Loodusnähtused Islandil Loovtöö Kaspar Saar 9. klass Orissaare Gümnaasium Sissejuhatus Valisin just Islandi loodusnähtused, sest olen kuulnud, et Islandil on põnevad loodusnähtused. Eriti huvitavad mind vulkaanid ja kuumavee geisrid. Tänu nendele saavad islandlased oma maju kütta, juhtides sooja vee oma koju radikatesse. Seda tööd tehes saan ma teada nendest loodusnähtustest, mis Islandil toimuvad ja saan ise ka targemaks. Island on Atlandi ookeani põhjaosas asuv riik, mis asub EL-is ja ka sellepärast huvitab see mind. Islandi kohta tasub uurida, sest Island oli esimene riik kes tunnustas Eesti iseseisvust ja praegu on Island tõsises majanduskriisis.
Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis Mis on maalikunst? Maalikunst on unikaalne värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seinamaaliks, tahvelmaaliks ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal) Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Maalikunst kauni kunstina Selline nimetus levis 17.-18. sajandil klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. Maalikunst on enamasti seotud nähtava tegelikkuse jäljendamisega. Jäljenduslikkust on nimetatud realismiks Claude Lorrain Maalikunsti ajalugu Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleolii...
Elekter looduses ja tehnikas füüsika 11. klass Elektri- ja magnetnähtused on looduses toimiva üldise elektromagneetilise vastastikmõju avaldumisvormid. Kõik loodusnähtused taanduvad kokkuvõttes neljale vastastikmõju liigile: tugevale, elektromagneetilisele, nõrgale ja gravitatsioonile. Jõud, millega me oma igapäevases elus kokkupuutume, on valdavalt elektromagneetilise päritoluga. Näiteks: elastsusjõud, hõõrdejõud, organismide lihasjõud. Elektromagnetjõudude kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektromagneetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika oleneb kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel.
Miroslava Karlova LÕ-11 Mina ja keskkond ,,Milline on talve värv?" EESMÄRGID: 1. Kujundada kujutlust aastaaegadest; 2. Kujundada kujutlust, et loodusnähtused on tsüklilised; 3. Korrata, millega erineb talv. 4. Teha selgeks, miks talve peavärv on valge. VAHENDID: 1. Talve maastikud (pildid ja fotosid); 2. Kaardid, mis näitavad loodusnähtused, aastaajad; 3. Kaardid, fotod ja pildid, kus on erinevad loomad; 4. Suur valge paber; 5. Kuusnurgad, mis on tehtud paksust valgest paberist (lumehelvede jaoks); 6. Läbipaistev kile; 7. Käärid; 8. Värviline paber; 9. Suur jäätükk; 10. Audioheli talve loodusest. EELTÖÖ: 1. Paluda lapsi ja vanemaid tuua perefotosid, mis on tehtud talvel. Korraldatakse näitust ,,Meie Talv". 2. Lapsed vaatavad pilte ja ütlevad, mis on piltidel. 3
MUINASJUTUD Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697. aastal. MUINASJUTTUDE SEADUSED ALGUSE SEADUS iseloomulik, rahulik algus (Ühes kohas elas üks vanamees, kellel olnud üks väike poeg...). KORDUSE SEADUS olulisust rõhutatakse tegevuste kordamise abil (hunt tuli akna alla ... mõne päeva pärast tuli hunt tagasi). KOLMARVU SEADUS eelistatakse arvu kolm ja selle kordusi -kuus, üheksa, kaksteis. (Kolm põrsakest, kolm venda jne). LAVALISE KAKSUSE SEADUS tegevuses on korraga vaid kaks tegelast. VASTANDITE SEADUS tegelased on vastandliku iseloomuga (hea kuri; rikas vaene). TAGAKAALU VÕI LÕPPKAALU SEADUS tähtsaim ilmub viimasena (viimasel lohel on kõige rohkem päid). LÕPU SEADUS rahulik, enamasti õnnelik lõpp, mis selgitab kangelaste edasist saatust. Muinasjutud võivad olla: Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud omapoolse nägemuse; Kun...
seda suurem on selle keha energia. Töö tegemisel keha energia muutub Potensiaalne energia Potensiaalseks energiaks nimetatakse sellist energiat, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikusest asendist. Kineetiline energia Energiat mis on kehal oma liikumisest tingituna, nimetatakse kineetiliseks energiaks. Mida suurem on keha mass ja kiirus, millega keha liigub, seda suurem on selle keha kineetiline energia. Kõik loodusnähtused on seotud ühe energialiigi muundumisega mõneks teiseks energia liigiks. Siseenergia Kui keha soojeneb, suureneb tema kineetiline energia. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat. Kineetilise ja potentsiaalse energia summa moodustab siseenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste asendist. See tähendab et kui aineosakesed on aeglasemad ja
Vastastikmõju liigid Koostasid : Marie Kaivo Kätlin Ilves Tartu Tamme Gümnaasium 10 B Kehade vastastikmõju Kõik loodusnähtused taanduvad neljale vastastikmõju liigile. Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha ja selle käigus mõjutab üks keha teist. Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas kehade kuju või liikumine. Vastastikmõju liigid : Gravitatsiooniline vastastikmõju Nõrk vastastikmõju Tugev vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsioonilise vastastikmõju korral tõmbuvad
Tuul- õhu horisontaalne liikumine Tuul tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhu liikumist mõjuvad jõud Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuste tõttu Coriolise jõud- tekib maakera pöörlemise õttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhuihtides puhuvad tuuled piki isobaare Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule Soe õhk tõuseb *Pilvine taevas Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360km/h ja soodustab õhukeeriste- tsüklonite ja antitsüklonite teket Külm front Külm õhk liigu sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees Mere mõju kliimale *Kaugus merest Keskonna probleemid Loodusnähtused Välk, metsatulekahjud *Osoon *Lämmastik *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Vulkanism *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Happevih...
