Kordamine energeetika tööks. 1. Mida tähendab energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijale. 2. Mis on energiavarad? Taastuvad/taastumatud energiavarad, traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui Eestist. Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. 3. Energiamajanduse muutused, muutuste põhjused (analüüsi õpiku skeemi lk.66) 17. sajandil võeti kasutusele kivisüsi. 17.-19
Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse: · Kevadised üleujutused, mille põhjuseks on lume sulamine ja tammide purunemine jõgedel · Suvised üleujutused, mille põhjustavad reeglina suured sademehulgad Kõige tugevamad ja märkimisväärsemad üleujutused toimuvad juulikuus. Juunis, augustis ja märtsis toimuvad üleujutused on tagasihoidlikumad. Teatud määral on üleujutused loomulikud loodusnähtused, mis toimuvad jõgedes regulaarselt. Nad on olnud inimkogemuse lahutamatuks osaks alates põllumajanduslikust revolutsioonist, mil inimesed ehitasid esimesi asulaid Aasia ja Aafrika jõekallastele. Niiluse jõe kuulus üleujutus toimus igal aastal ja jättis ümberkaudse pinna viljakaks, nii toimus see kuni Assuani tamme ehitamiseni. Euroopas toimuvad suured üleujutused iga kümne aasta tagant. Näiteks mõjutasid veetõusud 1994-1995 aastal Itaaliat, Saksamaad,
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
Kontrolltöö nr.1 Jääaeg · I jääaeg oli 2 miljonit aastat tagasi. · Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega · Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti: * Päikese kiirguse nõrgenemine * Maa pooluste asukoha muutumine * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku :
Objektide uurimine või nähtuste olemus - fundamentaalteadus. See moodustab vastava teaduse – füüsika,keemia,bioloogia jt- tuuma, tema sisu: faktid, seadused,teooriad,hüpoteesid. Loodusnähtused praktilised baasil – rakendusteadused (põllumajanduse,meditsiini,tööstuse,energeetika,transpordi, olme jm tarbeks) Bioloogia: Üldbioloogilised teadused tegelevead teaduslike uuringutega(geneetika,molekulaarbioloogia,rakubioloogia,arengubio loogia jne, Eribioloogilised teadused(botaanika,zooloogia,loomafüsioloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilised kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ja teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Rakendusbioloogia PLUSSID: On aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid,luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure Rakendusbioloogia MIINUSED: Bioloogilise re...
Objektide uurimine või nähtuste olemus - fundamentaalteadus. See moodustab vastava teaduse – füüsika,keemia,bioloogia jt- tuuma, tema sisu: faktid, seadused,teooriad,hüpoteesid. Loodusnähtused praktilised baasil – rakendusteadused (põllumajanduse,meditsiini,tööstuse,energeetika,transpordi, olme jm tarbeks) Bioloogia: Üldbioloogilised teadused tegelevead teaduslike uuringutega(geneetika,molekulaarbioloogia,rakubioloogia,arengubio loogia jne, Eribioloogilised teadused(botaanika,zooloogia,loomafüsioloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilised kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ja teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Rakendusbioloogia PLUSSID: On aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid,luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure Rakendusbioloogia MIINUSED: Bioloogilise re...
Referaat rahvaluulest Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Seega on rahvaluule kolm põhilist tunnust: · Ta on rahva vaimne looming. · Ta on traditsiooniline looming. · Ta on kunstilooming. Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänd. Rahvaluule on : · Anonüümne · Kollektiivne · Suuline Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks ja uuemat poplooriks. Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele ja siis on teine esitaja seda natukene kohendanud. Tänapäeval täidab rahvaluule kohta uuem rahvalaul ehk poploor. Rahvakunst on see osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Tarbekunsti alla kuuluvad majad, rõivad, ehted, lelud, tööriistad, mööbel jm. Sõnaloominguna mõistetakse rahvalaule, ra...
