Sisukord Veeldatud gaasid ja nende omadused........................................................................2 Looduslikud gaasid.................................................................................................. 2 Keemilised gaasid.................................................................................................... 3 Ammonium........................................................................................................... 3 Vinüülkloriid......................................................................................................... 3 Veeldatud gaaside käitlemisega seotud ohud............................................................3 Tuleoht..................................................................................................................... 4 Mürgistusoht.........................................................................................
Kuulsad keemikud Mario Molina Mehhikost ja Hollandist pärit Paul Jozef Crutzen on koostöös uurinud osooniauke ning selle tulemusena saanud ka Nobeli preemia laureaatideks. Kõik see on tänu nende avastusele gaasiliste halogeenalkaanide alal. Selgus, et halogeenid reageerivad osooniga atmosfääris ja seetõttu väheneb selle konsentratsioon. Nende keemikute uuringud näitasid ja tõestasid halogeenalkaanide kurnava effekti stratosfääri osoonkihile, mis on Maa looduslikuks kaitsvaks ekraaniks hukatusliku ja kalgi ultravioletse Päikese kiirguse eest. Tänu nendele sai 1985. aasta Viini konventsiooni ja 1987. aasta Montréali protokolliga keelatuks alamate klorofluorosüsivesikute tootmine, seega vähenes olulisel määral ka halvustav mõju meie maakera kaitsvale osoonkihile. Teiseks tooksin ma välja pestitsiitide probleemi, kuna paljud halogeenalkaanid kuuluvad nende koostisesse. Aga selle probleemi lahenduse võimalus on ka meie kättes!
· Finantsküsimus · Asukoht-transpordikulud · Ostu vormistamisel määratakse kindlaks transpordi korraldamise ja vastutuse ülemineku piirid · Ostu-müügitähtaegadest kinnipidamine 5. Millised tegevused kuuluvad abitootmise alla? · Remont · Tööriistade ja tehnoloogiliste rakiste valmistamine ja remontimine · Energia tootmine ja transportimine · Muud tööd 6. Mida nimetatakse looduslikuks tootmisprotsessiks? Looduslikuks tootmisprotsessiks nimetatakse seda, kus protsessi käigus tööobjektid muutuvad loodusjõudude mõjul ilma tööliste vahetu osavõtuta ( metalli vanandamine) ja samas kulgevad osad protsessid suuremal või vähemal määral inimese kontrolli all ( värvi kuivamine, taigna kerkimine ) 7. Tootmise korraldamise põhinõuded? · Kitsas spetsialiseerimine · Tööobjektide võimalikult otsesuunaline liikumine
Välimus Toitumine Ilves Ilves on meie metsade ainukene kaslane. Ilvesed söövad kõike mis liigub ja millest Ta on kõrgete jalgade ja ümara peaga ning jõud üle käib, eriti jäneseid ja metskitsi. kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatuttid. Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks on Käppadel sissetõmmatavad küünised. Hunt. Ilvese liha sobib süüa inimestelgi. Ilves kaalub kuni 25kg. Karvastik tihe ja Ilves koduloomi ei murra, v.a kodukassid moodustb näol omapärase põskhabeme. Ilvese värvus punakaspruunist hele hallini. Elupaik ja sigimine Midagi huvitavat Ilvesed elavad okaspuupadrikutes ja Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad
· Ajukelmepõletik ehk ajukestapõletik ehk meningiit on äge või krooniline pea- või seljaajukelmete haigus. · Meningiit on kas mädane või mittemädane ehk aseptiline. Mädase meningiidi tekitajateks on bakterid, seened või algloomad, aseptilist põletikku põhjustavad viirused, mükobakterid, borreeliad, ajukelmetele sattunud kasvajarakud ning ka mõned ravimid. borrelioos · Borrelioos ehk Lyme'i tõbi on puukide poolt levitatav nakkushaigus. Looduslikuks tekitajaks on pisiimetajad hiired, linnud, kodu- ja metsloomad, kelle organismis haigustekitaja. · Puugid on loomade välisparasiidid, kes vajavad oma elutegevuse jätkamiseks verd. Nad imevad loomadelt verd, ja kui nad seejärel inimest hammustavad, saab inimene nakkuse. antibiootikumid Antibiootikumid on mikroobide, seente, loomsete ja taimsete organismide poolt toodetavad ained, millel on tugev toime ohtlikute bakterite paljunemise
.................................................................................................... 2 Tammiku teke........................................................................................................ 3 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 4 Sissejuhatus Mihklist leiate võimsa, ligi 250 aasta vanuse ja 132 hektaril laiuva tammiku. Seda peetakse üheks ilusamaks looduslikuks tammepuistuks, kus ligi pooled puud on sirgetüvelised tammed. 1 Mihkli Tammik Mihkli tammik (Mihkli hiietammik) on kaitsealune tammik Pärnumaal, Koonga vallas. Tammik võeti kaitse alla 1957. aastal (Mihkli tammiku kaitseala, pindala 132 ha). Mihkli looduskaitseala asub Mihkli külas ning see on loodud kaitsmaks uhket tammikut ja sellele omast liigilist mitmekesisust.