Kuid avaldub ka tuumareaktsioonide korral Nõrk (elementaarosakesed) E sineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel väiksem VASTASTIKMÕJU õik senituntud loodusnähtused seletuvad nelja vastastikmõjuga. Nende toimel mõjutab üks objekt teist ja selle tulemusena muutub nende liikumisolek. Mõjutamine toimub reaalsuse (mateeria) vormi kaudu, mida nimetatakse väljaks. Vastastikmõju seob omavahel kaks mateeria põhivormi: aine ja välja LISAKS ttp://www.youtube.com/watch?v=HEheh1BH34Q
Bioloogia- Kordamine Kontrolltööks Mõisted: · ökoloogia- teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · elupaik- ala, kus valitsevad organismirühmad eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. · koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. · sümbioos- kasulik kooselu eri liiki organismide vahel. · sümbiont- sümbioosis elavad organismid. · kommensalism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele- kommensiaalile kasulik, teisele kahjulik. · konkurents- sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. · Parasitism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. · peremees- organism, kelle arvel parasiit elab. · pesaparasitism- siis, kui võõrvanemad kasvatavad üles teise lo...
Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). Maavarad: kivisüsi, maagaas, rauamaak, nikkel, uraan, sool, pruunsüsi, vask, kaaliumkarbonaat, ehituspuit, ehitusmaterjalid, põllumaad. Loodusnähtused: vulkaanid, maavärinad jne. puuduvad. Loodusvöönd: enamjaolt lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. RAHVASTIK Rahvused, nende osakaal: sakslased 91,5%; türklased 2,4%; muu 6,1% (sh. kreeklased, itaallased, poolakad, venelased, hispaanlased jne. Usundid: protestantlus 34%, katoliiklus 34%, moslem 3,7%, muu 28,3%. Sündimus: 8,18 sündi 1000 inimese kohta Suremus: 10,8 surma 1000 inimese kohta
Kooslus ja populatsioon Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. Levila on ühe liigi levinemisala. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Kõik putukad moodustavad erinevate putukaliikide kogumi ehk niidu putukakoosluse Kõik vaadeldud niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioonid moodustavad selle niidu taimekoosluse. Niidu loomakooslus ja taimekooslus moodustav koos niidukoosluse. Ökosüsteem on loodus elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Konkreetsetest elutingimustest sõltub, millised elusolendid saavad vastavas elupaigas elada. Looduslik tasakaal Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Elusolendite arv ja liigiline kooseis mingil alal on tihedalt seotud eluta loodusega, sõltudes temperatuurist, valgusest jm. Ükski taime- ega loomaliik ei ...
Makedoonia Kool Klass Nimi Riigilipp Üldiseloomustus Pealinn:Skopje Rahvaarv: 2 072 086(2010. a. seisuga) Pindala: 25 713 km2 Riigikeel: makedoonia Rahaühik: dinaar Rahvastiku keskmine tihedus: 80,9 in/km2 Suurlinnad : Skopje, Kumanovo, Bitola Riigikord: Parlamentaarne vabariik Asend Geograafilised koordinaadid- 42°0N 21°26E Manner - Euraasia Maailmajagu Euroopa Kaart Asukoht: Naaberriigid- Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania Loodus Kliimat mõjutavad tegurid- järsunõlvalised mäed ja kaljud, sügavad orud. Loodusvöönd Taimed, loomad (levinumad) Pinnamood Kõrgeim tipp- Golem Korab 2764m Mäed- Baba mäed, Jakupica mäed. Jõed- Vardar, Saloníki Järved- Dojran, Mavrovo Maavarad Maavaradest leidub- rauamaaki, niklit, vaske, pliid ja tsinki. Loodusnähtused Vulkaanid Maavärinad- viimane tõsisem 1963.a. Rahvastik Rahvused, nende osakaal (ringdiagramm). Usundid (atlas, internet) Rahvastiku vanuseline koosseis...
Tunnetusprotsessid Ehk kognitiivsed protsessid. ...protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest - aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: - retseptorid e tundenärvilõpmed - närvikiud - peaaju piirkonnad Nägemine 80-90% infost Eristame valgust, värvusi, eseme kuju, suurust, ruumis liik...
