raista ressursse. Kuidas kontrollitakse teaduslikku hüpoteesi ? · Katsetega · Vaatlusega · Küsitlusega · Peab olema katsegrupp ehk eksperimentaalgrupp ja ka kontrollgrupp TEADUSLIK FAKT · Kui püstitatud hüpotees peab paika, saadakse uus teaduslik fakt · Kui analüüsi tulemused kinnitavad hüpoteesi, siis saame järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust. LOODUSTEADUS · Teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt seletada mitmeid loodusnähtusi. Ülesanne 2. · A. Eelnevate aastate jooksul tehtud uuringute tulemuste kogumine ja analüüs. · B.Vesi on tugevasti reostunud. · C. Puhta vee indikaatorid puuduvad jões. · D. Veeproovide võtmine ja analüüs. · E. Kas läbi Maardu linna voolav jõgi on reostunud. · E, A, C, D,B vastused
mäss, otsingud, üksindus, linn, tehnika, tööstused. Futurism, kubism, ekspressionism, sürrealism. Stiilide piirid puudusid, kõik oli kokku sulanud. Modernsim oli reaktsioon arenenud ühiskonnale. Katse kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud olukorda, korrastada purunenud maailma. Henri Bergson- Minevik, tulevik ja käesolev hetk elavad meis eluvooluna. Me ei tea midagi. On reaalne aeg, kus elab loodusteadus ja kogemuste aeg, mida kutsume eduks. Aeg voolab, me saame kõigest teada intuitiivselt. Modernistlik proosa: Inglise- James Joyce, Virginia Woolf, David Herbert Lawrence. USA- William Faulkner, Gertrude Stein, Ernest HemingwayFranzes Scott Fitzgerald. Saksa- Franz Kafka, Thomas Mann, Herman Hesse, Hugo von Hofmannstahl, Robert Musil, Alfred Döblin, Arthur Schnitzler. Prantsuse- Marcel Proust, Andre Gide. Itaalia- Italo Svevo. Hispaania- Miguel de Unamuno
Platon (427-347 eKr) Sokratese õpilane. Ateena aristokraat. 35 teost. Koopamüüt. Akadeemia (Akademos) Platoni rajatud kool. Sõnastas oma vaated dialoogides, milles kujtas Sokratest vaidlemas sofistidega. Kõigil asjadel ja nähtustel on oma täiuslikud olemuspõhjused e ideed. Olulisim hüve -idee. Õpetus riigist riik pidi põhinema hüvel, muutumatu ja täiuslik. Filosoofid riigi eesotsas. Hindas Spartat. Aristoteles (384.32 eKr) Platoni õpilane. Antiikaja mitmekülgseim õpetlane: loodusteadus, füüsika, ajalugu, loogika, riigikord, eetika, muusika, kirjandu, maailmakorraldus. Tegutses Ateenas. Lykeioni gümnaasium tema asutatud kool. Nimi lütseum tuleb sealt. Võttis eelkäijate teadmised süstematiseeritult kokku ja kujundas nende põhjal oma originaalsed seisukohad. Suur mõju. Vana-Kreeka kultuuripärandit tunti keskajal just tema tööde kaudu. Ei pidanud õigeks Platoni ideedeõpetust. Suhtus kriitiliselt.
SISSEJUHATUS Mis on füüsika ja tema aine? Füüsika on loodusteadus, mille eesmärgiks on füüsikalise (st materiaalse) maailma üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine Traditsiooniliselt loetakse füüsika uurimisvaldadeks Mehaanikat, Termodünaamikat, Elektrit ja magnetismi, Optikat, Aatomfüüsikat, Tuumafüüsikat, Osakeste füüsikat, Kondenseeritud aine füüsikat, Astrofüüsikat, Biofüüsika? Miks ei saa mustkunsti või okultismi teaduseks pidada? Teaduse aluseks on teaduslik meetod, mille olulisemad punktid on
Selline arusaam oli kooskõlas teadmise ideaaliga, mis pärines juba Platonilt ning Aristoteleselt, ja eeldas teaduselt rangelt universaalset ja paratamatut teadmist – teadmist, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on igalpool, igalajal ja kõikidel juhtudel just selline ega saa olla teistsugune. Tolleaegse üldise veendumuse kohaselt, mida jagas ka Kant, rahuldasid olemasolevatest teadustest neid tingimusi loogika, matemaatika ja uusaegne loodusteadus. Kuid loogika on puhtalt formaalne distsipliin, mis kirjeldab küll oma valkonna universaalseid ja paratamatuid suhteid, abstraheerub aga sellest, kas üldse leidub konkreetseid objekte, mis niisugustes suhetes asuksid. Seega peab Kant objektiivseks teadmiseks matemaatilist ja loodusteaduslikku teadmist. Uusaegne filosoofiline refleksioon selle üle, kas ja kuidas on võimalik nimetatud kriteeriumitele vastav teadmine, oli seni lähtunud küsimusest, millisest allikast võiks niisugune teadmine
Teiseks: ka loodusteadused sisaldavad sünteetilisi a priori lauseid. Kolmandaks: ka metafüüsika peaks sellistest lausetest koosnema, kuna ta tahab vahendada kogemuse üleseid tunnetusi. Seega seisame me "Puhta mõistuse kriitika" peaküsimuse ees: KUIDAS ON A PRIORI SÜNTEETILISED VÄITED VÖIMALIKUD? Kuna matemaatika, loodusteadused ja metafüüsika selliseid lauseid sisaldavad, siis tekib veel lisaküsimusi: Kuidas on puhas matemaatika võimalik? Kuidas on puhas loodusteadus võimalik? Kuidas on metafüüsika - kui ta soovib olla teadus - võimalik? Nendele küsimustele vastamine on Kanti arvates erilise teaduse ülesanne, mida ta nimetab Puhta mõistuse kriitikaks. Selleks, et mõista ülalpool toodud jaotust, olgu antud veel mõned mõistete seletused. - Transtsendentaalseks nimetab Kant "igasugust tunnetust. mis ei tegele mitte objektidega, vaid meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, sedavõrd kui see a priori on võimalik."