PÄEVALILL Merily Luik Annika kartsepp Krislin Soon PÄEVALILL (Helianthus) Kõrgekasvuliste ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond Korvõieliste sugukonnast Ladinakeelne nimi tuleneb sõnadest helios "päike" ja anthus "lill„ Perekonda kuulub 52 liiki Looduslikuks levilaks on Põhja-Ameerika Tuntuimat esindajat, harilikku päevalille ja maapirni kasvatatakse Euroopas ja mujal maailmas laialdaselt nii toidukultuuri kui dekoratiivtaimena KIRJELDUS Perekonda kuulub umbes 70-80 liiki Lõhestumata lehed on vahelduvad või vastakud Korvõisiku põhja katavad rohked mõlemasugulised putkõied ja ääristavad suured kollased, pruunid või purpursed viljatud keelõied Noored õisikud pöörduvad päeva jooksul
Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Varasemast asundusest on andmeid umbes 1500 eKr. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Vanimad asustusjäljed pärinevad II aastatuhandest e. m. a., kui asula ainsaks looduslikuks kaitseks oli meri. 8.-7. saj. e.m.a. ümbritsti neemik kividest ja puust kaitsetaraga, mille taha rajati muld ja savipõrandatega hooned. Leidude hulgas olid ülekaalus savinõukillud (kokku üle 32 000), mis annavad tunnistust väga erinevate nõude kasutuselolekust tollases majapidamises. Kindlustatud asula vanim järk hävis kogu linnust haaranud tulekahjus, mis toimus ajavahemikus 685-585 e. m. a. Tolleaegne asula hävis tulekahjus, mille puhkemist on seostatud Kaali meteoriidi langemisega.
Pojad on sündides pimedad. Poegi imetatakse kaks kuni kolm kuud. Pojad jäävad emaga kokku esimese eluaasta lõpuni. Suguküpseks saavad kahe aastaselt. Elavad 20...25 aasta vanuseks. Huvitavaid fakte ilvesest Ladinakeelne nimi on Lynx lynx Väga hea kuulmine, nt. 50 meetri pealt kuuleb, kuidas jänes puukoort närib. On värvipime Esijalgadel on 5 varvast. "Liigne" varvas paikneb nii kõrgel, et ei ulatu jälge jätma. Ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt. ILVES ON EESTI TIPP- KISKJA Autor: Hannu Huttu Kasutatud materjalid Eesti selgroogsed vaadatud ja pandud a. 2015 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/FELLYN.htm Vikipeedia 2008 https://et.wikipedia.org/wiki/Ilves Klausf tehtud 26.11.2005 link: https://commons.wikimedia.org/wiki/Lynx_lyn x?uselang=et#/ media/File:Luchs_Bayerischer_Wald.jpg Vikipeedia 2008 https://et.wikipedia.org/wiki/Ilves#Euroopa_ilv es http://www.suurpedot.fi/lajit/ilves.html
Streptococcus pyogenes SARLAKID Staphylococcus aureus ODRAIVA Streptococcus mutans HAMBAKATT Neisseria gonorrhoeae GONORRÖA Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR 2) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. TÕENE 3) Märgi pulkbakterid. Iga vale vastus annab miinuspunkte Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 4) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada. Iga vale vastus annab miinuspunkte. Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 5) Märgi enterobakterid Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp
Bioloogia kontrolltöö 9.klass Evolutsioon 1. Liikide järkjärgulist muutmist põlvkondade jooksul nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 2. Olelusvõitluseks nimetatakse võitlust, mida võideldakse ellujäämise nimel. Konkureeritakse eluks vajalike tingimuste pärast. 3. Looduslikuks valikuks nimetatakse olukorda, kus on organismid, kes suudavad antud elutingimustes edukamalt toime tulla, jäävad teistes rohkem ellu ja annavad rohkem järglasi. 4. Kohastumuseks nimetatakse isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke tunnuseid, mis tagavad liigi säilimise. 5. Fossiiliks nimetatakse kivistist. 6. Rudimendiks nimetatakse elundite algeid, mis on kaotanud tähtsuse.
vaheldust. http://www.gardena.com Madalate mitmeaastaste tugeva juurestikuga mürgiste rohttaimede perekond tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonnast. Perekonda kuulub 20 liiki, mis looduslikult on levinud Vahemeremaades, Euroopas ja Aasias. Aedades kasvatatakse nii liike kui nende sorte http://www.aiasober.ee 1.1 PÄRITOLU Lumeroosid on pärit mägipiirkondadest, kus nad kasvavad tavaliselt kuni 1900 meetri kõrgusel ning on kaitsealune liik. Nende looduslikuks levilaks on idapoolsed Alpid Saksamaal (peamiselt Baierimaa), Austria, Sveits ja Itaalia kuni Põhja-Balkanini välja. Mustal lumeroosil (Helleborus niger) on alustassikujulised valged, mõnikord ka 4 ereroosad õied. Lumeroosi siidised õied ja mustad juured tunneb ilmeksimatult ära. Taimed kasvavad 1030 cm kõrguseks. Kõik 15 liiki on väga vastupidavad ja vähenõudlikud
uuesti purskama. · Neid on maailmas üle 800, enamik Vaikse ookeani rannikualadel. · Euroopas on neid Islandi saarel Jaava saarel asuv Sundora ja Vahemere ääres. EDASI · Harva tegutsevate tulemägede kõrval leidub ka teisi, mis töötavad kogu aeg. · Need pursked on aga nii tagasihoidlikud, et ei ohusta kedagi. Vastupidi - need on isegi kasulikud, sest öösel on leegitsevad plahvatused laevadele looduslikuks Lipari saarestikus tegutsev vulkaan majakaks. TAGASI PUHKAVAD VULKAANID · Pole kaua aega tegutsenud, kuid võivad tulevikus purskama hakata. St Helena Hakkas uuesti TAGASI purskama 1980 KUSTUNUD VULKAANID · Purskamine on toimunud tuhandeid ja miljoneid aastaid tagasi. · Vulkaanid ei purska enam kunagi. · Vulkaani ümbrus on täis rikkaid ja kauneid linnu.