maastiku vähem kui kuu ajaga. Kui inimene teab, et miski on teoreetiliselt võimalik vaid abivahenditega, ehitab ta masinaid ja teeb koostööd teistega, et oma tahe saada. Loodus on siiski võimas ka selle poolest, et inimene tema tööd kunagi täiesti täpselt ette ennustada ei saa. Loodus on ettearvamatu ja võib olla võimeline asjadeks, mida inimene ettegi kujutada ei suuda. Vulkaanipursked, maavärinad ja muud laastavad loodusnähtused on küll lahti seletatavad, kuid neid pole võimalik ette näha ja need on võimelised kogu inimese aastakümneid võtnud töö hävitama vaid väga vähese ajaga. Inimene võib olla enda arust kõikvõimas, kuid hetkelise seisuga ei saa öelda, et see sada protsenti tõsi on. Inimkonda ümbritsev maailm peidab endas palju rohkem võimu, kui silmaga näha võib, kuid kui inimene samamoodi isekalt loodusvarasid edasi kasutab muule
Fifth level Loodusnähtused Üleujutused Click to edit Master text styles Lumelaviinid Second level Third level Tormid Fourth level Põuad Fifth level Metsatulekahjud Orkaanid Vulkaanid: Guadeloupe , Martinique ja Reunion. Loodusnähtused Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level
Tänapäeval põhineb majandus suuresti teenindusel, nafta-ja maagaasi Joonis 2. Galdhøpiggen tootmisel ning kerge-ja rasketööstusel. Veestik Huvitavad loodusnähtused KASUTATUD INFOALLIKAD: • Norrale on iseloomulikud kõrged joad ja 1.Põhjaosas võib taevas näha virmalisi. https://et.wikipedia.org/wiki/Norra https://en.wikipedia.org/wiki/Norway kalarikkad jõed
Inimene loodusega rinnutsi Inimeste elu on peaaegu igal sammul seotud loodusega. Tänu loodusele püsib inimkond elus ning ilma on elu raske ette kujutada. Inimesed suhtuvad ümbruskonda erinevalt, mis tähendab, et paljud ei hooli looduse puhtusest. Selleks on loodusel varuks omad vingerpussid, mille puhul on kombeks öelda, et tegemist on kättemaksuga inimeste tegude eest. Loodusnähtused on suure tähtsusega tegurid inimkonna elukeskkonna kujunemisel. Enamasti on katasroofide põhjuseks ilmastikunähtused ning maapinna liikumised. Ilmastikuga seotud nähtused nagu orkaanid, taifuunid, tornaadod ja muud tormid saavad alguse troopilistest piirkondadest. Tavaliselt on nendeks kohtadeks Lõuna-Ameerika keskosa, Aafrika keskosa või Okeaania. Nähtuste tagajärjed on laastavad ning nendega võivad kaasneda ka inimohvrid. Inimeste elukohad hävivad ning toidu- ja veepuudus on suureks probleemiks katastroofi järgsel perioodil....
2. KT kordamisküsimused õ Elektromagnetism pt 3. ja 4. lk 81-139 1. Elektromagnetlained (kasutusalad, loodusnähtused) 2. Sagedus 3. Lainepikkus 4. Valguskiirus 5. Periood 6. Elektromagnetlainete skaala (vaja teada umbkaudset järjekorda, nähtusi ja kasutusalasid) a. Madalsageduslained b. Raadiolained c. Optiline kiirgus d. Röntgenkiirgus e. Gammakiirgus 7. Valguse kiirgumine, levimine, neeldumine 8. Valguse murdumine e Fermat’ printsiip 9. Kuidas on omavahel seotud valguse värvus ja lainepikkus? 10.Mis värvi valgused on valges valguses esindatud? 11.Miks me näeme Maal Päikest kollasena, taevast sinisena? 12.Millised on kolm värvi, mida kasutatakse ekraanide ehitamisel? 13.Valguskvant e footon 14.Fotoefekt 15.Valguse dualism 16.Interferents 17.Difraktsioon 18.Valguse polarisatsioon 19.Koherentne lainetus 20.Selgendav kate ...
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 403 951 (2008) Pindala: 30 528 km² Riigikeel(ed): hollandi, prantsuse ja saksa Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskmine tihedus: 344 in/km² Lipp: must-kollane-punane Suurlinnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi Liege, Brugge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ASEND Geograafilised koordinaadid: 50° 50 N, 4° 00 E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Asub parasvöötmes, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694 m Pikimad jõed: Maas 950km, Schelde 435km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Tai...
Mis on Soomel sarnast ja erinevat võrreldes Eestiga? Sarnasused: ajalugu, valuuta, keel, majandussuunad Erinevused: aluspõhi, põllumajandus, arengutase majanduses, Soome pole NATO liige, ajalugu, riigikeelte arv Euroopa Liidu väikerahvad Liivlased- Läti Saamid- Soome, Rootsi, Norra, Venemaa Flaamid- Belgia Normannid- Prantsusmaa Bretoonid- Prantsusmaa Gaelid- Britannia Kõmrid- Wales Katalaanid- Hispaania Baskid- Büreneed Mustlased- Rumeenia, Hispaania, Bulgaaria Riigid ja loodusnähtused Kõrgeim mäetipp Mount Blanc- Prantsusmaa Etna vulkaan- Itaalia Katla vulkaan- Island Lombardia madalik- Itaalia Alam-Doonau madalik- Bulgaaria, Rumeenia Tuntuid- Soome Stepp- Ukraina, Venemaa Pusta- Ungari Chapparral- Hispaania Makja- Prantsusmaa, Itaalia Suurim sademete hulk 4500mm/a- Suurbritannia Pikim ja veerohkeim jõgi Volga- Venemaa Kõige laiem juga Venta- Läti Mägilammas e. muflon- Sardiinia, Itaalia
INIMESE LOODUD ehk INIMESEST SÕLTUMATUD ehk Sotsiaalsed normid. Loodusseadused. LIIGITATAKSE Kirjutamata Kirjalikud NÄITED Tavad Õigusnormid e. Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid. Õigusaktid Aastaaegade vahetumine. Mitmesugused loodusnähtused. Õigusriigi toimimine. L Konstitutsioon e. põhiseadus. I Seadused I Määrused G Valitsus I Otsused D Käskkirjad 3. Millised ainuõigused on riigil kui asutuste ja institutsioonide süsteemil ? Kehtestada seadusi. Koguda makse.