Empirism areneb edasi ka mterialismiks- ainuke tõeliselt eksisteeriv on meeleliselt kogetav ehk mateeria (hinge pole olemas, jumalat pole olemas, armastust ei ole olemas jne.). Empiristid toetuvad induktsioonile- üksikult üldisele. Empirism annab tõuke loodusteaduste arengule (meelelist maailma tuleb uurida, sest seal on tõde). Õigusteaduses hakatake rõhutama üksikisiku tähtsust. Valgustusaja filosoofid paistavad silma ka muude teadustega (matemaatika, füüsika, loodusteadus, diplomaatia, poliitika jne.). Peamiseks kirjanduslikuks saavutuseks saab entsüklopeedia. Kirjeldada kogu maailma läbi märksõnade kirjelduse. Esimene Prantsuse entsüklopeedia ilmub 1751-1772. Nimetus: entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Ilmub 28 köidet. Pani aluse prantsuse filosoof Denis Diderot. Kuulub peamiste valgustusfilosoofide juurde. Kui ilmub, siis selle vastu stub välja katoliku kirik ja riigivõimud. 2 esimest köidet
Teaduse abstraktsioonid ja üldistused meelitavad vaid kõrvalistele, ebaolulistele 7 radadele. ,, Objektiivses mõttes on tõesti kõikjal näha tulemusi, neid on külluses, kuid mitte mingeid otsustavaid tulemusi.''(Meos 2000) Inimene on isiksus, subjekt, mitte mingi uuritav tükk loodust.(Meos 2000) Ka loodusteaduste tõeline tähendus määratakse niisiis subjekti isiklike kogemuste kaudu; teadus kõige autentsemas vormis on uudishimu. Isegi loodusteadus lähtub sellest; ta omandab tähenduse vaid subjekti enese kaudu.(Saarinen 1985) Mitte mingi terviklik, abstraktne, üldine, teoreetiliselt kõike ühte mõõtkavasse asetav vaatepunkt ei ole võimalik, kui uurimise all on lõpliku tõe jaoks kõige tähtsam mina ise, subjekt, isiksus. Isiksus ei mahu mitte mingisse süsteemi. Kuid süsteemidesse eitavalt suhtuv filosoof ei või ju ise arendada süsteemi. Sellest ei tagane Kierkegaard
Sissejuhatus sotsioloogiasse: kordamine eksamiks 10. jaanuar 2010. a. 20:20 Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu rahandus, majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida. Sotsioloogia uurib sotsiaalseid nähtusi nagu inimeste reageerimine ühele või teisele...
interdistsiplinaarsed. Saussure ja strukturalism Keel, mis moodustab meie identiteedi milles me mõtleme on irratsionaalne keel. See polegi päris keel. Ferdinand de Saussure (1857-1913) Kogu ta elu oli seotud sisemiste sündmustega ja kõige oluliseme, mis ta elus juhtus, juhtus pärast ta surma. Ta oli väga vanast Sveitsi loodusteadlaste perekonnast. Alpinismi kui spordiala rajaja. Ta isa oli etümoloog(putukateadlane) Luis Frédéric (1829-1905) de Saussure. Kogu 19.sajandi loodusteadus oli evolutsiooniteooria alustel, kuid putukad sinna alla ei kuulunud (liblikate puhul on evolutsiooniteooria eriti kummaline ja pole Darwini seadustega seletatav nad muutuvad aina ilusamaks evotutsiooni käigus ja samas on nad nii mitmekesised nad ise värve ei näe. Hiljem tekkis arvamus, et liblikaid tuleks uurida pigem kui kristalle, mitte nagu putukaid). Saussure põhiteos ,,Üldkeeleteaduse kursus" avaldati
· Keskaegsest nominalismist alguse saanud · B.Russel: Ta on "suurtest filosoofidest õilsaim ja arengud leiavad siin oma lahenduse. armastatuim". · Mida sügavamalt Spinoza filosoofiasse sukeldub, · Parooliks kujuneb põhimõte: Filosoofia olgu seda üksildasemaks ta jääb. eelkõige loodusteadus. · Koht filosoofias · Humanism on moodsa loodusteaduse hälliks. · Mida enam ta mõistab, seda kaugemaks jäävad · Astronoomia temast aeg ja inimkond. · G.Galilei jaoks tegeleb teadus kvantitatiivsete, · Ta filosoofia tekitas plahvatuse isegi vabameelses arvuliselt määratletavate suhetega. Hollandis.
