b) Maailmas toimuv on jumala tahe, jumala otsene sekkumine. Ei püütagi müüte seletada. Filosoofiline maailmaseltus: a) Mõistusele tuginev maailmavaade. b) Maailma seletati läbi teadusharude ja otsiti algainet. 7) Kes olid järgmised isikud? Millega said nad tuntuks? Too üks näide nende tegevusest! Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane. Ta oli antiikaja üks mitmekülgsemaid õpetlasi (Valdas järgmisi valdkondi: loodusteadus, loogika, füüsika, loogika, ajalugu, riigikord, eetika, muusika jne.). Aleksander Suure õpetaja. Võttis kasutusele mõisted füüsika, loogika, botaanika, poliitika. Asutas kooli Lykeioni gümnaasiumi. Herodotos- Ajaloolane, kes kirjutas Kreeka - Pärsia sõdadest. Tema teos "Historia" sai ajalogu tähistavaks üldmõisteks. Ta pälvis omale austava nime "ajaloo isa". Kirjeldas erinevate rahvaste kombeid. Elas 5. saj eKr. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu
Veinijumala Dianysuse auks hakati korraldama teatrietendusi mis toimusid kaks korda aastas ja etendusteks olid komöödiad kus naerdi enamasti poliste valitsejate üle. Pandi alus teaduslikule maailmavaatele ehk filosoofiale. Sinna alla kuuluvad: matemaatika – Pythagoras Need on ka arstiteadus - Hippokrates tähtsamateks loodusteadus - teadussaavutuskek filosoofia - s Hakati pidama Olümpiamänge Olümpias. Olümpiamängudel said osaleda ainult vabad kodanikud, kus naisi ei lubatud isegi vaatama. Mis tegi Aleksander suurest silmapaistva valitseja? Tema valitsusajal püsis riik koos Kreeklased ise olid juhtpositsioonidel Mõisted ja aastaarvud
- 7 + 5 = 12 on aprioorne. See kehtib paratamatult ja väljavõttetult. - Aga, kas ta on ka analüütiline? - Kas mõiste 12 sisaldub kuidagi 5 ja 7-s. Ei. Sellised väited on sõltumatud kogemusest. - See maksab ka teiste puhta matemaatika lausete kohta. - Sama leiame loodusteadustes ja metafüüsikas. - Kuidas on a priori sünteetilised laused võimalikud? - Kuidas on puhas matemaatika võimalik? - Kuidas on puhas loodusteadus võimalik? - Kuidas on metafüüsika võimalik? - Selle selgitamine ongi "Puhta mõistuse kriitika" kui erilise teaduse ülesanne. Transtsendentaalne - Transtsendentaalseks nimetab I.Kant "igasugust tunnetust, mis ei tegele mitte objektidega, vaid meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, sedavõrd kui see a priori on võimalik." - Transtsendentaalne filosoofia on niisiis puhta mõistuse printsiipide süsteem. - NB
Essee Tallinn 2006 Immanuel Kant I. Kant sündis 1724 Saksamaal, Köningsbergis käsitööliste perekonnas. 1745 lõpetas Köningsbergi ülikooli, 1747 – 54 oli koduõpetaja, 1755 – 70 oli Köningsbergi ülikooli eradotsent ja 1770 – 96 porfessor, 1786 ja 1788 ka rektor. Kanti filosoofilises tegevuses eristatakse nn kriikaeelset (1770. a-teni) ja kriitikajärku. Kriitaeelsel järgul olid Kanti peamised huviobjektid loodusteadus ja natuurfilosoofia. Ta esitas hüpoteesi päikesesüsteemi tekkimise kohta („Allgemeine Naturgeschite und Theorie del Himmels“, 1775) ja tõestas, et tõusulaine hõõrdumise tagajärjel väheneb Maa pöörlemiskiirus. Neil uurimustel oli filosoofia seisukohalt oluline tähtsus, sest neis sisaldub looduse arenemise printsiip. Kriikajärgul lõi Kant tervikliku filosoofiasüsteemi nn kriitilise e transtsendentaalse idealismi. Selle esimeses osas käsitles ta tunnetuse piire,
vastastikmõjust. Reemo Voltri Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused Reemo Voltri Astronoomia Meteoroloogia Füüsika Keemia Bioloogia Geoloogia Matemaatika Reemo Enn Pärtel Voltri Mis on loodusteadus, sh füüsika? Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Mis on loodusseadus? Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu inimesest. Mis on füüsika seadus? Füüsika seadus on füüsikute kujutlus ehk mudel loodusseadusest? Reemo Voltri · Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud.
1. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. 2. Mis on mateeria põhivormid? Mateeria põhivormideks on aine ja väli. 3. Mis on mateeria? Kõike, mis maailmas reaalselt eksisteerib, mida me võime meeleorganite abil aistida 4. Mis on loodusnähtus? Igasugust mateeria muutumist nimetatakse loodusnähtuseks. 5. Mis vahe on vaatlusel ja katsel? .Vaatluse käigus uurija ainult jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. .Kui ta aga uuritava nähtuse ise esile kutsub või vahepeal tingimusi muudab, on tegemist katsega. 6. Millised on 3 reeglit füüsikaliste suuruste matemaatiliste tehete sooritamisel. 1. Liita või lahutada saab ainult samaliigilisi suurusi. 2.Füüsikaline suuruste korrutamisel või jagamisel saadakse uus...
