............................................................... 8 7. Inimmõjud ..............................................................................................................................9 ..................................................................................................................................................9 7.1 Hinnang piirkonn a loodus-ja maastikuväärtustele...............................................................9 7.2 Loodusressursid ja nende kasutuspotensiaal.......................................................................10 8. Kultuur..................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................... 12 2 Sissejuhatus
Inimkond on läbinud pika arengutee, et jõuda siia, kus me praegu oleme. Meie ühiskond on kõrgelt arenenud ning inimeste elu muutub järjest mugavamaks. On aga ka oluline, et ei unustataks oma järglasi, kes ilmselt soovivad samuti autoga sõita ning muid meile igapäevaseid hüvesid nautida. Selleks on vajalik jätkusuutlik ühiskond, mis arvestaks ka tulevikuga. Inimkond on teinud palju, et enda elu paremaks muuta ning nüüd, mil paljud loodusressursid on hakanud kahanema, on viimane aeg mõelda säästlikumale tootmisele ning rohelisele eluviisile, et mugav elu otsa ei lõppeks. Kõik meie teod on seotud meie väärtushinnangutega. Kui majandusmees ja loodusteadlane mitte ühtegi ühist väärtust ei leia, on see kokkuvõttes halb meile kõigile. Suurte probleemide lahendamisel on oluline koostöö. Pole ju mõtet, et ühed inimesed kaitsevad loodust ja teised hävitavad seda
· Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). · Alternatiivkulu on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. · Cetris paribus majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed · Hüvised kättesaadavad ressursid inimvajaduste rahuldamiseks · Käsumajandus- on majandus, milles: riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest riik määrab ära kaupade hinna riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse riik kontrollib kogu majandussüsteemi · Segamajandus- on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- ...
5 tund Bilanss Mis moodustab tulu? Tulud tööst (töötasu) Finantstulu (intressid, dividendid st. osanikule väljamakstav kasumiosa) Tulud kapitalist (finantsvara väärtuse kasv näit. pensionifond, kasutustasu st. intellektuaalse vara kasutamise eest saadav tasu) Maa ja loodusressursid (maa rent jm.) Tulud toetustest Tulu ettevõtlusest Kulud jaotatakse: Suuremad kulud - kavandatud kulud, mille tegemine nõuab suure summa, kuid mis on ühekordsed Püsikulud – igakuised vältimatud kulud ehk igakuised lepingulised kohustused Jooksvad kulud- väikesed vajalikud kulud, mille otstarbe üle otsustad ise. Raha, mis jääb tuludest ja arvestatud kuludest üle on ülejääk või ka sääst. Tulude – kulude aruanne on põhimõtteliselt
Turg: erinevad turud; turu roll majanduse toimimises; turuosalised; majandusringlus. 1. Turg majanduse toimimise süsteem, mille vahendusel toimub turuosaliste suhtlemine ning kujunevad hüviste ostetavad ja müüdavad kogused ning hinnad. 2. Hüviste turg kaubad (tarbekaubad ja investeerimiskaubad) ja teenused 3. Tootmistegurite turg tööjõud (inimkapital), kapital (füüsiline ja finants), maa (looduskapital) 4. Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majapidamine e leibkond, ettevõtted, valitsus, välissektor). Eraomand: miks on eraomand oluline majanduse tugisammas; miks on riik halb omanik. 1. Eraomand on turumajanduse tähtis osa loob motiivi oma vara võimalikult efektiivselt kasutada. 2. Riik on halb omanik: 1)majandustegevuses võib olla muid eesmärke peale kasumiteenimise; 2)võib doteerida majanduslikult ebaefektiivseid ettevõtteid. Liigne riig sekkumine pä...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Teenindusosakond Karin Atka NIMESE MÕJU KESKKONNALE Referaat Pärnu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Keskkond 3 3. Õhu saastumine 3 4. Happevihmad 4 5. Pinnase saastumine 4 6. Vee saastumine 4 7. Kasutatud kirjandus 5 2 Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. Igasugune inimtegevus ettev...
1) Mis on majandus? Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida teevad inimesed kui tarbijad, töötajad, ettevõtte juhid või omanikud, valitsusametnikud. 2) Nimeta 4 tootmisressurssi Loodusressursid osa looduskeskkonnast, mida inimene eluks ja majandustegevuseks kasutab (muld, kivimid, puit, vesi jne) Inimressursid (tööjõud) hõlmab endas inimeste kehalisi ja vaimseid pingutusi toodete, teenuste loomisel. Kapital hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete/teenuste tootmiseks kasutavad (kõiki inimtööga loodud tootmisvahendid) Ettevõtlikkus 3) Mis on nappus? Vajadused on suuremad kui ressursid. 4) Mis on alternatiivkulu? Alternatiivkulu on mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust. 5) Mis on piirprintsiip? kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel. Piirprintsiibist lähtuvalt tehakse kompromiss piirtulude ja kulud...