osad aga lahku: ärasaadetud kiri, ärasõitev rong, allakukkunud kivi, ära saata, ära sõitma, alla kukkudes. (Rätsep 2002: 4142) Tavalise kõneleja sõnakasutus Inglise keeletadlane Max Müller (18231900) arvas, et talupoeg teab umbes 300 sõna, kuid sellist seisukohta võib väga ekslikuks pidada ning seda saab lihtsa katse abil ka tõestada. Kui paluda inimesel nimetada kõik kodus olevad asjad, põllul, heinamaal, metsas; lugeda üles kõik taimed, loomad, loodusnähtused, inimesega seonduva, tööd-tegevused; kõikvõimaliku, millele vähegi nime anda saab, selgub, et sõnu tuleb väga palju. Seega ei pea Mülleri arvamus üldse paika. (Rätsep 2002: 4243) Uurimused näitavad, et laps tunneb umbes 3 600 sõna, 14-aastane nooruk kuni 9 000 sõna, väheharitud täiskasvanu 11 00014 000 sõna, kuid haritud inimese sõnavara ulatub üle 50 000. Samas tuleb teha vahet passiivse ja aktiivse sõnavara vahel. On selge, et aktiivselt kasutatavate
· Loodud aastatel 1937- 1940. · Esietendus toimus 1943.a. · Kratt on igati rahvuslik helitöö, mille muusika motiivistik pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust: peamiselt on köitnud tantsuline folkloor ( torupilli- ja kandlelood) . Kasutatud on mitmesuguseid polüfooniavõtteid · * Sündmustik areneb 18. saj. keskel , mil meie esivanemad uskusid veel nõidu ja tonte ning nende mõttemaailme mõjutasid mõistatuslikud loodusnähtused. 19. H.Elleri tähtsus eesti muusikas (1887-1970) -- suurimaid sümfoonikuid Eesti muusikas · Rahvuslike traditsioonide kujundaja ja arendaja instrumentaalmuusikas. · Loomingus impressionistlikke värve ja kõlakombinatsioone. · Jõuline dramatism puudub, pigem lüürik. 20. H.Elleri looming Looming: · Sümfoonilised teosed -- Öö hüüded, Varjus ja päikesepaistel, Viirastused · Orkestriteos ,,Kodumaine viis" (5 lugu keelpilliorkestrile)
''tugev pöördumatus'' veelgi varasema ''enne'' sellega, mis oli veelgi hilisem ''pärast''. Paljude mõtlejate puhul muutuvad need vastuolud nende elulugude teljeks, läbivaks jooneks. Need kokkupõrked toovad kaasa meeleliselt tajumatu maailmakeskme kõrvaldamise maailmapildist, füüsikaliste ettekujutuste, filosoofilste mõistete ja loogiliste normide ilmumise, kusjuures neile kuulub tulevik. Newtoni klassikaline maailmapilt taandab kõik loodusnähtused mehhaanikaseadustele. Mehhaanika haarab ajas toimuvaid ruumilisi muutusi, ta 8 on maailma neljamõõtmeline aspekt (kolm ruumilist koordinaati pluss muutused ajas). Tunnetuse pöördumatus rajaneb maailmapildi pöördumatul komplitseerumisel. Geomeetriliselt kujutatud maailm võib seega osutuda n- mõõtmeliseks, kusjuures n kasvab pidevalt. Newton astus esimese sammu teel maailmapildi järjekindlale ja
Rehielamu (tare) Koosnes kahest osast: rehetuba(seal elati, külmaga toodi vahel ka loomad) ja rehealune(hoiti loomi, peksti vilja) Muinasusund ehk paganausk loodusjõudude kummardamine, palju jumalaid. Kummardati nt. päikest, vihma. 1) Nimeta seoseid inimeste tegevusalade ja teadusharude vahel. · Meresõit teised rahvad ja georgaafia, kaartide koostmaine. · Kaubitsmine Matemaatika algteadmised, aritmeetika · Põlluharimine ja karjakasvatus Loodus ja loodusnähtused, bioloogia, austati maad, päikest ja kuud. Kuu loomise ja kahanemisega oli seotud paljude tööde edukus. 2) Milliseid tähtpäevi tähistati? (3/4) · Kevadiste põllutööde lõppu, sügistööde lõppu, hingedepäeva. 3) Nimetan kalmeteliigid (2) · Kivikirstkalmed · Tarandkalmed 4) Nimetan eestlaste jumalaid (2) · Taara ja Uku 5) Kus ohverdati? · Hiiedel, kividel, puudel, allikatel, jõed ja järved. 6) Keda/mida ohverdati
Ta oli koos sõprade Michel ja Janine Gallimard'i ning nende tütrega teel Pariisi. Tema kotist leiti kasutamata jäänud rongipilet viimasel hetkel oli ta otsustanud sõita autoga ning pooleliolev romaanikäsikiri ,,Esimene inimene." Kirjandus ja absurd Absurd (ladina keeles absurdus ,mõttetu', ,totter'), absurditunnetus kirjanduses, mille filosoofiliseks aluseks on maailma mõistusliku alge eitamine. Seega vastandub vaatele, mille järgi alluvad nii inimese elu ja tegevus kui ka loodusnähtused ja ajaloosündmused sihikindlale korrapärale. Kirjandusse tuli absurdi mõiste ühes eksistentsialismiga pärast II maailmasõda. Kui Camus oli 34-aastane, visandas ta päevikusse oma loomingu olnud ja tulevased teemad: Absurd, Mäss, Kohtumõistmine, Piinatud armastus ja Parandatud looming ehk Süsteem. A b s u r d i t e e m a s i s a l d a b t e o s t e s : ,, V õ õ r a s " - ,, S i s yp h o s e m ü ü t " - ,, C a l i g u l a " ja ,,Arusaamatus
Jakob Westholmi Gümnaasium Vee saastumine Bioloogia referaat Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas................................................................................ 4 Mis on vee reostumine?.......................................................................................................... 6 Mis reostab vett?..................................................................................................................... 8 Veereostuse tüübid................................................................................................................. 9 Kuidas puhastada saastunud vett?....................................................................................... 13 Kokkuvõte........................