Charles Darwin, Charles Babbage. Hetkel õpib seal 11 815 tudengit, sealhulgas 1257 välismaalast, 1 590 akadeemilist töötajat. Õppeaastal 2009/10 oli õppemaks £ 3,290 ( 3 984). (TWUR 2010-11) Viimastel aastatel on umbes 50% 18-aastastest läinud ülikooli, mis on suur tõus võrreldes sellega, mis 20 aastat tagasi oli. Paljudel Suurbritannia ülikoolidel on suur valik erinevaid õppeaineid. Näiteks: teadus ja tehnika, loodusteadus, humanitaar- ja sotsiaalteadus, seadused, raamatupidamine ja isegi meditsiiniteadus. Avatud uste päevad on hea võimalus sisseastujatel näha ülikooli elu, kohtuda õpilastega ja esitada küsimusi. See aitab otsustades teha õiget valikut. 6.1. Rahastamine Kuigi ülikoolid saavad toetusrahasid omavalitsustelt, ei ole kõrgharidus Suurbritannias tasuta. Kuni aastani 1990 oli kõrgharidus Suurbritannias tasuta ning üliõpilased said isegi valitsuselt toetusrahasid
Morus. Prantsusmaal Michel de Montaigne. Humanistliku mõtte keskmes on inimene, sellele lisanduvad teemad on loodus, ajalugu, keel. Inimese harituse kraad kujuneb ühtlasi tema moraalse kvaliteedi mõõdupuuks. Renessanssi aegse Itaalia filosoofia on mõjutatud Platoni ja Plotinose taasavastamisest. Nende tundmise toob Itaaliasse kreeka õpetlane Plethon. Keskaegsest nominalismist alguse saanud arengud leiavad siin oma lahenduse. Parooliks kujuneb põhimõte: Filosoofia olgu eelkõige loodusteadus. Humanism on moodsa loodusteaduse hälliks. Filosoofia omandab ilmalikud jooned. 2. F. Baconi idolad Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon kujutis, viirastus, iidol). Ta leiab, et iidoleid on nelja liiki: 1) Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele.
liikumine ehk muutumine. Siia kuulub mehaaniline liikumine (asukoha muutus ruumis ja ajas), aga ka keemilised reaktsioonid, rakkude teke ja surm, elusorganismide evolutsioon, jne. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele, mis kehtivad alati ja igal pool. Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemia, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse. Tuleme veelkord tagasi inimese juurde. Mille poolest erineb elus inimene surnud inimesest? Ei toimu ainevahetust. Aga suremise kohta öeldakse ka, et "hing läks välja". Järelikult on hing seotud ainevahetusega ja energia muundamisega ühest liigist teise. Hing on olemas kõigil elusolendeil, aga teadvust ei ole. Teadvus on inimese
Meie teadmised kogu aeg laienevad. Wilhelm Dilthey: ütleb,et olemas on kahte tüüpi teadust: 1) loodusteadused tegelevad loodusega 2) vaimuteadused tegelevad kultuuri, vaimuga jne · teaduste klassifikatsioon on teadustest erinevad. · Loodusteadusemeetod on eksperiment, aga humanitaarteadus on hermeneutika. See on meetod, mille abil seletame seaduspärasusi kõikides vaimuga seotud valdkondades aru saada kirjandusest, inimesest, religioonist. · Loodusteadus tegeleb kontrollitavate, umbisikuliste asjadega. See, et vesi läheb keema 100 kraadi juures on ühekordne sündmus ja seda ei saa kontrollida. Vaimuaktides on tegemist unikaalsete sündmustega, mida võime seletada. Ntks kogu ajalugu on unikaalsete sündmuste jada. Ajalugu on lähedane loomulikule, inimesed,kes selles osalevad on ajaloo loojad, mitte mingisugused ohvrid. Ajalugu on kunst ja see on lugu. et aru saada ajaloost, tuleb aru saada tekstist. Hans-Georg Gadamer (1900-2002)
Esimene asi, püüad leida, selle, mida ta esimesena tahab muuta ning sellest kinni hakkata kohe. Tolerantsus, kõigepealt peab tegelema sellega, et suudate tolerantsuse saavutada. Haiguskäitumine Käitumuslik aspekt- milliseid tegevusi tehakse igapäev Keskondlik faktor- milline peab olema keskkond. Informeeritus- kas inimesed saavad adekvaatset ja arusaadavat infot. Tagajärgede vältimiseks tuleb tegeleda põhjustega. On vaja teaduslikku lähenemist. Loodusteadus ja sotsiaalteadused. Probleemid: Isiku tasand tervist märgatakse, kui seda neam ei ole. Märgatakse liiga hilja. Isikud tahvad kohe näha kasu. Käitumise tagajärg tuleb alles hiljem. Tervishoid Ühiskond- millised on prioriteedid. Haigustre ennetamine Primaarne preventsioon mida inimene saab ära hoida. Küüslauk, kiiver. Sekundaarne preventsioon haiguse varajane peatamaine. Haiguskäitumine ja haigerollikäitumine.
oluliselt meie omast. Juba kehade mõõtmed on hoopis erinevad. Mis meie jaoks on mikromaailm, on nende jaoks makromaailm, erinevad oleks ka näiteks kõrgete ja madalate temperatuuride mõisted, ultra- ja infrahelid, jms. Neil poleks sellist kiiruse mõistet kui meil, sest neil puudub liikumise trajektoor: segab soojusliikumine jne. jne. Füüsika definitsioone on mitmeid, kuid meie lähtume sellest, mis on kirjas Eesti koolifüüsika kontseptsioonis: füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Nagu teame, on mateeria põhivormideks aine ja väli. Millised on aga mittepõhivormid? Nendeks on kõik konkreetsed kehad või väljad: inimene, kivi, elektriväli, jne. Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli. Need on : 1. gravitatsiooniline (kõik kehad).................. suhteline tugevus 10-38; 2. elektromagnetiline (laetud kehad)..............