Valdavaks on eraomandus- enamik majandusotsuseid langetatakse erasektori tasemel. Segamajandus- majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Tänapäeva arenenud riikides ongi tegemist enamasti segamajandusega. Turg otsustab majanduse põhiküsimused ainult osaliselt. Valitsus peab üldise arusaamise kohaselt ühiskonna toetusel mitmed ühiskonnakihid oma kaitse alla võtma. Loodusressursid (maavarad, kliima, maa jne) Inimressursid e. tööjõud- edukas majandamine eeldab, et riigi käsutuses on piisaval hulgal tööealisi, hea tervise ja vajaliku väljaõppega inimesi. Thtis tööjõu kvaliteet ning töö motivatsioon. Kapital- jaguneb reaalkapitaliks(tehased, masinad, seadmed) ja rahakapitaliks. reaalkapital- ei ole loodusandvaid sõltub ettevõtjate oskusest olemasolevaid tootmistegureid kombineerida. rahakapital- vajatakse tootmisvahendite ostuks, investeeringuteks
sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absolu...
- Tootja peab mõtlema , kas tema toodetud tootel oleks turgu / piisavalt palju tarbijaid . Majanduse reguleerimine on vajalik selleks , et paremini realiseerida demokraatia põhiprimptsiitide võrdseid võimalusi , vabadust, inimväärseid elatustasemeid. Majanduse põhiprobleeme peab lahendama demokraatlik õigusriik . Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahvaelu olukorra parandamisega . MAJANDUSHARUD : *põllumajandus *transport *teenindus *tööstus *kaubandus 2. TOOTMISRESSURSSID . 1 . Loodusressursid ( maa , maavarad , kliima ) 1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus või lõppemine . 2. Kapital e. raha 1.1 Rikkalikud tagavarad 1.2 Ei jätku, raha ei ole . 3. Inimressurss ( töööjöud oskuste ja teadmistega ) 1.1 Haritud ja teotahteline tööline 1.2 Napib , vähe harituid inimesi. 4. Ettevõtlikkus 1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides . 1.2 Napib 3. MAJANDUSSÜSTEEMID 1. Tavamajandus e
Ühiskonnaõpetuse kodutöö 2 Töö põhiseadusega 1.Millal praegune põhiseadus kehtestati Eestis? 28 juuni, 1992 2.Millised vastuolud on käesoleva Eesti põhiseaduse üldsätetes (I peatükk)? (Välja otsida vähemalt 3§ ja näiteid tuua kas need kehtivad või mitte) (Mis § ei toimi?) § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Kas metsaraie on säästlik loodusvara kasutamine? Ma ei arva nii. Ma ei ütleks, et Eestis kasutatakse loodusvarasid säästlikult. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel. Ometi peaaegu iga teine kes vastu tuleb möliseb vene keeles :S? Kui riigikeel on eesti keel, siis peaks kõik Eestis elavad inimesed rääkima eesti keelt, nii see ju pole ? § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute
kahjustamiseks) Import kauba sissevedu. Eksport kauba vljavedu. Kvoot ja litsents piirangud konkreetsetele kaupadele. Eksporditke mingi kauba sissetoomise keelamine vi piiramine. Subsiidiumid lisatasud kauba eksportijatele kauba mahu eest. Vi tootjale kui tegemist vajaliku valdkonnaga. SKP sisemajanduse koguprodukt SKT jagatud riigi elanike arvuga (selle phjal hinnatakse elatustaset) Ressursid tootmistegurid jagunevad inim- ja loodusressursid, finants- ja reaalkapital (ettevtja oma oskuste ja teadmistega kiki totmistegureid kombineerida ) Turumajandus tootmist reguleerib turg e. nudmise ja pakkumise vahekord Turutasakaal nudmine ja pakkumine on vrdsed Defitsiit - nudlus on suurem kui pakkumine tekib kauba puudus Hind kauba / teenuse vrtus rahas Konkurents ettevtted vistlevad hinnas ja kvaliteedis Monopol turul on ainult ks kauba / teenuse pakkuja Turutrge turumehhanismid millegiprast ei toimi, nt majanduskriis, vale
Pärnu 2012 Sisukord: Keskkond Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on raske hinnata. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine - osoonikihi kahanemine - globaalne soojenemine - vee saastumine - õhu saastumine - looduse mitmekesisuse vähenemine - mürgiste kemikaalide sattumine vette, atmosfääri ja pinnasesse - loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet.
Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist. Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud maapind või loodusressursid, milline on toote eluiga ja tootmisfilosoofia või kui palju tekib sellest jäätmeid. Säätlik eluviis eeldab järgijalt ka sisemist mõistmist, et ei tarbimine ega tootmine ole elu eesmärk. Säästev areng ja ettevõte. Varem ei olnud firmadele ja ettevõtetele oluline, kuidas nad oma tegutsemisest tulenevate keskkonnaprobleemidega toime tulevad. Tänapäeval aga hinnatakse üha enam keskkonda hoolikamalt suhtuvaid ettevõtteid
ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED MAJANDUS 1. Millised on tootmistegurid ehk tootmisressursid? – Loodusressursid (maa, maavarad, mets, veevarud); inimressursid (tööjõud); kapitaliressursid (tööriistad, hooned, rahalised vahendid); ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida); 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? – Ressursside piiratus on liikumapanevaks jõuks: et suurendada ühiskonnaliikmete heaolu, on vaja leida uusi, senisest efektiivsemaid võimalusi ressursside kasutamiseks. 3
Ühiskond - majandus Majandus tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda printsiibist et ressursid on piiratud. Tootmisressursid: Loodusressursid maa, maavara, mets, veevarud Inimr. tööjõud Kapitalr. tööriistada, hooned, investeeringud Ettevõtlikkus oskus kolme esimest kasutada mõistlikult Majandustegevuse kolm universaal küsimus:t Mida ja kui palju toota Kuidas toota Kellele toota Majandussüsteemid Naturaalmajandus ise tootmine ja saaduste vahetamine Turumajandus põhineb nõudluse ja pakkumise suhest
teiste kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. 2.12.15 © Tõnu Erin 16 Mõisted Ressursitulu – Loodusvarad – rent – Inimressurss – palk – Kapital – intress – Ettevõtlikkus - kasum 2.12.15 © Tõnu Erin 17 Vajaduste ja nende rahuldamise ahel. INIMESTE VAJADUSED → LOODUSRESSURSID, TÖÖJÕUD, KAPITAL → TOOTMISSE → TULEMUS: KAUBAD JA TEENUSED → MIS LIIGUVAD VAHETUSPROTSESSI → KAUBAD TEHAKSE TARBIJALE KÄTTESAADAVAKS → TULEMUS ON VAJADUSTE RAHULDAMINE → Siis algab protsess uuesti. Mõisted Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. Alternatiivkulu e. loobumiskulu – saamata jäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest
1.PEATÜKK Mis on majandusteadus? Majandusteadus on õpetus piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Majandusteaduse saab uurimisobjektide alusel jagada laias laastus kaheks: majandusteooriaks (economics) ärijuhtimiseks (business administration) Majandusteooria (ka rahvamajandus) tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduspärasuste tundmaõppimisega. Majandusteooria jaguneb omakorda kaheks: Mikroökonoomika uurib majapidamiste ja ettevõtete valikuid oma heaolu maksimeerimisel. Makroökonoomika tegeleb majanduse kui terviku probleemidega ja koondnäitajate analüüsiga, luues ühtlasi aluse majanduspoliitiliste otsuste tegemiseks. Ärijuhtimine ehk rakenduslik majandusteadus (ka ettevõttemajandus) kasutab majandusteooria poolt välja selgitatud seaduspärasid ük...
•.Majandus otsib vastust kolmele põhiküsimusele – mida, millal ja kuidas Majanduse alused. Maslowi püramiid • Õpilasfirma, muusika • Head hinded, top scorer, lugupeetus • Sõbrad, klassikaaslased, hea auto • Rahulikkus, ohutus • Toit, vesi, kodu, Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Inimeste vajadused on alus Nõudlusest lähtuv: Ressursid Tootmine Jaotamine Vajadused Pakkumisest lähtuv: Ressursid Tootmine Jaotamine Vajadused Ressursid: loodusressursid, inimressursid, kapitaliressursid Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Nappus ehk defitsiit. Tekib siis kui vajadused on suuremad kui saadaolevad ressursid Näide: Hiinas hakati reguleerima krüptoraha kaevandamist, kuna eketrienergia kulu kasvas liiga suureks • Alternatiivkulu. Millegi soetamiseks tuleb millestki loobuda Näide: Kui käite trennis, ei saa te samal ajal õppida. Kui talunik kasvatab maal maisi, ei saa ta samal ajal, samal maatükil kasvata rukist Majanduse alused
- toota asju, mille tarbijaskond on potentsiaalne ostja Majandust on vaja reguleerida, et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdseid võimalusi, vabadust, inimväärseid elutingimusi. Probleemid peab lahendama demokraatlik õigusriik. Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahva olukorra parandamisega. Majandusteadus on ka nappuse ja valiku teadus, sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtudes tuleb teha kasulikke valikuid. Tootmisressursid: 1. Loodusressursid (maa, maavarad, kliima) vajalik: rikkalikud ja mitmekesised varud, soodsad olud tegelik seisund: ressursside nappus või lõppemine, loodusliku tooraine asendamine 2. Kapital vajalik: riiklikud tagavarad tegelik seisund: raha ei jätku 3. Inimressurss (tööjõud oma teadmiste ja oskustega) vajalik: haritud ja töötahteline inimene tegelik seisund: napib 4. Ettevõtlikkus vajalik: aktiivne tegutsemine reaalsuse piires
Ühiskonnaõpetuse 2. kursuse 1.kontrolltöö teemad 1.Tead kodakondsuse omandamise võimalusi. - isik abiellub kodanikuga - isiku lapsendab kodanik - isik taotleb kodakondsust - isik on osutanud riigile erilisi teeneid - lus soli (sünnid selle riigi territooriumil) - lus sanguinis’e (kodanik saab sündides vanemate kodakondsuse) 2. Tead Eesti kodakondsuse taotlemise tingimusi. - on elanud Eestis vähemalt 8 aastat. - on sooritanud eesti keele oskuse eksami - on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami - omab legaalset püsivat sissetulekut - omab registreeritud elukohta Eestis - on lojaalne Eesti riigile. - vähemalt 15aastane (et ise taodelda) 3. Milliseid võimalusi pakub Eesti kodanikule Euroopa Liidu kodanikuks olemine. Õigus reisida, elada, töötada ja õppida teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Võimaldab laiaulatuslikk...
