EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega -isendite immigratsioon sama liigi teise po...
Laskuvad õhuvoolud – õhurõhk kõrge, kuivad ja suure survega aluspinnale Briis – kohalikud tuuled Idatuuled Läänetuuled Kirdepassaadid Kagupassaadid Ilmastikust põhjustatud looduskatastroofid 1. Troopiline tsüklon Esineb mõlemal pool ekvaatorit 5-25o põhjalaiuse vahel ookeani kohal Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 1000 km Paksud rünksajupilved, keskel sajuvaba ala Liikumissuund idast läände Tuule kiirus üle 100 m/s Nimetatakse orkaanideks või Ida-Aasias taifuunideks 2. Tornaado, Tromb Esineb Põhja-Ameerikas, Euroopas Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30 – 300 m Liikumissuund suvaline
Kuid selleks,et heaks inimesks saada,ei aita ainult sõpradest.Peab ka ise natukenegi pingutama. Samas ei saa me unustada, kui palju on tegelikult meie ümber inimesi, kes siiralt on valmis aitama abivajajaid. Sellised inimesed peavad meeles mõtet, et andmine toob rohkem rõõmu kui saamine. Loodud on mitmeid organisatsioone, mis aitavad piirkondi, kus inimestel on suuremad vaesuse-, nälja- ja epideemiahädad. On ka inimesi, kes on valmis aitama teisi tasuta ja isetult, kui näiteks looduskatastroofid on oma töö teinud. Kui meil pole ka võimalusi, et toetada hädasolijaid, saame toetada neid, kes pühendavad pidevalt oma aega, et abistada abivajajaid. Praegune rahutu maailm toob inimestes esile halbu omadusi, mis olude sunnil panevad tegema tegusid, mida muidu ei tehtaks.Tekivad rahutused kui midagi ei sobi.Tapetakse ja laamendatakse,et enda tahtmist saada.Ka usk vöib saada saatuslikuks.Mõni rahvus usub,et kui teha midagi halba siis jumal aitab neid selle eest.Arvavad,et just seda jumal
7 2) Sundmigratsioon · Enamasti riigi poolt peale sunnitud elukohavahetus Sundrände põhjused · Poliitilised põhjused Iraagi, Afganistani põgenikud · Pagulus. Pagulane inimene, kes on sunnitud kodust lahkuma rassilise, religioosse või etnilise tagakiusu, sõdade või looduskatastroofide tõttu 8 Sundrände põhjused · Looduskatastroofid maavärin, üleujutused, põud, vulkaanipursked · Sõda Süüria põgenikud · Etnilised konfliktid hutud ja tutsid Rwandas · Tööpuudus kodumaal · Halvad elutingimused näljahäda, nt Etioopia 9 Rwanda hutud põgenevad kodumaalt Sudaani põgenikud Iraagi põgenikud Sisepagulased Välispagulased Rändajate arvukus · Ligi 175 miljonit inimest, so umbes 3%
Ka tänapäeval mõjutab asusutust kliimavööde, rannikupiirkond, reljeef (mägised, liiga külmad ja liiga kuumad alad väheasustatud). Esimesed linnad tekkisid seal, kus olid head transpordivõimalused ja tagamaa, kus sai toiduaineid toota. Esialgu eelistati kohti kus sai tegeleda põllumajanduses, hiljem maavarade kaevandamiseks ja töötlemiseks ning muude majandusharude arendamiseks sobilikke alasid. Kaubateede lähedus oli samuti oluline. Linnu mõjutasid ka sõjad, looduskatastroofid jms, koloniseerimise tagajärel pidi linnu mujale rajama. 3. Linnad ja maa asulad arenenud ja arengumaades. Maa- ja linnarahvastikku seostatakse majanduse arenguga, st industrialiseerimisega, kõrgelt arenenud riikides, kus põllumajandus pole nii oluline elatakse rohkem linnades. Kogu maailmas tõmbavad linnad inimesi ligi, arvatakse, et eriti kiirelt kasvab vähemarenenud riikides linnade osakaal (varsti kolivad arengumaades kõik maalt linna). Arenenud riikides
