Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga. Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletunge
rühma lige. Kuna teised inimesed võivad su hävitada, võisteldakse, võidetakse kuulsust, kindlustatakse oma vaimset ülekaalu. Nii et võimu ikka rohkem ja rohkem, sest ei kao kartus, et tuleb keegi ja hävitab sind. Inimlik põhiolukord: kõikide sõda kõikide vastu. Iga inimene on isekas egoist ja kõik kardavad kõiki. Siit avanebki Hobbes'i maailmapildi inimese olemus- hirm-ükskõik võib tappa ükskõik kelle. Surmahirm on inimesele sama loomulik kui kivi maha kukkumine. Looduslikus seisundis, kus pole väärtusi, seadusi ega käitumisreegleid, on igaühe loomulikuks kalduvuseks aidata mõeldavate vahenditega kaasa alalhoiule- Inimene on inimesele hunt.(3) 3.3 Riik. See materialistlik inimeseteooria on lähtekohaks Hobbes'i filosoofia kõige tähtsamele ja jäävamale osale- tema riigiteooriale: enne kui inimesest saab kodanik, on ta loomu poolest olend, kes tahab ennast säilitada ja peale selle veel oma eksistentsi veel nautida. Ta tahab
Indikaatori värvus muutus, kui uuritavale veele oli lisatud 10,5 cm3 4) CaCO3 + H2O + CO2 Ca(HCO3)2 vesinikkloriidhappe lahust. 5) Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 Tiitrimisel kulunud happe hulga järgi leitakse Ca(HCO3)2 sisaldus uuritavas looduslikus 6) CaCO3 CaO + CO2 vees. 7) C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS
mille mass on ülekriitiline, selles on siis neutronite neeldmuse tingimused nii head, et paljunemistegur on üle ühe ning areneb kiirelt laienev ahelreaktsioon. Kuna loodusliku radioaktiivsuse tõttu leiduv aines alati mõni juhuslik neutron, siis tekib lahvatus praktiliselt momentaalselt. Tuumkütuseks tuumapommi tarvis kõlbab uraani isotoob U 92- 235, mille kriitiline mass on kera kujulisena 50kg, kuid on 3-kordselt vähendatav, kui kasutada neutroneid peegeldavat ümbrist. Looduslikus uraanis on seda isotoopi ainult 0,72%, kujuures põhiosa sellest moodustab isotoop U 92-238. Tuumkütuse saamiseks tuleks seda rikastada, aga see on kulukas protsess ja sellepärast kasut moodsates tuumapommides lõhustuva materjalina plutooniumi. (vana)Tuumareaktor-seade, milles kulgeb juhitav tuumade lõhestumisreaktsioon.Uraanituumad haaravad kõige efektiivsemalt aeglasi neutroneid.Aeglaste neutronite haaramine koos järgneva tuuma lõhustumisega on sadu kordi
6.1. ELU- JA TOIMETULEKUÕPE 6.1.1.1. Elu- ja toimetulekuõpe on toimetulekuõppe teljeks ning sellel on oluline roll valdkonnapädevuste kujundamisel. Teiste ainete õpetamine on seotud elu- ja toimetulekuõppe teemadega. 6.1.1.2. Eesmärgiks on kujundada praktilise ja tunnetustegevuse elementaarsed oskused,võimalikult terviklikud kujutlused tajutava keskkonna objektidest ja nähtustest, oma kehast, inimeste tegevusest looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas, arusaadavatest moraalsetest nõuetest. 6.1.1.3. Elu- ja toimetulekuõppe peamised teemad on järgmised: minapilt, sotsiaalsed suhted ja suhtlemine, loodusobjektid, inimeste tehtud / kasutatavad asjad, orienteerumine ruumis, orienteerumine ajas. Teemasid käsitletakse praktilise tegevuse käigus ja nende praktiliste oskuste täiustamise eesmärgil. Teemade käsitlemine on seotud igapäevaeluga koolis ja kodus, aastaringiga looduses, tähtpäevade ja üritustega
või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitav oleks 2 korda, optimaalne aga 3 korda nädalas ujumas käia. Ujumine on sobiv ka vigastustest taastumisel. Paraku pole mitte iga ujumistehnika tervisetreeninguks sobiv. Kindlasti tuleb pidada meeles, et veerõhust tingituna on ujumisel südame löögisagedus keskmiselt 10 - 15 lööki madalam. Ujumine sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu (500....800kcal olenevalt
Põhjavee kaitse Referaat Koostas: Klass: Sissejuhatus Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse. Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi- ja olmeveeallikas. Niipalju kui tehnika ja majanduse praegune tase ennustusi teha lubab, jääb ta selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Põhjaveevaru all mõistetakse seda põhjavee hulka, mida on rajatavas veehaardes võimalik toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisreziimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt öko...