Millised tegurid piiravad ellujäämist ja paljunemist · Liigikaaslased suurimaks konkurendiks on sama populatsiooni isend, kuna toidulaud on ju sama. · Teise liigi isendid kuna toidulaud võib olla sama. · Nt rändtirtsud ja veised · Lisaks konkurentidele sõltub ellujäämine ja sigimine ka vaenlasest, parasiitidest või haigusetekitajatest · Eluta looduse tegurid: · Ebasoodne temperatuur, niiskus, valgus jt. · Loodusnähtused suuremad katastroofid · Uued parasiidid või haigused, kelle vastu puudub organismidel kaitsevõime · Igatahes jäävad ellu need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Kes jäävad ellu · Ellujäämine ja järglaste andmine ei sõltu üksnes piiravatest asjaoludest, vaid organismi individuaalsetest iseärasustest. · Nt. On liikuvamad, suurema produktsiooniga, parem kaitsevärv- seega ellujäämine
Lisaks sellele on langemise asjaolud avaldatud tollaaegses kirjasõnas ning sealjuures sedavõrd üksikasjaliselt ja haaravalt kirja pandud, et võimaldavad veel tänasel päevalgi teha olulisi järeldusi langemise asjaolude kohta. Tänu meteoriitide kohta ajalehtedes avaldatud teadetele oli ka rahva üldine teadmiste tase sellel alal mainimisväärselt kõrge ja küllal tihedasti asustatud territooriumil jäid ebatavaliselt loodusnähtused päevasel ajal harva märkamatuks. (1) Mida siis andmestik Eesti meteoriitide kohta võimaldab öelda? Esiteks seda, et nende seas valdavad suhteliselt laialt levinud kivimeteoriidid, mis on igati kooskõlas viimaste esinemissagedustega maailmaruumis. Kõige enam on pakkunud huvi pilistvere meteoriidisajust pärinev haruldane kivimeteoriit- enstatiitkondriit ja 1855. aastal langenud Iigaste meteoriit, mida viimaste uuringute alusel tuleb pidada tektiidiks. ()
VAESUS JA HUMANITAARABI TÄNAPÄEVA MAAILMAS. Annika Valving ja Andra Toom Rakvere Gümnaasium 12B MIS ON VAESUS? Vaesus on kui olukord, kus indiviidi käsutuses olevad ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks. Vaesed inimesed on isikud, kelle sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad saavutada normaalset elujärge ühiskonnas. Vaesust jaotatakse : Absoluutne vaesus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suhteline vaesus inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist MIS ON VAESUS VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=GL8HPdBroc MIKS TEKIB VAESUS? Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused. Majanduses oleva raske olukorra tõttu. Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes. Inimesed ei oska õigesti majandada. GLOBAALNE VAESUS: FAKTID JA STATISTIKA Rahkem ...
"Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. " (e-ope.khk.ee) Kreeka rikkalik müüdilooming läbis mitu etappi enne kui ta omandas meile tuntud kreeka mütoloogia kuju. Need sisaldavad rohkesti sugemeid kaugest minevikust, ent kajastavad ühtlasi kreeka hõimude käekäiku hilisematel aegadel. Lisaks jutustatakse sellest, kuidas on tekkinud loodusnähtused, ühiskonna korralused ja usundilised tavad, kuidas on tekkinud maailm. Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises etendas mükeene ajajärk määravat osa. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaikadeks on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. (Kleis 1980:26) Kreeka müütides on põhilisteks tegelasteks surematud jumalad, kes esinevad inimese kujul ja kellele on ka omistatud inimlikud voorused ja pahed ning surelikud heerosed ja kangelased, kes olid
Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit...