Meieni on hoone säilinud 1782-85 arhitekt Johann Christian Mohri projekti järgi ümberehitatud kujul. Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid ja kaunis park koos rajatistega pärinevad enamikus 19. sajandist. Peahoone esist suurt väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur, sissesõidutee ääres asuvad kaks graniidist obeliski. Eemal paiknevad stiilsed valitsejamaja, sepikoda jt hooneid. Peahoone taguses mitme tiigiga pargis asub hulk pargipaviljone. Kaugemal läheb mõisapark üle looduslikuks metsapargiks. Mõis on 1970-80tel aastatel kompleksselt restaureeritud ning kuulub Virumaa Muuseumitele. Ajaloolise mööbliga sisustatud peahoone on avatud muuseumina. Peahoonet saab samuti reserveerida pidulikeks üritusteks. Mõisa aidas on avatud vanasõidukite püsinäitus - Eesti vanatehnika Muuseumi väljapanek -, kus on näha huvitavaid sõidukeid jalgratastest autodeni. Mõisa historitsistlik viinavabrik on rekonstrueeritud hotelliks.
3. Bioloogiline rekultiveerimine: tööd, mis tagavad rekultiveeritud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise. Korrastamise suunad: 1. Põllumaa taastamine 2. Metsastamine 3. Jäätmete ladustamine (matmine) 4. Veekogude rajamine 5. Ehitusmaa rajamine 6. Haljasalade, rohumaade rajamine 4. Rekultiveerimise viis on suhteliselt lihtne ja odav. Samas mõned väljaveotranseede nõlvad jäetakse looduslikuks taimestumiseks. Karjääride sulgemisel täidetakse enamus väljaveotranseesid veega ja kaevandatud alal moodustub maaliline metsaste poolsaartega järvistu. 4
Krupp 12.Milline väeliik muutus väheefektiivseks? ratsavägi 13.Millega põhjendas kantsler Bülow sõjaks valmistumist? Saksamaa tahab olla haamer 14.Mis on sõja põhjuseks? Maa ümber jagamine, ressursid 15.Milline on Euroopa tugevaim riik, milline riik möödus temast sajandi algul? Inglismaa möödub Saksamaast 16.Mis oli Austria-Ungari eesmärk? Balkanil võimu säilitamine 17.Milline riik on Serbia selja taga? Venemaa 18.Mida nimetas prof.Mackinder maailma suurimaks looduslikuks kindluseks? Venemaa 19.Mille järgi tunneme postkaardil ära türklase? Peakate… 20.Mida arvab Inglise peaminister Salisbury SB isolatsiooni kohta? Kasuks tulnud 21.Milline riik eraldus Kolmikliidust ja astus pärast sõtta teisel poolel? Itaalia 22.Miks kujutati kommikarbil ja mujal lapsi madrusekostüümis? Sõjalaevastiku tähtsustamine 23.Millest tekkis Bosnia kriis? Millal? Austria- Ungari annekteerimisest 1908 24.Mis sai Tripolitaaniast ja Kürenaikast 1912.a.? koloonia nimega Liibüa 25
Aed-õunapuu (Malus domestica) on suhteliselt madal, 512 meetri kõrgune viljapuuliik, mille vili on õun. Karl von Linné määras õunapuu perekonda Pyrus koos pirnipuuga ja hariliku küdooniaga. Philip Miller eraldas kõik kolm omaette perekonda. See jaotus sai kiiresti üldtunnustatuks ja on selline tänapäevani. Ajalugu ja põlvnemine Aed-õunapuud hakati kultiveerima umbes 20 000 aastat tagasi ja sellega võib ta olla esimene kodustatud taim. Aed-õunapuu looduslikuks eellaseks peetakse mägi-õunapuud (Malus sieversii), mis kasvab Lääne-Hiinas Xinjiangis ja Kesk-Aasias. Selles piirkonnas paikneb ka Almatõ linn, mille nimi tähendab 'õunapuu'. Vanemas pomoloogiaalases kirjanduses ongi mägi-õunapuud linna nõukogudeaegse nime Alma-Ata järgi nimetatud alma-ata õunapuuks. [1] Mägi-õunapuu on vastupidav mitmetele taimehaigustele ja teda kasutatakse tänapäevani aed-õunapuu haiguskindlamate sortide aretamiseks. Aed-õunapuu arengus on teatud osa olnud
Sealne loomastik on väga rikkalik ning liigirikas (enam kui 100 imetajaliiki, 330 linnuliiki ja 160 kalaliiki). Näiteks elutsevad seal Kaukaasia hirved, ilvesed, Pärsia gasellid ja väga haruldased Kaukaasia leopardid. Röövlindudest nt habekotkas, kaljukotkas ja kaeluskotkas (kantud punasesse raamatusse). Kalade hulgast nt Kaukaasia hink ja Kaukaasia mudilake. Maavarad: õli, kivisüsi, turvas, maak, vask, tsink, elavhõbe, graniit, teraline lubjakivi, nafta jne. Ent peamiseks looduslikuks ressursiks on arvukad mineraal- ja kuumaveeallikad (Borjomi, Utsera, Dzava, Nabeglavi, Sairme, Zvare, Nunisi). Nendel juurde on loodud 50 kuurorti, millest kõige populaarsemad on Borjomi ja Tskaltubo. KASUTATUD MATERJALID https://et.wikipedia.org/wiki/Suur-Kaukasus https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Kaukaasia https://et.wikipedia.org/wiki/Kaukaasia https://www.borjomi.com/ee/georgia/nature.php https://et.wikipedia.org/wiki/Elbrus https://kodu.ut
Walt Whitman (1819 1892) Walt Whitmanni on peetud ameerika kirjanduse suurimaks looduslikuks andeks. Ta ei omandanud haridust koolis, vaid haris end ise iseõppimise teel. 1855 a. avaldas ta autorinimeta, enda loodud ,,Rohulehed", mis koosnes ainult 12 luuletusest ja poeemist. Raamat äratas suurt huvi! Edaspidistes loomingutes avaldas Whitman sama pealkirja all ,,Rohulehed" mitu väljaannet, lisades vaid uusi tsükleid. ,,Rohelehtede" 9 väljaanne sisaldab ligikaudu 400 luuletust.