seonduv oli vaja kirja panna: maksud, üleujutuste aeg jne. Kõige vanem kirjasüsteem oli piltkiri e piktograafiline kiri. Mingi märk oli vastav mingile esemele. Näiteks eeslipea tähendas eeslit. Piltkiri on tüübit mõistekiri. Varsti hakkas iga ese kandma mingit tähendust silpide kujul ja tekkis silpkiri. Näiteks sumerite sõna ,,vesi" hakkas tähistama täht a. Tähestikulise kirja lõid foiniiklased. 6. Egiptuse ja Mesopotaamia looduslikus olud, eripärad ning mõju riigi arengule. Niiluse mõlemal kaldal oli viljakas põlluharimisala. Egiptust piiravad idast ja läänest poolkõrbed ja kõrbed. Vihma ei saja peaaegu üldse. Egiptuse aasta jagunes põllutööde järgi kolmeks: 1) üleujutus (juuli, august oktoober, november); 2) põlluharimisperiood (kuni kevadeni); 3) põuaperiood (kuni järgmise üleujutuseni). Põlluharimine on Egiptuses võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Kõrb
Passiveerimine Metalli passiveerimiseks nimetatakse metalli pinna katmist õhukese korrosioonivastase kihiga ehk passiivse kihiga, mis koosneb korrosiooni saadustest. Kihi keemiline koostis ning mikrostruktuur peavad erinema metallist, millele kiht kantakse. Tüüpiline kihi paksus, mis metalli peale kantakse on alla 10 nanomeetri. Passiivsel kihil on iseloomulik omadus ennast uuesti taastada, kui kiht peaks mingil põhjusel hävinema või viga saama. Passivatsioon looduslikus keskkonnas 6 nagu õhk, vesi ja maapind keskmise pH juures on märgatud alumiiniumil, roostevabal terasel, titaanil ning ränil. Näiteks puhas alumiinium olles hapnikuga kontaktis, moodustab alumiiniumoksiidi kihi, mis takistab alumiiniumi edasisise korrodeerumise. Alumiiniumi sulamid aga vastavat
Eesti metsade raiemaht ja seda mõjutavad tegurid Tartu Sisukord 1. .Metsavarud........................................................................................................ 2. .Metsa inventeerimine........................................................................ 3. Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi......................................................................... 4.. Maakondade metsamaa pindala ja tagavara........................................................ 5. Ülevaade raietest........................................................................ 6. .Raiete intensiivsus aastail 1995 - 2007 (m3/ha/a)............................................................ 7. Raiemaht raieliigiti aastail 1993- 2007 ja maakonniti aastal 2007................................ 8. Kokkuvõte........................................................ Kasutatud kirjandus...........
on mõju vastastikku negatiivne. Kisklus- röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, mis lõpeb saaklooma surmamise ja ärasöömisega. Mutualism- suhtetüüp, millest saavad kasu mõlemad osapooled. 15) Miks me ei leia loodusliku päritoluga salumetsas mändi, kultuurmetsas aga küll? Miks on röövlindude emalinnud reeglina suuremad isaslindudest? Sest mänd on pioneerliik ja valguslembene. Looduslikus salumetsas jäävad väikesed männitaimed varju ja surevad. Emaslinnud on suuremad, et ei tekiks isastega toidukonkurentsi saagi suuruse osas, kuna elu(jahi)paigad on lindudel samad. 16) Miks õnnestub lepatriinut kergesti kätte võtta aga mitte kärbest? Tooge näiteid mimikrist. Kuna lepatriinu on paljudele röövloomadele mittesöödav ja tema hemolümf sisaldab mürki. pole tal vajadus olla kartlik ja kiiresti reageeriv röövloomade ees. Tema mürgisusest
Trüptofaan Esimest korda isoleeris trüptofaani F. Hopkins aastal 1901 läbi kaseiini hüdrolüüsi (600 g kaseiinist saab umbes 4-8g trüptofaani). Trüptofaan on üks 22 standardsest aminohappest ning on inimeste jaoks ka essentsiaalne aminohape. Inimgenoomis eksisteerib ta standard koodonina UGG, funktsionaalsena esineb ainult L-stereoisomeer trüptofaanist struktuurilistes ja ensümaatilisetes valkudes, kuigi R-stereoisomeeri leidub mõnes looduslikus peptiidis. Tööstuslik süntees teostatakse seriini ja indooli kääritamisel, kasutatades selleks metsikuid või geneetiliselt moondatud baktereid nagu näiteks B. amyloliquefaciens, B. subtilis, C. glutamicum või E. coli. Nendel bakteri tüüpidel on üldiselt, kas tekkinud mutatsioon, mis ei lase aromaatsetel aminohapetel uuesti kasutusse minna või on neil trüptofaani kodeerivaid geene üle ühe.
evolutsiooni. 2. looduslik valik Loodusliku valiku teooria esitas esimesena C. Darwin. Tema raamat ,, The origin of species" ilmus 1859. aastal ja müüdi välja esimese päevaga. Raamatu sisu täienes tänu Wallace'ile ja ilmus kiiresti tänu Darwini tuntusele tollases ühiskonnas. Def: Sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu, et nad omavad geneetiliselt determineeritud eeliseid antud looduslikus keskkonnas. Looduslik valik on sünteetilise evolutsiooniteooria keskne mõiste(neodarvinism). Tänapäeval kattub populatsioonigeneetika teooria loodusliku valiku teooriaga. Loodusliku valiku kaudu toimub kohanemine ning on seega samuti mehhanism läbi mille toimub evolutsioon. Tähtis on aru saada, kus toimus muudatus ja siis lõpuks selgitada, millisel tasemel toimuvad muudatused, mis väljenduvad paremas kohanemises.