Arenenud riikides kasutatakse elektrienergia tootmiseks üldjuhul mitmeid erinevaid energiaallikaid. Elektrienergiaga kauplemine on suhteliselt tagasihoidlik. Suurimad eksportijad on Prantsusmaa ja Kanada. Alternatiivne energia energia, mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil. Biomassienergia - puidu või põllumajandusjääkide põletamisel. Energiamajandus majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise. Energiavarad loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Fossiilkütus miljonite aastatega maapõue või veekogude põhjas ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine. Geotermaalenergia maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. Hüdroenergia vee potentsiaalne ja kineetiline energia, mida saab kasutada elektri tootmiseks või masinate käivitamiseks. Päikeseenergia- inimesele kasulikuks, enamasti päikesepatareide elektrienergiaks
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL XXX XXX XXX ARISTOTELES Referaat Õppejõud: XXX XXX 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ARISTOTELES........................................................................................................... 4 1.ARISTOTELES'E FILOSOOFIA............................................................................... 6 1.1Loogika ja keelefilossofia.................................................................................... 6 1.2Füüsika............................................................................................................... 7 1.3...
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr)
jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul [Kalevipoja säng, Vanapagana kivi]. Tuntumad on tekkemuistendid, vägilasemuistendid. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Koosneb 2 osast : Küsimusest ja vastusest. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring - põlutöö, tööriistad, koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jms. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jms. [Friedrich Robert Faehlmanni "Koit ja Hämarik" ja "Emajõe sünd" Naljand - rahvaluule liik : lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika.
Setu lauluema Anne Vabarna (21.12.1877 - 7.12.1964) Referaat Juhendaja: Ülle Orhidejev Koostaja: Maiki Joakit 10 klass 2009 Anne sündis Põhja-Setumaal Värskast 4 km põhja pool Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva külas Tihoni (ortodoksse ristinimega Tihhon) ja Kreepa (ristinimega Agrepina) neljanda lapsena 21. (vana kalendri järgi 9.) detsembril l877. aastal. Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7-aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati innukalt rahvalaulu. See oli osa igapäevaelust, töö- ja puhkeaja vältimatu saatja. Anne lapsepõlv möödus nagu kõigil setu talutüdrukutel tol ajal: e...
aktiviseeritakse eri lihasgruppide tegevust, harjutatakse liigutusvilumusi (kõnd, jooks, hüplemine, hüpped, roomamine, ronimine, kükitamine, viskamine, püüdmine, jne.). Liikumismängudes õpivad lapsed tegutsema kooskõlastatult ning mängukaaslasi arvestades. Laste liikumismängud on väga lihtsad, neis ei ole keerulisi reegleid ega ülesandeid. Paljud ülesanded on üles ehitatud matkimisele (loomade, lindude liikumine, loodusnähtused, 10 inimeste tegevus)( B. Grügge, M. Glantz, K. Sandell, 2008). Laste liikumismängudes täidab mängujuhi rolli täiskasvanu. Lastele pakub liikumismäng palju positiivseid elamusi: elevust, rõõmu, rahulolu. Mänge mängides arendatakse mitte ainult oma kehalisi võimeid, vaid saab ka palju eluks vajalikke kogemusi. Õpitakse võitma ja võidurõõmu tundma, kaotama ja mõtlema, mida tehti valesti, koos teistega tegutsema, kiiresti
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
Ballett "Kratt": · Loodud aastatel 1937- 1940. · Esietendus toimus 1943.a. · Kratt on igati rahvuslik helitöö, mille muusika motiivistik pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust: peamiselt on köitnud tantsuline folkloor ( torupilli- ja kandlelood) . Kasutatud on mitmesuguseid polüfooniavõtteid · Sündmustik areneb 18. saj. keskel , mil meie esivanemad uskusid veel nõidu ja tonte ning nende mõttemaailme mõjutasid mõistatuslikud loodusnähtused. 19. H.Elleri tähtsus eesti muusikas: 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsinguid. Ta oli väga tugev, nõudlik pedagoog,
kõige elujõulisema ja täiuslikuma kujundini inimeseni jõuda. Mateeria on lõputu ning teda ümbritsev ruum piiritu. Seega on tõenäoline, et on olemas palju mitmesuguseid maailmu, mis piiritut ruumi täidavad. Kusjuures see piiritu ruum on maailmade vahealadel täidetud eriti kergete aatomitega valguse aatomitega, eetriga. , kõik maailma kehad on tekkinud aatomite pööristest, mis on kujunenud aatomite liikumisest ja ühendustest. Kosmogoonilised protsessid ja üldse kõik loodusnähtused toimuvad loodusliku seaduspära alusel. Taevakehad ei ole jumalikud olendid, vaid ainult tule tihendus. Seesama valgusaatomite maailm on ühtlasi arvuliselt lõpmatu hulga jumalate eluasemeks, kes isegi koosnevad neist kergetest ja peenetest valgusaatomitest, väliskuju sarnaneb neil täiusliku inimesega, kuid nemad seal on igavesed. Maailmaga pole neil mingit tegemist, nad pole seda ei loonud ega sekku ka praegu mingil viisil selle käiku. Ainus, mida nad suudavad, on see, et
muundavad helivõnked närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Sisekõrvas asub ka tasakaaluelund (vestibulaarorgan), mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Helina kuuleb inimene õhuvõnkeid sagedusvahemikus 16-20 000 Hz. Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Infraheli põhjustab valu kõrvas, väsimust, hirmu. Infraheli tekitavad loodusnähtused: äike, tuul, maavärin. Plahvatused. Ultraheli abil orienteeruvad nahkhiired ja delfiinid. Inimese kuulmine on hästi kohanenud helisagedusel 300-3500 Hz. Inimese kuulmisteravus sõltub inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega.
