Loodusressursid konfliktide allikana NIMI Sisejuhatus Pärast külma sõja lõppu on tavalisemaks muutunud nn. ressursisõjad, millede rõhuasetus on rahvusvahelistel või siseriikliku majanduse intressidel. ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) andmetel on viimase 60 aasta relvakonfliktidest 60% olnud seotud loodusressursside kasutamisega. Sõdade ja konfliktide põhjuseks on haruldased ja väärtuslikud loodusvarad nagu näiteks teemandid ja muud vääriskivid, nafta ja gaas, väärispuit, väärismetallid ning muud väärtuslikud metallid, näiteks mobiiltelefonides kasutatav koltan. Ressursisõjad on toimunud ja toimuvad näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis, Nigeerias, Birmas, Afganistanis ja Kolumbias. Konfliktide lahendamine on keeruline, sest selle jätkumine on mõlemale osapoolele majanduslikult tulusam kui rahu sõlmimine. Iraagi sõda põhjus nafta? Sõda algas 2003. USA, eesotsas G. Bush ründas Iraaki. Iraagi sõja peaeesmärkideks...
Suurbritannia maavarad, loodusressursid ja nende kasutamine Suurbritannias leidub rikkalikult erinevaid maavarasid. Sealt võib leida kivisütt, rauamaaki, kivisoola, lubjakivi, kriiti, ränioksiidi, kipsi, kaoliini ehk hiina savi, hõbedat, kulda, pliid ning Cornwalli poolsaarelt on leitud tina. Ka on Suurbritannial ligipääs naftale ja maagaasile. Neid hangib riik Põhjamerest. Kivisüsi, mis oli kord Suurbritannia suurim kaevandussaadus, ei ole tänapäeval enam nii tähtis kui vanasti, kuid seda kaevandatakse endiselt. Kivisüsi kaevandamisalad on ajalooliselt olnud üle Inglismaa, Yorkshirest Kentini kui ka Šotimaal ning Walesis. Tänapäeval on Inglismaal kolm maa-alust kivisüsi kaevandust, millest kaks asuvad Yorkshires ja üks Notthinghamshires ning lisaks neile on ka arvukalt maapealseid kaevandusi. 2007. aastal toodeti Ühendkuningriikides 16 309 730 tonni kivisüsi ja Suurbritanniale kuuluvat kivis...
9.klass Praktiline töö Läänemaa maavarad Käesolev tabel püüab anda ülevaate Läänemaa suurematest loodusressurssidest, nende tekkeajast, maardlatest ja kasutamisest. Maavara Tekkeaeg Maardlad Kasutamine (2006 aasta seisuga) Kruus kvaternaar Jaakna, Kaopalu, Kasutatakse Keedika, Raatsiotsa peamiselt täitematerialina Turvas kvaternaar Kantu, Koverdama, Põllumuldade Laiküla, Leidisoo, väetamiseks, Lihula, Niibi, farmides Paadremaa, alusturbaks ja Palivere, Suursoo, k...
1. MAJANDUSTEADUS Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab kõiki inimesi. Majandusteooria jaguneb: - ettevõttemajandus, mis käsitleb ühte majandussubjekti, ettevõtet; - rahvamajandus, mis uurib, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada: o mikroökonoomika - kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. Käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; o makroökonoomika - tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja kavandada ühiskonna arengusuundi; Ressursside piiratus - ressursse pole ...
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia
Iraak Küsimused 1. Nimeta Iraagi maavarad. 2. Mida tehakse Iraagi kodanike elementaarsemate vajaduste rahuldamiseks? 3. Milline tähtsus on Tigrisel ja Eufratil Iraagis? 4. Milliseid uudiseid on Iraagist tulnud seoses Araabia kevadega? 5. Millise demograafilise ülemineku etapi juures on Iraak? Üldandmed · Lähis-Ida · Pealinn: Bagdad · Pindala: 438 000 km2 · Keeled: araabia, kurdi · ÜRO, OPEC Loodusolud · Kõrb · Madalikud · Haji Ibrahim (3600 m) · Viljakas ala: Tigris ja Eufrat · Vahemereline ja troopiline kliima Loodusressursid · Põllumajanduslik maa 12% · Metsamaa 2% · Nafta · Maagaas · Fosfaadid · Väävel · ÜRO erikomisjon Majandus · Plaanimajandus · SKT: 127,2 mld $ · Nafta - 95% riigi ekspordist · Väike, mitmekesine tööstussektor · Ebapiisav põllumajanduslik tootmine · Import: toit, ravimid · Turismi elustamine · Panus: nafta, maagaas Transport · Hõre teedevõrk...