Sürgavere Lasteaed-Põhikool Nimetu Tiigrid Uurimistöö Nimetu Sürgavere 2013 Sissejuhatus Meie räägime tiigritest. Kõik tiigrid on kiskjad ja söövad liha. Tiigreid on palju ja väga erinevaid liike ja me räägime täna mõndadest neist liikidest. Amuuri tiiger Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja. On täheldatud juhtum, kus isane amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammust...
Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid 3 TULEKAHJUDE TEKKEPÕHJUSED Nagu eelpool juba kirjeldatud, saab põlemine toimuda vaid teatud tingimuste olemasolul. Hapniku olemasolu meid ümbritsevas keskkonnas on loomulik, mistõttu üks tingimus on täidetud peaaegu kõikjal. Samuti ei tule ei looduslikus ega ka tehislikus keskkonnas puudust põlevast materjalist. Niisiis otsustab igasuguse põlemise tekke peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed süütevahendid tikud, tulemasinad jne, kuid lisaks nendele on süttimiseks olemas veel mitmed muud võimalused elekter, hõõrdumisel tekkivad sädemed, klaasikillud päikese käes jne. 3.1 Millised on tulekahju tekke võimalikud põhjused · hooletus lahtise tulega ümberkäimisel
Viimaste hüdrolüüsil tekivad vabad hüdroksüülioonid. grammides. ..... iseloomustab vee võimet siduda H+ ioone Merevesi on: ....hapet neutraliseerivate osakeste hulka vees (pH>7) soolane aluseline so [OH] > [H+] (pH = 7,5 - 8,5) merevesi on aluseline Looduslikus vees vee leelisust põhjustavad: OH-, HCO3-, CO32- Loodusliku vee leelisus on tingitud peamiselt hüdrokarbonaatidest. Baltimere soolsus on ~0,5 % ehk 5 (promilli) (1kg H2O - 5 g sooli) OH- + H+H20 HCO3- + H+H2CO3 Ookeanivee soolsus on kuni 3,5 % (35 ) (1kg H2O - 35 g sooli) CO32- + H+HCO3-
Madala geneetilise mitmekesisusega liikidel on suurem risk välja surra. Mis on geneetiliselt efektiivne asurkonna suurus Ne? SEE TUNDUB TUTTAV, VAATA ÜLE! Võrdleb reaalse asurkonna geneetilist käitumist ideaalse asurkonnaga. Kui suur on Ne/N suhe looduslikes asurkondades ja tehisasurkondadest? SEE KA TUTTAV, VAATA ÜLE! Looduslikes asurkondades keskmiselt 10% tegelikust. Tehisasurkondades Ne~ 0.3N Mis on geenitriiv? Geenitriiv on geeni alleelide sageduste juhuslik kõikumine ajas. Erineb looduslikus valikus- geeni sageduste kõikumine sõltub keskkonna tingimustest. Geenitriivi mõju on seda suurem, mida väiksem on populatsioon Mis on geenivool? Geenide liikumine ühest asurkonnast teise. Rusika reegel: m- migrantide arv asurkonnas põlkonna kohta. Kui Ne m suurem 1 siis geeni vool asurkonda küllaldane, et kompenseerida mitmekesisuse kadu ning võimaldada asrkondade omavahelist divergeerumist. Tähendab tavaliselt ühte migranti põlvkonna kohta. Mis on geneetilised pudelikaelad?
Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite 8 jääkidega, amalgaamhambaplommide ja mitmete ravimitega satub elavhõbe prügilatesse või või muudesse ladustuskohtadesse. Sealt sademetega ja nõrgveega satub elavhõbe pinnavette. Üksikult ei ole need saasteallikad suured, kuid nende koguefekt on juba oluline. Isegi olmereovees võib mõnikord elavhõbeda sisaldus olla kuni 10 korda kõrgem kui looduslikus vees [5]. 2) taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduses, nimelt uhutakse sademetega põldudelt jõgedesse ka taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad elavhõbedat, 3) keemiatööstusettevõtete heitmed, mis võivad olla nii vedelad (reovesi), tahked või gaasilised, on oma Hg sisalduse poolest väga ohtlikud. 4) saastatud õhk ja pinnas, kust sademetega satub selles sisalduv elavhõbe ja elavhõbeda ühendid pinnavette.
ja ökoloogid näevad siin reaalset ohtu üksnes siis, kui muudetud kultuurtaim hakkab toimima umbrohuna. Kuid samas seisavad GM-taimede pooldajad vastu faktiga, et pole teada ühtki näidet, kus üks-kaks võõrast geeni suurendaks mis tahes taime suutlikkust käituda umbrohuna. Miljonite aastate vältel tekkinud kohastumus on looduslikel liikidel selleks liiga hea. Ühegi praegu kasutatava GM-taimesordi puhul pole aastatepikkuste katsetega suudetud tõestada, et tema ellujäämisvõime looduslikus keskkonnas oleks suurenenud, võrreldes tavalise vanemtaimega. Küll aga on paljude kolleegide-ökoloogide katsed näidanud, et GM-taimede sobivus väheneb, võrreldes sama sordi mittetransgeensete suguvendadega. Seevastu on küllalt näiteid, kus kultuurtaimest pärit võõras geen on ristumise käigus sattunud mõnda naabruses kasvavasse metsikusse populatsiooni. See pole üllatav: ammu on teada tõsiasi, et kultuurtaimed ristuvad
PEDOSFÄÄR 4.1. Murenemine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on pidevas protsess, mis toimub kõikjal, nii kõrgmäestikes kui ka tasastel aladel. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, ses sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine ehk rebestumine ja keemiline murenemine ehk porsumine. Mõnikord eriti mullateaduses, eristatakse ka bioloogilist murenemist. Osakeste peensusastme tõusuga loob füüsikaline murenemine eeldused keemiliseks ja bioloogiliseks murenemiseks, mis vajavad suuremat reaktsioonipinda. Füüsikaline murenemine ehk rebenemine toimub kivimiosakeste- mineraalide- temperatuur...