Demokraatlik õigusriik. Millega tegeleb majanduspoliitika? Riigi ja rahva olukorra parandamisega. Miks nimetatakse majandusteadust ka nappuse ja valiku teaduseks? Sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtuvalt tuleb teha valikuid. 2. Tootmisressursid majanduse funktsioneerimiseks vajalikud vahendid. EDUKAKS RESSURSS MAJANDAMISEKS TEGELIK SEISUND VAJALIK SEISUND 1. Loodusressursid Rikkalikud mitmekesised Ressursside nappus või (maa, maavarad, kliima) varud, soodsad olud. lõppemine, loodusliku tooraine asendamine. Rikkalikud tagavarad. Raha ei jätku. 2. Kapital 3. Inimressurss Haritud ja teotahteline Napib. (tööjõud oma teadmiste tööjõud. ja oskustega) Aktiivne tegevus Napib. 4
Õpikust: Riigi majandusressursid *majanduse keskmeks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi *kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme tootmistegurid: *Maa-loodusressursid, kliima ja maa *Kapital- reaalkapital ja finantskapital *Tööjõud ja ettevõtlikus *majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Majanduse koduprodukt ja majandusareng *riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP) *Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunat...
2.Millest sai alguse liberaalne majandussüsteem? Millal toimib selline süsteem kõige efektiivsemalt? 3.Nimeta majandussüsteeme? 4.Mis on majanduse põhiküsimused? 5.Mis on eduka majandustegevuse aluseks? 6.Mis on makromajandus? 7.Mis on RKP ja SKP? Kumb näitaja on objektiivsem? 8.Mis on lisandväärtus? 9.Miks on kahjulik, et majandustegevus Eestis koondub Tallinna ja Harjumaale? 10. Mis on must turg? 11. Nimeta väliskaubanduse piirangud? 12. Mis on majanduse tsüklisus jne 1. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse aluseks on nii üksikisiku,ettevõtte kui ka riigi tasandil on Umbritseva majanduskeskkonna tundmine ja sellest lahtuvalt isikliku majanduskaitumise kavandaminekavandamine 2. Mis on majanduse põhiküsimused? MIDA JA KUI PALJU TOOTA? KUIDAS TOOTA? KELLELE TOOTA? 3. Nimeta majandussüsteeme? Natu...
inimestele · loodusressursside piiratus Miks säästvalt tarbida? Säästva tarbimise idee tuleb sellest, et loodusressursid on piiratud ja järeltulevad inimpõlved soovivad ka mingil määral midagi tarbida. Meie kanda on vastutus tulevaste põlvede ees. Vähemalt retoorikas on.