Elective Valikaine After school Klassivälised üritused Sports facilities Spordirajatised activities Basic school Põhikool Gymnasium Gümnaasium Private school Erakool Schooling Koolitus Science Loodusteadus Social studies Ühiskonnateadused Do research Uurimustööd tegema Attend the classes Tundides käima Effect of teaching Õpetamise mõju Nursery school Lasteaed Primary school Algkool Vocational school Kutsekool Subject Õppeaine Break Vahetund Term Veerand Ruler Joonlaud
Valgustusele oli omane uus humanism, millega seati esiplaanile inimene oma vajaduste ja kirgedega. Astuti välja kirikliku asketismi vastu. Võitlus kirikuga oli omane prantsusmaale.Suurim valgustaja on Voltaire, kelle poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, mille all ta mõtles valitsejate liitu filosoofidega. Ratsionalistm tähendas, et kõik siin maailmas sõltub terve mõistuse tahtest. Ka usk ja moraal tulenevad mõistusest. Sellele avaldas mõju loodusteadus, mis vätis, et kogu loodus on mõistuspäraselt korraldatud. Rahvahulki tuli valgustada, et muuta ühiskond paremaks. Viletsuse põhjust nähti teadmatuses ja ebausus. Valgustusaja sõmboliks peetakse suurt prantsuse entsüklopeediat, mis ilmus kõikide valgustusfilosoofide osalusel 28. Köitelisena. Eestis avaldus valgustus pärisorjuse kriitikana. Preestrid hakkasid kritiseerima pärisorjust ja arvasid, et see tuleks kaotada. 1) Ratsionalism 2) Valgustusideed
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saad...
19 Valgustusaeg Vastuhakk autoriteetidele Prantsuse valgustusfilosoofide idee seisnes selles, et üksikisik peab ise kõikidele küsimustele vastused leidma. Vastuhakk vanadele autoriteetidele pöördus ka kiriku, kuninga ja aadli võimu vastu. Ratsionalism Sarnaselt vanaaja humanistidele oli enamikul valgustusfilosoofidest vankumatu usk inimese mõistusesse. Valgustusidee Uus loodusteadus väitis, et loodus on mõistupäraselt korraldatud. Valgustusfilosoofid pidasid nüüd oma ülesandeks panna alus sellisele moraalile, religioonile ja eetikale, mis oleks vastavuses inimese muutumatu mõistusega. Sellest kasvaski välja valgustusidee. Valgustusidee iseloomulikuks mälestusmärgiks on suur entsüklopeedia. Kultuurioptimism Valgustusfilosoofid arvasid, et inimkond teeks kohe suuri edusamme, kui ainult avardataks mõistust ja teadmisi
Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduseseadusi ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde nn. füüsika keele abil. Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele, kuid millele on omased erilised tunnused: terminite ühetähenduslikkus, füüsikaliste lausete kirjutamine eriterminite abil, objektide või mõistete vaheliste suhete kajastamine. Selleks kasutatakse kindla tähendusega märkide süsteemi ja märkide kombineerimise reeglistikku. Füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika ei seleta, vaid kirjeldab loodust. Füüsikaline maailmapilt on maailma mudel, ettekujutus loodusest, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest.