Book'iga. 11 Projekt Blue Book (1952 1970a.) Blue Book on projekt, mille algatajaks 1952. aastal USA Õhuvägi (USAF). Projekti eesmärgiks oli välja selgitada, kas UFOd kujutavad endast mingisugust ohtu rahvuslikule julgeolekule. Projekti käigus analüüsiti 12 618 teadet UFOdest. Enamus juhtumitest leidsid loogilise seletuse (valdavalt loodusnähtused või objektid) või maise päritoluga lennumasinad. Väike osa teadetest olid ka valetunnistusteks tembeldatud. 701 teadet olid tundmatuteks klassifitseeritud. Paljud ufoloogid arvavad, et projekt oli küllaltki mitteprofessioonalne ning uurimismeetotid ebateaduslikud. Mõned teadlased arvavad, et projektile avaldati survet, eesmärgiks seati just identifitseerimine, et leevendada ühiskonnas levivat paanikat.
õhk kõike gaasilist, tuli aga soojust ja valgust kõigis võimalikes vormides. Platoni ajal 7 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. kasutati nende nelja alge kohta nimetust stoicheia – “kirjatähed”. Antud väljenduse mõte oli selles, et nii nagu tekstid koosnevad lõppkokkuvõttes kirjatähtedest, nii moodustuvad loodusnähtused neljast nimetatud algest, ja nii nagu kirjatähed on edasijagamatud tekstiosad, nii ka nimetatud neli alget on kõige elementaarsemad loodusliku maailma osad. “Timaios”`es üteldakse aga et need neli traditsioonilist alget pole isegi mitte kosmose silbid (48 b-c). Niisuguse väite põhjendamiseks viidatakse kogemusele, mis kinnitab ju seda, et erinevad agregaatolekud – ehk siis maa, vesi, õhk ja tuli – lähevad looduses üksteiseks üle
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2
veini ja viinamarjakasvatuse jumal, Saturnus e Kronos lõikusejumal, Vesta e Hestia kolderahujumalanna. 17) Lahutamatu, sest jumalaid ning nende kättemaksu peljati. Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised ning tähtstama pühmud olid range valve all. 18) Augurid olid spetsiaalsed preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Lindude lend, ohvriloomade käitumine, loodusnähtused jpm. Kriitilisematel hetkedel pöörduti Sibülli poole. 19) Alguses pöörati tähelepanu just füüsilisele ning sõjalisele suunitlusele, kuid hiljem, Kreeka eeskujul hakati õpetama ka erinevaid teadusi. Suursugustel peredel oli eesmärk saada oma poeg avaliku elu silmapaistvamaks tegelaseks seetõttu kestis õpetamine kaua. Õpiti nt Kreeka kultuuri ja ajalugu, tihti mindi sinna isegi õppima. 20) Juudi soost puusepa poeg (Jeesus) rändas maal ringi ning
Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm). Taastumatud energiaallikad on loodusvarad, mis moodustuvad looduses ülimalt aeglaselt või ei moodustu praegusel ajal enam üldse (nafta, süsi, põlevkivi jm).