Nähtus- kujutab endast alati millegi muutumist. Nt vesi auruks, startiv lennuk kogub kiirust Füüsika- loodusteadus, mis uurib täüisseaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Loodusnähtus- igasugune mateeria põhivormide muutumine. Vaatlus-käigus uuria ainut jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. Katse-kui uuritava nähtuse ise esile kutsub, või vahepeal tingimusi muudab. Mõõtmine- on toiming mille käigus tehakse kindlaks mõõdetakse suuruse ja teise, ühikuks valitud suuruse suhe.
sotsioloogia, ajalugu jm............. 3) Reaalteaduste hulka kuuluvad:matemaatika, füüsika, bioloogia.............. 4) Humanitaarteaduste hulka kuuluvad:psühholoogia, ajalugu, filosoofia ............ 3 2. Valige ainuke õige või kõige õigem vastusevariant. Tõmmake sellele ring ümber 2.1. Majandusteadus on: a) humanitaarteadus b) tehnikateadus c) täppisteadus d) sotsiaal - ehk ühiskonnateadus e) loodusteadus 4 2. Valige ainuke õige või kõige õigem vastusevariant. Tõmmake sellele ring ümber 2.1. Majandusteadus on: a) humanitaarteadus b) tehnikateadus c) täppisteadus d) sotsiaal - ehk ühiskonnateadus e) loodusteadus 5 2.2. Majandusteadus uurib majandustegevust ja selle korraldamist a) üksikindiviidi tasandil b) ettevõtte tasandil
teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on ligilähedaselt tõesed. Teooriad räägivad tegelikult olemasolevatest vaadeldavatest ja mittevaadeldavatest asjadest, omadustest, protsessidest ja sündmustest ning nad on põhijoontes tõesed, kuigi nad võivad teatud osas olla ekslikud. Realismi võib pidada tervemõistuslikuks arusaamaks teadusest. Realismis on nähtud loomulikku seletust, miks loodusteadus on edukas: miks loodusteaduslikud teooriad on praktikas hästi rakendatavad ning miks loodusteadustel õnnestub progresseeruda. Realistide arvates peaksid teaduslikul teoorial ideaalis olema järgmised omadused: · Teoreetilised väited mittevaadeldavate objektide kohta on kas tõesed või väärad. Nende tõesus või väärus sõltub sellest, kas kõnealused objektid eksisteerivad ja kas neil on omadused, mida teooria neile omistab.
Muusika: · Rütm- nt. ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes · Meloodia- laulu viis · Tempo- laulu kiirus · Dünaamika- helitugevus · Harmoonia- kooskõla o Suhtlemisvahend o Eneseväljendusvahend o Meelelahutus o Rituaalne suhtlemis keel Vana Maailm Inimkonna esimesed allikad kaugede aegade muusikast? -kalju ning muude joonistuste põhjal, arheoloogilised väljakaevamised. Muusika roll vanades kõrgkultuurides oli väga tähtis. Leviit- kutsenile muusik Hiina 5000 a vana Kammertoon- kindel helikõrgus(440Hz) 1oktavi a Igal dünastial oli oma kammertoon Pentatoonika- viieastmeline helirida Kong fu Zi- Hiin filosoof ja õpetlane Muusikainstrumendid: kinnon , flööt India 5000 a vana Levinumad usundid: budism , hinduism Veeda- ülistuslaul Raaga- kindlate reeglitega helilaad Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- diri...
,,Tormi ja tungi" aegadesse kuulusid silmapaistev näidend ,,Götz von Berlichingen" ja romaan ,,Noore Wertheri kannatused" 1775 aastal sai Goethe Weimari hertsogilt pakkumise asuda sealsesse riigiteenistusse ja temast sai Weimari valitsuse salanõunik ja talle anti aadlikutiitel. Sel ajal tegeles Goethe väga erinevate asjadega. Innustunult oli ta seotud ühiskondlike asjadega, sest tema sooviks oli teoks teha valgustuslikke reforme. Teda kütkestas loodusteadus ja ta pühendus botaanikale, bioloogiale, geoloogiale ja mineraloogiale. Uut inspiratsiooni sai ta Itaaliareisist. See mõjutas looma luuletsüklit ,,Rooma eleegiad". Sellest tulenevalt sai kirjutatud ka näidendid ,,Egmont" , Iphigeneia Taurises", Romaan ,,Noore Wertheri kannatused" oli kirjutatud Goethe isiklike elamuste põhjal, mil ta oli juurapraktikal 1772. aastal Wetzlari kohtu juures. Ta armus maakonnaametniku tütresse, kes oli aga kihlatud ja Goethe jäi naist taga igatsema
Füüsika areng ja teadlased Esitlus Christian Mõttus 10K5 Tutvustus Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20
Sokrates: Ateena filosoof (5.saj teine pool) , väidab, et sofistid petavad oma õpilasi, sest kinnitavad,et õpetavad voorust, kuid ei tea, mis on vooruslikkkus tegelikult. Erinedes sofistidest, ei võtnud ta oma õpetussõnade eest tasu. Arvas filosoofiat vaja minevat selleks, et mõista, mis on hüve. Selleks, et voorust mõista, tuleb meil teada, kui vähe me tegelikult sellest teame. Õpilane pidi ise mõistmiseni jõudma. Aristoteles antiikaja mitmekülgseim õpetlane: loodusteadus, füüsika, ajalugu, eetika, muusika, riigikord, kirjandus, maailma üldine korraldus. Asutas omaenda kooli: Lykeioni gümnaasiumi. Ta võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujundas neist enda originaalsed seisukohad. Nii oli tema õpetusel erakordselt suur mõju. `'Ideedel pole iseseisvat olemist'' 8. saj eKr ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused: · kasvas elanikkonna arvukus · tekkisid linnad · kerkis esile rikas ülemkiht