mida nimetatakse ökoloogiliseks teguriks?Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid kuidas jaotatakse ökoloogilised tegurid? Nimeta ja too näiteid. Biootilised tegurid(kisklus, Herbivooria, Sümbioos, Parasitism, Kommensalism) Abiootilised tegurid:(Elukeskkond õhk,vesi,muld, Kliimategurid temperatuur, niiskus, valgus, tuul) kirjelda valguse mõju taimedele Fotosüntees (orgaanilise aine moodustumine) on peamine taimes toimuv protsess, mille toimumiseks on valgust tarvis kirjelda temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased loomad varjunult soojemaisse kohtadesse talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, sest ainevahetus on aeglustunud. nimeta ja too näiteid biootiliste tegurite kohta. Biootilist...
1.robinsonaadid on teos, mis kujutab inimese käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. 2.Miks Robinson andis saarele Meeleheite saare nime? 2.Robinson andis saarele Meeleheite saare nime sest ta kõik ülejäänud meeskonnaliikmed uppusid ning ta oli ise pooleldi surnud kui ta jõudis saarele. 3.Mida Robinson saarel kartis? 3.Robinson kartis ,et saarel on metsaelajaid ning metsloomi ja ta võib nälga jääda. 4.Millised loodusnähtused aitasid laevalt asju ära tuua? 4.Laevalt aitasid asju ära tuua tõusulained. 5.Miks laevavrakk purunes? 5.Laevavrakk purunes siis kui tuul tugevamaks paisus. 6.Kirjelda Robinsoni esimest „kindlust“. 6.Robinsoni tegi enda kindluse kaljunuki alla mille ta kindlustas kaherealise vaiadest tehtud taraga, mis on seestpoolt voodertatud trossijuppidega ning väljast aga mättakuhilatega 7.Milleks kasutas Robinson esimest korda püssi? 7
Kuigi aafrika orjad tulid mitmetest piirkondadest, siis kõige mõjuvõimsamad suguharud olid Nigeeria ja Dahome'i piirkonnast pärit. Aastal 1729 vallutas Dahome'i oma naabrid Ewe'id ja müüsid saadud vangid orjadeks. Voodoolased usuvad ühe ainsa Jumala eksisteerimist. Selle jumala käsutuses olevad Loa Hinged valitsevad maailmas toimuvate suhete üle. Olgu see siis perekond, armastus, õnnelikkus, õiglus, tervis, jaht jne. Täpselt samuti on Loa'de käsu all ka kõik loodusnähtused, nagu tuul ja vihm, puud, kivid, äike, jõed jne. Tegelikult on iga looduses eksisteeriv element Loa võimu all, näiteks puu, taim, puuvili, köögivili. Igal neist on oma Loa. Samuti on ka igal Loa'l oma kindel värv number, nädalapäev, puuvuli jne. Voodoode rituaalid on eesmärgiga luua kontakt neid valitsevate hingedega. Nad tahavad neilt saada abi, kas siis selles, et oleks parem saak, või selles, et oleksid paremad elutngimused
ja pindala 440 000ruutmeetrit, 1989.a sündmused.) Tian'anmeni väljak Wat Pho 27m kõrgune tempel, Kambodza, Phnom pühad esemed, ainuke Penhis lamav kullast Buddha Fuij Vulkaan, kõrgus Jaapan, Honshu saar 3776m , jumalad on loodusnähtused, päike on peajumal, nii ka Fuij on jumal. Luxor Üks vanimaid linnu, Egiptus tsivilisatsiooni hälliga on tegemist Masai Mara Rahvuspark Keenia Rialto Sild Venezia Canal Itaalia, Venezia Grande (vanim ja tuntuim) Trevi Purskkaev, Itaalia, Rooma
Indusel on viis lisajõge – Jhelum, Chenab, Ravi, Sutlej ja Beas – mis on andnud nime kogu piirkonnale, sest Panjab tähendab viis vett. Riigi teistesse osadesse on rajatud hiiglaslikud irrigatsioonisüsteemid, mis aitavad kuiva poolkõrbe viljakandvaks põlluks muuta. Haritav maa moodustab ¼ maa territooriumist, niisutatavat maad on 182 300 km2. Igal pool pole kindlasti võimalik põllumajandusega tegeleda, sest Pakistan on üsna kuiva pinnasega maa ning seal on ka palju mägist maad. Loodusnähtused on Pakistanis ka ettearvamatud, seetõttu on seal üsangi raske põldu harida. Ligikaudu 40 protsenti elanikest saab oma sissetuleku põllumajandusest, mis näitab, et riik on üldiselt madala arengutasemega. Peamised põllumajanussaadused on puuvill, nisu, riis ja suhkur (kokku 75% põllumajanduskultuuride kogusaagist), puuviljad, õlitaimed, datlipalmid, piim, liha (sealhulgas lambaliha) ja munad. Kõige olulisem põllumajanduskultuur on nisu; 2005. aastal
enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline üleminek e siire rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eksport e väljavedu kaupade ja teenuste müümine riigist väljapoole. Energiamajandus majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise. Energiavarad loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Euroopa Liit Euroopa arenenud riikide majandusühendus. Fordism uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri kasutuselevõtt. Geotermaal e maa soojusenergia maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. Globaliseerumine e üleilmastumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena.