Charles Robert Darwin (1809- 1882) Charles Darwin sündis 12. veeburuaril 1809. aastal Inglismaal. Ta oli oma pere kuuest lapsest viies. Charlesi ema Susanna suri siis kui Charles oli kõigest kaheksa aastane poisiklutt.Tema isa oli väga jõukas ja edukas arst, ning soovis oma pojale sama tulevikku. Oktoobris aastal 1825 oli ta kõigest 16 aastane, kui astus üheskoos oma venna Erasmusega Edinburghi Ülikooli, kaks aastat hiljem astus ta aga Cambridge Ülikooli usuteaduse valdkonda, kuid usuteadus ei huvitanud teda eriti, tema meeli tõmbas looduse juurde. Kui Darwin oli usuteaduskonnas Cambridge Ülikoolis, võttis botaanika professor J.S.Henslow ta enda käe alla, ning Johnist sai Darwini juhendaja. Aastal 1831 lõpetas Darwin ülikooli sai ta bakalaureusekraadi, siis soovitas Henslow teda HMS Beagelsi pardale kui loodusteadlasena. Laev, mille kapten oli Robert FitzRoy, pidi asuma 5-aastasele...
Põlevkivi Elektri tootmine · Põlevkivi läbib laadimissõlmed · Põlevkivi tükid purustatakse vasarpurustites · Kivi tükid jahvatatakse veskites tolmuks, tolm puhutakse katla põletitesse. · Tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru · Aur suunatakse auruturbiini, mis paneb tööle generaatori, mille tulemusena saadakse elekter. · Toodetud elektrienergia suunatakse trafodesse ja sealt edasi elektrivõrku Maagaas üldine info · Kutsutakse ka looduslikuks gaasiks · On tekkinud maakoores orgaaniliste ainete lagunemisel · Paikneb naftakihist üleval pool · Koostis sõltub leiukohast · Loodussõbralik · Taastumatu loodusvara Maagaas - tootmine · Maagaasi ammutatakse puuraukudest · Paljud gaasilasundid asuvad merede all · Gaas viiakse torutpidi kogumispunkti · Tehases puhastatakse Maagaas - tootmine · Puhastamise etapid: o Filtreeritakse vedelikud raskusjõu abil o Eraldatakse butaan ja propaan
Kui ilvesel on kõht täis, võib ta ikkagi jahtida haavatud jänest, et vaadata, ega see talle kuidagi kasulik ei saa olla. Inimest ründab ilves üksnes haavatuna või inimese poolt nurka surutuna. Toitumise osas on ilvesele suurimaks konkurendiks hunt. Hundi leviala on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus on palju hunte, seal on vähe ilveseid. Ilves ronib, aga mitte kõrgele. Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti. Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks (nagu ka konkurendiks) on hunt. ,,Metsakoer" võib ,,metsakassi" rünnata siis, kui viimane parajasti einestab ja seetõttu ümbrust eriti pingsalt ei jälgi. Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera, kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud ja kaitse all. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat) ja seetõttu on meil lubatud ilveseid küttida. Siiski antakse välja teatud arv
Shigella sp 15) Märgi pulkbakterid:Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 16) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid: Clostridium perfringens, Clostridium botulinum. 17) Pseudomonas aeruginosa tekitab söötmel kasvades imalmagusat lõhna. 18) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. 19) Klostriidid ei ole ranged aeroobid 20) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. 21) Shigella sp. looduslik elukeskkond on ainult inimese ja loomade seedetrakt. 22) Märgi kõik viirushaigused gripp, marutaud, mumps, rõuged. 23) Lüsogeenne ehk temperatuurifaag ei pruugi alati peremeesrakku lüüsida, vaid võib asuda peremeesrakuga sümbioosi: faagi nukleiinhape lülitub raku genoomi. 24) Bakteri viirus ehk faag 25) Lüütiliste viiruste paljunemine lõpeb peremehe raku lüüsumisega, misjärel viirusosakesed
ellujäämise tagab ja seega ka loomade levikut mõjutab. Innaaeg on märtsist maini. Tiinus kestab 9-10 kuud. Tavaliselt on üks poeg. Pojad sünnivad rüsijääs, lume- ja jääkoobastes, mis pakuvad kaitset nende ainsa tõsise loodusliku vaenlase jääkaru eest. Poeg on sündides koheva heleda karvaga. Poegi imetatakse umbes kuu aega. Maksimaalselt võivad elada 40 aastat. Ohustatus • Peamiseks ohuks meie aladel on soojad talved ja elupaikade nappus. Looduslikuks vaenlaseks on jääkaru. Poegadele kotkad. Suureks vaenlaseks on ka looomulikult inimene. Inimene reostab keskkonda mürkainetega, kalapüüdmisel kasutavad võrke, kuhu võivad hülged kinni jääda ja samuti ka kütitakse hülgeid. Viigerhüljes kuulub Kokkuvõte • Sain teada palju uut ja huvitavat Läänemeres elavate hülgeliste kohta. Sain teada mis vahe on viigerhülgel ja hallhülgel kus nad elavad , mida söövad jne.