Ta soovis leida arktilist mereteed nendele maadele, kuhu sõitmiseks kulus muidu palju aega ja soovis lahendada ka magneti saladust. Meres triivivalt jääpangalt päästis ta inimese, kes oli seal ühe koera ja kelguga. Ta oli väga halvas seisundis.Tema käed ja jalad olid peaaegu külmunud ja tema keha oli vinsutustest väga kurnatud. 2. Miks tekkis Victoril huvi teaduse vastu ja kuidas ülikoolis temasse algul suhtuti, miks see muutus? Teda huvitas loodusteadus. Ta leidis noorena ühes võõrastemajas viibides ühe vana teadlase raamatu, milles räägiti tarkade kivist ja elueleksiirist ja see hakkas teda väga huvitama. Need teooriad olid juba ammu teadlaste poolt ümber lükatud ja kuna tema nendest asjadest ja vanadest teadlaste teooriatest väga huvitatud oli ei suhtutud ülikoolis temasse hästi. Professorid pidasid nende autorite teoseid mõttetuteks. Ülikoolis hakkas Victor üha enam huvituma keemiast
Renessanss: · Manufaktuuride teke, kaubanduse areng. · Hõbe ja kulda kooti kangasse mustriks. · Hakati losse ehitama, Itaalia esimesed palazzod. · Kõik pööratakse antiiki. · Inimese tähtsustamine. · Sünnikoht valdavalt Itaalia. · Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. · Muutus mood, määrati kes võis mida kanda. · Lauakombed. · Arenes loodusteadus, kunst, muusika, kirjandus. · Itaalias valitses Medici perekond. ( kunstitoetajad, õitseaeg) · Mitmekülgsed kunstnikud. · Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Vararenessanss: Arhitektuur: · Esimesed uued jooned sakraalarhitektuuris. · Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. · Iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. · Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid.
1.Mida uurib füüsika ? Füüsika on loodusteadus , mis uurib füüsikalise nähtusi ja kehade omadusi. 2. Mis on keha? Keha on mis tahes uuritav objekt N: vooluallikas, energiaallikas. 3. Mis on nähtus? Nähtus on igasugune muutus(protsess)looduses. N: Liikumine, soojenemine Sulamine. 4. Milleks kasutatakse füüsikalise suurusi? Füüsikaline suurus võetakse kasutusele füüsikalise nähtuse või keha omadusi täpseks iseloomustuseks. Iga füüsikaline suurus on mõõdetav. N: Kiirus aeg, jõud . 5. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikaline suurus võrdlemine tema ühikuga. 6. Mis on optika? Optika on füüsikaline osa, mis uurib valgusnähtusi. 7. Mis on valgusallikas? Valgusallikas on keha, mis kiirgab valgust. N: lamp. 8. Miks näeme kehi? Me näeme kehi valguse silma langemise sihitis. 9. Millal paistab keha valgena? Keha paistab valgena, kui enamus talle peale langevast valgusest peegeldub. 10.Millal paistab keha mustana? ...
arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist Õppekava- Õppekava on tähtis riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete nimekirja ning nende õpetamise sisu ja mahu igas klassis. Õppekavas peavad kindlasti saama rohkem tunde klassikalised õppeained nagu matemaatika, emakeel, kirjandus, võõrkeeled (ka ladina keel), loodusteadus, mida on läbi aegade koolis õpetatud ja mis on alati kuulunud ühe haritud inimese teadmiste pagasisse. Õppekava ei pea järgima moodi, vaid keskenduma püsiväärtustele. Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine-inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase
3. Ennustamine. Uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine. 4. Mõjutamine. Protsesside mõjutamine ja kontrollimine lähtudes teaduslikust teadmisest eesmärgiga (mõnede) inimeste elu paremaks teha. Iga järgnev ülalmainitud teaduse eesmärkidest on keerulisem kui eelmised ja eeldab enamasti kõikide eelnevate eesmärkide täidetust. Kuigi mõnikord on võimalik näiteks protsessi käiku ette ennustada ka ilma, et me seda seletada suudaksime. Loodusteadus ja sotsiaalteadus Palju on räägitud sellest, et sotsiaalteadused erinevad mitmes olulises punktis loodusteadustest (nagu füüsika). Peamised erinevused on: - loodusteadlase uurimisobjekt (nt. aatom) pole teadlik sellest, et teda uuritakse; sotsiaalteadlase objekt (inimene) aga on ja võib seetõttu oma tegevust sihilikult muuta; - loodusteadlased uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt uurijast endast,
agoraa- koosoleku ja turuplats. gümnaasium- meeste ja noorukite sportimiskoht, kuhu juurde kuuluvad pesemis- ja riietumisruum, tähtis hariduskeskus ja ka lihtsalt kogunemispaik. sümpoosium- kodused pidusöögi ja joomaorgia, ainult aritrokraatidele. 10. Minos- legendaarne Kreeta kuningas, Kreeta kultuur sai nime Minose järgi. Homeros- pime laulik, omistati talle kaks eepost (Ilias ja Odüsseia) Aristoteles- Platoni õpilane, füüsika, loodusteadus, loogika, kirjandus, muusika, ajalugu, riigikorraldus, moraal ja maailmakorra üldised põhimõtted, (mõte-inimene on riiklik elusolend). Platon- Sokratese tuntuim õpilane, suursuguse päritoluga, filosoof, pani teosed kirja dialoogidena, veendumus – voorus, ideede õpetus. Pythagoras- matemaatik, püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme, Pythagorase teoreem (idee – maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel)