KESKKONNAS ESSEE KOOSTAJA: TALLINN 2015 Inimtegevuse on mõjunud juba väga palju aastaid keskkonnale . Keskkond on see, mis on meie ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning kus toimub igapäevane inimtegevus. Keskkonna moodustavad väga paljud asjad, mis on inimestele üliolulised, et eksisteerida maal: õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse pikaajalise tulemusena avaldavad keskkonnale üldiselt halba mõju. Mida rohkem on inimene õppinud oma elu mugavamaks tegema, seda rohkem kannatab selle all loodus ja keskkond, mis meid ümbritseb. See mõju võib avalduda keskkonnale mitmel erineval viisil: õhu saastamisega, osoonikihi kahanemisega, globaalse soojenemisega, pinnase saastumisega ja mis
Inimeste vajadused on piiramatud, kuid ressursid nagu maa, kapital, inimkapital, on piiratud. Majanduses targalt käitumiseks on vaja teada majanduse põhiküsimusi: mida toota, kuidas toota, kellele toota. Kuna tänapäeva majanduses on suured rahalised probleemid ja väga raske on majandada eraettevõtet, ei pea paljud ettevõtted selles karmis maailmas vastu. Selleks et toota, läheb vaja tootmistegureid, milleks on: maa, loodusressursid, kliima, inimkapital, tööjõud, ettevõtlikkus, kapital (reaalkapital, finantskapital). Majanduse keskne küsimus on kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes. Kuna ressursse on vähe siis on ka vaja neid efektiivselt kasutada. Efektiivse kasutamise tagajärjeks on · nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu saavutamine · ressursside suunamine sinna, kus alternatiivkulu on väiksem · palju toodangut väikse raha eest
Inimeste vajadused on piiramatud, kuid ressursid nagu maa, kapital, inimkapital, on piiratud. Majanduses targalt käitumiseks on vaja teada majanduse põhiküsimusi: mida toota, kuidas toota, kellele toota. Kuna tänapäeva majanduses on suured rahalised probleemid ja väga raske on majandada eraettevõtet, ei pea paljud ettevõtted selles karmis maailmas vastu. Selleks et toota, läheb vaja tootmistegureid, milleks on: maa, loodusressursid, kliima, inimkapital, tööjõud, ettevõtlikkus, kapital (reaalkapital, finantskapital). Majanduse keskne küsimus on kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes. Kuna ressursse on vähe siis on ka vaja neid efektiivselt kasutada. Efektiivse kasutamise tagajärjeks on · nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu saavutamine · ressursside suunamine sinna, kus alternatiivkulu on väiksem · palju toodangut väikse raha eest
käigus, mis on tootmise organiseerimise peamine viis. Ostetakse neid kaupu mida ise vajavad. 3.MAJANDUSTEADUS uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. 4.KAUBAD füüsilised tooted. 5.TEENUSED tooted, mida ei saa katsuda. 6.RESSURSID põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel. (maavarad, puit, vesi, õhk) · Loodusressursid - rent · Inimressursid palk · Kapital intress, rent. A)füüsiline kapital, B)finantskapital · Ettevõtlus kasum 7. Nappuseprobleem tekib sellepärast, et kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, kuna selleks puuduvad ressursid. 8. Nappuseprobleem kimbutab kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid, riike. 9. Tootmistegurid: Loodusressursid, Inimressursid, Kapitaliressursid 10. Alati ei pruugi millestki loobuda, kui on võimalik teha kompromiss. Kompromissi tehakse seni,
müügile antakse kaubad ja teenused. Kuidas jagunevad inimeste vajadused? Millises järjekorras ja miks just sellises järjekorras need rahuldatakse? · Psühholoogilisteks ja füüsilisteks · Füüsilised ennem, sest need on olulised ellujäämiseks. · Psühholoogilised tagavad hea enesetunde ja on seega teisejärgulised Mis on jaotusprotsess? · Protsess, mis viib tooted/teenused tarbijani. Mis on tootmisressursid? · Loodusressursid · Inimressursid · kapital Mis on loodusressursid? · See osa looduskeskkonnast, mida inimesed oma eluks ja majandustegevuseks kasutavad. Mis on inimressurss? · Tööjõud Mis on kapital? · Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad vahendid. · Nt. hooned, tööriistad, masinad Millised on 4 tootmistegurit? · Tööjõud · Kapital · Loodusvarad · Ettevõtlikkus Mis on nappus ja mis on selle valem?