· Väärtus ei sõltu ka suunast, sest ühtepidi liikudes on positiivne ja teistpidi negatiivne. · Järelikult integraali alune avaldis ei sõltu protsessi teest ja onigal juhul konstantne. Entroopia- on olekuparameeter, mis ei sõltu üleminekuteest süsteemi kahe tasakaalulise oleku vahel, vaid ainult süsteemi olekust. dS= dQ/T Kui süsteemi enda entroopia väheneb, siis ümbruse entoopia kasvab st entroopia on jääv. TD II printsiibi uus sõnastus (üldine)- Mistahes looduslikus protsessis suvalise süsteemi ja tema ümbruskonna koguentroopia suureneb = AS:on suurem kui 0 Entroopia tõlgendused: · Molekulide liikumine korrapäratu- korrapäratuse mõõduks termodünaamiline tõenäosus W · Planck näitas, et kehtib seos : S= k ln W. · Seega entroopia on teisiti öeldes korrapäratuse mõõt. · Igapäevaelust- kui ei korista siis korter läheb segamini st entroopia kasvab TD I : T dS= dU+dA 1) Isotermiline- 2) Isobaariline-
aastani oli alpakade eksport Lõuna-Ameerikas illegaalne tegevus. 1983. aastal hakati alpakat kasvatama ka Ameerika Ühendriikides. Mõnevõrra kasvatatakse alpakat ka Austraalias, Kanadas, Uus-Meremaal, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Jaapanis. 80% villast eksporditakse Hiinasse, Saksamaale ja Itaaliasse. [2] 5 ALPAKAVILL Alpakavill on loooduslik-loomnekiud, kaamellaste sugukonna loomadelt saadavatest kiududest üks väärtuslikemaid vikunja kõrval. Seda villa võib olla rohkem kui 22 looduslikus värvitoonis ja see on väga väärtuslik, peene kiuga vill. [5] Aastas saadakse ühelt alpakalt 1,1-1,3 kg villa, aga suurtelt isasloomadelt võib saada kuni 6 kg villa. Alpaka vill on kergem kui lamba oma. Viimastel aastatel on alpaka villa vastu huvi kasvanud ja neid kasvatatakse üle maailma järjest rohkem. [3] 5.1 Alpaka villa tootmine ja villakiu ehitus 5.1.1 Tootmine Alpaka elab Lõuna-Peruus ja Põhja-Boliivias. Peruus on umbes 1-2 miljonit looma. Boliivias
komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muu hulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades, metallurgia- ja keemiatööstuses." (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia). 3.2. Mõjutused ,,Keskkonna saastumine tähendab sisuliselt häireid väljakujunenud looduslikus aineringluses. Valdavalt on tegemist samade ainetega, mis osalevad ka saastamata keskkonna aineringluses, kuid muutuvad nende sisalduse omavahelised proportsioonid. Lihtsalt öeldes on saastumisega tegu siis, kui mõnda ainet tuleb keskkonda ülemäära ohtralt. Looduses esinevaid keemilisi ühendeid ja nende modifikatsioone ehk aineid tuntakse ligi 6 miljonit. Peale looduslike ainete lisandub viimasel ajal ringlusse üha enam sünteetilisi. Ligemale 40 000
Indikaatori valiku põhimõtted kompleksonomeetrias- Kompleksonomeetriliste tiitrimiste kasutamine-Meetod rakendatav praktiliselt kõigi metallikatioonide (v.a. leelimetallide) määramiseks . Selektiivsus saavutatakse lahuse pH kontrollimisega. Katioonide määramine Kõik metallid peale leelismetallide, 3-valentsed pH 1 juures kus 2-valentsed ei moodusta stabiilseid komplekse Vee kareduse määramine Ca, Mg ja raskemetallid, looduslikus vees enamuses Ca ja Mg, seepärast väljendatakse CaCO3-na. EDTA-ga tiitrimine pH 10 juures, indikaatoriks ET-00.