Loodusteadus on võimalik, sest toetub aru aprioorsetele vormidele kategooriatele. Me saame mõtelda ainult vastavalt olemasolevaile kategooriaile. Seega on kategooriad samasugused teadmise eeldused nagu ruum ja aeg. Mõistus "... ei ammuta seadusi aprioorselt loodusest, vaid kirjutab need sellele ette." Metafüüsika ei ole aga Kanti järgi võimalik, kuna ta püüab uurida mis on asi iseeneses, mitte nähtumusi fenomene nii nagu teeb loodusteadus või matemaatika (i) Kant kritiseerib subjekti ehk hinge (ik self) metafüüsikat. On kahte liiki subjekti: empiiriline subjekt ja transtsen-dendaalne (kogemuse piirest väljapoole jääv) subjekt. Empiirilist subjekti me kogeme, transtsendenaalset mitte, kuid see peab eksisteerima, kuna see on vajalik meie kogemisvõime jaoks (analoogia: me ei näe vaadates oma silmi, kuid meil peab olema, millega näeme.) (ii) Kant kritiseerib eksistentsi-üldse metafüüsilist mõistet
Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo (K) 103 piko (p) 10-12 Füüsikast üldiselt Füüsika on oma uurimis objekti poolest loodusteadus, aga uurimis meetodite poolest täppisteadus. Füüsika uurib füüsikalisi nähtusi liikumine, magnetism, elekter jne. Füüsika ülesandeks on anda füüsikalistest nähtustest täpne kirjeldus ja seaduspärasused, millele need alluvad. Füüsika ülesandest tulenevad tema meetodid. 1. Vaatlus meetod, märgitakse üles kõik arv näited ilma nähtuse käiku mõjutamata ja tulemused esitatakse kas graafikutena või tabelitena. 2. Katse on nähtuse kuntslik
sündmusele B järgneb A, siis B on põhjus) Kanti meelest ei saa nii järeldada. Põhjuslikust pole olemas. Uuris: 1) mida ma võin teada? 2) Mida ma pean tegema? 3) Millele ma julgen loota? Kanti küsimused? 1) KUIDAS on võimalikud aprioorsed sünteetilised (predikaadis saab teada midagi uut) otsustused? 2) KUIDAS on võimalik puhas matemaatika? 3) KUIDAS on võimalik puhas loodusteadus? 4) KUIDAS on võimalik metafüüsika kui loomulik kalduvus? 5) KUIDAS on võimalik metafüüsika kui teadus? Ei kahelnud mates ja loodusteaduses, lihtsalt huvitas. Metafüüsikas ka ei kahelnud, lihtsalt ei rahuldunud kirjeldamisega. Filosoofias tähtis ainult üks küsimus: mis on inimene? 24. Kant puhta mõistuse antinoomiatest. Antinoomiad lähtuvad kosmoloogilistest ideedest. Kui ARU väljub tunnetuse raamidest, siis selgub, et on võimalik tõestada vastukäivaid teese. 1
nn. nebulaarhüpoteesi Maa ja taevakehade kujunemisest (arenguidee). ,,Puhta mõistuse kriitika" üldküsimus, nagu juba öeldud, on ,,Mida ma võin teada?". Spetsiifilisem küsimus ,,Puhta mõistuse kriitikas" on: ,,Kuidas on võimalikud aprioorsed sünteetilised otsustused?". Selles küsimuses seisneski Kanti jaoks puhta mõistuse põhiülesanne, mille lahendamiseks oli vaja vastata järgnevale neljale küsimusele: ,,Kuidas on võimalik puhas matemaatika?", ,,Kuidas on võimalik puhas loodusteadus?", ,,Kuidas on võimalik metafüüsika inimeste loomuliku kalduvusena?", ,,Kuidas on võimalik metafüüsika kui teadus?". Kant väitis: ,,Puhta mõistuse enda vältimatud probleemid on jumal, vabadus ja surematus." Oma metafüüsikas (teoreetilises filosoofias) seadis Kant eesmärgiks välja selgitada inimese loodustunnetuse aprioorsed, kogemusest sõltumatud tingimused. Teadmisi on Kanti järgi kahte liiki: a priori -- kogemusele eelnev teadmine, kogemusest sõltumatu;
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kun...
Pööras rohkem tähelepanu ajaloole ja indiviidi tähendusele ühiskonnas Varasemad tööd õhutasid struktuuri ja funktsiooni sotsiaalsetes suhetes Heitis briti sotisaalantropoloogidele ette mitteajaloolist perspektiivi ning indiviidi rolli alatähtsustamist ühiskonnas Dilemma: kus siis struktuur eksisteerib, kui mitte indiviidi tegemistes, uskumustes ja tajudes? 1950 kuulutas ta, et antropoloogia on humanitaar-, mitte loodusteadus Pidas antropoloogiat olemuselt tõlkeks viisi leidmine, kuidas oma mõtteid tõlkida teise kultuuri maailma, et seda mõista ning see tagasi tõlkida, et see teistele arusaadavaks teha Religioonist, Theories of Primitive Religion, 1965: o Vaidlustab olemasolevaid teooriad primitiivsete religioossete praktikate kohta uurijate seisukohad peegeldavad seda, kas nad ise on usklikud või mitte
Aristotelism oli vana, frigiidse mõtlemise sümboliks, see asendus platonismi uljusega. Platonismi sümboliks 1459 taasloodud Platoni akadeemia Firenzes (loodi Medicite toetusel). Aristotelismi keskuseks kujuneb Padua (see püüab end kohandada). Renessansi suurim teene on moodsate loodusteaduste aluste rajamine. Keskaegses nominalismis alguse saanud otsingud leiavad lahenduse. "Filosoofia olgu eelkõige loodusteadus!" Sünnib koos humanismiga, mis ongi moodsate loodusteaduste hälliks. Traditsioonilised küsimused asjade olemusest jäävad tahaplaanile, uuritakse arvulisi kvantitatiivseid suhteid. Muutus inimeste mõtteviisis. Juba Aquino puhul märgata positiivset külge, mis avaldus kunstis. GIOTTO (1267-1337): maal "Viimne kohtupäev" (1304), pildil ka tellija portree. Kõik figuurid seisaksid nagu kikivarvul, proportsioonid paigast ära (loodusega võrreldes suured)
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna
sajandi teisel poolel seoses spinni jõudmisega statistilisse füüsikasse (fermionide ja bosonite eristamine), tugeva ja nõrga vastastikmõju avastamisega ning algosakeste standardmudeli loomisega. 33.Mateeria põhivormid Aine,väli Vastasmõju liigid, jäävusseadused, põhiprintsiibid Gravitatsioon, elektromagnetiline, nõrk ja tugev vastastikmõju, Laengu, massi ja energia jäävus. Mateeria põhivormid ja vastastikmõju liigid Füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Aine on see, millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Et mõju saab avalduda ainult siis, kui on rohkem kui üks keha, siis kasutatakse mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine. Siia kuulub mehaaniline liikumine (asukoha muutus ruumis
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene...