11. Mida tähendab defitsiit ja sufitsiit? Defitsiit-puudujääk: kujuneb olukorras, kus nõudlus on pakkumisest suurem Sufitsiit-ülejääk: tekib olukorras, kus pakkumine on suurem kui nõudlus 12. Mida tähendab alternatiivkulu? Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on saamata jäänud tulu parimast kasutamata jäänud võimalusest 13. Mida tähendab ressurss? Ressurss on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamiseks 14. Mis on taastuvad loodusressursid? Loodusvarad, mis on võimelised taastuma (vesi, õhk, muld, taimed, loomad, puit) 15. Mis on taastumata loodusressursid? Loodusvarad, mida looduses juurde ei teki või tekib väga aeglaselt (maavarad nt kivisüsi, nafta, rauamaak, turvas) 16. Majanduse mõiste. Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi 17
– suuremad ehitusfirmad, eraisikud. 3 majanduse põhiküsimust riigi tasandil ● Mida? Tarbekaupade, tootmise ja tootmisvahendite vahekord? ● Kuidas? Turu mõjutamine maksude ja soodustuste abil? ● Kellele? Kellele kaup toodetakse, kuidas rikkus jaotub? 3 majanduse põhiküsimust - ülesanne Vasta kolmele majanduse põhiküsimusele isiklikul tasandil: ● Mida? ● Kuidas? ● Kellele? Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad ressursid LOODUSRESSURSID INIMRESSURSID KAPITAL ETTEVÕTLIKUS Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad ressursid ● Loodusressursid – see on osa looduskeskkonnast, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. ● Inimressursid – inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel. ● Kapital – hälmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (näiteks: ehitised, seadmed, materjalid) ●
Loogikavead esitatakse tõeselt ehk loogikaviga peidetakse oskuslikult Demagoogia võtted: 1) ’’Läbiaegade’’ – sinu oponendi või enda väide rõhub sellele, et miski on kogu aeg olnud. 2) ’’Häda tuleb’’ ehk hirmutamine – kui me seda teeme, siis juhtub kindlasti see. 3) ’’Rahvamees’’ – väide on tõene siis, kui rahva enamus seda ütleb. 4) Peamised tootmisressursid: 1) MAA – loodusressursid, kliima, maa; (Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne) 2) KAPITAL – raha, reaalkapital (taristu, seadmed jne) 3) INIMKAPITAL – tööjõud (kvantiteet-vanemates ühiskondades ja kvaliteet- arenenud ühiskondades), ettevõtlikkus Tootmisressursside olulisus sõltub ühiskonna arengutasemest. Ma arvan, et arenenud ühiskonnas mängib kõige olulisemat rolli kapital. Peamised majandussüsteemid:
oma vajadusi rahuldada. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmine on protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. RESSURSID: esimene samm vajaduste rahuldamiseks. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Toomisressursse on 3 liiki LOODUSRESSURSID - looduskeskkond: muld, kivimid, puit, vesi INIMRESSURSID ehk tööjõud inimesed oma vaimse ja füüsiliste pingutustega KAPITAL hooned, tööriistad, masinad Majandusteadlased nimetavad loodusvarasid, tööjõudu, kapitali ja ettevõtlikkust tootmisteguriteks. MASLOW ` VAJADUSTE HIERARHIA ENESEVÄLJENDUSVAJADUS ESTEETILISED VAJADUSED Sümmeetria, kord, ilu ...
Sisukord 2. Majandus 2.1 Sissejuhatus...................................................................2 2.2 Loodusressursid.............................................................3 2.3 Tähtsaim toodang ..........................................................3 2.4 Teised majandusharud...................................................3 2.5 Sisemajanduse kogutoodang..........................................3 2.6 Inimarengu indeks..........................................................4 2.7 Import, eksport ja kaubanduspartnerid...........................4 2.8 Kasutatatud materjalid.....
Miks kulutavad inimesed raha universumi uurimiseks? · Teiste taevakehade uurimine on parandanud meie arusaamist keskkonnaprobleemidest ja võimalikust suunast, kuhu poole Maa võib liikuda juhul, kui me ei õpi oma tegevust planeerima. · Teiste planeetide uurimisest saame teada erinevaid looduskatastroofe ning meie saame neid siis ennetada. · Et saada teada, kas mingil teisel planeedil eksisteerib ka elu, peale Maa. Kuna inimesi on Maal palju, siis loodusressursid vähenevad, kui me leiaksime mingi muu planeedi, kus saaks elada, saaksime me sealt loodusressursse juurde, sest me peame ka mõtlema uutele põlvkondadele, mitte ainult enda omale. · Et kas mingid muud objektid võivad planeet Maad ohustada ning kui me seda teame, saame me valmistuda selleks. · Uuritakse ohte, miks võiksid universumi kahjustada, kuna kui see kahjustab universumi, kahjustab see ka meid.
Geograafilise asendi, loodusressurside, rahvastiku ja kultuuri mõju majanduse arengule Jaotatud kolmeks osaks: -Majandusgeograafiline asend -Loodusgeograafiline asend -Poliitgeograafiline asend Geograafiline asend - väga tähtis mõju on vee (ookean, meri) lähedusel, sest suur osa kaubandusest toimub vee abil. Vee puudumisel väheneb kaubanduslik aspekt. -veetransport on odavam, kui maismaal Loodusressursid -Taastumatud ja taastuvad- mõjutavad riigi rikkust -Taastumatud: teemantid, nafta, kivisüsi, mets -Taastuvad: vesi, muld, loomad Kliima -Suurim mõju majandusele -Mõjutab maa viljakust, vett, sademeid, maavarasid, jne Loodus -Mäed: looduslikud takistused, blokeerivaid otse teid, vähe loodusressursse -Kõrbed: samuti looduslik takistus, vähe ressursse, hõredalt asustatud -Vesi: takistaja, kuid enamjaolt ka abistaja, kalandus, vee- teed Rahvastik -7.6 billionit inimest -Jaotunud ebaühtlaselt (nt: India, Hiina) Rahvastik (negat...