tõus mõjutab korallriffe ja kalavarusid Vaikse ookeani kaguosas. Põhja-Ameerika Soojenemine läänepoolsetes mägedes toob endaga kaasa rohkem üleujutusi talvel ja vähenenud veevarusid suvel. Tuleb oodata ägedaid tuuled ja tormid ja sagenenud kuumalained . Polaaralad: Arktika ja Antarktika Tõenäoliselt väheneb jääliustike ja jääkihi paksus ja ulatus ning merejää paksus. Suvise igikeltsa sulamise ulatus suureneb. Muutused looduslikus ökosüsteemis mõjutavad rändlinde, imetajaid ja tippkiskjaid ebasoodsalt. Väiksed saared Merevee taseme tõus tõenäoliselt toob kaasa rohkem üleujutusi, tormihoogusid ja rannikuerosiooni. On kindlad tõendid, et väikeste saarte veevarud saavad tõsiselt ohustatud. Kokkuvõtteks Kliimamuutus mõjutab iga inimest. Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) on
1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetiheduse mõistet, st. tihedus määratakse sellise kohevuse juures, nagu materjal puistamisel jääb
mitmekesisus suureneks uusasustamine- loodusest kogutud või tehistingimustes kasvanud isendite asustamine sobivasse kohta väljaspool nende ajaloolist levilat ümberasustamine- isendite viimine looduses ühest kohas teise, mink hiiumaalt mandrile ohustatus- väljasuremisrisk, tõenäosus välja surra. Hindab IUCN haruldus- kas vähese levialaga (saaremaa robirohi), väike populatsioon(tippkirjad) või spetsialistid(merikapsas, mustlaik apollo) in situ kaitse- liigi kaitse looduslikus elupaigas ex situ kaitse- liigi kaitse kunstlikes tingimustes nt loomaaias, botaanikaaeg, geenipank. Materjal kogutakse, säilitatakse, paljundadatakse ja viiakse loodusesse tagasi metapopulatsioon- väikese populatsioonid, mis rände kaudu moodustavad populatsiooni. Nt nõmme-võrkliblikas ja lumalammas dominantliik- kõige arvukam ja kõige enam ainevoogusid mõjutav liik, nt metsas puurinde dominant indikaatorliik- karakterliik, iseloomustab kooslust ja selle seisundit
kasvatama ka Ameerika Ühendriikides. Mõnevõrra kasvatatakse alpakat ka Austraalias, Kanadas, Uus-Meremaal, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Jaapanis. 80% villast eksporditakse Hiinasse, Saksamaale ja Itaaliasse. [2] 7 5 ALPAKAVILL Alpakavill on loooduslik-loomnekiud, kaamellaste sugukonna loomadelt saadavatest kiududest üks väärtuslikemaid vikunja kõrval. Seda villa võib olla rohkem kui 22 looduslikus värvitoonis ja see on väga väärtuslik, peene kiuga vill. [5] Aastas saadakse ühelt alpakalt 1,1-1,3 kg villa, aga suurtelt isasloomadelt võib saada kuni 6 kg villa. Alpaka vill on kergem kui lamba oma. Viimastel aastatel on alpaka villa vastu huvi kasvanud ja neid kasvatatakse üle maailma järjest rohkem. [3] 5.1 Alpaka villa tootmine ja villakiu ehitus 5.1.1 Tootmine Alpaka elab Lõuna-Peruus ja Põhja-Boliivias. Peruus on umbes 1-2 miljonit looma. Boliivias
Allikate kolmas vöönd paikneb kõrgustikku ümbritsevates soodes, kus leidub rohkesti pisikesi imballikaid, kuid ka suuri tõusuallikaid, millest tuntumad on Oostriku, Võllingi ja Kiigumõisa. 18 Foto 3 Kiigumõisa allikas Suuremaid allikaalasid ja allikalisi märgalasid on ümber Pandivere kõrgustiku vähemalt 60. Enamus Pandivere allikatest on senini looduslikus seisundis ja väärivad kaitset. Karstialade ja allikate säilitamiseks tuleb nende ümbruses vältida: looduslike allikate ja karstilehtrite ümberkujundamist kaevetöödega; karstilehtrite täitmist; järelemõtlematut veekogude süvendamist või paisutamist; reostunud vee sattumist karstilehtrisse või allikasse; erinevaid põhjaveekihte ühendavate kaevude rajamist. Järelemõtlematu tegevusega võib allika või karstiala rikkuda igaveseks. Karstialasid
Kaidi Kiidemaa 10E Vasta küsimustele Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst. 1. Kus asusid Egeuse kunstikultuuri piirkond ja tähtsamad kunstikeskused? Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes III at välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm Kreeta saare ja Mandri- Kreeka vahel. 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi m i n o i l i s e k s. 3. Eel-kreeka , h e l l a a d i l i n e kultuur Peloponnesose poolsaarel 2. Kirjelda Knossose paleed. Kuidas siin põimusid tegelikkus ja müüdid? Koosnes paljudest ruumidest, mis paiknesid umber nelinurkse siseõue. Oli terasse, koridore, trepikäike, palee eri osad paiknesid eri tasapindadel. Elamiseks väga mugav toimis veevärk ja kanalisatsioon.Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suurem...