palavikuga ja kohe hakkasin seda teed talle sisse jootma. Päeva jooksul jõi ta 3 klaasi teed ja õhtuks oli palavik läinud ning järgmisel päeval täiesti terve. Ka algava nohu puhul kui kohe reageerida on võimalik selle tee abil terveks saada. Praeguse aja rekord nohust vabanemiseks on kaks päeva. Mumio ehk mägedevaik: sisaldab bioaktiivseid aineid, mis laiendavad veresooni, tõstavad organismi immuunsust ning omab põletiku vastast toimet. Peetakse ka looduslikuks antibiootikumiks. Ei oma mingeid kahjulikke kõrvaltoimeid. Lahustada 0,2 grammi mumiot 1 supilusika täies leiges vees ja võtta sisse hommikul enne sööki 10 päeva. Aitab nii nohu, köha kui ka angiini korral. 7 Immuunsust nõrgendavad faktorid Tähtis immuunsust nõrgendav faktor on nn. oksidatiivne stress. See tähendab, et kehas on rohkem keemiliselt aggressiivsed nn
jaoks peaaegu sama mis ,,mõistus"; sest inimese mõistus on ju looduse poolt antud vastupidiselt kirikule ja tsivilisatsioonile. Osutati, et loodusrahvad on tihtipeale tervemad ja õnnelikumad kui eurooplased, kuna nad pole tsiviliseeritud. Rousseau tuli välja loosungiga: ,,Pöördugem tagasi looduse juurde!", sest ta arvas, et loodus on hea ja ka inimene on loomult hea. Kõik halb aga tuleneb ühiskonnast. HUMANISEERITUD KRISTLUS Ka religiooni oli vaja muuta looduslikuks ehk loomulikuks; religioon pidi viima vastavusse inimese loomuliku mõistusega. Kerkis esile ka materialiste, kes Jumalat ei uskunud ja olid seega ateistid. Kuid enamiku valgustusfilosoofide meelest polnud mõistlik maailma ette kujutada ilma Jumalata, selleks oli maailm liiga mõistuslikult korraldatud. Valgustusfilosoofide arvates oli vaja kristlusest välja rookida kõik ebamõistlikud dogmad, mis kiriku ajaloo jooksul Jeesuse lihtsale kuultusele olid külge poogitud. Paljud
tumedatäpilist muna. Toitumine Lind sööb selgrootud, veetaimi ja nende seemned. Taimedest sööb näiteks penikeelt, kardheina, pilliroogu ning teisi veetaimede rohelisi osi. Veel olulist Lauk on ainus liik ruiklastest, kellele on oluline töönduslik tähtsus. Massiliselt esineva liigina kütitakse teda pesapaikadel ja rände ajal suurel hulgal. Sügiseks lähevad linnud tugevasti rasva ja sel ajal on laugu liha suurepärase maitsega. Vaenlased Laugu peamiseks looduslikuks vaenlaseks on roo-loorkull. Lauk on jahilind, seega on vaenlaseks on ka inimene. TIKUTAJA (kurvitsalise tüüp) Merilyn Mõttus Välimus - värvus ja sulestik Tikutaja ülapool on tumepruun roostevärvi tähnidega ja heledate ookrivärvi triipudega. Kiird on tumepruun kollaka triibuga. Alapool on hele, puguala ja rind ookri varjundiga ja tumedate tähnidega
hingata ega jääkaineid väljutada. Kui seda ainet sisaldavat toodet palju kasutada, võib see koguneda maksa ja lümfisõlmedesse ning lõpuks kasvajaid moodustada. On leitud: kreemides ja kehaemulsioonides. 1,4-DIOXANE- 1,4-dioksaan Kantserogeenne aine, mis kergesti imendub nahka. Võib tekitada silma- ja nahaärritust ning kahjustada närvisüsteemi, maksa ja neere. On leitud: sampoonides, dusigeelides, niisutavates emulsioonides ja teistes nahahooldustoodetes, mida on looduslikuks nimetatud. FORMALDEHYDE- Formaldehüüd Toksiline kemikaal, mida kasutatakse liimi valmistamisel, aga ka säilitusainena mõningates kosmeetikatoodetes. See on kantserogeenne ja neurotoksiline. Selle aine neelamine ja suures koguses sisse hingamine võib olla surmav. Võib tekitada spasme, hingamisraskuseid, turseid ja kopsupõletikku. On leitud: beebisampoonides(!), vannivahtudes, deodorantides, juuksehooldustoodetes, suuvees, hambapastades ja küünelakkides.
Tallinna Arte Gümnaasium Planeet Maa Uurimustöö Koostas:Karoline Altmäe 9.c Sisukord o Sissejuhatus o Mõõtmed o Mass ja tihedus o Siseehitus o Välisehitus o Liikumine o Atmosfäär o KuuMaa kaaslane o Elu Maal o Viited Sissejuhatus Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele Mõõtmed · Maa kaugus Päikesest on ca. 150 miljonit kilomeetrit, · Keskmine kaugus Kuust on 3,844×105 km · Keskmine orbitaalkiirus on 29...
jälgedesse. Selleks, et teada saada, kas sinu ees on ühe või mitme looma jäljed, tuleb ilvese rada põhjalikult uurida. · Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti, vette läheb isegi talvel. · Kuigi ilvese esi- ja tagajalad jätavad sarnase neljavarbalise jälje, on tema esijalgadel tegelikult viis varvast. "Liigne" varvas paikneb aga nii kõrgel, et ei ulatu jälge jätma. · Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt. Metsakoer võib metsakassi rünnata siis, kui viimane parajasti einestab ja seetõttu ümbrust eriti pingsalt ei jälgi. · Ilvese liha sünnib süüa inimeselgi. Praad tuleb ainult korralikult läbi keeta: paljud ilvesed on nakatunud eluohtliku siseparasiidi keeritsussiga. · Üks põnevamaid ilvese küttimise viise on tema metsast välja meelitamine haavatud jänese kisa järele aimates. Isegi täis kõhuga ilves tuleb uurima,
Kui kobras rajab ojakesele tammi, muudab ta selle ümbruse niiskusreziimi, hävitab hulga elupaiku, et luua endale sobiv elupaik. Samamoodi on ka inimesega - me loome endale võimalikult sobivaid elupaikasid, kus meil oleks meeldiv viibida. Ja sarnaselt oja ülestammitavale koprale hävitame ka meie oma tegevusega teiste liikide elupaiku, luues aga ka uusi - nagu looduses ikka. Miks aga ühe liigi tegevust elupaikade loomisel loetakse looduslikuks protsessiks, aga teist mitte, jääb paljudele arusaamatuks. Võimalik, et inimese ja looduse vastandamine on meie antropotsentristliku mõtteviisi vili. Kui me heidame enestele ette looduslikesse protsessidesse sekkumist, siis me paratamatult välistame enda kuulumise loodusesse, pidades ennast ilmselt siis millekski kõrgemaks, nn. looduse valitsejaks, kelle pädevuses on mõjutada looduslikke protsesse. Sageli on just inimesed paljude probleemide põhjustadajad.