hüpoteese, mõõtes uurimisobjektide väliseid tunnuseid, kasutavad sotsiaalsete nähtuste uurimiseks arvulisi seoseid. 4.Selgitage positivistliku uurimisparadigma põhiseisukohti Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte. Positivism ei eralda teooriat praktikast, taotleb täppisteaduslikkust ja formaalset mõõdetavust. Kõik peab olema kogemuslikult kontrollitav . 3 põhiseisukohta: · Sotsiaalsed nähtused on kvalitatiivselt samad, mis loodusnähtused · Loodusteaduslikud meetodid on kasutatavad ka sotsioloogias · Sotsioloogia ülesandeks on empiiriale tuginedes prognoosida sotsiaalseid nähtuseid 5.Selgitage, mis on operatsionaliseerimine ja milline on selle töösammu koht uurimisprotsessis. Millised on kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimuste erinevus selles suhtes. Teooria sidumine empiirikaga mõistete abil. Abstraktsemad mõisted tuleb empiirikaga ühendada operatsionaalsete definitsioonide kaudu. S.t
Üldjuhul võib mistahes mäluelemenditdega digitaalskeemi lugeda järjestikskeemiks. Enimlevinud järjestikskeemideks on registrid, nihkreregistrid, loendurid jne. 24.Analoog- ja digitaalinfo. Analoogliides (DAC, ADC)[1] Analooginfo- Info kandja võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste vahel suvalise väärtuse. Näiteks võib Schmitti triggeri sisendisse tulev signaal pikalt kõikuda 0 ja 5V vahel see on analoogsignaal. Lisaks on loodusnähtused nagu helid, valgus, elektromag- netism ning elektrivool oma iseloomu poolest analooglained. Digitaalinfo- Info kandja võib omada vaid kindlalt fikseeritud väärtuseid. Samuti, digitaalinfo puhul vaadeldakse info kandja väärtusi ainult teatud ajahetkedel, st. diskreetsetel ajahetkedel. Seetõttu ei ole tähtis vaadelda ka siirdeprotsesse e. üleminekuid ühelt lubatud väärtuselt teisele. .Tuues näide matemaatika vallast: a)
31. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõistatusi esitati ajaviiteks või taibukuse prooviks. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring: põllutöö, tööriistad, koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jmt. Mõistatused esinevad tavaliselt lausetena, kuid on ka mõistatusmuinasjutte ja -laule. Näiteks: Mees ehitab metsas, raiub kirveta, ehitab maju. (Rähn.) 32. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt. Näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (1798 -1850) müüdid ''Koit ja Hämarik'', ''Emajõe sünd''. 33
Füüsika II eksami kordamisküsimused 1. Elektrilaeng ja väli · Elektrilaeng (+ elementaarlaeng, omadused) ja laengu jäävuse seadus (+valem, näide, selgitamine) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus (nii nagu masski), mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: § Positiivne (prooton) § Negatiivne (elektron) Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed Elementaarlaeng |q|=1,6 × 10-19 C Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata ja see ei sõltu taustsüsteemist Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde j...
31. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõistatusi esitati ajaviiteks või taibukuse prooviks. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring: põllutöö, tööriistad, koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jmt. Mõistatused esinevad tavaliselt lausetena, kuid on ka mõistatusmuinasjutte ja -laule. Näiteks: Mees ehitab metsas, raiub kirveta, ehitab maju. (Rähn.) 32. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt. Näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (1798 -1850) müüdid ''Koit ja Hämarik'', ''Emajõe sünd''. 33
Tema arusaama kohaselt kujunevad mandri sees, nn. Südamaal (Heartland) tingimata despootlikud ja agressiivsed suurriigid, saartel ja ookeanide rannamaadel, Servamaal (Rimland) aga demokraatliku ühiskonnakorraga ja majanduslikult 6itsvad rahuarmastavad riigid, millest paljud on v6rdlemisi väikesed. Servamaa riigid on loomulikult sunnitud endakaitseks ühinema liitudesse, et vastu seista Südamaa agressioonile. Hettner ei tunnista et koroses paiknemise alusel loodusnähtused ja inimtegevused satuksid kohustuslikult vastastikmõjju. Paradigmast sõltumatud geograafid: ameeriklane Samuel Perkins Marsh (1801-1882). Õieti oli ta üks viimaseid maadeuurijaid ja rändas palju mooda USA läänealasid. Oma rändudel nähtu pani teda tugevasti kahtlema tollal moodiminevas . Tema raamatuson ka ta kuulus loosung "Tegelikult tegi inimene looduse" . Tähelepanu juhitakse sellele, kuivõrd oluliselt inimene loodust ümber kujundab ja kui segamatult ta seejuures toimida saab