ja puuraukudest on ära kuivanud ning kaevude veevarud on vähenenud kuni 83%.Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud humanitaarkatastroofi oht..Puhast, joogiveena tarvitatavat vett on Afganistanis väga vähe, ligi 20%. Veevärgi ning vee puhtuse kontrolli puudumise tõttu vee puhtuse probleem järjest süveneb. Lähemal ajal pole ette näha, et riik selle lahendamiseks midagi ette võtaks. Looduskatastroofid Üleujutused Viimastel aastatel on Afganistanis igal kevadel inimohvritega üleujutused, mida põhjustab mägedest alla voolav rohke lumesulamisvesi pärast karmi ja lumerikast talve. Üleujutusi soodustab ka kevadine vihmaperiood, mille jooksul võib sadada päevade kaupa.Kõige rohkem üleujutusi esineb Helmandi jõel. Maavärinad Peale üleujutuste esineb Afganistanis maavärinaid. 3. ja 25. märtsil 2002 olid Hindukusi
eksportida hüdroelektrienergiat. Ometi impordib riik kütust ja gaasi. Riiki on plaanitud rajada naftatöötlemistehas. Kõrgõzstan on maavarade poolest väga rikas. Seal leidub antimoni, kulda, molübdeeni, tina, kivisütt, volframi, elavhõbedat, uraani, naftat ja looduslikku gaasi. Peamised eksportkaubad on värvilised metallid ja mineraalid, villakaubad ning teised põllumajanduslikud tooted, elektrienergia ning mõningad tehnikatooted. 7. Looduskatastroofid Suurima looduskatastroofid alates iseseisvumisest on loetletud allpool: Õnnetus Kuupäev Hukkunuid Maalihe 14.04.1994 111 Maavärin 09.08.1992 54 Maalihe 09.03.1994 51 Epideemia 13.03.1997 22 Äärmuslik t° 16.10.2000 11 Maavärin 22.05.1992 4 Uputus 08.07.1998 1
Võrdsus – võrdsed võimalused kõigile. Eelkõige hinnatakse inimarengu võimaluste võrdset tagamist meeste ja naiste vahel (nt ligipääs meditsiiniteenustele, haridusele ja otsustusprotsessidele). Mõjuvõim – inimeste vabadus mõjutada otsuseid, mis neid puudutavad. Koostöö – inimeste osalemine kogukondades ja sotsiaalsetes gruppides, mis annab neile sotsiaalse tähenduse. Säästlikkus – rahuldada küll praegused vajadused, kuid arvestades, et samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel. Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need võimalused tulevikus kaoksid. Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud töö võimalus. 4.5 Rahvusvaheline julgeolek Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi. ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt mingisugusegi toidu ...
Inimesed peavad oma käitumist muutma enne, kui kogu maailmaga juhtub, mis juhtus Ameerikaga pärast `valgete` invasiooni ja maa varastamist selle põliselanike käest. Pooletuhande aastaga suutsid ameeriklased selle ilusa looduslapi muuta räpaseks kaubanduskeskuseks. Faktid räägivad justkui ühest suust, et inimene kujutab endast loodusele suurt ohtu. Ometi võib seda aspekti lahata mitmeti. Maa on eksisteerinud ju kordades kauem, kui inimkond. Inimtegevuse tagajärjel põhjustatud looduskatastroofid ei pruugi olla pooltki nii laastavad, kui looduse enda poolt põhjustatud. Küsigem bombays tuhastunutelt, kas nemad tundsid ennast kui loodusele ohtlikud hetkel, millal vulkaan purskama hakkas. Samas võib seda pidada ka ,, nagu küla koerale, nõnda koer külale" olukorraks, sest inimtegevus mõjutab looduskatastroofide sagedust ning ulatust. Kui küsida minult, kas roheline mõtteviis toob endaga kaasa positiivse muutuse ökoloogilises situatsioonis, siis ma vastaks: mitte enne,
kahekümne aasta jooksul. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed ja poolkõrbed (need muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita). Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses (ja toidupuudus, eriti vähearenenud riikides). Liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind (lisaks praegusele 15 cm tõusule) umbes 18 cm. Mõjutatud on veevarud, toidu tootmine, kalandus ja madalamad rannikualad. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Probleemi lahendamine Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele,