näiteks 40 aastaga on Amazonase vihmametsast maha raiutud tervelt 20%. Viimasel ajal on tulnud ohtralt ette ka metsatulekahjusid. Kerkivad esile ka keskkonna probleemid, näiteks: 1) atmosfäär soojeneb - tänu sellele lõhume klimaatilist tasakaalu 2) ¾ kalavetest on ammendunud 3) jääkilp on tervelt 40% õhem kui 40 aastat tagasi 4) Siberis on igikeltsi all metaan võimsam kui CO2, tekkib kasvuhooneefekt, mille tagajäried võivad olla loodusnähtused, mida me ei suuda kontrollida. Inimesed on muutunud haritumaks, nad on avastanud mitmeid maavarasid, näiteks nafta, kivisüsi jne. Naftat kasutatakse tänapäeval kui põhilise energia allikana. Tänu naftale on inimesed muutunud ka üha rohkem mugavamaks, heaks näiteks on auto - mugavuse ja protsessi sümbol. Naftat kasutatakse ka müügiks ja saadud raha eest tehakse võimatu võimalikuks, näiteks tehissaared Dubais
* ajaloo maalijad otsivad inspiratsiooni minevikust, et jutustada oma lugu ning muudavad seda natuke minevikuga 3. MAASTIKU MAAL liigid Ideaal maastikumaal (kujutati ette), jumal looduses (kujut jumalat loodusena), topograafiline maal (mingi maakoha täpne kujutamine), kuldajastu ideaalmaastik, heroilised maastikud (range kord ja loogika), linnavaated, meremaalid, ajaliku maailma kujtamine, loodusnähtused, aastaajad, öö ja päeva ringkäik, puutumata loodus, apokalüptilised maalid (maailma lõpp) 4. ZANRIMAAL olustiku maal, kujutavad igapäevaelu vaesed, vooruste kujutamine, pahed, toit ja jook, puhkus, reisimine, muusika, loomade maalimine VanaKreeka kunst 600480 ema arhailine e vanaaeg; 480323ema klassikaline e õitseaeg; 32330maj hellenistlik e hiline aeg Akvedukt veejuhe, mille abil vesi mägedest linna juhiti Ateena akropol alustati ehitamist 5
avaldiste abil. Abstraktne mudel on objekti mõtteline visioon, kontseptsioon objektist mõtleva inimese teadvuses. Füüsika üldmudel - mudel, mis sõltumata konkreetsest nähtusest või isegi füüsikaharust on kasutatav kogu füüsikas Füüsikaline objekt kasutatakse kahes tähenduses: üks võimalus on nimetada füüsikalisteks objektideks ainult kehi ja väljasid (kitsam tähendus). Teine variant hõlmab füüsikalise objekti mõiste alla ka loodusnähtused ehk protsessid (lai tähendus). Nähtus - aineliste ja väljaliste objektidega toimuvad muutused Füüsikaline suurus - looduse üldised mudelid, mis kirjeldavad füüsikaliste objektide mõõdetavaid omadusi. Füüsikalised suurused saab jagada skalaarseteks ja vektoriaalseteks suurusteks. Skalaarsed suurused füüsikaline suurus, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga. Skalaarsed suurused on näiteks aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur.
mõtiskluseks, võimaluse märgata ümbritsevas seda, mida argitoimetuste tuhinas on pea võimatu tähele panna: kuidas „lõhnab lehti juues toom” ja maine on nii rõõm kui valu; kuidas surelik võib tunnetada ennast osana tervikust ja hetkega mõista selle terviku – ja seega iseenda – igavikulisust. Tuhat aastat on siinjuures kõigest abivahend, inimmõistusele hoomatavam ajaühik, et lugejat mitte liiga laiale teele eksitada; nii nagu loodusnähtused on rahvausundis tõlgendatud inimkujulisteks, lihtsustamaks suure maailma mõistmist ja lubades toetuda rituaalidele, mida on võimalik suunata ühele konkreetsele jumalusele. Siin me näeme mütoloogilist maailmavaadet, maa-taeva ja inimliku-jumaliku eristamist, inimese püüdu ja unistust jõuda täiuslikkuseni. Esimese kahe stroofiga juhatatakse lugeja järkjärgult luuletuse maailma, tutvustatakse talle olukorda;
tõusust ning langusest. ¡ Astronoomilised aastaajad sõltuvad Maa asendist oma telje ning Päikse suhtes. ¡ Fenoloogiliste ning astronoomiliste aastaaegade nimetused kattuvad. Kuidas vahelduvad aastaajad erinevates loodusvööndites? ¡ Aastaajad on selgelt väljendunud parasvöötmes, vähem lähistroopikas ning arktilistel aladel. ¡ Erinevatel aastaaegadel on erinevates piirkondades erinevad temperatuurid ning loodusnähtused. ¡ Mõnes piirkonnas jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: v Lähisekvatoriaalses vöötmes: kuiv ja niiske periood v Polaaraladel: lühike suvi ja pikk talv Mis on polaarjoon? Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal. Polaarjoonest pooluse suunas esinevad polaarpäev ja polaaröö. Polaarjooni on kaks: Põhjapolaarjoon ning lõunapolaarjoon. Talv ¡ Astronoomiline talv algab talvise pööripäevaga ehk talvise päikseseisakuga.