lisajõena kahe haruna. Suue on Emajõe suudmest 36,2 km kaugusel (Järvekülg 2001: 331). Ahja jõe pikkus on 102,1 km, valgla 1074,3 km² ja langus 87 m. Jõgi algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke parempoolse lisajõena 8,8 km enne Emajõe suubumist Peipsisse. Väljavool Erastvere järve kirdeotsast on väga väike. Rohked allikad ja 2 km allavoolu suubuv Valgepera oja parandavad oluliselt veevarustust (Vikipeedia. Ahja jõgi, 2015). 7. LOODUSRESSURSID Mets hõlmab Otepää kõrgustikust kaugseire andmeil 46% alast, peale selle on ka võsa ja metsastuvaid sööte. Põllumajanduslikku maad on 43% alast (EE 2003 s.v. Otepää kõrgustik). Kuna Otepää kõrgustiku maastik on väga mägine, kasutatakse maad, eriti mäenõlvasid, talispordi otstarbel. Otepää ja suuremate mägede läheduses on talvel palju murdmaasuusaradasid, suvel on seal tervisespordi- ja jalgrattarajad ning korraldatakse matku
Euroopa Sotsiaalfond on Euroopa Liidu peamine rahastamisvahend, millega toetatakse liikmesriikides tööhõivet ning edendatakse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. ESFi kulutused moodustavad umbes 10% ELi üldeelarvest. Euroopa Regionaalarengu Fond on regionaalpoliitika peamine vahend ja selle eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust, kolm põhimõttelist eesmärki: lähenemine, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalne koostöö. Ühtekuuluvusfond loodud Maastrichi lepinguga, toetatakse mahajäänud liikmesriike, kelle SKP on alla 90% ELi keskmisest. Tootmisteguridmajanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal küsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaguneb: maa (loodusressursid, kliima, Maa), inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus), kapital (reaalkapital, finantskapital). SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbim...
.......................... 13 Kasutatud kirjandus:..................................................................................... 14 2 Sissejuhatus: Maailmas on palju erinevaid piirkondi ja erinevaid probleeme: viimased kaasnevad just piirkondades valitseva olukorra pärast, mida kujundavad ühiskondlikud normid, elustiil, loodusressursid ja palju muud. Antud referaat käsitleb teemat ,,Kas toiduainete defitsiit on reaalne?" nii Eesti kui ka maailma kontekstis. Toiduainete defitsiit on järjest tundlikum kliima muutustele ja sellele, et riigid ei suuda omavahel teha piisavalt koostööd ning rahvas ei ole vajalikul tasemel teadlik probleemidest. Sealt hakkabki kõik pihta. Toiduainete defitsiit on leidnud aset minevikus, leiab aset tänapäeval ning teeb seda ka väga suure tõenäosusega tulevikus
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust, kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ( arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad KAUBAD füüsilised tooted TEENUSED - tooted, mida ei saa katsuda Loodusressursid e. loodusvarad - osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab (näit. maavarad, mets, õhk, vesi) Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on lo...
Selles osas on riiklikud arengukavad liiga üldsõnalised, mistõttu puudub ülevaade, kas riiklikud eesmärgid ka tegelikkuses säästvat arengut toetavad. Kas oleks äkki kõige kasulikum kasutada põlevkivi või hoopis investeerida tuuleenergiasse? Need on küsimused millele arengukavade suunamisel tehtavad uuringud peaksid vastused leidma, enne, kui hakatakse strateegiliselt olulisi otsuseid tegema. Eesti Vabriigi põhiseaduse paragrahv viis sätestab, et loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus mida tuleb kasutada säätlikult. Arvan, et peaksime analoogselt Costa Ricaga kehtestama keskkonnamaksud turistidele. Lahkudes riigist tuleb turistil tasude sümboolne tasu nii-öelda rahvusrikkuse tarbeks. Seda lisaks hetkel hästitoimivale keskkonnamaksusüsteemile, kus ettevõtjal on valida, kas investeerida keskkonnakaitsesse või maksta kõrgemaid makse (Kraav, E., Lüpsik, S. 2006).
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvam...
MAJANDUS TOOTMISTEGURID: 1) Maa (loodusressursid, kliima, maa) 2) Kapital (reaalkapital, finantskapital) 3) Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus) Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks Alternatiivkulu ühe toote toomiseks või tarbimiseks tuleb loobuda teisest Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt peegeldab riigis teatud ...
12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41 Tootmistegurid ja näited õ lk 6: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada).