b) kõige madalama linnastumise astme kohta( 10% ) ja põhjus 10. Kirjelda linnastumise etappe( neli etappi) 1. millal toimus? 2. kaks iseloomulikku tunnust 11. Too kolm näidet megalopoliste kohta. Kus riigis või riikides need asuvad? Linnade sisestruktuur ja selle muutumine 12. Too kolm näidet, kuidas on muutunud linna sisestruktuur ajas. 1. Kui türklased vallutasid Konstantinoopoli ja nad tegid linnas põhjaliku ümberehitamise. 2. Looduskatastroofid 13. Iseloomusta a) antiikaja linna(2) b) araablaste linna(2) c) etiooplaste linna(2) d) Brasiilia pealinna(3) 14. Nimeta kolm linnastruktuuri mudelit. Iseloomusta lühidalt 3+3p. Linnakeskkond ja selle planeerimine 15. Rühmatöö: kodulähedase linna sisestruktuur ja linnaplaneerimine,vee reostumine,õhu kvaliteedi parandamine ,linnastumine2)MAJANDUSLIKUD: Suured tänavarahutused 1) Tuua välja, kus teie kodulinnas asuvad järgmised sektorid( mõningad võivad ka puududa)
laondus 1. Millised tegurid mõjutavad laovaru suurust? Kirjuta 3-le ka põhjendus. V: 1) transport- sõltuvalt transpordi ostetava kaubapartii kogusest. 2) teed 3) asukoht 4) mood, trendid 5) majanduslik olukord 6) kliima, looduskatastroofid- sortimendi mõjutamine 7) demograafilised mõjud 8) rahvus, kultuur- erinevatel rahvustel, erinev kultuur. 9) maavarad 2. Millised tagajärjed võivad olla, kui vastuvõtukontrollil ei kontrollita toodete kogust hulgipakendis, vaid eeldatakse, et see on nagu traditsiooniliselt? V: Toodete kogus pakendis võib olla miinustes, ehk teatud tooteid on pakendis vähem, kui olema peaks. Tooted võivad olla ka plussis, ehk kogust on teatud pakendis rohkem, kui olema peaks, seda aga juhtub arvemini. Võib ka juhtuda, et teatud toodet, mida tuleb tavaliselt väga tihti, üldse ei kontrollita ja nii võib juhtud...
Geograafia vastused: Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid A) Looduslikus tegurid: 1) Parasvööde/lähistroopiline vööde-Euroopa, USA jne 2) Veekogu lähedus- Niiluse äärne ala, 3) Tasandik (pinnamood) - Suur-Hiina Tasandik B) Majanduslikud tegurid: 1) Transport Kaubateed (Siiditee) jne, 2)Kuurort-,Ülikoolilinnad-Nt. Tartu, Pärnu, 3) Maavarade kaevandamine 2.Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3.Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4.Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi ol...
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Nimeta 6 maailma suurima rahvaarvuga riiki. Hiina,India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Bangladesh, Pakistan, Venemaa 2. Mis on 2 levinuimat juurdekasvu näitajat? rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. 3. Milliste tegurite koosmõjul muutub riigi rahvaarv? Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarändekoosmõjul. 4. Miks kasvab maailma rahvaarv tänapäeval nii kiiresti? Põhjus, miks rahvaarv nii kiiresti kasvab , on see, et inimesed ei oska pere planeerida. 5. Miks on rahvastiku kiire kasv globaalbrobleem? Ressursside vähesus, ruumipuudus, ülerahvastatus 6. Nimeta tegureid, mis mõjutavad sündimust. sündimust mõjutavad : *viljakas eas naiste arv *naiste vanus laste sünnitamisel (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas);*religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja pe...
Arengumaade toiduprobleemid, nende võimalused ja lahendused. Nälg on üks suuremaid globaalprobleeme meie ühiskonnas. Kuigi maailmas on piisavalt põllumajandusmaad ning toitu toodetakse piisavalt, et inimkond ära toita, pole suudetud viimase aastasajaga näljahäda kaotada. Toidu kättesaadavusega on arengumaades olukord viimastel aastakümnetel üldiselt paranenud (eriti Aasias), kuid siiski mitte kõikjal. Üle 800 miljoni inimese elab vajalike kalorite puuduses, sealhulgas 192 miljonit last on pidevalt alatoitunud. Aastas sureb nälga ligi 40 miljonit inimest, nende seas on ka 6 miljonit last. Peamiseks probleemiks on toidu mittekättesaadavus Aafrikas, peamiselt Jahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias. Toiduprobleemid ja toidu puudumine põhjustavad aga alakaa...