See oli kujutlus suletud, lokaliseeritud universumist. Elukoht on aga elanikuga nii tihedalt kokku kasvanud, et üks ei ole mõeldav teiseta. Esimene, mida võõralt inimeselt küsiti, on tema nimi ja asukoht. See ei kehti ainult inimeste kohta: lugudes jumalatest teatatakse alati, kus on nende talud ja kuidas neid nimetatakse. Nii inimesel kui jumalal peab olema oma talu. Inimese ja ümbritseva maailma vahelise distantsi puudumise tõttu ei oldud võimeline loodust kõrvalt vaatlema, nautima. Loodusnähtused on poeesias märgitud kui aktiivselt tegutsevad jõud: meri, kaljud, kalad, metsloomad ja linnud on samal tasemel fantastiliste olendite, jumaluste ning kõikide nende juurde kuuluva inimesega. Aeg maal oli looduslik aeg, mitte sündmuslik. See oli inimeste aeg, kes ei valitsenud loodust, vaid allusid selle rütmile. Ühe või teise tegevuse jaoks olid soodsad päevad ja olid ka õnnetud päevad. Kuukalendri tundmist oli vaja edukaks tegelemiseks maagiaga. Astroloogial oli
Aastal 1729 vallutas Dahome'i oma naabrid Ewe'id ja müüsid saadud vangid orjadeks. Sageli müüdi neid Euroopast pärit kauba eest. Paljud Dahoem'id said ka röövitud. Peamiselt rööviti neid ka vaid orjadeks. Voodoolased usuvad ühe ainsa Jumala eksisteerimist. Selle jumala käsutuses olevad Loa Hinged valitsevad maailmas toimuvate suhete üle. Olgu see siis perekond, armastus, õnnelikkus, õiglus, tervis, jaht jne. Täpselt samuti on Loa'de käsu all ka kõik loodusnähtused, nagu tuul ja vihm, puud, kivid, äike, jõed jne. Tegelikult on iga looduses eksisteeriv element Loa võimu all, näiteks puu, taim, puuvili, köögivili. Igal neist on oma Loa. Samuti on ka igal Loa'l oma kindel värv number, nädalapäev, puuvuli jne. Voodoode rituaalid on eesmärgiga luua kontakt neid valitsevate hingedega. Nad tahavad neilt saada abi, kas siis selles, et oleks parem saak, või selles, et oleksid paremad elutngimused. Et
· Kütusetööstus kaevandab eriliiki, kuid peamiselt fossiilikütuseid. · Elektroenergeetika elektritootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijale. Inimese energia vajadus jaguneb: · Valgus ja soojusenergia toiduvalmistamiseks ja enamikus kliimavöötmes ka kütteks. · Mitmesugused jõu allikad (masinad) vajavad energiat põllumajanduses, esituses, tööstuses, transpordis ja mujal. Energiavarud looduslikud kütused ja loodusnähtused, mida kasutatakse energiamajanduses. Energiavarud jaotatakse kolmeks, vastavalt sellele, mitu korda on nad loduses muutunud: · Primaarsed ehk esmased esinevad nii nagu nad looduses tekkisid, mistõttu varus on suured (nt: maapöörlemise energia, gravitatsioonijõud). · Sekundaarsed ehk teisesed tekivad esmaste energiavarude ühekordsel muutumisel. Neid nimetatakse ka taastuvateks, sest nende varude täiendamine ja uuenemine toimub
äravoolamine, mille tulemusel põrkub vesi tugevalt vastu tehistõkkeid (tamme). Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse: * Kevadised üleujutused, mille põhjuseks on lume sulamine ja tammide purunemine jõgedel * Suvised üleujutused, mille põhjustavad reeglina suured sademehulgad Kõige tugevamad ja märkimisväärsemad üleujutused toimuvad juulikuus. Juunis, augustis ja märtsis toimuvad üleujutused on tagasihoidlikumad. Teatud määral on üleujutused loomulikud loodusnähtused, mis toimuvad jõgedes regulaarselt. Nad on olnud inimkogemuse lahutamatuks osaks alates põllumajanduslikust revolutsioonist, mil inimesed ehitasid esimesi asulaid Aasia ja Aafrika jõekallastele. Niiluse jõe kuulus üleujutus toimus igal aastal ja jättis ümberkaudse pinna viljakaks, nii toimus see kuni Assuani tamme ehitamiseni. Euroopas toimuvad suured üleujutused iga kümne aasta tagant. Näiteks
Emotsioonide liigid: Emotsionaalsed seisundid: meeleolu (nt hüpohondria, raskemeelsus), ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg; Kirg: tugev, püsiv tundmus, kiindumus, allutab endale isiku tegevuse ja mõtete põhisuuna. Kire positiivsuse määrab selle objekt Ülevus, ahastus, viha hirm, põlgus, rõõm, lõbu, norg, (huumor, nali) Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ebaedu, objektid/taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika, seltskond jne. Kõrgemad tundmused: Armastus, empaatio, patriootilised elamused, katarsis, jm. Kõlbelised, intellektuaalsed, esteetilised. + Isiksuslikud väärtused ja normid. Alaväärsus(kompleks). PS muusika annab kustiliikidest kõige vahetumalt emotsioone edasi. Kui inimene on üksi, isegi söödetud ja puhanud, siis 9 juhul 10'st tekib tal ärevus ja norg. Emotsioonid: steenilised, asteenilised (efekt on küllaltki individuaalne)
arengumaades, võitlevad ka arenenud riigid jätkuvalt reostuse probleemidega Kõige viimase riikliku aruande järgi vee kvaliteedi kohta USA-s, loeti reostunuks hinnanguliselt 45% oja miilidest, 47% järve aakritest ja 32% lahe ja suudmeala ruutmiilidest. Vesi on tavaliselt loetud saastatuks, kui tema kvaliteet on inimtekkeliste saasteainete tõttu langenud ja teda ei saa inimeste poolt kasutada, näiteks joogiveena serveerida Loodusnähtused, nagu vulkaanipursked, vetikate õitsemine, tormid ja maavärinad põhjustavad samuti muutusi vee kvaliteedis ja ökoloogilises vee staatuses. 1.1 Kuidas vesi reostub ? 1)Heitveed Tööstuslikud heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid, mis tekivad kütuste töötlemisel. Olmeheitveed allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Selle tulemusena satuvad vette orgaanilised ühendid, mis võivad põhjustada vees hapnikupuudust.