Kogu keeleteadus oli võrdlev, ajalooline. Juurte otsimine Indiast hakkas 18. sajandil. Avastati, et maailmapilt tegi otsustava pöörde: Voltaire hakkas propageerima Hiina kultuuri. Avastati, et hiinlased on eurooplastest targemad. India oli eurooplaste jaoks siiski tähtsam. Leiti, etpalju kõrgemad kultuurid olid palju varem, kui antiikkultuur. Tekkis mõiste indo-euroopa keeled (germaani keeled). 19. saj. arenes loodusteaduste lipu all. Romantiline keeleteadus väitis, et keeleteadus on loodusteadus. Aga keeleteadused ei allunud rangetele reeglitele, seadustele, nagu alluvad loodusteadused. Hakati rakendama seadusi keeles: 1. Grimmi seadus: p f . Inglise keeles foot, hollandi k. voet, saksa k. Fu, rootsi k. Fat; sanskriti keeles pda, leedu keeles peda, ladina keeles ps. Miks mõnes keeles on P ja mõnes F ? Üks hüpotees on, et üks täht arenes teisest või teine, et mõnedes keeltes asendas täht p-kuju, mõnedes f-i. Ladina k. pater, saksa k. vater [fater].
Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Et mõju saab avalduda ainult siis kui on rohkem kui üks keha, siis kasutataksegi mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine. Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemias, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse. Katse on küsimus loodusele. Looduse vastusest arusaamiseks tuleb püstitada hüpotees ehk varasemale teadmisele tuginev oletus võimalikust looduse vastusest (katse tulemusest). Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud.
humanitaarteaduste alla. Loodusteadus Paisley (1990) väidab, et infoteaduse ajalooline areng on seotud loodusteadustega, sest mõned varased uuringud pärinevad loodusteadustest. Leitakse, et infoteadus on seotud loodusteadustega eelkõige infotehnoloogia, arvutite ja nendega seotud teooriate kasutamise tõttu. Sarasevic (1992) väidab, et infoteadus on lahutamatult seotud infotehnoloogiaga ning infoteadus sõltub IT võimalustest. Sellegipoolest pole keegi veenvalt tõestanud, et infoteadus on loodusteadus. Harmon (1990) on kirjutanud ühe vähestest artiklitest, mis arutleb raamatukogu ja infoteaduse seoseid loodusteadustega ja teadmustehnikaga. Tema definitsioon seob infoteadusega bioloogilised ja füüsikalised süsteemid. Ingwerseni arvates võiks ühendada infootsingu, infoesituse ja juhtimise elemendid infoteadusest ning tarkvara ja tehisintellekti arvutiteadusest üheks teadusalaks. Ta rõhutab, et eelduseks oon see, et tegeldakse oma valdkonnaga ja ei hakata tegema seda, mida teine
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
võtet juba kasutatud - nt Moliere. Balzac räägib, et inimtüübid jagunevad bioloogiliselt, paneb tüübistiku kirja. Pärast realsimi kese lange mujale ja siis neid tüüpe enam ei kujutata. Aga 19. sajandil püütakse neid tüüpe liigendada. Balzaci jaoks oligi teadus selline - tollane teadus vähemalt ühe kirjaniku jaoks oli see. 19. sajandil haritud inimese suhe teadusega toimuvaga vb oligi lähedasem, sest loodusteadus oligi tol ajal pigem kirjeldav ja määrav. Balzac tugineb sellelaadsel loodusteadusel. Balzaci teosed ei ole kõik võrdsel kunstilisel tasemel - kui kirjutad nii palju, siis kindlasti läheb midagi untsu. Balzacile oli realism olmekujutus. Kujutus selline, et liigutakse suuremalt väiksemale (nt "Isa Goriot's"). 1828 on tal esimene teos dateeritud, mis tal sinna "Inimlikku komöödiasse" on sisse läinud - tundub, et ta võttis seda kui koolikirjandit - meil on mõte,
Tänapäeva filosoofia mõjutab ka selle ajaloo uurimist, nt Platonit tõlgendatakse nüüd teisiti kui 50 a tagasi. II Filosoofia ja teadus Enne filosoofiat ja teadust seletati asju müütidega (kr mythos – lugu), mis olid tihedalt seotud usundiga ja selgitasid, kuidas on tekkinud maailm, inimene jne. Tegelasteks tihti jumalad ja kangelased. Antiikajal ja ka uusajal ei saa selgelt eristada teadlast filosoofist. 17.-18. saj hakkas kujunema eksperimenteeriv loodusteadus, mis oli veel tihedalt filosoofiaga põimunud. Ka Newtonil olid teaduslik, filosoofiline, religioosne ja esoteeriline arutelu tihedalt seotud. Selgelt hakati humanitaar- ja reaalteaduste vahel vahet tegema alles 19.saj. See, kas filosoofia on teadus, sõltub sellest, kuidas määratleda teadust, teooriat jne. Selle uurimisega tegeleb teadusfilosoofia. Teadusfilosoofia Kuidas määratleda teadust üldiselt? Mille poolest erinevad humanitaar-, reaal- ja
Luules saab elavaks ka keel ise. Heidegger toonitab, et eristust ei ole sõnas öeldu ja ütleva sõna vahel. Inimese eesmärk on ühineda loodusega, leida oma koht oleva tervikus. Loodus ja füüsiline reaalsus oli kreekalikus 16 mõttes aga kõike hõlmav protsess, ka inimesi ja jumalaid. Inimest ei eritletud, kui looduse vaatlejat, nagu uusaegne loodusteadus seda teeb. 8 & 9 10). Foucault, Michel 1990 Seksuaalsus ja üksindus Vikerkaar 3/ 63-67 Foucault, Michel 1996 1983 Eetika genealoogiast Vikerkaar 8–10/ 192-204 ja 92–99 (KÜSIMUS: Foucault’ huvi antiikeetika vastu. Foucault’ «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. ) MICHEL FOUCAULT (1926 - 1984) on samuti kontinentaalne filosoof, tuntud ühiskonna institutsionaalsuse kriitika poolest, võimu, iha, seksuaalsuse, identiteedi ja vaimuhaiguste uurimise poolest
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA......................................