1. MAJANDUS 1.1. Majandus Piiramatute vajaduste rahuldamine piiratud ressurssidega. Majanduse 3 põhiküsimust ressursside paigutamisel: mida, kuidas, kellele. Sisaldab inimestele vajalike kaupade/teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Tootmistegurid o Vajalikud toodete majandamiseks o Loodusressursid o Inimressurss o Kapital 1.2. Majandusmudelid Naturaalmajandus e tavamajandus o Põlisrahvaste juures o Vajalik toodetakse ise o Puudujääv vahetatakse (bartertehing) e kaup kauba vastu) o Ebavajalik o Probleemid: Peab olema topelt huvide kokkulangemine (ühel on vilja, tahab õuna, teisel on õuna, tahab vilja) Ressursid hääbuvad (õunad mädanevad, raha mitte)
Keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete saavutamiseks tuleb organisatsioonil koostada keskkonnategevuskava(d). 25. Mis on keskkonnaülesanne? keskkonnaülesanne keskkonnaeesmärkidest tulenev organisatsiooni või tema osade suhtes kohaldatav üksikasjalik tulemuslikkuse nõue, mis tuleb nende eesmärkide saavutamiseks kehtestada ja täita; 26. Mis on keskkond? Keskkond – ümbrus, milles amet tegutseb (kaasaarvatud vesi, õhk, maapind, loodusressursid, taimestik, loomastik, inimesed ja nende omavahelised seosed) 27. Mis on keskkonnaeesmärk? keskkonnaeesmärk keskkonnapoliitikast tulenev üldine eesmärk, mille organisatsioon on endale seadnud ja mis on võimaluse korral mõõdetav; 28. Mis on keskkonnajuhtimissüsteemi dokumentide korraldamise protseduur? Keskkonnajuhtimissüsteemi dokumentatsioon peab sisaldama a) keskkonnapoliitikat, -eesmärke ja -ülesandeid;
kultuuri, elanike sotsiaalse turvalisuse eest. Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui ka tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne st et ressursid suunatakse sinna,kus alternatiivkulud on väikseim. Efektiivusust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral. Majanduse põhisektorid: 1)hankiv 2)tootmis 3)teenindus Majandusressursid: 1 . Loodusressursid ( kliima, mets, vesi, territoorium, maavarad ) 1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus või lõppemine . 2. Kapital (masinad, seadmed, tehased, raha) 1.1 Rikkalikud tagavarad 1.2 Ei jätku, raha ei ole . 3. Inimressurss (rahvaarv, haridustase, kogemused) 1.1 Haritud ja teotahteline tööline 1.2 Napib , vähe harituid inimesi. 4. Ettevõtlikkus 1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides . 1.2 Napib
SV+V= Väliskeskkond ORG=Sisekeskkond 3.Kesk.iseloomustus: Sots. sektor-klassistruktuur, demograafia,elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor–ajalugu, traditsioonid,väärtused,normid, uskumused Legaalne sektor–seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor–võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seotud legaalse sektoriga) Majandussektor–turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor– teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon Füüsiline sektor– loodusressursid, maavarad 4.Klass.koolkond: Tööjaotus–kitsapiiriline Plaanimine – üksikasjalik, täpne Õigused,kohustused, suhtlusteed –määratletud Koordinatsioon–„üks parim tee“,täpne Kontroll–püsiv,avalik Juhtimisulatus–piiratud Otsustamine – tipptasandil •Teadusliku töökorralduse koolkond – iga tööd ja ka organisatsiooni saab korraldada teaduslikult, parimal viisil •Töötajaid tuleb teaduslikult valida, õpetada ja arendada (mitte meeldivuse alusel)
• Nappus – vajadused ja nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid ei ole omavahel kooskõlas – Vajadused on > kui saadavad ressursid • Nappuse eeldused: – Nõudlus ületab olemasolevate ressursside hulga – Ressursside haruldus • Ressursside vähesus tingib nende ühekordset kasutamist Ressurssidest veel …. • Vajaduste rahuldamise tingimus – ressursside olemasolu • Tootmisressursside liigid: – Loodusressursid – osa looduskeskkonnast, mida kasutatakse hüviste tootmiseks (E) – Inimressursid – inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel (L) – Kapital – hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid: ehitisi, seadmeid ja materjale (C) • Tootmisressursid = majandusteaduses on tootmistegurid • Traditsioonilised tootmistegurid laiendatakse ETTEVÕTLIKKUSEGA (s.o. Loov ja uuenduslik mõtlemine
mis tasandil. Organisatsioon on mingisugune teatud ühing, ettevõtmine, mille liikmed teemad midagi õilsa eesmärgi nimel. Näiteks heategevuslik organisatsioon. Ressurss tähistab vahendeid, mida on võimalik majanduses kasutada. Sageli on tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. Sellega mõtlen ma, et inimeste rahuldamiseks ei jätku lõpmatult tasuta kasutatavaid ressursse. Tootlike ressursside alla kuuluvad: 1) Loodusressurssid 2) Inimressursid 3) Kapital 4) Ettevõtlus. Loodusressursid on esmaseks, kuna suletud majanduses sõltuvad tootmisvõimalused otseselt olemasoleva tooraine kogusest ja struktuurist. Loodusressursside hulka kuuluvad- maa, maavara, mets ning ka veevarud. Inimressursid, mida võib nimetada ka tööjõuks- on inimesed, kes kasutavad vaimseid ja füüsilisi tegureid, et toota kaupu ja osutada teenuseid. Kapitali saab kasutada lisaväärtuste loomiseks, see on väärtus. Kapitaliks võivad olla nii mitmedki asjad. Seal hulgas raha, kinnisvara, seadmed jne