Charles Darwin polnud mitte ainult tuntud teadlane, vaid ka armastav abikaasa ja erakordne isa. Charles Darwin (1809-1882) pärines inglise loodusteadlaste-arstide suguvõsast. Nõnda tundus loomulik, et ta asus õppima arsti- ja usuteadust. Ent loobus arstiteadusest pärast esimest kursust, sest ei talunud inimeste kannatusi tuimastuseta operatsioonidel (eeter võeti kasutusele 1846). Pealegi kartis Charles verd, ta ei võinud kuulda isegi seda sõna kuulda. Juba ülikooliajal köitis teda loodusteadus. Noor Darwin kogus ja uuris taimi ning mardikaid, samuti huvitas teda geoloogia. Tõeline loodusteadlane sai temast viis aastat kestnud (1831-1836) ümbermaailmareisil purjekal "Beagle". Kogutud materjale uurides jõudis Charles järeldusele, et taimede ja loomaliikide muutumise peamine tegur on looduslik valik. Põhjaliku ja ettevaatliku teadlasena avaldas ta oma evolutsiooniteooria aastal 1859, 20aastase teadustöö alusel. Isamesilane või abikaasa?
mõisteks, ehkki tal enam merevaiguga midagi tegemist ei ole. Ka mujal tehti kummalisi tähelepanekuid. Äikese-eelse ilmaga, kui õhk elektrist lausa pragises, tantsisid laevamastide otsas koroonalahendused ehk meremeeste keeles Elmo tuled. Juuksed pildusid kammides siniseid sädemeid, neid tuli sõrmeotstest, kui sõrmi tugevasti hõõruti ja nad praksusid kassikarvades. See kõik oli imelik, seletamatu ja jube. Ja sinnapaika ta jäeti. Alles 1600 aasta ringis, mil loodusteadus paljastelt oletustelt jälle vaatlustele üle läks, asus inglise arst William Gilbert seda looduse tavatut ilmingut uurima. Lähtunud merevaigust, avastas ta, et seda nähtust sai tekitada ka teistel ainetel. Ta kontrollis kõike, mis pihku puutus, ja andis neile aineile, mis hõõrumise järele külge tõmbama hakkasid, nimetuse elektrica. Sellega lõi ta aluse hilisemale lõplikule nimetusele elekter. Nüüdsest tegeles elektrica imepäraste omaduste uurimisega üha rohkem loodusteadlasi
vanad külad jäeti maha. Kujunevad välja maa ja kihelkonnad. Eliit, alamate maksustamine. Kaugkaubandus, meresõit. Sõled, käevõrud, kaelaehted, rinnakeed. Kivivarekalmed, maahauad, liivakäpad. Maeti põletatult ja laibana. 1200. Aasta paiku Eesti rahvaarv 120 000 – 180 000 inimest. Muinasaeg Keskaeg Uusaeg Lähiajalugu 3. Muinasaja uurmise allikad ja teadused: Arheoloogiline luure, arheoloogiline kaevamine, numismaatika, täppisteadus, loodusteadus. 4. Kiviajad kultuurid: Kunda kultuur, kammkeeramika, venekirves ehk nöörkeraamikakultuur; dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tööriistad, elatusalad, matmiskombed, osata tuua näiteid mis tõestaksid, et iga järnev vaadeldud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Mesoliitikum: Kunda kultuur, Pulli küla 9000 a eKr, Kunda 8000 a eKr. Kalastamine, küttimine, korilus. Hauapanustega laibamatus. Koer on kodustatud. Sisserännanud europiidid
häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumalik algupära - Muusikud arvati olevat jumalatega ühenduses Sumer (mesopotaamia) 4500 eKr Härjakujuline harf Lauto - šukar Topeltflööt - šem Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal (nimetatakse sageli muusika “leiutajaks”) ja pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides oli oluliseks signaalpilliks šofar ehk huulikuta sikusarv - Kuningas Saalomoni ajal Kujunesid kutselised muusikud - leviidid Vana-Egiptus 3000 eKr
kõrhariduse ministeeriumiga, mis otsustab rahadusega seotud küsimused, kiidab muudatused koolitusprogrammides ja kirjeldab edasist arengut riigi kõrgharidussüsteemis. 3 Paljudel maailma riigiülikoolidel on oma oluline iseseisvus rahanduskonnas, teaduslikudes üürides ning pedagoogilstes küsimustes. Era ülikoolid on sõltumatud riigist. Neid finantseerivad eraisikud. Paljud ülikoolid õpetavad mitte ainult niisugused distsipliinid nagu: loodusteadus, sporti- ja sotsiaalteadus, arhitektuur, meditssin, õigusteadus , aga veel ka oma tudengite elukorraldus, selles hulgas ka toitumine, raamatu müümine, panga teenindus, võimalus saada lisatöö vabal õpimesest ajal ning ka baarid ja diskod. Peale selle, ülikoolides on ramatukogud, spordikeskused, tudengide ühindused, arvutiklassid ja laborid. Paljudes ülikoolides on ka enda botaanikaaiad, astronoomilised observatooriumid, äriinkubatorid ja ülikooli kliinikud
s algul. Romantistlik mõttelaad. Grimmi seadus keeleteaduses = Hegeli dialektika filosoofias Grimmi seadus: juured on rahvuslus ja minevik. Folkloor, ajalugu jne. Saksa grammatikud Kreeka keel on seotud kreeklaste tarkusega. Tarkus ei tulene aja jooksul, vaid kahaneb. Tõde on juurtes, mitte otstes. India keel on metakeel. Tekkis võrdlev ajalooline keeleteadus (käsitlus). Kapotulism – keeled võrreldakse omavahel. Seda teha saab tänu sellele, et neil on ühine päritolu. Keeleteadus on loodusteadus (mitte vaimuteadus. Siis eristati nii). Vaimuteadus polegi t/s/eadus. Keeles nagu looduses on seadused. Seadused mis ei tunne erandeid(nt grav seadus). Üks esimesi, kuulsamaid seadusi formuleeritud 19 saj algul – Grimmi seadus. Esimesena F. Bopp, siis R. Rask. Jakob Grimm formuleeris sada parimal viisil. Kuidas muutuvad häälikud. Bh → ... Grimmi jt seadustes leiti erandeid (mitte nagu õhupall, mitte ei kuku maha vaid hõljub). Formuleeriti uus seadus, mis seletas pea kõiki erandeid.