Lühidalt võiks kokku võtta merkantilismi lausega-maksimaalne eksport ja minimaalne import. Nad soovisid saavutada soodsat kaubandusbilanssi. Neid, kes on tänapäeval omaks võtnud seisukoha, et riik peaks soodustama positiivse kaubandusbilansi teket ning et valitsus peaks seadma piiranguid imporditavale kaubale ja soodustama eksporti võiks nimetada neomerkantilistideks. Füsiokraadid pidasid mõttetuks seda, et riik kaitseks tootmist ja ettevõtlust. Nende arvates sõltuvad loodusressursid ja põllumajandustoodang jumalast ja just jumal on jõukuse tõeline allikas. Ilmselt peaksin füsiokraatide järeltulijaid oma talupoegliku elulaadi ülistamise ja linnade kunstlikuse ülistamise pärast maainimesteks. Võrreldes merkantilistidega olid füsiokraadid rohkem n.ö linnavurled. Füsiokraadid olid oma põhimõtetelt väga lihtsad ja usklikud. Mina ise pooldan rohkem merkantiliste, sest nende põhimõtted on loogiliselt lahtiseletatavad, lihtsad ja löövad
Mikro- ja makromajandus Majandus ühiskonna toimimise alg süsteem mis tuleb valikustest mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtude ja riigiametnikena. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove kuna ressursid on piiratud Scarcity - because of scarcity a rationing device is needed whatever the rationing device, people will compete for it. Scarcity and competition are linked. Scarcity because of scarcity people must make choices. When choices are made opportunity costs are incurred. Changes in opportunity cost affect behavior. Alternatiiv kulud- ehk loobumiskulu parim alternatiiv võimaluse maksumus millest loobutakse valiku tegemisel. The variables ...
tootmisel ning teenuste osutamisel. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital hõlmab tootmishooneid, masinaid, seadmeid jne. Kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus. Loodusressursid on maa, maavarad, metsad jne. Majandusteaduses võetakse loodusressursid kokku koondnimetuse ,,maa" alla. Hüviste tootmisel kasutatavad tootmistegurid kujutavad endast tootmissisendeid ehk tootmisressursse. Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised. Majandusteaduslikus terminoloogias on igal tegevusel ja ressursil alternatiiv- ehk loobumiskulu, mis väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. 2. Kuidas toota?
Eesti Maaülikool Otepää kõrgustik PK.0216.Eesti Loodusgeograafia Koostanud: Laura Rannala Kadri Samuel Keijo Ruuven Aprill 2015 Geograafiline ülevaade • Pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis. • Ulatub põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustades 1247 km2 ala. • Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu. • Suhteline kõrgus on kuni 130m. • Pühajärve vagumus jaotab kõrgustiku lääne- ja idatiivaks. • Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m). ...
Leedu loodusvarad. Leedu loodusressursid: 35% Leedu pindalast katavad kamarleetmullad. 27,9%-l Leedu alal kasvab mets. Ülekaalus on okaspuud, eriti mänd. Suuri alasid hõlmavad niidud. Loomastikus on valdavad läänepalearktilised liigid. Maavarasid on vähe. Leidub turvast, lubjakivi, dolomiiti, savi, klaasiliiva ja naftat.Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused. Rannikul kogutakse merevaiku. Leedus on maailma suurimad merevaiguvarud. 4,3% Leedu territooriumist on looduskaitse all. Leedu saematerjalid:Leedu saematerjali eksport suurenes 2012.a. ja oli 346 409 m3, 3% rohkem kui 2011.a. Eksport Euroopasse langes 7% ja Euroopa osa saematerjali ekspordis langes 78 protsendile (85% 2011.a.). Eksport Euroopa Liidust välja kasvas 58% ja oli 77 873 m3. Hööveldamata saematerjali eksport kasvas 6% ja oli 264 410 m3. Ka hööveldatud materjali eksport langes 6% ja oli 81 999 m3, 70% sellest oli mänd. Saematerjal...
Sektor Sektor Osakaal Põllumajandu Põllumajandus 2,4% 0,9% s Tööstus 29,7% Tööstus 26,8% Teenindus 67,8% Teenindus 72,3% MAJANDUS Loodusressursid Majandusressursid Kivi ja kaalisoola Arenenud tehnika Rauamaak Rikas riik Vasemaak Niklimaak Maagaas Nafta Uraan Inimressursid Kirjaoskus 100% Tööealiste suur osakaal TÄNAME KUULAMAST!
Islandi rahvastiku iseloomustus Joonis 1. Island Island (Islandi Vabariik) asub loode euroopas, parasvöötme merelises kliimas. Islandi pealinn on Reykjavik. Keelena kasutatakse seal islandi keelt, inglise keelt ja saksa keelt. Teda ümbritseb Norra meri ja Atlandi ookean. Põhilised loodusressursid on kala, hüdroenergeetika ja geotermaalenergia. Kõrgeim punkt on Hvannadalshnukur (2,110 m). Islandi pindala on 103,000 km2 , sealhulgas 100,250 km2 maismaad. Rahvaarv on 301,931 (2007 a.). Joonis 2. Islandi lipp 1 1. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Islandi keskmine rahvastiku tihedus on 2,99 inimest km2. Sarnane rahvastiku tihedus on Surinames, Austraalias ja Botswanas. Rahvastiku tihedus on suurem pealinna, Reykjaviki ja
võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid omakorda jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital haarab enda alla tootmishooned, masinad, seadmed jne. Toodud loetelust võime näha, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ning kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus. Loodusressursid on maa, maavarad, metsad jne. Majandusteaduses võetakse tihti loodusressursid kokku koondnimetuse ,,maa" alla. Töö, maa ja kapital on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Nad koos moodustavad tootmise sisendid. Tootmisprotsessi väljundiks on erinevad hüvised, kusjuures tootmisprotsessi käsitletakse mitte üksnes tootmise tähenduses, vaid siia kuulub ka teenuste tootmine ja osutamine.