ANTIIKAEG EHK VANAAEG PERIOODID: Varajane Kreeka: 2500-750 eKr-1750 aastat Arhailine ja klassikaline Kreeka: 750-336 eKr-414 aastat Hellenistlik Kreeka: 336-146 eKr-190 aastat VARAJANE KREEKA Areng oli pikaajaline, sellese aega mahub Küklaadide meresõitjate tsivilisatsiooni tõus ja langus ning lossidekeskne Minose ja Mükeene kultuur. Need ühiskonnad panid aluse kaubateede võrgule ning kunstile, mis on tüüpiline hiljem kujunenud kreeka tsivilisatsioonile. See on eelajalooline periood, mille tähtsamad allikad on arheoloogilised leiud. Küklaadide tsivilisatsioonist järelejäänu ning Minoiline ja Mükeene tsivilisatsioon Kreetal ja mandri-Kreekas on kõige varasemad ja silmapaistvamad jäljed arenenud ühiskondadest Euroopas. Küklaadid Esimesed arenenud ühiskonnad, mille kohta meil on teavet, on Küklaatide tsivilisatsioon, mis kujunes välja umbes 3500 eKr. Minoiline tsivilisatsioon Kreetal ...
1. Sissejuhatus. Tahaksin täna rääkida, kui nõrk on inimkond hoolimata oma vägevatest leiutistest ja relvadest. Inimkond kipub muutuma kohati lausa ülbeks, loodust ei austata. Olekski siis kohane meenutada, et on asju, millest meie jõud ja mõistus üle ei käi. Sellised on näiteks looduskatastroofid, universumist meile kaela sadavad komeedid ning ka haigused. Järgnevalt räägiksingi ühest haigusest, mis juba üle pooleteise tuhande aasta on inimesi kohutanud. 2. Tutvustus. Sümptomid ja levimine. Liigid. · Katk on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. · Levib piisk- ja puutenakkusena. Kirbud kandsid edasi rottidelt, suslikutelt ja ümisejatelt. Koduloomade katk (v.a kaamlikatk) inimesele ei nakka.
Biootiline tegur-eluslooduse tegurid, organismide vahelised suhted. Sümbioos, kisklus, konkurents. Abiootiline tegur-eluta looduse tegurid, kliima ja elukeskkond. Päevavalgus, sademed, temp. Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). H...
lained seismogrammina.Charles Richter. 6.Maavärinatega kaasnevad nähtused: Varisevad ehitised, elektri- ja gaasivõrkudest pääsevad valla tulekahjud. Järvedes ja teistes suletud veekogudes tekivad kuni mitmemeetrilise amplituudiga veetaseme tõusud, langused. Hiidlained-tsunamid. Nõlvadel leiavad aset maalibisemised. Maavärinate mõju keskkonnale,inimesele ja majandustegevusele: Tsunamid, veetaseme tõusud.Maavärinad on kõige ohvriterohkemad looduskatastroofid. Suured purustused linnadele,majadele. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: Suits: veeaur,CO, SO2, N lõõmpilv:gaasid, hõõguv vulkaaniline tuhk mudavool:lume sulamisveed, vulkaaniline materjal maavärinad:nõlvade liikumine, varingud hiidkraater-kaldeere:lõõri sissevajumine, koonuse purunemine kaldeerajärv Vulkanismi mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele: KASU: viljakas pinnas, mineraalained, rohkesti maavarasid, energiaallikaks kuum vesi
Evolutsioon Georges Cuvier (1769-1832): · Paleontoloogia rajaja · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organimidest · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud · Jäi seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud · Arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest Jean Baptiste Lamarck (1744-1829): · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele · Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt · Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid · Liigisisene muutumine tekib keskkonnatingimuste muutumisel Liigid pürgivad täiuslikkuse poole · Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele · Arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja ka...
tekkepõhjusi, Maavärinad tekivad vahevöös konvektsioonivooludena toimuva kivimainese plastiline ümberpaiknemise tõttu. Liikuvates litosfäärilaamades, ennekõike nende piirilaade ümbruses, kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, kivimid purunevad ja vabaneb suures koguses pingestumisel salvestunud energiat, mis levib seismiliste lainetena üle kogu maakera laiali. tagajärgi; Looduskatastroofid: 1) Maalihked 2) Laviinid 3) Tsunamid 4) Uputused 5) Pinnase vedeldumine 6) Ulatuslikud tulekahjud 7) Ohtlike ainete paiskumine atmosfääri Mõjud inimestele: 1) Surm 2) Epideemiad 3) Hoonete kokkuvarisemine 4) Sildade, teede jm ehitiste purunemine 6. Richteri ja Mercalli skaalat. Ricteri skaala - ühikuks magnituudid - mõõdetakse seismograafiga maavärina tugevaima tõuke amplituudi
IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) I • Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985. a pärast eelkäija K. Tšernenko surma. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes “noormees”- 54 aastane. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) II • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid), räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost, sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad, rä...