INFOTEADUSE EKSAM KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus omab nii teoreetilist kui ka rakenduslikku komponenti. Olemus- Praktilise tegevuse teenistuses olev distsipliin. Definitsioonid- Vaatamata erinevustele rõhutatakse seda, et infoteadus on teadus informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ...
uskuda/mitte uskuda – kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika KÕIK UUS AVALDUS MUUSIKAS JUST ILMALIKES ŽANRITES Juurdus mõiste “humanism” – väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust) Kunsti kriteeriumi kindamiseks sai mõiste “ilus” Hüppeliselt arenes loodusteadus 15-16 saj vahetusel leiutati nooditrükitehnika – Petrucci (leiutaja) Kujuneb uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekst intervallidest Hääled hakkabad üksteist jäljendama – tekib imitatsiooniline polüfoonia (üksteise jäljendamine) Senisest enam on muusika seotud tekstiga (enne tuli rütm tekstist lähtuvalt, nüüd veelgi enam seotud) Teksti rütmist ja vormist lähtuvad ka muusika rütm ja vorm
,,Leviathan"(1651) võimu tsentraliseeritud käsitusest ja keskendus suveräänsusele. Sellise lähenemise järgi eksisteerib poliitiline kooskond (maa/ühiskond) ning seda kehastab riik. Riik juhib kooskonda võimu abil. Modernismi üks keskne idee on võim vs vaim. Modernism eeldas võimu ja tõe vastuolu: "Tõde on vaba vaimu auhind" ... "nende privileeg, kellel on õnnestunud end vabastada" (modernistlik vaim uskus, et teab tõde ja on seeläbi vaba). 19. sajandil kujunes välja tõereziim: loodusteadus (kehtib siiani). Iga tõereziim väljendab ühiskonnas domineerivat repressioonitüüpi. Tõde on otseselt seotud võimuga."Tõetahe" võrdub Nietzsche võimutahtega. Nüüdisühiskonnas on "tõereziim" peamine diskursuse kontrolliprotseduur. (Palmaru, K. I) Max Weberil oli 3 võimutüüpi. Traditsiooniline võim põhineb tavauskumusel alati kehtinud traditsioonide puutumatusse. Suhe valitseja ja administratsiooni vahel. Karismaatiline võim
.......................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 2 Sissejuhatus füüsikasse Mis on füüsika? Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes. See on täppisteadus, mille nii füüsikalised katsed kui ka teooria rajanevad matemaatikal. Füüsika jaguneb harudeks: mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga,
batsill - pisik ürgmets beebi - imik, titt duett - kaks lauljat, esinejat; kähehäälne laul belletristika - ilukirjandus duss - kümblusseade bensiin - kütteaine besee - vahustatud munavalgest õhuline koo- E biblioteek - raamatukogu efektne - mõjuv, muljet avaldav bioloogia loodusteadus eksponaat - näitusele väljapandud ese biskviit küpsis, kerge kook või tort boa - madu; karusnahk- või sulgkrae emotikon - arvuti märkidest koostatud piltmärk bojaar Vene kõrgaadlik emotsioonide väljendamiseks elektronpostis brikett - pressitud turvas, süsi vm emotsioon - tunne bukett - kimp; maitse ja lõhna kompleks entsüklopeedia - teatmeteos
Võimas loovuse stiimul oli kreeka kasvatuse agonaalne iseloom. Agon(kreeka keeles 'võistlus') toimis igas eluvaldkonnas: sportlikes mängudes(tähtsaimad olid olümpiamängud), luule- ja muusikavõistlustel. Hinnatud olid ka iludusvõistlused. Kogu kultuur rõhutas inimest, tema võimekust, ilu ja hingesuurust. Foto 1. Olümpiamängud Kreeklasi eristav tunnus oli nende lõputu uudishimu- neid huvitas loodusteadus, eetika, ajalugu, geograafia, filosoofia ja matemaatika. Selle tulemusena märkisid kreeklased maha peaaegu kõik suured teaduslikud ülesanded ning võtsid kasutusele õiged teaduslikud meetodid. Kreeklased on teaduste rajamisel teinud ära väga suure töö, et me saame sellele toetuda veel tänapäevalgi. Nad on nii ühe kui ka teise teaduse vundamendi rajajad, vahel isegi mingi teadusala terve esimese korruse või hoone tiiva loojad. Matemaatikas Pythagorasest
1. Psühholoogilises eksperimendis on nendeks muutujateks, millega eksperimentaator hüpoteesi kontrollimiseks sihipäraselt manipuleerib (a) vahemuutujad (b) sõltuvad muutujad (c) varjatud muutujad (d) sõltumatud muutujad 2. Teaduslik psühholoogia on oma põhisisult ja meetodite eripäralt (a) humanitaarteadus (b) loodusteadus (c) kombinatsioon täppis- ja kliinilistest teadustest (d) kombinatsioon sotsiaal-, loodus- ja humanitaarteadustest 3. Juristid saavad kõige rohkem usaldusväärseid andmeid ja teadmisi psühholoogia osas (a) Gestaltteraapiast (b) frenoloogiast füsiognoomiast (c) psühhofüsioloogiast ja kognitiivpsühholoogiast (d) psühhoanalüüsist ja humanistlikust psühholoogiast 4