õhuga ja lasevad veel kergesti läbi nõrguda ja koosnevad suures osas kvartsist, mida taimedel kasvamiseks vaja pole. Savidel on peened poorid, mis hoiavad hästi vett ja õhule on vähe ruumi ja sisaldavad K, Ca, Mg jm. -Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Künklikul reljeefil päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. -Aeg (mulla vanus) looduslikus olekus tähendab küpsusseisund mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris teadud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. Mulla arengu käigus lähtekivimi keemilised toitainevarud aastatuhandete vältel ammenduvad, sest murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi vajalike mineraalelementidega varustada. Toiteelementide vähenemine tingib taimkatte hõrenemise ja mullaviljakuse langemise
3 4 · põllumajandusliku maa osakaalu langus 65%-ilt 1918. a. kuni 30%-ni 1994. a.; · metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt 47%-ni sama ajavahemiku jooksul; · looduslike rohumaade osa jätkuv langus; · rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus; · maastikustruktuuri lihtsustumine ja polariseerumine; · ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine. 2. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). 5
jõudeolek on makstud kinni orjusega, moraali asemel on tulnud ohjeldamatus ning haritlased muigavad nende üle, kellele midagi püha on. Ühiskond on muutunud ebaloomulikuks ega vasta loomulikule õigusele. Rousseau leidis, et inimesed ei ole küll loomu poolest võrdsed, kuid suurim ebavõrdsus inimeste vahel põhineb omandil ja selle ebavõrdsel jaotusel. Oma peateoses "Ühiskondlikust lepingust" leidis, et ühiskondliku lepinguga kuulutavad inimesed, kes looduslikus seisundis olid üksikisikutena vabad, ainsas suverääniks kogukonna. Nad ütlevad lahti individuaalsetest vabadustest ja loovutavad need poliitilisele kehale lähtudes kasulikkuse kaalutlustest ja enesearmastusest. Nad annavad kollektiivile õiguse võtta meetmeid isekate kodanike vastu, saades nii garantii enda omandile oma enesearmastuse objektile. Samas leidis Rousseau, et riik peaks valvama selle järele, et kogukonna ühtekuuluvust ei rikuks liiga suures varanduslikud erinevused
Evolutsiooni kulg ja globaalsete katastroofide osa evolutsioonis alates Kambriumist - elu teke 3,5, mlrat ; eukarüoodid 1,8 mlrat; hulkraksed 1,2 mlrat; imetajad 120 mlat; ontogenees peegeldab fülogeneesi; saurused Triias-Juura-Kriit, imetajate aeglane areng; 1. Looduslik valik ja geneetiline triiv Looduslik valik- sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu et nad omavad geneetiliselt determineeritud eeliseid antud looduslikus keskkonnas põhjustab resursside piiratus... Lihtsalt öeldes - Soosib edukaid ja hukutab vähem edukaid. Väga palju loeb keskkond mõni kasutu tunnus võib keskkonna muutudes osutuda väga kasulikuks. Toimib fitness erinevuste olemasolul ja toodab adaptsioone, mis omakorda tekitavadki erinevaid fitnesse. LV toimib kahjulike mutatsioonide elimineerijana -NÕUDED -objektid peavad paljunema -järglased peavad olema vanemate moodi -peab esinema varieeruvus
Peitvara leidmine (AÕS § 103) Ümbertöötamine, segamine, ühendamine (AÕS §-d 106 -107) Igamine (AÕS § 110) Loodusvilja omandamine (§ 115) Vallasomand Hõivamise korral tekib vallasomand peremehetu vallasasja valdusse võtmisega tahtega saada selle omanikuks (AÕS § 96 lg 1) Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. (AÕS § 96 lg 3) Metsloom on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses (AÕS § 96 lg 4) Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asi hõivata. (AÕS § 96 lg 2) Vallasomand Leiu esemeks on kaotatud asi, st asi millel ei ole valdajat (mitte aga peremehetu) § 100. Leiu omandamine (1) Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha.
Erksavärvilised putukad, nagu seda on lepatriinud, lausa kutsuvad pildistama. Eriti efektsed on nad ühetoonilisel tumedamal taustal. Paraku on nad enamasti pidevas liikumises, nende tabamine sobival taustal ja meeldiva valgusega võib olla raskem, kui alguses tundub. Seepärast tasub kogu aeg silmad lahti hoida. Kui pilk jääb pidama mõnel eredamal värvilaigul taimestikus, siis võib-olla just seal ronib ilusal taustal erksavärviline mutukas. Taimed: Taimi tuleb pildistada nende looduslikus kasvukohas. Taimede noppimine või välja kaevamine ei ole lubatav, haruldaste liikide puhul võib selline tegevus olla isegi karistatav. Hoidu ümbritseva taimestiku kahjustamisest. Kui pildistamise hõlbustamiseks on vaja eemaldada varjavaid taimi või oksi, siis tuleb need eemale painutada, mitte ära lõigata. Pärast pildistamist tuleb koha algne seisukord taastada. Seente ja taimede pildistamisel peame käituma nii, et oma objekti kogemata ära ei talla.
aminohappeid. Lisaks sisaldab odrajahu nisujahust kaks korda rohkem kaltsiumi ja poolteist korda rohkem magneesiumi. Palju on ka tselluloosi ja teraviljasuhkruid. Pagaritööstuses kasutatakse odrajahu põhijahu lisandina. Kuigi kõikide teraviljade terade ehitus on ühesugune, saadakse jahvatamisel erinevate küpsetusomadustega jahusid. See on tingitud sellest, et erinevad jahud on valmistatud terade erinevatest koostisosadest. Täisterajahu sisaldab kõiki viljatera kasulikke komponente oma looduslikus proportsioonis. Kuidas jahu kvaliteeti määrata · Hea jahu värv on kreemikas, mitte lumivalge. · Jahu ei hakka käte külge, näpu vahel hõõrudes on elastne ja krudiseb, kergelt niisutatud näpuotsatäie head jahu saab hõlpsasti kuulikeseks veeretada. · Hea jahu lõhnab meeldivalt värskeltjahvatatud terade järgi. · Maitse on nõrk, meeldiv, veidi magus. Kopitanud, aga ka hallituse lõhn, hapu, kibe, tugevalt
Kehra Gümnaasium Referaat „Globaliseerumine maailma mastaabis“ Marta Pappel 10A.klass Kehra 2014 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Uurin referaadi tegemisel globaliseerumise erinevate aspektide põhjustest ja tagajärgedest......................................................................................................... 3 2. Globaliseerumine................................................................................................ 4 3. Globaalprobleemid............................................................................................. 4 3.1 Rahvastikuprobleemid.................................................................................
28. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+ tekivad mitmesugused rasklahustuvad orgaanilised ühendid 29. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid (moodustavad Ca ja Mg ioonidega sademe), polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad (seovad Ca ja Mg ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks) 30. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel lagunema, reaktsioonide käigus tekib sade, mida nimetatakse katlakiviks. 31. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Uuritavasse vette tuleb lisada indikaatorit, seejärel tuleb tiitrida vett soolhappelahusega kuni see muudab oma värvust. Kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatset karedust. 32
tegevust. Dualistlik interaktsionalism: keha ja vaim mõjutavad vastastikku teineteist. Identsusteooria vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. 2 Milline filosoof tuli välja mõttega, et loomulik olukord e. vabadus on kõigi sõda kõikide vastu ja seega on vabadus kahjulik? Vastus: Hobbes Rousseau inimene ei ole loomu poolest egoist. Loomu poolest hea, seega algses looduslikus seisundis on ta õnnelik. Omakasupüüdlikuks muutub alles ühiskonnas. Millisel juhul pooldas Mill riigivõimu poolset sekkumist inimese tegevusvabadusse? Vastus: Ainult siis kui inimese teod ohustavad teiste inimeste vabadust. Moraalselt õige ja ühiskondlikult soovitav oleks olukord, mis toob võimalikult suurt naudingut võimalikult suurele hulgale inimestele. Milline filosoof võttis kasutusele sotsiaalse vabaduse jaotamise negatiivseks ja positiivseks?
See kala on ka kõige suurem Võrtsjärvest püütud kala. Kudemine Suurem osa emaseid valgeamuure saab suguküpseks 8-9 aastaselt ja rohkem kui 70 cm pikkuselt. Väiksem osa võib kudema hakata ka 6–7-aastaselt ja mitte vähem kui 60 cm pikkuselt. Kudemiseks sobivad veetemperatuurid on 20–30°C. Kudemist on registreeritud ka 15°C juures. Viljakus jääb sõltuvalt emaskala mõõtmetest vahemikku 237 000 kuni 1,7 miljonit marjatera. Valgeamuur kasutab portsjonkudemist ning koeb looduslikus areaalis aprillist kuni augusti keskpaigani. Mari on veest natuke raskem ja selle areng peab toimuma suurtes suhteliselt kiirevoolulistes jõgedes, kus mari hõljuvas olekus allavoolu kandub. See on vajalik selleks, et mari saaks piisavalt hapnikku. Arvatakse, et kui mari vajub veekogu põhja, siis ta hukkub. Normaalseks arenguks peab mari läbima vähemalt 50 km pikkuse teekonna. See on ilmselt ka üks põhjus, miks valgeamuur pole Eestis kudemisvõimelist asurkonda moodustanud.
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta.
hektarini, paaril järgmisel aastakümnel suureneb see pindala enam kui kaks korda. Ammendatud turbaväljad avaldavad ümbruskonna veereziimile negatiivset mõju ning need on ka kasvuhoonegaaside allikaks, samuti suurendavad põlengute riski, vähendavad bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust. Seega on Eestis kaevandamise poolt kahjustatud rabade ja siirdesoode kasvuhooneefekt ligikaudu 10 korda suurem sellest, kui need alad oleksid looduslikus olekus. Ohtu raba turbatootmisala Siin pildil on näha Ohtu raba turbatoomis ala, kus kaevandatakse olulist turvast. Rabade ja soode Click to edit Master text styles Second level kuivendamine Third level Fourth level Kahjuks on tänapäeva Fifth level
Maastiku kujndamine referaat Juhendaja Tartu 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine"(2003), mis põhineb tema magistritööl. Referaat võtab kokku raamatu esimeses pooles välja toodud põhitõed ja tähelepanekud maastiku kujundamise kohta. Ruum-selle tähendus ja määratlus Väga raske on ruumi üheselt defineerida. Kolmemõõtmeline ruumikäsitlus on ehk kõige lihtsam ja vanem ning nii inimene ruumi enamasti tajubki. Üldiselt võib ruumi arhitektuuris ette kujutada kui objektide vahelist tühimikku mida saab määratleda kolme mõõtme abil, maastikuarhitektuuris maastikuelementide poolt piiritletud alana. Vaataja mulje ruumist sõltub siiski ruumielementidest ja tema isiklikest kogemustest. Ruumi tajumisel tuleb arvestada ka neljanda mõõtmega-ajaga, tänu looduslikele protsessidele või inimtegevusele muutub ruum ajas. Eristatakse sise-ja väliruume ehk siis hoo...