Kas Eestil on vaja sõjaväge? Juba aegade algusest peale on mees olnud kodu kaitsja.Tema ülesandeks on olnud kaitsta oma naist ja lapsi.Siiski,ajad on muutunud ja mehe tähtsaim kohustus on minetanud tähtsuse.Üha suurem on nende noorte meeste arv,kes on otsustanud kõrvale hiilida sõjaväekohustusest.Nad õigustavad end sellega,et Eestil pole sõjaväge vaja,sest ta on nii väike riik,et ei suuda nagunii vaenlasele vastu astuda.Ka suur osa Eesti rahvast on sellisel arvamusel,kuigi Eesti ajalugu on näidanud,et ka väikerahvas on suuteline oma jõududega vaenlasele vastupanu osutama.Seega oleks eestlastle sõjaväge siiski tarvis. Üks oluline argument,miks paljud inimesed pooldavad sõjaväe kaotamist,on ,et Eesti Kaitsevägi ei suudaks vaenlasele vastupanu osutada.See väide on küll õige,aga on ka mitmeid vastuargumente.Esiteks sõjalise olukorra puhkemisel,kui Eestil on sõjavägi,suudab ta vaenlasele vastu astuda.Kui aga sõjav...
Paadipõgenikud Lõuna-Euroopa riikidesse. Tõmbetegurid: töövõimalused, kõrgem palk, heaoluühiskond, mainekas ülikool, arstiabi, rahulik ja turvaline elukeskkond, demokraatlik ühiskond, paremad võimalused pere luua, soodne kliima Tõuketegurid: tööpuudus, vähesed karjäärivõimalused, halvad elamistingimused, hariduse mitterahuldav kvaliteet või puudus, halb tervishoiukorraldus, sõda, inimõiguste rikkumine, vabaduse puudumine, halvad abiellumisvõimalused, looduskatastroofid 7) analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele; . Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesistema teadmistega kodumaale tagasi. Negat lähteriigile tööjõupuudus, ajude äravool. Negat sihtriigile ülerahvastatus, tööpuudus. Posit tööjõud
*loodusõnnetused allesjäänud isendite struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni omast *toime:vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides ja suurendab geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel. Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt *uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus *lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik 1)valik, kohastumine 2)aluseks on muutused pärilikus infos 3)mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid
Kui inimesel puuduvad lähedased, kes oma toetava käe ulataksid, võibki inimene oma negatiivsetel emotsioonidel võimust võtta lasta ning halb võibki juhtuda. Sellepärast ongi tähtis, et inimene suudaks teadvustada reaalsuse piirides olukordi ja mitte muretsema asjade pärast, millega on võimalik toime tulla ka kergemalt kui end ohtu seades. Elus aga on ka palju pöördumatuid situatsioone, millega lihtsalt peab leppima, sest teist valikut ei ole. Näiteks mitmed looduskatastroofid, lähedase inimese kaotamine, õnnetused- need ei sõltu meist, aga juhtuvad siiski ning seepärast ongi vaja nendega leppida. Kuigi nagu iga inimene, kes on midagi sellist ise läbi elanud, teab, et on kerge rääkida, aga raske teha, siis peaks proovima leida abi kasvõi ka spetsialistidelt, kes annaks juhiseid, kuidas eluga edasi minna. Samas näiteks juhtus paar aastat tagasi krossisõitja Avo Leokiga õnnetus, mille tagajärjel ta ratastooli jäi. Paljud arstid matsid iga väiksegi
maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 7 magnituuti, sellele järgnes Islandi Eyjafjallajökulli liustiku vulkaanipurse aprillis. Suvel lisandusid katastroofidele ka üleujutused Hispaanias ja Rumeenias. Kindel on see, et loodusõnnetused piiravad suuresti turismiarengut ning riigi kui turismisihtkoha populaarsus väheneb. Mida on aga võimalik loodusõnnetuste rohketes riikides ette võtta, et välisturism riigis populaarne säiliks? Vahel mõjutavad ühe riigi looduskatastroofid tugevalt ka teiste riikide turismimajandust. 14. aprillil purskama hakanud Islandi vulkaan tekitas riigile suuri kahjustusi, aga lisaks sellele oli tõsiselt häiritud kogu Euroopa lennuliiklus. Villu Päärt kirjutab oma teaduslikus artiklis ,,Islandi vulkaanid võivad lennuliiklust häirida veel aastaid", et ühe vulkaanipurskega õnnetused suure tõenäosusega ei lõppe. Ta põhjendab, et kuna vulkaaniline aktiivsus on perioodiline, perioodi kesvus on 50-80 aastat, ning
süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri. Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedel ja biopuhastitest. Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid. Troposfääri osoon ja veeaur. Probleemi tagajärjed * Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda * Muutuvad liikide levialad * Aeglaselt levivaid liike võib tabada häving * Ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed * Üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid,samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses * Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Probleemi lahenduseks tuleks vähendada õhu saastatust. Kasutada taastuvaid energiaallikaid ja elektrienergiat säästlikult; vähendada autokütuste põletamist ja aerosoolide kasutamist; vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse;prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Liikide hävimine
c) Võrreldes Eestiga, kus sajab talvel rohkem ja suvel vähem, esineb Keenias vihma suvel rohkem ja talvev vähem. Keenias on märtsist/aprillist kuni mai/juunini pikk vihmaperiood. Temperatuuri kõikumist esineb Eestis palju rohkem. Kui Keenias on temperatuuri muutumine aastas 4°C, siis Eestis on see 20°C. Kõige suuremat rolli mängib kindlasti see, et Keenia asub ekvaatoril, samas kui Eesti asub 59. laiuskraadil. 6. Leia andmeid suuremate looduskatastroofide kohta. Suurimad looduskatastroofid Keenias on üleujutused. Kõige suurem toimus 2007. aasatal ja see tappis 353 inimest. Suuruselt teine üleujutus toimus 2006. aastal ja tappis 342 inimest. 7. Nimeta 5 rahvusvahelist ettevõtet, mis on sellest riigist pärit. Lisa ka ettevõtte logo ning kirjuta, millega ettevõte tegeleb. 1) Kenya Commercial Bank Ettevõte on finantsteenuste pakkuja ning selle peakontor asub Nairobis. 2) KenolKobil Ettevõte tegeleb naftasaaduste tarnimise, ladustamise, jaotamise ja jaemüügiga ning
tootmisahelas. Tarneahela kaubandus võib tuua küll palju kasu, kuid sellega võib kaasneda ka uusi ohte ja poliitilisi probleeme. Eriti oli seda tunda 2008.aastal finantskriisi ajal, kui rahvusvahelise kaubanduse maht kukkus drastiliselt. Riigid kes olid vägagi sõltuvuses tarneahela kaubandusest said kannatada. Kuid poliitiline- ja majanduslik kriis pole ainus mis sellises kaubavahetuses osalevaid riike kahjustada saavad, ka looduskatastroofid on miski mis võib areneva majandusega riigi rööpast välja viia. Tarneahel võimaldab vaestel riikidel tegeleda tootmisega maailmaturul, kuna ettevõtted paigutavad töömahukad ja väheseid oskusi nõudvad ülesanded just neisse riikidesse, kus tööjõukulud on odavamad. Kuigi väärtuse osakaal mis lisatakse madala sissetulekuga riigis töötlemisel on üldiselt väike, siis loodud tööhõive ja sissetulekud võivad pikemas perspektiivis anda märkimisväärset kasu
osa tööstusharusisesest kaubavahetusest on firmasisene,;kaubavahetus arenenud tööstusriikide ja arengumaade vahel moodustab vaid kolmandiku maailmakaubanduse käibest ning see seisneb peamiselt tööstuskaupade vahetuses tooraine vastu;arenenud tööstusriikide majanduslik struktuur muutub üha sarnasemaks;erinevused SKP-s ühe elaniku kohta erinevate riikide gruppide vahel üha süvenevad. 13. Kuidas mõjutavad looduskatastroofid, relvakonfliktid, poliitikasündmused ekspordi- ja imporditulusid? Raskem müüa sealt (eksporditulud vähenevad), valmistutakse ennustavad võimalusi ja teevad plaane, mille kohaselt ostetakse vähem sisse 14. Millised meetmed soodustavad rahvusvahelist kaubavahetust? tolliliit, st koostöö liikmesriikide vahel on teistest koostöövormidest (vabakaubanduslepingud, vabakaubanduspiirkonnad) tihedaim. Näiteks
................................................................................ Kokkuvõte...................................................................................................................................... Kasutatud kirjandus........................................................................................................................ Sissejuhatus Valisime selle teema, sest see pakub meile huvi. Kõik looduskatastroofid on huvitavad. Siin on juttu üheksast enamlevinud looduskatasroofist. Kogusime infot internetist ja raamatutest. Tegime seda paaristööna, mis nõudis koostööoskust ja aja planeerimist. Eesmärk on koguda infot üheksast looduskatastroofist ja laiendada enda ja kaasõpilaste silmaringi sel teemal. Lumelaviin 3