hapnikku lõhkeainete valmistamisel. (ENE 3) Hapniku avastamine Hapniku avastamist takistasid tema iseloomulikud omadused : värvuseta, lõhnata ja maitseta gaas. Selle gaasi avastasid üksteisest sõltumatult mitu teadlast : Priestley, Scheele, Rutherford ja Drebel. Priestley oli hariduselt ja ametilt vaimulik. Kuna ta pooldas usuvabadust, siis pidi ta elatist teenima õpetajana. Ta oskas hästi prantsuse, itaalia, araabia ja süüria keelt, meelisharrastuseks oli aga loodusteadus. Tema esimeseks suuremaks avastuseks oli õlle käärimisel eralduv süsihappegaas. 1774. aasta augustikuus tegi ta katse, kus ta läbi suurendusklaasi juhtis päikesevalgust elavhõbeoksiidile. Viimane lagunes soojuse mõjul elavhõbedaks ja hapnikuks. Priestley seda ei teadnud, aga ta otsustas uurida tekkinud gaasi omadusi. Need hämmastasid teda : selles gaasis põles küünal heledamalt kui tavalises õhus,
ning ideoloogiad. Hobbes elas ajal, mil mida märgisatsid kodusõda ja veretööd. Ta sündimise ajal ähvardasid Inglismaad Hispaania laevastikumaardla, senise maailma kõige võimsam sõjamasin. 17.sajandi keskpaiku olid Euroopat kohutavad reformijärgsed ususõjad: 1562-1598 Prantsusmaal, 1642-1646.a Inglismaal ja Kolmekümneaastane sõda 1618-1648.a Kesk- Euroopas. Teiseks avaldasid muljet need tohutud edusammud, mida kõike olid teinud matemaatilisi meetodeid kasutav empiiriline loodusteadus. Need olid kogemused, mis olid aluseks Thomas Hobbes'i mehhanistlikule süsteemile. (1) Thomas Hobbes'i kohta on üsna palju allikaid, nii Internetis kui raamatutes, kuid tunduvalt rohkem on seda liikvel inglise keelsena. Samuti on mitmed tänapäeva ühiskonnategelased ja arvamusliidrid kasutanud oma tööde ilmestamiseks mõtteid Hobbes'ilt ning võrrelnud tänapäeva ühiskonda tema väljapakutud mudeliga.
Ja see ongi filosoofia ajaloo puhul peamine – mitte pelgalt meelde jätta, mida keegi kunagi on ütelnud, vaid mõtelda koos inimmõtte suurkujudega iseenda kaasaja aktuaalsete probleemide üle. Et ja kuidas see võimalik on, võibki demonstreerida osutatud tekst. Lihtsustades võiks ütelda, et Popperi filosofeerimist ajendasid kaks revolutsiooni, mida inimkond kahekümnenda sajandi esimesel poolel läbi elas. Esimeseks neist oli revolutsioon loodusteadustes. 19. sajandi lõpus paistis, et loodusteadus, millele oli aluse rajanud Newtoni füüsika, on enam-vähem lõplikult valmis. Veel mõni üksik fundamentaalset tähendust omav probleem ootas lahendamist, aga teaduse aluspõhimõtted paistsid olevat lõplikult kindlakstehtud. Kahekümnenda sajandi alguskümnenditel selgus, et see arvamus oli läbinisti ekslik. Paari aastakümne vältel töötati välja uued loodusteaduslikud teooriad, mis sundisid kogu senist loodusteaduslikku teadmist ümber hindama
sireenide kooskõla Jakob Ludwig Cal Grimm "Deutsche Grammatik"- indoeuroopa keelte tegelikult 1854 "Deutsches Wörterbuch" - Saksa sõnaraamat andis uue sõnaraamatu standardi, saksa sõnad indoeuroopa ja germaani paralleelidega Grimmi eeskuju hakkasid järgima teised institutsioonid, nt rootsi akadeemia Grimmi seadus (1822) Muutused keeles ja keelevahelised vastavused alluvad kindlatele reeglitele. Olid nii tähtsad, et nimetati seadusteks. "Keeleteadus on loodusteadus. " P -> F Lääne-indoeuroopa keeltes (inglise, hollandi, saksa, gooti, islandi, fääri, taani, rootsi, norra) on alati F kui teistes (kreeka, ladina, sanskrit, leedu jne) on P. Ja need pole erandid Soomeugri keelkond Need eelnevad ideed ei olnud vaid sakslaste ja indoeurooplaste valdkonnas Samuel Gyarmathi kuulus ungari keeleteadlane, kes 16 aastat enne kui Bopp püüdis tõestada, et soome ja ungari keel on omavahel sugulased
pahatahtlik Ta ei ole). Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab millegi suutlikkust muuta olukorda. Energia on keha või jõu võime teha tööd. Kui see võime on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes, siis on tegemist kineetilise energiaga Ek. Kui see võime on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes, siis räägitakse potentsiaalsest energiast Ep. Füüsika (kr. k. physike looduse uurimine) on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde).
rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole). Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab millegi suutlikkust muuta olukorda. Energia on keha või jõu võime teha tööd. Kui see võime on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes, siis on tegemist kineetilise energiaga Ek. Kui see võime on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes, siis räägitakse potentsiaalsest energiast Ep. Füüsika (kr. k. physike – looduse uurimine) on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde).
EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM · Nimeta Eesti haridussüsteemi korraldamise põhimõtted (EV haridusseaduse alusel) Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridussüsteem koosneb alasüsteemidest: · Haridusest- mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel · Haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest · Haridusküsimused on keerukaimad ja raskemad küsimused, mis igal riigil tuleb lahendada. Miks? Haridusküsimused puudutavad väga suurt osa kogu elanikkonnast. Haridus tegevus tuleb pikaks ajaks ette planeerida, lähtuvalt vaatest tuleviku ühiskonda (milline oleks vajalik ettevalmistus inimesele, kes tuleks toime tuleviku ühiskonnas). Kuna haridusküsimused puudutavad väga suurt osa ...
aastal. Selle alusel moodustas keskkool ühtluskooli teise järgu, tema ülesandeks oli haritud kodanike kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934. aastani oli keskkool viieklassiline ning koosnes alam- ning ülemastmest (2+3 klassi). Koolide jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ning sotsiaalharudesse. Keskkooli kohustuslikeks õppeaineteks olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine, võimlemine. Kaua aega puudusid keskkoolides eksamid. Õpilased viidi ühest klassist teise ja anti ka lõputunnistused pedagoogikanõukogu otsussega ,,üldise õppetöö edu ja vaimse arengu põhjal"
....................................................................... 27 5.1.6 Jada- ja rööpühendus...................................................................................................27 5.1.7 Magnetism.....................................................................................................................27 1.1. Füüsika * Füüsika teadus, mis uurib füüsilisi nähtusi ja füüsikaliste kehade omadusi. -) Füüsika on loodusteadus. LOODUSTEADUS Füüsika Keemia Geograadia Bioloogia Matemaatika ...... 1. Füüsikaline keha ja füüsikalised nähtused. * Füüsikaliseks nähtuseks nimetatakse kõiki looduses toimuvaid muutusi. -) Füüsikaliste nähtuste hulka kuuluvad: soojuslikud nähtused, elektrilised nähtused, valgus nähtused ja mehaanilised nähtused. * Füüsikaliseks kehaks nimetatakse kõiki meid ümbritsevaid esemeid.
pärinevat teaduslikkuse ideaali, s.t. on rangelt universaalne ja paratamatu teadmine teadmine, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on igalpool, igalajal ja kõikidel juhtudel just nii ja ei saa olla teisiti. Pidades silmas seda, et sellisele teadmisele pretendeerisid erinevad teadused, sai Kant oma lähteküsimust konkretiseerida kolmeks küsimuseks: Kuidas on võimalik matemaatika? Kuidas on võimalik loodusteadus? Kuidas on võimalik metafüüsika (filosoofia) kui teadus? ant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses" (saksa keeles Ding an sich), kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks" (Ding für uns). Tunnetada saabki ainult nähtumusi nagu nad meile meie meeleorganite läbi on antud, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Näiteks
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks
4. inimese (vaimset) orjapõlve (s.o. vabaduse puudumist ehk afektide võimu); 5. mõistuse võimu ehk inimlikku vabadust. 6 Spinoza peab filosoofia põhieesmärgiks välislooduse üle võimu saavutamist ja inimloomuse täiuslikumaks ja paremaks muutmist. Arendades oma eelkäijate progressiivseid ideid, täiendab Spinoza neid õpetusega vabadusest. See õpetus lähtub ühelt poolt sellest, et loodusteadus on kindlalt konstateerinud determinismi olemasolu, ja näitab teisest küljest, kuidas paratamatuse raames ja paratamatusega kooskõlas on võimalik inimese vabadus. Vabaduse probleemi lahendamise lähtekohaks on Spinoza õpetus loodusest (2: 160). Kaas- ja lähem järelaeg pidas Spinoza filosoofiat põhiliselt mitteõigeks, isegi ketserlikuks ja kardetavaks nii kristlasele kui ka juudile. Alles ümmarguselt sada aastat