Ühiskonna majandamine Kairi Järve Ühiskonda ilma majanduseta ei ole olemas. Osalemine majandusprotsessides (tootmine, tarbimine, müümine) on igapäevaelu osa. Ühiskonnas alati ressursid piiratud, seega tuleb majanduslikke otsuseid alati kaaluda. Tootmisressursid ehk tootmistegurid: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, vesi 2) Inimressurss: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kombineerida. Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele majanduse põhiküsimusele: 1) MIDA JA KUI PALJU TOOTA? 2) KUIDAS TOOTA? 3) KELLELE TOOTA? Majandussüsteemid Naturaalmajandus Leidub maakera vaesemates ja tööstuslikult vähemarenenud piirkondades
Kuid arvestades praegust olukorda maailmas, kas oleks see üldse võimalik? Ühiskonda saab edasi arendada inimene ja sellepärast on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleksid huvitatud tulevikust. Arenenud riigid, kel on võimalik tagada oma rahvale hea haridus, on aga negatiivse iibega. Sellest tulenevalt puudub meil kindel ühiskonna edasine edendus, kuna puuduvad tulevased arendajad. Oluliseks asjaoluks, et elu üldse jätkuda saaks, on loodusressursid ja nende hoidmine. Kunagi käisid inimesed jala või sõitsid hobukaarikutega. Tänapäeval aga soetab iga inimene, kel on majanduslikult vähegi võimalik, endale või oma perele auto, mis omakorda reostab keskkonda ning muudab inimesed mugavaks. Uue energiaallikana on küll esile kerkinud biokütus, mida on võimalik toota näiteks põllumajanduslikul viisil. Kuid nõnda me kurname mulda ning nii suurtes kogustes alternatiivkütuse tootmine, et seda saaks tarbida terve maailm, oleks siiski
Robert Rivik Liikluse mõju ümbritsevale keskkonnale 04.02.10 Me saame reisida ja tegeleda kaubavahetusega tänu liiklusele, see on meile kasuks, kuid kas see on hea ka keskkonnale? Selleks, et liiklus saaks toimida on vaja energiat, selle energia saame mootoritest. On olemas mitmeid mootoriliike, inimene kasutab nendest tema jaoks kõige sobivamat, kütusemootorit, mis on keskkonnale kõige kahjulikum. Mootori töötamiseks on vaja ressursse, mida saadakse maa seest ja mis on taastumatud loodusvarad. Inimesed kasutavad neid ressursse võimalikult odavatel viisidel, säästes sellega palju raha, kuid kahjustades omaenda elupaika, pannes loodusressursid looduse enda vastu tööle. Väga palju liigeldakse sellepärast, et inimesed pole piisavalt leidlikud ja ei kasuta loodusressursse õigesti. Näiteks tuuakse Eestisse sisse...
Majandus 1. Ressursside piiratus. Ühiskonna ja indiviidi kasvavate soovide ning vajaduste rahuldamiseks kasutada olevad ressurssid on alati piiratud. Alati tahetakse rohkem, kui on võimalik saada. See aga on sageli liikumapnevaks jõuks, sest tuleb leida uusi ja efektiivsemaid ressursside kasutamise viise. Tootmistegurid ehk ressursid: · Loodusressursid nt maa, maavarad, mets, veevarud · Inimressursid tööjõud · Kapitaliressursid tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) · Ettevõtlikkus võime kolme esimest tegurit kasulikult kombineerida 2. Ettevõtlusvormid: Akstiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. FIE füüsilisest isikust ettevõtja , kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid
hakati veel kaevandama loodusvarasid. Tänu tehnoloogilisele arengule 20. Sajandi jooksul on toimunud suured keskkonnamuutused, mis on tugevalt seotud ka muutustega atmosfääri koostises. Puhta vee varud ja bioloogiline mitmekesisus väheneb kiirelt. Inimeste tegevuste tagajärjel saastub õhk, kahaneb osoonikiht. Tekib globaalne soojenemine, pinnas ja vesi saastuvad. Mürgised kemikaalid satuvad pinasesse, vette ja atmosfääri, ja nagu juba varem öeldud väheneb looduse mitmekesisus ja loodusressursid. Seda kõike põhjustab metsade raie, keskkonnavaenulike ainetega looduse reostamine, veesoonte tühjaks pumpamine, jõgede ümberkujundamine ja palju muud. Õnneks on paljud inimesed aru saanud inimtegevuse hävitavast mõjust ning alustanud võitlust loodussõbralike eluviiside eest. On hakatud hooldama metsi, selleks on mitu erinevat moodust. Näiteks hooldusraie nagu valgustusraie, harvendusraie ja sanitarraie.