Vetikad (puuduvad koed, keha ei jaotata organiteks -> Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3. populatsioon · Mutagenees puudub 4. kooslus · Populatsioon on isoleeritud 5. biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. . Mutatsioonid *geenmutatsioon *generatiivsed mutatsioon...
ellujäämise tagab ja seega ka loomade levikut mõjutab. Innaaeg on märtsist maini. Tiinus kestab 9-10 kuud. Tavaliselt on üks poeg. Pojad sünnivad rüsijääs, lume- ja jääkoobastes, mis pakuvad kaitset nende ainsa tõsise loodusliku vaenlase jääkaru eest. Poeg on sündides koheva heleda karvaga. Poegi imetatakse umbes kuu aega. Maksimaalselt võivad elada 40 aastat. 4.5. Ohustatus Peamiseks ohuks meie aladel on soojad talved ja elupaikade nappus. Looduslikuks vaenlaseks on jääkaru. Poegadele kotkad. Suureks vaenlaseks on ka loomulikult inimene. Inimene reostab keskkonda mürkainetega, kalapüüdmisel kasutavad võrke, kuhu võivad hülged kinni jääda ja samuti ka kütitakse hülgeid. Viigerhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Kokkuvõte Referaadi tegemise käigus sain teada palju uut ja huvitavat Läänemeres elavate hülgeliste kohta. Sain teada, mis vahe on viigerhülgel ja hallhülgel, kus nad elavad, mida söövad jne.
ümbruses. Lahemaa järved Lahemaa järvedest suurim on Kahala (350 ha). Järv paikneb Harju lavamaal puisniitude ja lookadastike vahelises nõos ning on madal (kuni 2,8 m) endine merelaht. Rannikumadaliku piires on aga silmapaistvamad Lohja ja Käsmu järv Pärispea poolsaarel olevad Viinistu Maalaht ja Ulglaht on kõrge veeseisu korral tänaseni merega ühenduses. Kopratamm Altja jõel Lahemaa joad Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Nõmmeveski Vasaristi joastik Joaveski joastik Turjekelder Muuksis Viitna mõhnastik ja järvestik Vahelduva pinnamoe loovad siin järsunõlvaline ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning seda ümbritsev mõhnastik. Oosi idanõlv laskub järsu seinana Viitna Pikkjärveni (5,7 m sügav), mis asub
Tulipa Tulbid kuuluvad liilialiste sugukonda. Looduslikuks levialaks on Euraasia stepid (lage maa) ja Sise-Aasia mäestikud. Euroopasse jõudsid tulbid 16.sajandil, Hollandisse 1593.aastal. Hollandis võttis võimust tõeline "tulbihullus", polnud harvad juhtumid, kus uue tulbisordi mugula eest maid ja maju maha müüdi. Eestisse jõudsid tulbid 18.sajandi lõpul, levides tasapisi mõisaparkidest ka taluõuedele. Tulbid vajavad hea drenaaziga kergemat, parasniisket rammusat neutraalset(happelise ja hapetu vahepealne) või leeliselist (happe vastasus)
järelduseni, et kodus on ikka kõige parem. Niida arvates oli Hannes nagu plahvatav miin. Ta oli alati valmis salvama, kui talle tundus, et talle tehakse liiga. Hannes oli töökas noormees, hoolimata oma kesisest 6 klassi haridusest. Ta oli naistemees, sest pidudel tantsis ta alati erinevate tüdrukutega. Hannes oli kergelt uhke, ettevõtlik ja enesekindel. Romaani ainestik on võetud kirjaniku kodukandist: Atla lahe ümbrusest. Looduslikuks taustaks on Lääne- Saaremaale kõige iseloomulikum: kadakane merekallas, kiviklibused põllud, mõned tuulte lõõtsutada õunapuud, kiviaiad ja meri. Tegevustik toimub 1920. aastate Eesti Vabariigis ühes väikeses kalurikülas, kus peategelane Hannes Turja otsib oma kohta elus. Kaluriküla suhtleb ja võitleb merega. Romaanis on kujutatud randlaste ja sisemaa inimeste võrdlust. Romaani juhtmõte oma juurte ja perekonna hoidmine
kauguste järel. Rütm esineb 1)ajas helis, muusikas, luulekõnes, kus ta ilmneb taktimõõdulises korrastuses tõusudes ja langustes, rütmi aluseks on aeg. 2)ruumis dekoratiiv- ja arhitektoonilises kujundamises, rütmi aluseks on ruum. 3)ajas ja ruumis töös ja tantsus jne, siin on rütmi aluseks nii aeg kui ruum. 4)pinnal- ornamentaalse pinna kujundamise aluseks on rütm. 5)protsessis - looduses esineb palju rütmilisust, seda nimetatakse looduslikuks rütmiks. Näiteks öö ja päeva vaheldumine, aastaaegade vaheldumine, samuti esineb rütm puude, taimede ehituses. Rütm võib olla a) matemaatline b)vaba KOMPOSITSIOONIÕPETUSE MÕISTEDetuse terminid ASÜMMEETRIA terviku pildi asetus, kus pildi osad ei ole pildi keskpunktist või keskteljest lähtudes ühetaolised, puudub peegeldus. DEKORATIIVNE kaunistav DOMINANT- tähelepanu tõmbav kompositsioonielement DETAIL üksikelement, pisiasi