Jumala tunnistamiseks peituvad eelkõige isiklikus kogemuses. James pidas tähtsaks ka seda, et religioon ei satuks vastuollu teadusega. Kuid praegusel juhul seda ohtu ei ole, sest teadus räägib sellest, mis on, mitte sellest, mida ei ole – järelikult ei saa viidata teadusele, otsimaks tõestusi, et nähtamatut maailma ei ole. Küll arvas ta, et reaalne maailm on tunduvalt keerulisem, kui seda oletab ja peab võimalikuks loodusteadus. Pragmatismil ei ole niisiis eelarvamusi mütoloogia suhtes. Kui selgub, et seesugused uskumused on elu jaoks väärtuslikud, siis pragmatismi seisukohalt on nad tõesed. Ainuke tõe kriteerium pragmatismi jaoks on ju see, kuivõrd hästi uskumus n-ö töötab. Niisiis, kui usk Jumalasse vastab sellele nõudele, siis pole pragmatismil mingit alust eitada Jumala olemasolu: “Pragmatismi seisukohalt on Jumala hüpotees tõene, kui ta pakub kõige laiemas
Tähelepandava õhinaga luges ta Ed. Vilde romaani ,,Külmale maale", mis jättis tasse sügava elamuse, A. Kitzbergi näidendeid ja külajutte ning ,,Kalevipoega", mille ta tõstis endale reaalkooli IV klassis. Maailmakirjandusest oli ta vangistatud Cervantese ,,Don Quijote'st" ja Rabelais ,,Gargantua'st". Suure huviga luges Luts ka Dickensi, Kiplingi, Maupassant'i ja Hamsuni teoseid, kuivõrd need olid talle kättesaadavad saksa- ja venekeelses tõlkes. Kirjandus, keeled, ajalugu, loodusteadus - need olid reaalkoolis Lutsu lemmikained, milles ta osutas kõigis klassides häid teadmisi. Kuid matemaatikas, eriti algebras, ei tahtnud ta vedu võtta. Neljanda klassi lõpetamisel määrati talle eksam algebras, mille õiendamine sügisel ebaõnnestus. Härra Rastorgujevi eestkostel sai ta reaalkooli neljanda klassi lõputunnistuse. Nii lahkus 1902. a. sügisel Luts lõplikult koolist ja hakkas eratundidel ladina keelt tuupima, et pääseda apteekriametisse. Loomingu algusaastad
Kosmoloogia Kosmoloogia Kosmoloogia on teadus meid ümbritsevast maailmast. Nimetus "kosmoloogia" pärineb VanaKreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõnasõnalt võetuna tähendab "kosmos" korda, vastandudes "kaosele", st. korra puudumisele. Maailm, milles elame, peab olema füüsikaliselt võimalik see on kaasaegse kosmoloogia ainus kriteerium. "Milline kurb vaatepilt! Kui palju piinu ja rumalust, kui need maailmad tõesti on asustatud, ja kui palju asjatult raisatud ruumi, kui nad peaksid olema asustamata!" Thomas Carlyle Primitiivne kosmoloogia Üldistab inimese vahetu taju abil saadud kujutlust. Lame, silmapiiriga lõppev maapind, mida ülalt katab kuplikujuline taevas. PLATON ARISTOTELES Platon Platon (427347 e.m.a) Oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias to...
lugemiskoolide tasemel. Kihelkonnakoolide asutamise perioodil ei nõutud sisseastumise eeltingimusena külakooli lõpetamist, vaid taibukust ja lugemisoskust. Sajandi keskel töötas Lõuna-Eestis 18 kihelkonnakooli, Põhja-Eestis ainult üks- Simunas. Teise astme rahvakooli osatähtsus kasvas koos majanduselu edenemisega. 19. sajandi keskel täienes kihelkonnakoolide õppeplaan mitme uue õppeaine võrra. Paranes emakeele ja matemaatika õpetamistase. Juurde tulid ajalugu, geograafia, loodusteadus koos füüsikaga. Geograafia ja ajalugu olid veel tihedasti seotud usuõpetusega. 19.sajandi esimsel poolel töötasid kihelkonnakoolid põhiliselt Lõuna-Eestis. Kapitalistlike suhete sissetungi tõttu 1870. aastate algul uute kihelkonnakoolide asutamine. Juba 1871. aastal avati Virumaal Viru-Nigula lähedal peamiselt koolmeistrite ettevalmistamiseks Pikaristi kihelkonnakool.. 1873. aastal asutati samasugused koolid Väike- Maarjas ja koerus ning 1874
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga pii...
meetod on: formaalne loogika. Üldistame, pidades seilmas formaalset üldist iseloomustust. On nagu kaks formaalset eesmärgi määratlust. Uurimuse eesmärgiks on üldine seaduspärasus; saab taandada erinevatel viisidel; lõpuks saadakse mingi seos: Kõik A-d on B. Või on selle uurimistöö eesmärgiks fikseerida üksikjuhtumeid: See A on B. Meetodid on erinevad; aga eesmärk on sama. Eriteadused jagunevad ratsionaalsed ja kogemus teadmised. Ajalugu uurib ajalooteadusi; loodusteadus loodusteadusi. Mis on nende eripärad? Eripära on meetod; mitte objekt. Meetodi järgi on loodusteadused nomoteetilised – seaduslikud; ajalooteadused on idiograafilised - . Windelband ja filosoofia uues tähenduses teevad, et need uurimised pole miski, mida välja mõeldakse, vaid need leiavad aset eriteadustes. Eriteadused ei pruugi seda endale teadvustada. Filosoof uurib seda, mida teadlane teeb ja toob välja üldiseid eeldusi, millel konkreetne teadus baseerub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