viisil näha nende teaduste tulemusi osutavaina elava Jumala hingusele. On kontseptuaalselt väär otsida Piibli tekstidest aseainet tänapäevastele teaduslikele andmetele maailma kohta. Kui usuinimene loobub parimaid ja uusimaid loodusteaduslikke teooriaid uurimast ning nende 25 valgel oma Jumala-tunnetust üha taastõlgendamast, lastes liugu oma Antiigis elanud eelkäijate teadmistel, siis pole see üksnes kõlbmatu loodusteadus, see on ka kõlbmatu teoloogia. Kokkuvõtteks: Esiteks: religiooni ja teaduse seoste küsimust ei tohi püstitada vormis Jumal versus Darwin. Pigem tuleks küsida, mil viisil võiks nt evolutsiooniprotsess õpetada meile midagi uut Jumala kohta. Nõnda kasutasid ka Pühakirja tekstide autorid oma ajastu teaduslikke teadmisi Teiseks: teaduse ja religiooni konflikti- ja sõltumatusemudelid ei ole asjakohased viisid piibellike ning teaduslike ideede seose üle mõtlemiseks
Kui Malinowski lahkub, võtab RB sisuliselt üle Briti sotsiaalantropoloogia juhi koha Oxfordis. 'Peame mõistma kusagil toimuvat selle laiemas poliitilis-sotsiaalses strukturaalses süsteemis. RB mõjutab tohutut hulka uurijaid, kuid enim mõjutanud poliitantropolooge (Gluckman, Firth, Fortes, Evans-Pritchard jne) Funktsionalism vs strukturaalfuntsionalism - Ta ei uskunud funktsionalismi ega kuulunud Malinowskiga samasse koolkonda. Tema arvates sotsiaalantropoloogia loodusteadus ning loodusteaduses ei ole koolkondi. Ta ei nõustu Malinowski funktsiooni ideega, mis on liigselt seotud inimvajadustega. RB huvitub süstemaatilise distsipliini koherentsetest kontseptsioonidest, meetoditest, andmetest ja teooriast. (Samas Malinowski on olnud impulsiivne, juhuslikest teemadest huvituv, maailmas aktuaalsetele teemadele reageeriv ja pidevas diskussioonis oma tudengitega.) RB jaoks oluline Durkheimi sotsioloogia ja Spenceri evolutsionism.
3. Ennustamine. Uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine. 4. Mõjutamine. Protsesside mõjutamine ja kontrollimine lähtudes teaduslikust teadmisest eesmärgiga (mõnede) inimeste elu paremaks teha. Iga järgnev ülalmainitud teaduse eesmärkidest on keerulisem kui eelmised ja eeldab enamasti kõikide eelnevate eesmärkide täidetust. Kuigi mõnikord on võimalik näiteks protsessi käiku ette ennustada ka ilma, et me seda seletada suudaksime. Loodusteadus ja sotsiaalteadus Palju on räägitud sellest, et sotsiaalteadused erinevad mitmes olulises punktis loodusteadustest (nagu füüsika). Peamised erinevused on: - loodusteadlase uurimisobjekt (nt. aatom) pole teadlik sellest, et teda uuritakse; sotsiaalteadlase objekt (inimene) aga on ja võib seetõttu oma tegevust sihilikult muuta; - loodusteadlased uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt uurijast endast, sotsiaalteadlase objekt on aga
Mängivad rolli üksikud esteetikad. Filmi, arhitektuuri jne. Kunstnikuesteetika tema esteetiliste vaadete manifestatsioon (teatud laadi kunstnikuprogramm oma taotlused, soovid, kunasti loomise põhialused sõnastatud). Kunstnikuesteetika on üldfilosoofilistest harudest eemaldunud. Võib olla kirja pandud ka retsensioonina. Kunstnikuesteetikaid on väga palju · Esteetika kui filosoofia · Alates 20. sajand on esteetika ka kui loodusteadus ehk ei ole enam vaimuteaduste sfääri ainult kuuluv. Fehner aotas kaheks: madal esteetika ja ilu esteetika. Madala esteetika uurijad tegelevad katsete ja eksperimentidega. Uuritakse, mis toimub inimese ajus, kui ta näeb ilusaid asju. Ilu keskust iseenesest ei ole olemas. Aju keskus, mis aktiveerub on seotud hindamis,-otsustus,-tunnustusprotsessidega. Ilusaks peame asju, mis ei ole väga kompleksed. Esteetika ajalugu I Esiaeg