olema samuti oluline, kuna puisniidud on Eestis kõige liigirikkama kooslusega. Matsalu rahvusparki on kasutatud palju matkaradade võrgustikuna, teid tuleks regulaarselt hooldata ning ka reguleerida turismireiside hulka loodushoiu eesmärgil. Joonis 5 . Puisniit 11. Loodusressursid ja nende kasutuspotentsiaal Peamisteks maavaradeks võib pidada dolomiiti ja lubjakivi, mida leidub palju ning mis asub sisuliselt maapinnal. Ka turvast on antud alal rohkesti, kuid uusi alasid kasutusele võtta ei saa, sest seadusega on kaevandusmahud piiratud ning enamus puutumata rabasid asub looduskaitsealadel. Maavaradest leiavad kasutust ka kruus ja liiv ning meremuda. Põhjavee kogus Läänemaal nagu ka kogu Eestiski probleeme ei tekita, sest vett on küllaga. Põhjavett
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Proovi Kriitiliselt lugeda Põhiseadust ja leia vastuolusid. §1-55 § 5.Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Enamus inimesi sageli ei mõtle Eesti loodusvaradest kui riigi rikkusest. Võetakse maha ja eksporditakse suurel hulgal metsa, kuid istutatakse väga vähe. Enamus Eesti metsadest on paarikümne aasta jooksul maha võetud ja seega pole siin midagi säästlikult kasutatud ja ainult oma riigi heaks. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel. Nõustun täielikult,et Eesti riigikeel on eesti keel ja ja see peakski nii jääma, kuigi on
Maailma riikide praktika paraku ei kinnita üleüldise absoluutse konvergentsi toimumist. On hakatud rääkima tingimuslikust konvergentsist, mille kohaselt toimub maailmas nii-öelda konvergentsiklubide moodustamine, ehk omavahel võrdsustuvad ainult sarnaste algtingimustega riikide tulutasemed. Seejuures on määravaks mitte niivõrd esialgne tulutase, vaid laiemat ühiskonna majanduslik, sotsiaalne ja institutsionaalne korraldus. 5.Majanduskasvu allikad Eristatakse nelja liiki ressursse loodusressursid, füüsiline kapital, inimressursid ja tehnoloogia. Kasvu aluseks saab olla ka nende ressursside hulga suurenemine või kvaliteedi paranemine ja nende efektiivsem kasutamine. Oluline on ka nende kiire ümberpaigutamine ühest majandusharust teise juhul, kui majanduskonjuur muutub. Loodusressursid neid on peetud pikka aega esmaseks kasvuteguriks, kuna suletud majanduses sõltuvad tootmisvõimalused otseselt olemasoleva tooraine kogusest ja struktuurist. Olulistemaks
Keskkonnaorganisatsiooni WWF hinnangul võib maailma ökosüsteem selle sajandi keskpaigas suures ulatuses kokku variseda, kui ülemaailmne tarbimine püsib senisel tasemel. See kõlab hirmutavalt ja kas tõesti on inimkond valmis võtma endale vastutust looduse hävimise eest? Arvatavasti mitte. Seepärast peaksid inimesed rohkem tegutsema selle nimel, et oma tarbimisharjumusi parandada. Inimesed peavad hakkama säästvalt tarbima. Säästva tarbimise idee tuleb sellest, et loodusressursid on piiratud ja järeltulevad inimpõlved soovivad ka mingil määral midagi tarbida. Meie kanda on vastutus tulevaste põlvede ees. Kui praegu kõik ära tarbime ei ole järeltulevatel põlvedel enam midagi kasutada. Säästev tarbimine tähendab seda, et me lõpetame mõttetu raiskamise seal, kus seda on võimalik teha. Iga kord ei ole vajadust poest kilekotti osta. Kõiki üksikuid tooteid ei ole vaja väikestesse kilekottidesse toppida. Pudelivee asemel võime kraanivett lasta läbi filtri
Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid ja muid ilmu. Transport Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee ...
1. Tootmisressursid Loodusressursid: maa, maavarad, kliima jne 2. Inimressurss ehk tööjõud, kelle puhul on oluline kvaliteet ja ka motivatsioon. 3. Kapital ehk raha, mis jaguneb a) reaalkapital tehased, masinad, seadmed jne b) rahakapital ehk finantskapital vajatakse investeeringuteks 1. Majandussüsteemid (4)1. Tavamajandus-Kõige algelisem.Toodetakse peamiselt enda tarbeks;lihtne kaubandus või lihtne majandus;traditsioonidel ja suurettevõtetel oluline tähtsus.2. Plaani ehk käsumajandus- määrab plaan, hinna kehtestab valitsus;kaupade ja teenuste valik väike või puudub;tarbimis võime oleneb sotsiaalsest positsioonist;valdavalt riiklik omand.3. turumajandus- määrab konkurents;hinna kujundab turg,kaupade ja teenuste valik on lai;tarbimisvõime oleneb rahalistest ressursidest,mitmesugused om...
