlemine ehk isiku ajalooline kujunemine. Haridus on avanemine võõra vaatepunkti suhtes, selle mõistmine ja omandamine. Enesemääratlus võõra kogemuse abil ja kaudu on Bildung. Ajaloolise ja psühholoogilise teksti kujunemine. Sensus communis terve mõistus laias tähenduses.
Sestpeale sai temast ,,tormi ja tungi" (sakslaste liikumine isiku vaba arengut takistavate normide vastu) liikumise üks põhitugesid. Sellesse perioodi kuulusid esimesed silmapaistvad teosed: näidend ,,Götz von Berlichingen" ja romaan ,,Noore Wertheri kannatused". 1775 asus mees Weimari riigiteenistusse, temast sai valitsuse salanõunik ning talle anti aadlikutiitel. Goethe suureks sooviks oli teostada valgustuslikke reforme, ent teda kütkestas ka loodusteadus. Uut inspiratiooni kirjandusloomeks sai mees reisist Itaaliasse, mille mõjul valmisid luuletsükkel ,,Rooma eleegiad", näidendid, näiteks ,,Egmont". Romaan ,,Noore Wertheri kannatused" kujunes välja Goethe isiklike elamuste põimingust. Ta armus Lotesse, kes aga paraku oli kihlatud. Vahetult pärast seda oli autoril teinegi armulugu, mis kiiresti katkes. Goethe romaani teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et autor esitab jutustuse vähimategi liigdetailideta, viies
terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist tervik- lik kujutlus ehk visioon. Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest. Füüsika on maailma peegeldus visioonide ruumis (lühim füüsika definitsioon). Füüsika (kr. k. physike looduse uurimine) on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaal- suse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde).
terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist tervik- lik kujutlus ehk visioon. Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest. Füüsika on maailma peegeldus visioonide ruumis (lühim füüsika definitsioon). Füüsika (kr. k. physike looduse uurimine) on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaal- suse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde).
inimene jne. Müütide peategelasteks on sageli jumalad ja kangelased. 25. Filosoofia ja teadus: Antiikaja mõtlejate ega ka veel mitte uusaja mõtlejate juures ei saa tõmmata selget piiri teadlase ja filosoofi rollide ja tegevuste vahele. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk, 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku. 17.-18.sajandil hakkas kujunema eksperimenteeriv loodusteadus, aga see oli üsna tihedasti põimunud filosoofiliste aruteludega looduse kohta üldiselt, mh selle kohta, kuidas kõikvõimas Looja loodust juhib ja valitseb. Ladina keeles philosophia naturalis. Sir Isaac newtoni (1642-1727) mõtlemises olid teaduslik, filosoofiline ja religioosne ja esoteeriline arutelu tihedasti seotud. 26. Teadusfilosoofia - Kuidas määratleda teadust üldiselt? Mille poolest erinevad üksteisest reaal-,sotsiaal- ja humanitaarteadused?
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
R intensiivseim areng Pr m (Stendhal, Balzac, Flaubert), Ingl m (Dickens, Thackeray, õed Bronted) Vm (Tolstoi, Dostojevski) R põhizanriks on romaan. 19.saj lõpp ja 20.saj algus arenes R mitmes eri suund-> ei olnud enam ühtne kirjandusvool. Teadusliku meetodi rakendamine kirjteoses viis naturalismi (Zola), elustus filosoofiline romaan, tugeva in (n-ö tõelise in) otsingud muutusid helgemaks ning optimistlikumaks + suurem huvi psühholoogia vastu. Maailmavaade: positivism, mõistus, loodusteadus (täpsus). ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund tekkis 1830ndail Lääne-Euroopas. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist
püüab". Lisalehte kirjutades järgis Hurt põhiosas oma varasemat ajakirja programmi, seades eesmärgiks lugejate silmaringi avardamise, aga ka uue kirjaviisi propageerimise. Oma töö kallale asus Hurt suure innuga, püüdes valgustada teemasid, mis seni olid alles vähe lugejateni jõudnud. Et Hurt kirjutas lisalehte üksi, kasutamata teisi autoreid või tõlkeid, siis kujunes ka lisalehe temaatika Hurdale lähedastelt aladelt: ajalugu, rahvalooming, eesti keel, kirikulugu, kasvatus, loodusteadus. (Lisalehe temaatikat on põhjalikult analüüsinud Rudolf Põldmäe oma raamatus "Noor Jakob Hurt".) Kõige rohkem avaldas lisaleht artikleid ajaloo valdkonnast. Läbi 17 numbri jätkus Eesti ajaloo vanemat perioodi tutvustav "Mõni pilt isamaa sündinud asjust". Veel kirjutati rüütlitest keskajal, ristiusu ajaloost. Ulatuslik populaarteaduslik käsitlus pealkirjaga "Söögist ja joogist" selgitas toiduainete koostist, ainevahetust, toitumise füsioloogiat. Olulisel kohal olid lisalehes
Universum on kirjutatud matemaatika keeles Füüsikuna on mul äärmiselt hea meel sellise raamatu nagu „Matemaatika õhtuõpik” ilmumisest. Kahtlemata on ka „puhtal matemaatikal” omad võlud ja neistki võib raamatu huviline lugeja aimu saada, aga matemaatika tähtsus on palju laiem. See on keel, milles on kirja pandud kaasaegne loodusteadus, füüsika sealhulgas ja eriti. Pole imestada, et üks moodsa füüsika alusepanijatest – Sir Isaac Newton – oli ühtlasi 34 ka diferentsiaal- ja integraalarvutuse looja, viimaseta muutuksid Newtoni kuulsad seadused rakendusväärtuseta metafoorideks. Matemaatilised mudelid ja meetodid leiavad edukat rakendamist eluteadustes, nende kasutamisel omandavad aga ka sotsiaal- ja humanitaarteadused uue üldistus- ja ennustusjõu.