päevadel ka killuke kala) Toidupuuduse levik Aafrikas (eriti idaosa, Etioopia, Eritrea, Somaalia) Ladina-Ameerikas Lõuna- ja Ida-Aasias Venemaal teatud piirkondades Linnas kannatab nälga 1 lapse kohta maal 2 Toidupuuduse põhjused vaesus kesised looduslikud tingimused sise- ja välispoliitilised konfliktid mittefunktsioneerivad majandusstruktuurid valed toitumisharjumused ülerahvastatus vähene haridustase looduskatastroofid (maavärinad, hiigellained jne) Lahendus toidupuudusele Inimeste toitumisharjumuste muutmine - alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt (nt kalaooted, spets. vetikad, pärmseened, bakterid) Majandussuhete korrastamine Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides Vastavate organisatsioonide toetamine (rahaliselt / vabatahtliku töö näol)
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Olen tihti mõelnud, kuidas mul on vedanud, et sündisin Eestis ning olen just Eesti kodanik. Ma ei kujutaks ennast ette mõne teise riigi kodanikuna, kus elu ja kultuur on täiesti teistsugune. Eesti Vabariik on mu kodumaa ja nii se ka jääb. Siin elasid minu vanemad ja vanavanemad ning siia jäävad elama tulevikus ka ehk minu lapsed ja lapselapsed. Kuid mida siiski tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? See on väga mõtlema panev küsimus ning leian, et see tähendab mulle väga palju. Leian, et Eesti kodanikuks olemisel on palju rohkem positiivseid külgi, kui negatiivseid. Kuna olen Eesti kodanik, on mul õigus selle riigi territooriumil elada. Paljude riikidega võrreldes, on mu kodumaa kui paradiis. Eesti on iseseisev riik, kus riigivõim on rahva käes. Siin ei ole diktaatorit, kes võtaks vastu seadusi ning korraldaks oma rahva elu just nii, nagu tema seda heaks arvab, inimeste...
1) Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine. Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsi...
· Sundränne Rännete mõisted · Immigratsioon sise ränne · Emigratsioon väljaränne · Remigratsioon tagasiränne · Migratsioonisaldo sisse ja väljarände vahe · Pendelränne inimeste liikumine elu ja töökoha vaheö Lähtepiirkonna tõuke tegurid · Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Madal palk · Halvad elamistingimused · Inimestevahelised lahkhelid · Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond · Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Barjäärid · Kaugus · Infopuudus · Rände maksumus · Sõbrad, sugulased jäävad maha Sihtpiirkonna tõmbetegurid · Suur töökohtade valik · Õppimisvõimalused · Kõrge palk · Head elamistingimused · Sugulased, sõbrad, tuttavad · Sotsiaalne keskkond · Soodne ja tervislik looduskeskkond Rahvusvaheline ränne · Pikaajaline ühes suunas toimuv ränne muudab nii lähte- kui sihtriigi rahvaarvu. Kaasaegsed rändevood
kirjeldava või dialoogilise esitusega Eepika žanrid eepos romaan jutustus lühijutt novell laast ehk miniatuur reisikiri valm muinasjutt anekdoot jm Eepos eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm müütilise sisuga värsiline lugulaul tegelasteks on jumalad, kangelased, müütilised olendid teemad: maailma loomine, looduskatastroofid, kangelasteod jpm Eeposed Maailma vanim eepos – sumerlaste „Gilgameš“ Vanakreeka eeposed, mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost: „Ilias“ „Odüsseia“ Soome rahvuseepos „Kalevala“, koostaja Elias Lönnrot Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“, autor F. R. Kreutzwald Romaan eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm
plahvatuse etapis. 8. Migratsioon. Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene, välisränne ehk rahvusvaheline Migratsiooni jaotus iseloomu järgi: vabatahtlik ränne, kaasränne(lapsed koos vanematega), sundränne(küüditamine) Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus, riigi piirangud. Positiivne-negatiivne mõju lähteriigile, sihtriigile - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9
ja siseosades, lähisarktilises vöötmes, kuivemas ekvatoriaalses) · Troopikas tegelatakse oaasipõllunduse ja rändkarjakasvatamisega ( suurt karja pidada ei saa, taimkate hävineb kiiresti.) * nomaadid · Niisketel mägistel aladel levib terasspõllundus; kuivematel Loomakasvatus. - Miks on lõuna rikide põllumajandus vähem arenenud kui põhja riikide põllumajandus? Looduslikud: Looduskatastroofid, Kuiv või liigniiskus. Mägine Majanduslik: pole piisavalt tehnikat, rahalaissi ressursse, et uuendada töövõtteid ja viljakust. Sotsiaalsed tegurid: Ülerahvastatus - Taani - Teravilja kasvatus, intensiivne majand- tehnika ja tootmine - Itaalia mägine põhiline istandused ja mägistel aladel karjad - Ukraina Teravili, tüsedad ja viljakad parasvöötme mullad - Brasiilia Kalakasvandus, karjakasvatus.