Keskkonnaprobleemid mõjutavad riigi arengutaset Oleme teadlikud, et arenguriikides, madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riikides, mis asuvad enamasti Aafrikas ja Aasias, on vee- ning õhureostus ja loodusressursid viimase piirini kasutatud. Eestis on olukord pisut parem, sest asume Põhja- Euroopas ning meie riik on pindalalt palju väiksem võrreldes enamike teiste riikidega. Kuid millised on keskkonnaprobleemid Eestis ja kuidas saame oma loodust kaitsta, tagades riigi majanduse jätkusuutlikuse? Eestisse rajatavad suurtehased soosivad majandust, kuid reostavad keskkonda. Kõik uued tehased on majanduslikus mõttes riigile kasulikud, sest kasvab toodang, eksporditava
ning turundusega. Majanduse keskne eesmärk on püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi (ressursid on piiratud). Majandussüsteemid ● Naturaalmajandus ● käsumajandus/plaanimajandus ● turumajandus/vabaturumajandus Majandussüsteemid on omavahel segunenud. Erinevus seisneb selles, et millise majandussüsteemi elemendid riigis domineerivad. Majandusressursid e tootmistegurid ● Loodusressursid (sinna alla ei käi kivisüsi, just saying) Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. ● Inimressursid (e tööjõud) Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse
Üliõpilane: "....."................. 2012. a ............................... Henri Tamm Juhendaja: "....."................. 2012. a ............................... Mirjam Metsare Tartu 2012 1 SISUKORD 2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina................................................................................ 6 3. Loodusressursid...................................................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Erastvere küla asub Lõuna-Eestis, Põlvamaal, Kanepi vallas. See on vaikne, umbes 400 elanikuga koht. Enamus rahvast on koondunud küla suurima asutuse hooldekodu
jõudnud ühiskonna edasine areng? Ühiskonda arengut suudavad edasi viia inimesed. Seetõttu on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleks just huvitatud tuleviku paremaks muutmisele. On vaja koostada õigeid plaane ning reguleerida elu just nii, et ühiskonnaelus oleks tagatud jätkusuutlikkus. Alles pärast seda tuleks mõelda muude valdkondade edasiarendamisele. Teiseks oluliseks asjaoluks, et elu üldse jätkuda saaks, on loodusressursid ja nende hoidmine. See on ka üks valdkond, millega tagatakse jätkusuutlikkus. Iga päev sõidavad miljonid autod ja vajavad selleks kütust, töötavad suured tehased ning vajavad energiat, süüakse leiba ja ei mõelda, kas on veel põllumaad, kus midagi kasvatada või kaetakse ka need üha laieneva infrastruktuuriga. Need kõik näited on tänapäeva inimese jaoks enesestmõistetavad ja vähe on neid, kes mõtleks, et mis
tagajärgi. Tormid, põuad, üleujutused, jäämasside sulamine, meretaseme tõus ning vihmametsade hävimine moodustavad vaid osa inimkonda tabavatest katastroofidest. Viimase paarikümne aastaga liigselt õhku paisatud süsihappegaas on temperatuuri oluliselt suurendanud. Teadlased on arvamusel, et just inimesed põhjustavad praegust kaootilist soojenemist. Selline käitumine on toonud inimestes endaga kaasa hirmu maailmalõpu ees. Mis juhtub, kui loodusressursid lõpevad otsa, maailma majandus variseb kokku või toimuvad hävitavad looduskatastroofid ? Üha rohkem kuuleme õnnetustest, mis peaksid tabama Maad 21. detsembril 2012. See kuupäev on üks suurimaid hirme, mis praegust ühiskonda saadab. Filmid,raamatud kõik see on äri, mis sellega kaasneb ning inimeste paanikast kasu lõikab. Nagu öeldakse ,, teadmatus toidab hirmu .'' Üheksas september kahe tuhande esimene aasta- pole olemas inimest lääne ühiskonnas,
TUNNITÖÖ: ,,MAJANDUSTEADUS" 1. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad. 2. Milles seisneb vabatahtlik vahetusprotsess? See on turumajanduse alus. Kaubavahetus on vahetus millegi muu vastu. Keegi pole koustatud kauplema, ometi teevad seda kõik. Kuna usutakse, et sealt saab kasu. Poest ostes vahetad sa kauba raha vastu, ei ostetaks kaupa, mida ei peet...
Majandus ja poliitika (õ lk 10-12,30-45) Mõisted: · Tootmisressursid –ehk tootmistegurid: loodusressursid(maa,maavarad,mets,vesi jne), inimressurss( tööjõud), kapitaliressurssid( tööriistad, hooned,rahalised vahendid), ettevõtlikkus-oskus kolme esimest kombineerida ·Infrastruktuur e taristu- ühendsed(raudtee,sidevahendid,koolid jne) · Füüsiline kapital- Põhivara, seadmed, ehitised jne · Finants kapital- raha ·Ettevõtlikus-Omadus, mis aitab tootmist käivitada ja elus hoida Majandusüsteemid: · Natuur-, käsu-ehk plaani ja turumajandus Sots maades, riik reguleerib , kes Iseloomulik: saavad; Toodetakse mida ja ise, mi...