Nad otsustavad millele antud tegevusharu tähelepanu pöörab ning mida eirab või ignoreerib. Kuid vaatamata eelduste tähtsusele analüüsitakse ja uuritakse neid harva, seatakse kahtluse alla harva ja õigupoolest neid isegi väljendatakse harva..319 Juhtimise kui sotsiaalteaduse ühe haru jaoks on eeldused tegelikult palju tähtsamad, kui seda on paradigma loodusteaduses. Paradigma, see on valitsev üldteooria, ei avalda universumile mingit mõju. Loodusteadus tegeleb objektide käitumisega. Kuid sotsiaalteadus, nagu seda on juhtimiskunst, tegeleb inimeste ja iniminstitutsioonidega. Seetõttu kalduvad praktikud tegutsema ja käituma nii, nagu tegevusharu eeldused neile ette kirjutavad. Veelgi tähtsam on see, et loodusteaduse realiteedid, materiaalne universum ja selle seadused ei muutu(või muutuvad lõpmatult pika aja jooksul aja jooksul, mis on pikemad kui sajandid, aastakümnetest rääkimata)
Arvatakse ta olevat ka matemaatilise kar- tograafia looja. Universaalseid loodusseadusi avastati läbi hüpoteeside täpse püstitamise ja nende kindla kontrol- limise teel. Maailm näis olevat nagu mingi kindel mehaaniline masin, mis töötas kindlate seadus- pärasuste alusel. Galileo Galilei oli esimene, kes pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja ta tõlgendas matemaatiliselt oma katsetulemusi. See ongi oma olemuselt seletav loodusteadus. Galilei kasutas esimesena mõõteriistu nagu näiteks termomeetrit, baromeetrit, teleskoopi jm. Isaac Newton lõi klassikalise mehaanika põhiseadused, millest said uue maailmapildi üheks oluliseimaks osaks. Just uusaja esimesel poolel koguti väga palju andmeid Maa looduse kohta. Nende andmete süs- tematiseerimine nõudis üsna harituid looduse asjatundjaid. Paljudes teadusharudes ja paljudes paikades olid omad geeniused
Arvatakse ta olevat ka matemaatilise kar- tograafia looja. Universaalseid loodusseadusi avastati läbi hüpoteeside täpse püstitamise ja nende kindla kontrol- limise teel. Maailm näis olevat nagu mingi kindel mehaaniline masin, mis töötas kindlate seadus- pärasuste alusel. Galileo Galilei oli esimene, kes pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja ta tõlgendas matemaatiliselt oma katsetulemusi. See ongi oma olemuselt seletav loodusteadus. Galilei kasutas esimesena mõõteriistu nagu näiteks termomeetrit, baromeetrit, teleskoopi jm. Isaac Newton lõi klassikalise mehaanika põhiseadused, millest said uue maailmapildi üheks oluliseimaks osaks. Just uusaja esimesel poolel koguti väga palju andmeid Maa looduse kohta. Nende andmete süs- tematiseerimine nõudis üsna harituid looduse asjatundjaid. Paljudes teadusharudes ja paljudes paikades olid omad geeniused
Arvatakse ta olevat ka matemaatilise kar- tograafia looja. Universaalseid loodusseadusi avastati läbi hüpoteeside täpse püstitamise ja nende kindla kontrol- limise teel. Maailm näis olevat nagu mingi kindel mehaaniline masin, mis töötas kindlate seadus- pärasuste alusel. Galileo Galilei oli esimene, kes pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja ta tõlgendas matemaatiliselt oma katsetulemusi. See ongi oma olemuselt seletav loodusteadus. Galilei kasutas esimesena mõõteriistu nagu näiteks termomeetrit, baromeetrit, teleskoopi jm. Isaac Newton lõi klassikalise mehaanika põhiseadused, millest said uue maailmapildi üheks oluliseimaks osaks. 54 Just uusaja esimesel poolel koguti väga palju andmeid Maa looduse kohta. Nende andmete süs- tematiseerimine nõudis üsna harituid looduse asjatundjaid. Paljudes teadusharudes ja paljudes paikades olid omad geeniused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