või aidas tõnnivakas, kuhu viidi ohvriks peamiselt toiduaineid. Tõnni olemasolu majas tuli saladuses hoida. Metsik – kuju õlgedest, toki otsas viidi küla äärde puu otsa. Taara – ehk Tarapita on muistsete eestlaste (eelkõige saarlaste) jumaluse nimi. Sagedane olnud Tarapita samastamine skandinaavia piksejumal Thoriga. Neljapäevane päev oli Toorule pühendatud ning seda pühitseti varasemal ajal kui pooleldi pühapäeva. Loodusnähtused Tüüpilised atripuudid: äike, päike, kuu, vikerkaar, tuuled, lumi, vihm, virmalised, udu. Kuu on võimsam kui päike, sest ta suudab valgustada pimedat ööd, aga päike paistab siis, kui on päev ja nagunii on valge. Alla poole asjad istutatakse vana kuuga. Taevaga on seotud kotkas. ÄIKE - vanapagan – äike kiusab teda; samuti madruseid, nõidasid.. Vanapaganad ja kurjad nõiad peidavad end vette, õõnsasse puusse, tühjade nõude alla, koobastesse; veetuli –
bargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehno- peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemi loogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jm. 30 sel tekkiv soojusenergia. 79, 81 energiam ajandus - majandusharu, mis hõlmab gildistum ine - tootmise või teenuste pakkumise energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jao koondumine kutsealati keskajal. Nt. kaupmees tamise. 65 te gild. 107 energiavarad - loodusnähtused ja maavarad, mida globaalne võrk - moodustub üle maailma tiheda on võimalik kasutada energiamajanduses. 66 te ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskus erikasutusega puuliigid - puuliigid, mille puhul test. 56 viljad, koor, mahl vms on vajalikum kui puit. 102 globaliseerum ine e. üleilm astum ine - kogu maa etnoregioon - etnilisel identiteedil põhinev ühis ilma haarav majandus- ja kultuurialaste kontak
(1) Komisjon selgitab kogutud informatsiooni põhjal välja kõik õnnetused, mille toimumine antud maakonna või omavalitsuse territooriumil on võimalik. (2) Riskiallikad klassifitseeritakse: 1) paiksed riskiallikad (üksikobjektid, metsamassiivid, turbarabad, kommunikatsioonide trassid, sõjaväeosad jne); 2) liikuvad riskiallikad (kõik transpordivahendid aluseks võtta nende seotus liikumisvoogudega jne); 3) asukohata riskiallikad (keskkonnatingimused, loodusnähtused jne); 4) sotsiaalsed riskiallikad; 5) elanikkonna turvalisust destabiliseerivad riskiallikad. (3) Õnnetuste väljaselgitamisel võetakse aluseks järgmise liigitus: 1) tulekahjud; 2) plahvatused; 3) transpordiõnnetused; 4) õnnetused ohtlike ainetega; 5) joogivee reostus; 6) õnnetused veekogudel; 7) kommunaalsüsteemide avariid; 8) elektrienergiasüsteemide avariid; 9) sidesüsteemide avariid; 10) avariid gaasitorustikul; 11) üleujutused;
või omavalitsuse territooriumil on võimalik. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (2) Õnnetuse võimalikkus tuleneb ainult vastava riskiallika olemasolust. (3) Riskiallikad klassifitseeritakse: 1) paiksed riskiallikad (üksikobjektid, metsamassiivid, turbarabad, kommunikatsioonide trassid, sõjaväeosad jne); 2) liikuvad riskiallikad (kõik transpordivahendid aluseks võtta nende seotus liikumisvoogudega jne); 3) asukohata riskiallikad (keskkonnatingimused, loodusnähtused jne); 4) sotsiaalsed riskiallikad; 5) elanikkonna turvalisust destabiliseerivad riskiallikad. (4) Õnnetuste väljaselgitamisel võetakse aluseks järgmise liigitus: 1) tulekahjud; 2) plahvatused; 3) transpordiõnnetused; 4) õnnetused ohtlike ainetega; 5) joogivee reostus; 6) õnnetused veekogudel; 7) kommunaalsüsteemide avariid; 8) elektrienergiasüsteemide avariid; 9) sidesüsteemide avariid; 10) avariid gaasitorustikul; 11) üleujutused;
kodeerida. Näiteks ühildumishierarhia puhul on tegemist semantilise kaardiga, lihtsalt see pole lineaarne. 25. Elusushierarhia Elusushierarhias on koos 3 kategooriat: elusus, tuttavus, definiitsus. Yamamoto: elusus on universaalne, avaldub mingil viisil kõigis maailma keeltes, inimtunnetuse jaoks on elusus gradatsioonilise loomuga. Elusaks peetakse liikumisvõimelisi ja selliseid, kelle suhtes tekib empaatia (vrd amööb, kärbes jt). Piiripealsed on masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused. Rohtmaa: eesti keeles kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad elusamad kui taimed-seened, loodusjõude ei tajuta elusatena, keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell). Soome k markeeritakse omajat vastavalt elusushierarhiale. Eesti keeles avaldub elusushierarhia impersonaali, relatiivlausete, anafooriliste pronoomenite, modaalverbide kasutuse (nt surema+millesse?) puhul. 26. Isik verbikategooria