*HNO3 Ca(NO3)2 2HNO3 + Ca Ca(NO3)2 + H2O KNO3 HNO3 + KOH KNO3 + H2O NaNO3 2HNO3 + Na2CO3 2NaNO3 + CO2 + H2O AgNO3 4HNO3 + 3Ag 3AgNO3 + NO + 2H2O HNO3 soolad on nitraadid. Nitraadid lahustuvad vees. Lämmastiku ringlemine õhus. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse toimel lämmastikhappeks. Tekkinud HNO3 satub koos vihmaga mulda, moodustades nitraate. Teiseks looduslikuks sidujaks on mõned taimede juurtel tegutsevad mügarbakterid. Lämmastikku seotakse ka tööstuslikult ning saadud lämmastikuühendeid viiakse mulda väetisena. Taimed omastavad lämmastiku nitraatidena ja kasutavad neid valkude jt õhendite sünteesil. Nitrifitseerivate bakterite elutegevuse tulemusena muutuvad ammooniumiühendid või pinnases olev ammoniaak taimede poolt omastavaks nitraatideks. Taimsete ja loomsete valkude lagunemisel tekkisid ammoniaak muudetakse
lagendikke, kus maapinnal kasvab piisavalt rohttaimi. Samal ajal väldib okaapi pehme pinnasega soiseis piirkondi. Okaapi varvaste vahel paikevad lõhnanäärmed, mis eritavad erilist ainet, mille abil loom oma territooriumi märgistab. Teiseks märgistusmeetodiks on uriini pritsimine põõsastele. Seetõttu arvatakse, et okaapi kaitseb oma territooriumi vähemalt neid kohti, kus ta puhkab ja magab. Troopilises dzunglis on okaapi ainsaks looduslikuks vaenlaseks leopard. Leopardi kohates asub okaapi pöörasele enesekaitsele, andes sõrgadega hirmuäratavaid hoope. Kahjuks ei kaitse neid teda teise, palju suurema ohu jahimehe eest. Toitumine Sarnaselt kaelkirjakuga on ka okaapi eranditult taimtoiduline loom. Tema meelistoiduks on puude ja põõsaste varred ja pungad. Ta armastab ka erinevaid lehti, puuvilju, seeni ning teatud rohuliike ja sõnajalgu. Okaapil on äärmiselt pikk ja võimas keel, millega ta
eraldub hapnik : 2KNO3 -> 2KNO2 +O2 Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape,mis esineb ainult vesilahustes. HNO3 ja HNO2 happeliste omaduste võrdlemisel näeme,et lämmastiku kõrgemale O- A vastab tugevam hape . Lämmastik looduses Õhulämmastikust tekivad looduses Lämmastikuühendid põhiliselt kahel Viisil. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse ja hapniku toimel lämmastikhappeks. Tekkinud HNO3 satub koos mihmaga mulda, moodustades nitraate. Teiseks looduslikuks lämmastiku sidujaks on mõndade taimede juurtel tegutsevad mügarbakterid . Lisaks sellele seotakse lämmastikku ka tööstuslikult. ( Haberi protsessis ) Fosfor lihtainena Fosfori mitmetest allotroopsetest teisenditest on tuntumad valged ja punane fosfor. Valge fosfor koosneb üksteisega nõrgalt seotud kolmnurkse püramiidi kujulistest molekulidet. Valge fosfor on keemiliselt küllaltki aktiivne, mürgine ja väga süttimisohtlik. Sellepärast tuleb teda hoida suletud purgis veekihi all .
tea mida loota meie ilma kohta. Aga täpselt ma ei tea sellest eriti midagi, selle pärast tahaks arusaada, mis see on ja millest probleem seisneb. 2 2. GLOBAALNE SOOJENEMINE Juba hulk aastaid tegeleb inimkond globaalse soojenemise küsimusega. On neid, kes väidavad, et pidevat soojenemist polevat olemas. Üldiselt siiski tunnistatakse, et maakera kliima on soojenemas. Mõned peavad soojenemist looduslikuks nähtuseks, enamus teaduslikke uurimusi aga näitavad, et soojenemine on inimtegevuse tulemus ja et globaalsel soojenemisel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Globaalne soojenemine leiab rahvusvahelises meedias järjest enam kajastust. Ja põhjusega - tegemist on tõsise protsessiga, millel on vägagi tõsised tagajärjed, ja seda veel meie eluajal. Kahjuks on globaalne soojenemine ja sellega kaasas käivad kliimamuutused Eesti meedias vähe tähelepanu leidnud.
PALMSE MÕIS Palmse mõis–vabaõhumuuseum! Terviklikult taastatud mõisakompleks imeilusate parkide, aedade ja ajalooliste hoonetega. Külastajatele avatud näitused, töökojad, koolituskeskus, palmimaja, romantiline restoran ja rahvuslik kõrts! Üks esinduslikumaid ja suursugusemaid barokseid mõisahooneid Eestis. Kõige esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Suurepärane ülevaade Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. AJALUGU Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. aastal. Alates 1676. aastast kuulus ...