Animism (ladina k. anima "hinge elu ") viitab uskumus, et mitte inimeste üksused on vaimsed olendid, või vähemalt kehastavad mingi elu põhimõttega. Animism hõlmab filosoofilise, religioosse ja vaimseid veendumusi, et ei ole lahususe vaimse ja füüsilise või materiaalse maailma ja hinge, vaid ka kõik teised loomad, taimed, kivid, loodusnähtused, nagu äike, geograafilisi objekte, näiteks mägesid , jõgede jms. Animism on eriti laialt leitud religioonide põlisrahvastel, (kuigi on leitud ka Shinto, ja mõned vormid hinduism, Sikhism, budism, Panteism, islam, kristlus ja Neopaganism). Animism oli arenenud 19. sajandil ,Edward Tylor, oli see kes lõi ta kui "üht antropoloogia varaseim mõisted, kui mitte esimene." Animism erineb, et ta vastavalt antropoloog Tim Ingold keskendub üksikisiku vaim olendid, mis aitavad jäädvustada elu,et on peamine allikas, nagu maa ise või esivanemaid, kes annavad alust elu. Teatavad põlisrahvaste usuliste rühmitust...
Ballett "Kratt": Loodud aastatel 1937-1940. Esietendus toimus 1943.a. - Kratt on igati rahvuslik helitöö, mille muusika motiivistik pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust: peamiselt on köitnud tantsuline folkloor (torupilli- ja kandlelood). Kasutatud on mitmesuguseid polüfooniavõtteid - Sündmustik areneb 18. saj. keskel, mil meie esivanemad uskusid veel nõidu ja tonte ning nende mõttemaailme mõjutasid mõistatuslikud loodusnähtused. Hein Eller (1887-1970)- suurimaid sümfoonikuid Eesti muusikas -Rahvuslike traditsioonide kujundaja ja arendaja instrumentaalmuusikas. -Loomingus impressionistlikke värve ja kõlakombinatsioone( Öö hüüded, Viuirastused, Varjus ja päikesepaistel) -Jõuline dramatism puudub, pigem lüürik. -Loomingus tähtsal kohal põhjamaiselt karge kodumaine loodus.( Põhjamaine viis, Koit) Looming: -Sümfoonilised teosed "Öö hüüded", "Varjus ja päiksepaistel", "Viirastused".
orbiidi ) tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole, langeb põhjapoolekerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. 22. Detsembriks on veel võrdset seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdsed. Kuidas tekkis kuu ning millised loodusnähtused on sellega seotud ? Maale langes üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Päikese- ja kuuvarjutus, mis on + kirjeldus. Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava Õde I, 11. rühm Anastassia Kull Nadezda Karpova Jana Soome TAJU Referaat Juhendaja: Marju Koor Tartu 2009 Üks tähtsamatest rolli inimese igapäevases elus mängivad nn TUNNETUSPROTSESSID. Eristatakse neid tavaliselt järgmiselt: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, õppimine, keel jne. Loetelust võib aru saada, et kõik nad on väga kitsalt seotud omavahel. Ühest nendest tahaks rääkida põhjalikumalt. Taju Taju see on kujude ja nähtumuste koos nende erinevate omadustega ja osadega peegeldamine nende otsesel mõjumisel tundeelunditele, ehk taju on protsess, millises inimene võtab vastu ja viimistleb igasuguse info, mis saabub ajudesse tundeelundite kaudu. Taju astub nagu mõtestatud (kaasa arvatud otsuse tegemine) ja märg...
Mehis Heinsaare raamatu “Ebatavaline ja ähvardav loodus” analüüs Mehis Heinsaare raamat “Ebatavaline ja ähvardav loodus” ilmus 2010. aastal ning leidis pärast ilmumist laialdaselt meediakajastust. Novellikogumik valiti 2010. aastal ilmunud 25 kõige kaunima raamatu hulka ning Kulka kirjanduse sihtkapital valis selle üheks viiest parimast proosateosest, mis 2010. aastal eesti kirjanduses ilmus. Raamatu kunstilise poole eest hoolitses Priit Pärn, keda teatakse peamiselt küll animafilmirežissöörina, kuid kes on siiski antud teosele teinud ülimalt omapärased, raamatu sisuga haakuvad ja tõlgendamiseks rohkelt ruumi jätvad illustratsioonid. “Ebatavaline ja ähvardav loodus” ei ole tavaline ilukirjanduslik teos selle kõige kitsamas mõistes. Tegemist on novellikoguga, täpsemalt koosneb raamat 28 lühinovellist, mis tunduvad esmapilgul omavahelist seost mitte omavat, kuid lähemal lugemisel võib leida mitmeid ühtseid motiive ja kesks...