1 DU EXCL – mind ennast ei saa välja jätta, kui 1.isik sees on. Elusaks peetakse – liikumisvõimelist; - sellist, kelle suhtes tekib empaatia (vrdl. amööbi, kärbest jne) Piiripealsed juhtumid: masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused Reelika Rohtmaa bakatöö (2004): Kokkuvõte eesti keele põhjal: kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad on elusamad kui taimed (ja seened), loodusjõude ei tajuta üldiselt elusatena, keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell) 26. Isik. Verbiga seotud kategooria. 1. ja 2
nimetatakse punktmassiks. Niisiis on punktmass selline keha mudel, mille korral keha massi vaadeldakse koondununa ühte punkti. • Füüsika üldmudeliteks on füüsikalised suurused. Füüsikalised objektid • Füüsikaline objekt on mõiste, mida kasutatakse kahes tähenduses. Üks võimalus on nimetada füüsikalisteks objektideks ainult kehi ja väljasid (kitsam tähendus). • Teine variant hõlmab füüsikalise objekti mõiste alla ka loodusnähtused ehk protsessid (lai tähendus) – eelistatavam • Me usume, et kõik füüsikalised objektid on olemas objektiivselt, see tähendab – sõltumatult mistahes vaatlejast või koguni inimkonnast tervikuna. Väljad, Kehad ja Nähtused • Väljad - Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli kutsub esile kõigile kehadele mõjuva
alles 20. saj keskel. · Kooligeograafia(s õpetatakse läbisegi) · Loodus ja inimeste elu on tugevas seoses · Ruumilised teadmised - mõlemat geograafiat huvitavad objektide paiknemise ja vastastikuse asendiga seotud küsimused · Tihe koostöö kaartide koostamisel ja kasutamisel Erinevused: · Loodusgeograafia tegeleb loodusnähtustega, inimgeograafia inimtegevusega (erinevus on mitte kirjelduste vaid seletuste tasandil) · Seletus erinev. Loodusnähtused seletuvad võrdlernisi väheste põhjustega ja seletused on palju kategoorilisemad. Inimgeograafia peab seletades arvestama palju rohkemate asjaoludega, seletus sisaldab alati mitmeid reservatsioone, "kui"-sid ning "aga"-sid ja on tõenäosuslik, kehtib (hulga) eranditega. · Erinevus põhihuvis. Loodusgeograafia põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise koospaiknemise alusel, inimgeograafia põhihuvi on tihe kindla nähtuse
DVD CDd meenutav andmekandja, kuid salvestab rohkem andmeid, sest kasutab lühema lainepikkusega laserit. Lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse punast laserit. 3. ANALOOG- JA DIGITAALINFO, ANALOOGLIIDES(DAC, ADC) ANALOOGINFO info kandja võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste vahel suvalise väärtuse. NT: Schmitti trigeri sisendisse tulev signaal võib pikalt kõikud 0V ja 5V vahel see on analoogsignaal. Iseloomult on analooglained näiteks loodusnähtused: helid, valgus, elektromagnetism ja elektrivool. DIGITAALINFO info kandja võib omada vaid kindlalt fikseerituid väärtusi. D-info puhul vaadeldakse infokandja väärtusi ainult teatud ajahetkedel, st diskreetsetel ajahetkedel. Seetõttu pole tähtis vaadelda üleminekuid ühelt lubatud väärtuselt teisele. ANALOOGLIIDES DAC (Digital-to-Analog Converter) digitaal-analoog muundur muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (t...
klassi au, olid kaaslased mures tema õpiedutuse pärast. Haige oli ta harva, aga kui, siis korralikult. Ja nii mõnigi kord juhtus, et temale teiste tubade poiste poolt voodisse toodud toidu sees või peal oli nii mõndagi, mis poleks pidanud seal olema. Taolistel hetkedel tundis Urmas end väga nukrana, kuid ta sai tuge oma vanaemalt, kes teda kõigist paremini mõistis ning kellega ta lapsepõlves tihti tähti vaatamas oli käinud. (Ibid, lk 39-41) Urmast olid alati kütkestanud erinevad loodusnähtused, näiteks mõõtis ta kuuvarjutusi või äikesetormi ajal selle erinevaid parameetreid, kusjuures nendesse ,,tähtsaisse teadustöödesse" oli alati pühendatud ka vanaema. Koos tavatsesid nad ka virmalisi vaadata. Vanaema elas tollal koos oma teise, sageli pahura mehe Endel Mätasega, keda kutsuti Tõnuks. Mehele meeldis napsutada ja ebasobivat kõnepruuki kasutada. Kord joobnuna näärivana mängides ütles ta Urmasele, kui too oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