keskkonnaruumi Säästev ühiskond Tõsta radikaalselt ressursikasutuse efektiivsust. Säästvad tehnoloogiad, lõpptoodete ja teenuste kasutamine kas samal tasemel või piiratud vähenemine Avalikustamine ja avalikkuse kasutamine otsuste tegemisel kõikidel tasanditel Keskkonnaprobleemide lahendamine tekke kohal mitte lasta levida keskkonda. Säästva arengu seadus (1995) EESMÄRK: Tagada tervislik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud loodusressursid looduskeskkonda kahjustamata. § Säästva arengu alused. Põhiseadus igaühe kohustus ja vastutus säästa looduskeskkonda Looduskeskkonna saastumise minimiseerimine ja loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu säilitavates kogustes on majandustegevuse põhinõudeid Loodusvarade ja keskkonna kasutamist reguleerivad tasu- ja kasutusmäärade kehtestamine Rahvusvaheline koostöö. Taastumatu loodusvara kasutamise põhitingimused
Kokkuvõte ehk mis saab aastaks 2100? Loodusressursside defitsiidi puhul ja rahvaarvu tõusu koostoimel võivad tekkida konfliktid maa- ja loodusvarade ning puhta vee pärast, neid konflikte võidakse ,,lahendada" sõdade ja muude radikaalsete meetoditega. Huvitav tähelepanek on see, et mitte ükski prognoos ei räägi rahvaarvu vähendamisest, vaid räägitakse kasvukiiruse pidurdamisest. Nende ennustuste järgi ootaksid meid ees ainult mustad stsenaariumid ehk siis rahvaarv kasvab jätkuvalt, loodusressursid kahanevad kiiresti, mis kunagi toob endaga kaasa paratamatu inimpopulatsiooni languse. Kas see juhtub aastaks 2100, on raske ennustada. Arvan, et selleks ajaks oleme seisus ,,inimene vs keskkond", kus loodusvarad on langenud sedavõrd, et rahvaarv on langemas või juba langenud. Arvan ka seda, et Hiina suudab oma rahvastiku kontrolli alla saada, arvestades sealset toimivat ühelapsepoliitikat. Aafrikas ja Indias rahvaarv tõenäoliselt väheneb, kuna haiguste levik ja
o Avalikkus o Firmasisesed huvigrupid · Mikrokeskkond sisaldab äri toimimist (firma ise, hankijad, konkurendid, vahendajad, tarbijad, huvigrupid) · Makrokeskkond põhijõud, mis mõjutavad mikrokeskkonda (majanduslik, ökoloogiline, tehniline, poliitiline, kultuuriline, demograafiline) · Ettevõtte sisene turunduskeskkond sisendiks on inimene, oma väärtushinnangute, vajaduste, eesmärkidega, ka varutavad loodusressursid, tootmisprotsessid, tehnoloogiad on oluliseks komponendiks. Väljund on toode. · Tarbijad toote, teenuse kasutajad, ostjad. · Tarbija ostusoovide ja vajaduste konkurents konkureerivad tarbija soovid, kas olla ratsionaalne ja osta auto või emotsionaalne ja minna reisile? · Tarbijaturgude liigitus: o Tarbeturg o Tööstusturg o Kaubandusturg o Ametkonnaturg o Välisturg
Osalemine – organisatsioonid peavad olema loodud selliselt, et arvesse võetaks erinevate seisukohtade esindajaid Kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine Põlvkondadesisene tasakaal – klassierinevuste (rikkad ja vaesed) vähendamine (Kull 2010) 2. Jätkusuutlik areng maailmas Me elame maailmas, mis on üles ehitatud pidevalt suurenevale tarbimiskultuurile ja seetõttu on oluline mõista, et maavarad ja loodusressursid, mida me tarbime, ei ole lõputud. Nafta puurimise kiirus ei võimalda kütusevarudel taastuda sel hulgal, et see suudaks ka kaugemas tulevikus meie energiavajadusi katta. Looduskeskkonna asendamine linnadega vähendab taimestiku ja loomastiku elukeskkondi, ning liikide kadumine mõjutab üleüldist ökosüsteemi. Pidevalt õhku paisatavad mürgised gaasid vähendavad meie osoonikihti, maailmameredes ja ookeanides ringi hulpiv prügi mõjub laastavalt veealuse maailma liigirikkusele
ettevõtlus) ja passiivsed (maa ja reaalkapital) • Olemuse alusel algseteks (töö ja maa) ja tuletatud teguriteks (reaalkapital – tootmishooned, masinad) • Lühiajaline – mõnede tootmistegurite hulka ei saa muuta – maa hulk on kindel, samuti ka üldkulud ehitistele ja masinatele • Pikaajaline – kõigi tegurite hulk võiks muutuda • Tootmistegurite koguste muutumist nimetatakse tootmismastaabi muutuseks Põllumajandusressurssid • Loodusressursid – maaressursid, veeressursid, kliimaressursid • Bioressursid – taimed, loomad, putukad, kalad jt elusorganismid, mis omavad põllumajanduslikku tähtsust (produktiivvahendid) • Tööjõuressursid – peamiseks tootmisteguriks • Tehnilised ressursid – nende hulka kuuluvad põllumajandusmasinad • Materiaalsed ressursid – materjalid ja saadused, mis kasutatakse põllumajandustootmises tööobjektina Maaressurss • Maa on looduse and, mida pole
Keskkonnakaitse üldkursus Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaaudit. Keskkonnarisk. Keskkonnajuhtimine Aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse, teeb pidevalt tööd Kktingimuste parandamiseks. Näeb ette keskkonnateadlikku tootmist või teenindamist vastavalt ettevõtte tegevusalale. Samal ajal ei esitata mingeid nõudmisi ettevõtte keskkonnasäästmise tasemele, kuid ettevõte peab järgima kehtivaid õigusakte. ISO 14001 arendusega paralleelselt sündis EL-s keskkonnajuhtimise ja auditeerimise skeem (EMAS), mis on vabatahtlik juhend ehk standard. Eestis kehtib alates 2015. aasta detsembrist standard EVS-EN ISO 14001:2015 Keskkonnajuhtimissüsteemid ja nõuded koos kasutusjuhistega. Üldeesmärk: organisatsiooni keskkonnaküsimuste plaanipärane lahendamine, mis on vabatahtlik protsess. Miks? ...