John Locke oli inglise filosoof, kes oli materialistliku sensualismi rajaja. Ta põhjendas empirismi ning kritiseeris moodsat tunnetusteooriat. Oma teoses ,,Teine traktaat valitsemisest" arutleb ta inimeste loodusliku seisundi, sõjaseisundi ja omandi üle. Samuti peatub ta pikemalt ka poliitika ja valitsemise teemadel, mõtiskledes sealjuures seadusandliku ja täidesaatva võimu vahekorrast ning valitsuse laialisaatmise võimalustest. Looduslikuks seisundiks peab Locke sellist seisundit, milles inimesed loomu poolest on. See on täiusliku vabaduse ja võrdsuse olukord. Inimesel on loomuõiguse piirides vabadus oma elu korraldamiseks ning kogu võim ja kohtumõistmine on vastastikune. Looduslikku seisundit valitseb looduslik seadus, mida filosoof kirjeldab mõistusena, mis õpetab inimkonda mõistusega nõu pidades mõistma, et kui nad on kõik võrdsed, siis ei tohi nad teineteisele kahju teha
aastaid tagasi kasvanud taimede ja elanud loomade jäänustest. Tuumakütusena kasutatav uraan on tekkinud Päikesesüsteemi kujunemise käigus. Põlemisel muundub kütustes, ka puudes, salvestunud keemiline energia soojuseks, mida omakorda saab muundada mehaaniliseks energiaks ja elektriks. (Inimene saab oma eluks vajaliku energia toidust.) IV. Energialiigid (slaidil) V. Energiaallikad Looduslikuks energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia hankimiseks ära kasutada. Energiaallikaid liigitatakse selle järgi, mitu korda on nad maakera looduses muundunud. Igal muundumisel hajub suur osa energiast kasutult atmosfääri, mistõttu kolmandasi energiavarasid on kõige vähem. V.I. Esmased energiavarad esinevad sellises vormis, nagu nad looduses tekkisid. Maal pole nad kordagi muundumist ja toimunud pole ka muundumisega seotud
Kool Nimi Klass Rootsi Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Rootsi üldandmed.................................................................................4 Rootsi geograafiline asend.............................................................................................5 Ajatsoon.........................................................................................................................6 Pinnamood......................................................................................................................6 Pinnamoe mõju majandustegevusele...........................................................7 Maavarad..........................................................................................7 Kliima......
pääsusilm. (1) 3. LOODUSLIKUD JA KULTUURNIIDUD 3.1. Looduslikud niidud Niidud on tekkinud puude langetamisel karjamaade, heinamaade ja põldude tarbeks. Pärast puude raiumist oksad põletati ning kännud juuriti välja. Alles siis sai seal heina niitma hakata. Pärast puude mahavõtmist hakkasid lagendikul metsataimed asenduma rohkem valgust vajavate niidutaimedega. Inimene ei külvanud ega istutanud neid taimi. Niimoodi kujunenud niitu nimetatakse looduslikuks niiduks. (1) Looduslikke niite on mitmesuguseid: 3. aruniit kuival maapinnal heinamaadena kasutatavad niidud, 4. puisniit aruniidul kasvab ka üksikuid puid ning põõsaid, näiteks mahajäetud heinamaadel, on väga liigirikkad, sest seal on nii metsa- kui niidutaimi ja loomi, 5. sooniit märja mullaga niit, tavaliselt sooservadel, 6. looniit paekivisel pinnal, leidub rannikualal ning läänesaartel, 7
haigustekitajaid. Läbi platsenta liiguvad antikehad(tekib kaasasündinud immuunsus, kuid loob eelduse vererühmade konfliktiks. 3) toodab hormoone - progesteroon kontrollib sünnituse algust. relaksiin suurendab liigeste liikuvust. mittesug. palj. eelis: lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond puudus: järglased on geneetilselt ühesugused taimed, alamad loomad sugulise palj. eelis: tekivad uued genotüübid, mis annavad alust looduslikuks valikuks. puudus: väga pikk arenguperiood õistaimed, enamikud loomad 1. Menstruatsioon - tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus (esineb iga kuu) 2. Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega 3
............ 4. Kokkuvõte............................................................ 2 Sissejuhatus " Kase" talu asub Põlvamaal Laheda vallas Vana-Koiola külas. Lähimad keskused on Põlva ja Võru. Kilomeetri kaugusel talust asub ilus Vana-Koiola järv, kus külarahvas käib suviti ujumas. Talu ümbritsevad metsad ja põllumaad. Talul on maad 10,5 ha ja metsa ka 10 ha. 2ha on jäetud looduslikuks rohumaaks,et oleks koht,kus loomi saaks karjatada. 5 ha on jäetud kaera kasvatamiseks ja ülejäänud 3 ha on mõeldud kartuli kasvatamiseks. Lisaks sellele on veel 0,5 ha erinevate köögiviljade kasvatamiseks. Talus on ka 5 lehma, 3 hobust ja 30 kana,nende toodangut kasutatakse peamiselt enda tarbeks, mõningal määral saab ka külarahvas toodangust oma osa. 3 2
saa loomad ja taimed seda ka otseselt omastada.(nitraadi põhjus) Põhjuseks on lämmastiku keemiline stabiilsus gaasina, mis ei ühine kergesti teiste keemiliste ainetega,Õhulämmastikust tekivad looduses lämmastikuühendid põhiliselt kahel viisil. Äikese ajal kõrge temperatuuri toimel ühineb lämmastik hapnikuga tekitades lämmastik(II)oksiidi, mis kergesti oksüdeerub lämmastik(IV)oksiidiks. Niiskuse toimel satub lämmastikhape vihmana mulda ja moodustab ta seal nitraate. Teiseks looduslikuks õhulämmastiku sidujaks on mõnede väheste organismide võime suuta siduda õhulämmastikku ja viia seda taimedele kättesaadavale kujule.Tuntumaks tööstuslikuks lämmastiku sidumimise protsessiks Haberi protsess, kus lämmastik seotakse kõrgel temperatuuril ja rõhul vesinikuga ammoniaagiks.Taimed saavad lämmastikku omastada nitraatselt kujul väetistes või ka Ammoniaagina. Lämmastikuringe: Taimed kasutavad nitraate valkude ja teiste ühendite sünteesimiseks
Sirel (Syringa L.) Kertu Elfenbein Luua Metsanduskool 16PKM1 2017 · Sirel (Syringa L.) on puude perekond õlipuuliste sugukonnast. · Perekonda kuulub 2025 liiki, mille looduslikuks levila ulatub Euroopast Ida-Aasiani. · Perekonda kuuluvad heitlehised põõsad ja väikesed puud, mille kõrgus võib olla 210 meetrit. · Suurus: 5-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm Võra: kõrge püstine põõsas või madal puu. Koor, koor hallikaspruun, rõmeline. Noored võrsed rohekashallid või võrsed: hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