Plaaton - filosoof kes annab riigi mudelid Katedraali koolid ehk toomkoolid hakati andma ka õigus ja arstideaduse alast teadust Hakati rajama linna põhikoole Käsitööliste ja kaupmeeste pojad Ametikoolid ehk abakuse koolid Arvutamine ja raamatupidamine Õppetöö oli emakeeles Ülikoolid kujunevad välja Itaalias 10.saj juba arstide kool Bolonja ülikool 1119a. õigusteadus (juriste valmistati ette) Pariisis tekib ülikool 11. saj Oxford õpiti matemaatika ja loodusteadus 1632. Tartu ülikool Ülikooli struktuur: Magister - õpetaja Üliõpilased, koolipoisid õppetöö oli ladina keeles Juhtis Rektor Dekaan - ühe haridus suuna juht Triviiumis ehk alamastmes (esma kursusel) õpiti gramatikat, retoorikad ja dialektikat ehk arenguõpetust Tänapäeval dialektika on arenguõpetus Kuadrivjumis õpiti astronoomiat, arikmeetika, geomeetria ja muusika Loengud + dispuudid (arutlused ja vaidlused) Hipogrates, Dolomaios Usku tuleb seletada*
Kui sel- lega aga tegelevad teised, siis epistemoloogiliselt14 ei ole ajalugu omaette distsipliin. Pigem võib seda pidada bürokraatia või administratsiooni erilii- giks. Kas ajaloo teooria peab üldiseks olemiseks hõlmama inimkonda selle al- gusest lõpuni? Vastus on “ei”. Näiteks feodalismiteooria. . . Loone lubab selle juurde veel naasta. Võib ka küsida, kas loodusteadused on teadused, kuidas on lood sotsiaal- teadustega? Kui keegi ütleb, et teadus on just loodusteadus, siis on see pisut petlik. Siin defineeritakse, mitte ei uurita. Juhul, kui ajalugu on teadus, siis füüsika seda ei ole.15 Kui ajalugu ei uuri üldist ja ajaloolased seda siiski uurivad — kas seda peab keelama?16 2.2 Mõistmine Kui osa autoreid rääkisid, et ajalugu on seotud millega iganes, siis tekkisid ka teised, kes väitsid, et ajalugu on seotud mõistmisega. Droysen oli neist üks esimesi. Ta väitis, et võimalikud on kolm mõistmise viisi: 1. Jumal, 2
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
olema ka midagi kasulikku ja edukat. -) Ta heitis tolle subjektivismi kõrvale. * Inimene oli tema arvates loomade või taimedega võrreldav organism. -) Inimene hakkab mõtlema niipea kui tema elus juhtub midagi arusaamatut, hämmastavat, mis teda rahutuks teeb. * John Dewey leidis, et kui looduse valitsemisel on inimesel olnud suuri edusamme, siis eetilises valdkonnas on ta ikka veel lapsekingades. -) Kui loodusteadus hakkas arenema alles siis kui vabaneti kasutust metafüüsikast, siis eetika valdkonnas tuleks vabaneda absoluutsetest normidest ja usust ideaalsesse maailma. -) Uurimine peaks kohanduma konkreetsetele elusituatsioonidele. -) Filosoofia peaks hülgama filosoofide probleemid ning muutuma meetodiks, millega käsitelda "inimeste probleeme". * John Dewey ei olnud perfektsionist, ta ei uskunud täiuslikusesse. Ta nimetas oma filosoofiat "meliorismiks", s.t. usuks parandamisesse (melio=parem).
Fileo sofia on tarkuse armastus. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel. Osadele küsimustele ei anna ka filosoofia vastuseid, nt Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Eelmise aasta kursusel kirjutas üks tudeng essees: "Tänapäeval teab iga lasteaialaps, et teadus vastab kõigile eksistentsiaalsetele küsimustele." Kuid kas loodusteadus suudab vastata küsimustele, miks inimkond elab maa peal? Miks just mina näen nende silmadega ja mitte mõnede teistega? Kuidas trööstib loodusteadus lapsevanemat, kelle laps imikuna sureb? Kas loodusteadus vastab eelpooltoodud neljale suurele poliitikafilosoofilisele küsimusele? Kui ta suudaks, ning suudaks seda üheselt ja veenvalt, siis poleks ilmselt vajadust ei filosoofia ega religiooni järele... Mis vahe on poliitilisel teoorial ja poliitilisel filosoofial?
elusolenditele). Hinge olemasolu tähendab osalemist ainevahetuses omaette subjektina (tähendab hingamist siit ka nimetus). Hing on liigi-info. Seega on hing kui elujõud olemas ka loomadel. Vaim on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane vaid antud indiviidile. Vaimu olemasolust tuleneb indiviidi vajadus maailmapildi järele. Samas on maailmapilt inimvaimu osa. Vaim on indiviidi-info. Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika on põhivahend uue kollektiivse info saamiseks (indiviidide maailmapiltide ühisosa täiendamiseks)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