ressursid on piiratud. Suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele kui suureks majandus võib kasvada. Piiri määrab see kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada. OPTIMISTID: Lähtuvad teistest eeldustest Kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid Suurem nõudlus tõstab hinda Keskkonnaseisundi halvenemine, ergutab probleemide lahendamist tehniline lahendus Keskkonna mõju = f(Rahvastik, Rikkus, Tehnoloogia) Keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid. on majandustegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju
PESSIMISTID: ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud. Suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele kui suureks majandus võib kasvada. Piiri määrab see kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada. OPTIMISTID: Lähtuvad teistest eeldustest Kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid Suurem nõudlus tõstab hinda Keskkonnaseisundi halvenemine, ergutab probleemide lahendamist – tehniline lahendus Keskkonna mõju = f(Rahvastik, Rikkus, Tehnoloogia) Keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid. on majandustegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju
Tööealised ja võimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu. Tööjõus eristatakse omakorda töötavaid ehk hõivatud inimesi ja töötuid. Põhjustest, miks kõik inimesed ei tööta, räägib majanduse peatükk. Käesolev alapeatükk peatub aga hõivevaldkondadel ehk nendel majandusharudel, kus Eestimaa inimesed põhiliselt töötavad. Seda, millised kutsealad mingil maal levinud on, mõjutab ühiskonna arengutase, geograafiline asend ja loodusressursid. Euroopas on XX sajandil pidevalt vähenenud põllumajanduses ja tööstuses hõivatute osakaal. Samas on aina rohkem neid, kes saavad oma palka teisi inimesi teenindades või koolitades näiteks pankureid, juuksureid, arste, müüjaid, konsultante, meediatöötajaid ja paljusid teisi. Eestile on need tendentsid samuti iseloomulikud. Teenindussektoris on hetkel hõivatud umbes 60 protsenti, tootmises 30 protsenti, põllumajanduses aga ainult 10 protsenti Eesti tööjõust
Mikromakro eksami kordamine 1. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude ja makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. 2. Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Seega piiratus on vältimatu, kuna kõiki vajadusi ei saa rahuldada ja piiratud ressursside kasutamine eeldab valikute tegemist. Seega majandusanalüüs ei lahenda probleemi vaid võib seda üksnes leevendada. 3. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. 4. Ceteris paribuse eeldus eeldatakse, et kõi...
vaatamisviisid. Mikro väikesed süsteemid Meso keskmised Makro suured Süsteemi muutuste uurimine: - Element kompositsioon, ülesehitus. Kui palju on naisi, mehi, lapsi jne. - Suhted elementide vahel. Kas meil on lojaalsussuhted, lepingulised? Struktuur. - Funktsioonid. Mis funktsioone täidab religioon? - Piirid. Kuidas rahvust määratakse? - Allsüsteemide muutused. Tööjaotuse muutused. - Keskkond. Kuidas muutuvad geopoliitilised olud või loodusressursid? Muutused süsteemi sees viivad kogu süsteemi muutusteni. Milline on suhe erinevate muutusteskaala vahel? (Kuidas mikromuutused mõjutavad makromuutusi? Nt tarbimisvajadused mõjutavad sotsiaalkulutusi; Kuidas makromuutused mõjutavad mikromuutusi? Nt Eesti võttis kasutusele euro millised on peresisesed muutused?) Muutuse mudelid: - Protsess. Süsteemisisene või süsteemi hõlmav ajalisele järgnevusele põhinev muutus. Nt mobiliseerumine, demokratiseerumine, vaesumine. - Areng
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