1.kontrolltöö MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA Sügissemester 2011 1. Variant 1 osa VALIKVASTUSED (25 punkti, iga küsimus on 5 punkti, igal küsimusel on ainult 1 õige vastus) 1. Majandusteoorias füüsiline kapital defineeritakse kui a) loodusressursid (nt nafta, vesi, raud jne) b) madala kvalifikatsiooniga inimesed c) inimtööga valmistatud tootmisvahendid d) raha, aktsiad ja väärtpaberid 2. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma a) peab oma tegevuse lõpetama b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit c) ei kata oma kaudseid kulusid d) katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid 3. Sokolaadijäätise tasakaaluhind ja kogus vähenevad siis, kui
Liikumisena punktist punkti võimaliku tootmise piirist väljapool c. Liikumisena punktist punkti võimaliku tootmise piiri sees d. Võimaliku tootmise piiri nihkumisena paremale e. Liikumisena piki võimaliku tootmise piiri Küsimus 3 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majanduskasvu esmasteks teguriteks on: Vali üks: a. Kõik nimetatu b. Kapitali olemasolu ja kasv c. Rahvastik ja tööjõud d. Tehnoloogia olemasolu ja tehniline progress e. Maa ja loodusressursid Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Alljärgnevast ei kutsu esile majanduskasvu: Vali üks: a. Tööjõu kasvanud haridustase ja kutseoskused b. Tehnoloogia progress ja tehnika areng c. Sotsiaalse infrastruktuuri täiustumine d. Tööjõu osalusmäära (aktiivsusmäära) kasv e. Tarbimise piirkalduvuse ( MPC) suurenemine Küsimus 5 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
majanduskeskkond. 2. Analüüsitakse, milliseks on meil piimaturul kujunenud olukord praegu ja mida me saame tulevikus oodata. 3. Positivistlik analüüs põhineb reeglina faktidel. Antud artiklis nii graafik kui ka tekstis olevad arvud naitavad kuidas piima hind hakkab kujunema. 3.Kas artiklis on juttu mõnest tootmisressursist? Missugusest? Põhjendage. Selles artiklis on raske välja valida üks tootmisressurss. Omavahel on seotud loodusressursid (maa, loomad) ning tootmisressursid (Farmid ja sisseseade) ning lisaks vähesel määral ka inimressurss ja mittelooduslik ressurss ehk rahaline kapital. Kõiki neid ressursse kasutatakse piimatööstuse kaupade tootmiseks. 4.Kas artiklis käsitletakse mingit majandusanalüüsi mudelit? Selgitage. Käesolevas artiklis kasutatakse kõige rohkem nõudluse pakkumise mudelit. Seoses sellega, et Venemaa embargo tõttu järsult kadus suure turu nõudlus on teistel turgudel pakkumine oluliselt
Arengulõhe Joonis iseloomustab piiri arengumaade ja tööstusriikide vahel ning neis esinevat arengulõhet. Sinisel alal asuvad riigid on tööstusriigid ja punasel arengumaad. Põhja poolsel alal asuvad alad on Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa, Austraalia ja Jaapan. Need on rikkamad ja arenenumad piirkonnad. Lõuna poolsel alal on Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia ning need on vaesemad ja vähem arenenud alad. Termin "arengumaa" võeti kasutusele ÜRO poolt peale Teist Maailmasõda, kui endised koloniaalriigid hakkasid üles ehitama iseseisvaid riike. Arengumaade üldjoonteks võib pidada suhtelist vaesust riigis, põllumajanduse suurt primaartoodete eksporti ja osakaalu SKP-st ning sõltuvust teistest riikidest. Rahvastiku kasvu ja urbaniseerumise tendents on suur ja esineb kultuurilisi vastuolusid, kuid tehnoloogia areng madal ning tulud on sageli ebavõrdselt jaotunud. (Parts 2000:46) Üldiselt tehakse vahet...
Inimesed saavad koostada plaane ja reguleerida ise oma elu nii, et oleks tagatud eelkõige ühiskonna jätkusuutlikkus, mille järel saab alles mõelda ühiskonna edasiarendamisele muudes valdkondades. Üheks probleemiks on see, et hästi arenenud riikides on iive negatiivne, see tähendab, et riigis sünnib vähe lapsi ja see omakorda tähendab seda, et tulevikus puuduvad need, kes saaksid ühiskonda edasi arendada. Teiseks oluliseks asjaoluks, et elu üldse jätkuda saaks, on loodusressursid ja nende hoidmine. See on ka üks valdkond, millega tagatakse jätkusuutlikkus. Iga päev sõidavad miljonid autod ja vajavad selleks kütust, töötavad suured tehased ning vajavad energiat, süüakse leiba ja ei mõelda, kas on veel põllumaad, kus midagi kasvatada või kaetakse ka need üha laieneva infrastruktuuriga. Need kõik näited on tänapäeva inimese jaoks enesestmõistetavad ja vähe on neid, kes mõtleks, et mis saab siis kui meil pole enam looduse poolt antud võimalusi, kuidas
(tootjad peavad pidevalt oma tootmist tõhustama, et edestada konkurente) 2)aitab ressursse kokku hoida 3)aitab suurendada toodangut 4)aitab vähendada kulusid 5)aitab alandada hindu. 9.Konkurents-ostjate võistlus müüjate pärast ja müüjate võistlus ostjate pärast. 10. Turumajanduses on kasum see, mis jaotab ära tootmistegurid(maa, töö, kapital) 11.Kasum on raha, mis jääb järele, kui kogutuludest lahutada kogukulud. 12.Inimressursid, kapitaliressursid, loodusressursid. Mida rohkem teenib kasumit seda rohkem saab kasutada ressursse. 13.Ettevõtlikkus on hoiak, mida isel.1)loov ja uuenduslik mõtlemine 2)uute ja paremate toodete turuletoomine 3)uute ja paremate juhtimise ja töö organiseerimise meetodite rakendamine 4)uute ja paremate tootmistehnoloogiate rakendamine 15.Majapidamiste kaks rolli on tarbijad ja ressursiomanikud(tööjõud) 16.Raha on 1)vahetusvahend - raha abil saab osta kaupu ja teenuseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