Sissejuhatus füüsikasse 1. Mis on maailm? Maailm on kõik, mis inimest ümbritseb 2. Mis on loodus? Inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond 3. Mis on loodusnähtused? Looduses toimuvad muudatused 4. Mis on loodusteadused? Teadusharud, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi(Füüsika, Bioloogia, Geograafia, Keemia) 5. Mis on füüsika peamised erinevused teistest loodusteadustest? Füüsika on loodusteadvus, mis uurib looduse põhivormide liikumist ja looduses esinevaid vastastikmõjusid ning Füüsika määratleb ja nihutab edasi inimkonna kui terviku
- Püügilaevad - Baaslaevad - Transportlaevad - Rannikul terved kalasadamad - Sellega tegelevad rikkad kõrgelt arenenud riigid (USA, Jaapan, ka Norra) 5. Kalakasvatus Energiamajandus Tegeleb: 1. Energiavarude hankimisega 2. Elektri tootmisega 3. Kütuste tootmisega 4. Soojusenergeetikaga Energiavarud Energiavarud on loodusvarad või loodusnähtused, mida inimene tänapäeva tehnoloogiataseme juures suudab kasutada Energiavarud jagunevad: 1. Taastuvad 2. Taastumatud Taastuvad: 1. Päikeseenergia 2. Tuuleenergia 3. Prügienergia 4. Hüdroenergia 5. Lainete energia 6. Loodete energia (tõus ja mõõn) 7. Geotermaalenergia 8. Biomassienergia (puit jne) Taastumatud: 1. Fossiilsed kütused: - Nafta - Maagaas - Süsi (pruun- ja kivisüsi) - Põlevkivi - Turvas 2
detsembrist märtsini. Kunagi kogu saart katnud metsadest on Madagaskari loodeosas Mahajanga linna piirkonnas rannikul tänapäevaks 96% aleks maha põletatud ja on päevased keskmised temperatuurid aastaringselt 30 °C – maa üles haritud. Iga päev hävib umbes Loodusnähtused ja 33 °C. Öised keskmised temperatuurid on maist kuni hektar vihmametsa. Vihmametsi on säilinud peamiselt järskudel mäekülgedel. oktoobrini 21 °C – 22 °C ja novembrist kuni aprillini 23 °C – 24 vaatamisväärsused °C
aja, inimese või sündmustega. Muistendid tahavad harilikult midagi selgitada, tõestada või õpetada. Muistendid on sageli seotud loodusega, mingi kindla koha, eseme või isikuga. Muistendi puhul arvati, et neis kirjeldatu on tõsi. Muistendi liigid: Tekkemuistendid Vägilasmuistendid Kohamuistendid Ajaloolised muistendid Legendilaadsed muistendid Tekkemuistend Tekkemuistendid annavad seletust millegi kohta: kuidas olevat tekkinud maailm, loodusnähtused ja mitmesugused olendi; kuidas olevat õpitud tegema üht või teist tööd; kuidas olevat tekkinud teatud kombed jne. Vägilasmuistendid Vanaks ja väga elujõuliseks muistendite liigiks on vägilasmuistendid, mis pajatavad endisel ajal elanud vägimeestest ja nende tegudest. Nt: Suur Tõll Kalevipoeg Kohamuistend Kohamuistendid on teatavate reaalsete kohtadega seoses olevad rahvajutud, mis püüavad seletada nende kohtade tekkimist, nime saamist ja muid iseärasusi.
mõõdetavust. Kõik peab olema kogemuslikult kontrollitav ja uurija peab olema uuritava objekti suhtes sõltumatu. Ühiskond on nende arvates reaalne tegelikkus, teda on võimalik analüüsida ja prognoosida kui seda tehakse õigete meetoditega. Kõige tähtsam ühiskonna arenemise mõistmiseks ongi MEETOD! Positivismi 3 postulaati: · Sotsiaalsed nähtused on kvalitatiivselt samad, mis loodusnähtused · Loodusteaduslikud meetodid on kasutatavad ka sotsioloogias · Sotsioloogia ülesandeks on empiiriale tuginedes prognoosida sotsiaalseid nähtuseid · Mis on konfliktiparadigma sisu? Keskendub ühiskonnasisestele gruppidevahelistele pingetele, omavahelise võitluse allikatele. Ühiskonna muutuste allikana näebki konflikte, mis on ühiskonda sisse kodeeritud ja mis leiavad kogu aeg aset. Konfliktiteooria uurib:
Kreeklaste suur teene oli teadmiste viimine loogilisse süsteemi. Inimesi, kes püüdsid jõuda selgusele maailma tekkimise ja arenemise kõige üldisemates seaduspärasustes, hakati kutsuma teaduse sõpradeks e. filosoofideks. Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes pidas kõige olemasoleva aluseks liikuvat vett. Ka peetakse teda matemaatika ja loodusteaduste isaks. Ta oli esimene, kes väitis, et taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi koosneb maailm aatomitest, mis on lakkamatus liikumises.. Platon rajas filosoofilise kooli, kus õpetas surmani. Aristoteles süstematiseeris kõik tolleaegsed teadmised ja pani aluse uutele teadusharudele loogika; psühholoogia; biolooogia; eetika; riigiõpetus. Herodotos oli ajaloolane, rändas palju ringi ja kirjutas 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