osadeks. Killustumist põhjustavad peamiselt põllumajandus, metsandus, maakasutus elamumaana. Servaefekt - Elupaiga killustumusel väheneb algse elupaiga pindala ning suureneb allesjäänud fragmentide isoleeritus üksteisest. Allesjäänud fragmente tihti eraldab üksteisest tugevasti muutunud maastik, samuti on muutunud fragmentide servade keskkond. Fragmentide servade keskkonnamuutust nimetatakse serva-efektiks. in situ kaitse – liikide kaitse nende looduslikus elupaigas (arenevates ökosüsteemides, keset looduslikke protsesse) ex situ kaitse – liikide kaitse kunstlikes tingimustes Ex situ kaitse toimub: näiteks loomaiad, botaanikaaiad, geenipangad, seemnepangad, geenipangad, seemne- ja munarakkude pangad Liigirikkuse tulipunkt - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes.
orge. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash. Ka taimkate varieerub: kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimed, parassoojas vööndis võib kohata savannimaastikke ja rohumaid, orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Madalamates piirkondades on taimestikku väga vähe ning idas, Ogadeni kõrbes, valitseb suur kuivus. Etioopia lõunaosa on ülimalt põnev looduslikus ja etnograafilises mõttes: siin asub ka enamik Etioopia rahvusparkidest ning on esindatud väga paljud haruldased ja meie jaoks tõeliselt eksootilised Aafrika taime-, linnu- ja loomaliigid. Savannides loivavad ringi lõvid, leopardid, gepardid, elevandid, ninasarvikud, kaelkirjakud, sebrad, antiloobid, gasellid, järvedes mulistavad jõehobud ja laiutavad lõugu hiigelmõõtu krokodillid. Kokku üle 70 etnilise rühma. Kliima
valik väga tähtis. Tähtis on arvestada ka erinevate värvide mõjuga, kuna psühholoogiliselt on erinevatel värvitoonidel erinev mõju. Näiteks punane ja oranz mõjuvad ärritavalt, ent helesinine rahustavalt, samas kollane ergastavalt. Samuti on tähtis ka värvide 6 kombinatsioonid. Värvuskontrasti puhul tuleb arvestada ka värvide intensiivsusega. Alati mõjuvad tasakaalustavalt neutraalvärvid nagu must, valge ja hall. Looduslikus keskkonnas tuleks vältida eredate toonide kasutamist. Värvuste kõrval on väga oluline roll ka valgusel ning varjudel, kuna just nendest sõltub kuidas värvid ning vormid välja paistavad. Kui tegu on näiteks varjulise paigaga, tuleb arvestada, et värvid tunduvad seal tumedama kui nad tegelikult on, ning väga varjulistes kohtades võib isegi vormi täpne kuju kaduma minna. Seetõttu on maastiku kujundamisel oluline jälgida, mis
Sõda ei tähenda seejuures ainult pidevat sõjategevust, vaid ka vahepealset valmistumist lahinguteks. Sellises sõjas pole kellelgi mingit muud oma julgeoleku garantiid kui end füüsiline jõud ja leidlikkus. Siin ei ole kohta töökusel, sest on oht, et töö tulemused satuvad teiste kätte. Ei ole ka omandust : iga inimene saab enda omaks pidada vaid seda, mis tal on õnnestunud hankida, ning ainult senikaua, kuni tal õnnestub seda enda käes hoida. Looduslikus seisundis on kõigil õigus kõigile- isegi teise inimese elu elule ning seetöttu ei saa keegi olle kindel, kas ta sureb loomulikku surma. Inimestel on pidev hirm ning oht vägivaldselt surra. Sellises kõigi sõjas kõigi vastu ei ole miski õige eha ebaõiglane, õiglane ega ebaõiglane, sest kus ei ole üldist võimu , seal pole seadusi; kus pole seadusi, pole ka õiglust ega ebaõiglust. Jõud ja kavalus on sellises sõjas kaks peavoorust.
Elu päritolu ja areng Maal ELU PÄRITOLU JA ARENG MAAL 1. Sissejuhatus Enne evolutsiooni teemade ja probleemidega kokkupuutumist võiks veidi mõelda kahele küsimusele. Esiteks "Kuidas on elu Maale tekkinud?" ja teiseks "Kas organismide evolutsioon jätkub ka tänapäeval või lõpes see kunagi kauges minevikus? Teise küsimuse õige vastus oleks" jah, evolutsioon jätkub ka tänapäeval". Aga esimese küsimuse vastus võib erinevatel inimestel olla erinev. Kes arvab, et elu on Maale loodud või näiteks toodud, siis sellel on täielik õigus ja vabadus niimoodi mõelda. Kooliõpikutes käsitletakse teaduslikult põhjendatud varianti. Selle alusel on elu Maale tekkinud. Teiste võimaluste kohta võib lugeda muudest materjalidest. Peale elusa looduse on evolutsioonilised muutused to...
• Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomuliku struktuuriga (pooridega) materjali ruumala • Näiteid mõningatest ehitusmaterjali tihedustest: o klaasvill 30…50 kg/m3 o puit 400…600 kg/m3 o portlandtsement 1200…1300 kg/m3 o tellis 1600…2000 kg/m3 o teras 7850 kg/m3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