Situatsioonülesanne ´`Keskhaigla`´ Probleemi määratlemine: Antus situatsioonülesandes on probleem haldusjuht Taavi Tammel, kes ei ole suutnud korraldada haigla alluvussuhete võrgustikku kõigile arusaadavaks. Olukorra edenedes muutus raskeks sünnitusosakonna töö jätkuvus normaalses rütmis, sest õde Rita Roos esitas lahkumisavalduse. Taavi Tamme kui vastutava isiku seisukohast on probleem kestnud lühikest aega ja täpsemalt mitu päeva. Kui vaadata Rita Roosi olukorda, siis tema ei ole suutnud tööga toime tula neli kuud ehk kogu keskhaiglas viibitud aja vältel. Seega võime järeldada, et probleemi mõju on olnud kestev ja tekkinud tõenäoliselt ammu enne seda kui Rita Roos Keskhaiglasse sünnitusosakonda suundus. Probleemi tekkepõhjusteks said ühelt poolt valesti korraldatud haldussüsteem ja juhi suutmatus viia läbi restruktureerimist ning teiselt poolt Rita Roosi vähene kohanemisvõime taolise käsuliiniga. Unustada ei ...
*loodusõnnetused allesjäänud isendite struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni omast *toime:vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides ja suurendab geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel. Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt *uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus *lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke 1968. aastal[31] puhus populatsioonigeneetik Motoo Kimura uuesti lõkkele arutelud geenitriivi rolli üle, kui ta käis välja oma molekulaarse evolutsiooni neutraalse teooria, mis väidab, et enamus genoomis toimuvatest muudatustest on tingitud geneetilisest
saavutatakse Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid · Populatsiooni tihedusest sõltuvad tegurid: · liigisisene konkurents e võitlus ressursside pärast · kisklus · parasitism · haigused Mõju: stabiliseerida populatsioon tema kandevõime ümbruses Tiheduse suurenedes arvukus langeb Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid · Populatsiooni tihedusest sõltumatud e välised tegurid: · temperatuuri järsud muutused · looduskatastroofid · klimaatilised Mõju: mõjutab populatsiooni suurust, aga ei aita kaasa populatsiooni stabiliseerimisele kandevõime ümber Levik · Areaal e levila geograafilised (ruumilised) piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad · Liigid võivad olla: · kosmopoliitsed · tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed · endeemsed · katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga
täitma. Majanduslikud tegurid – näiteks olukord tööturul ja keskmine palk või SKP muutumine. Sotsiaal – kultuurilised tegurid – sündimus, suremus, elanike haridustase, tervis jne. Tehnoloogilised tegurid – uued tehnoloogilised lahendused, mis aitaksid ettevõtte kasumit suurendada. Õiguslik keskkond – erinevad seadused, mida ettevõte peab jälgima. Ökoloogiline keskkond – looduskatastroofid, ilmastik, jäätmekäitlus jne. 17. Millistest peamistest teguritest koosneb mikrokeskkond? Iseloomusta tegureid. Konkurendid – turul konkureerivad eraisikud ja ettevõtted; Kliendid – eraisikud ja ettevõtted, kes ostavad toodet või teenust; Tarnijad – eraisikud ja ettevõtted, kes varustavad ettevõtet tooraine või intellektuaalse väärtusega;
Lisaks malaariale hakkavad sagenema ka puukborrelioos ning arboviiruse põhjustatud entsefaliit. Kuumade päevade sageduse suurenemine põhjustab suurlinnades õhu halvenemist, mis omakorda viib välja südame-, kopsu- ning teiste haigusteni. Suureneb suremus, eriti just vanemate inimeste seas. Hullenevad põuaperioodid, eriti vaesemates riikides, võivad vähendada värske ja puhta joogivee varusid. Keskmistel laiuskraadidel leviv põud ning merepinna tõusu põhjustatud näljahäda ning looduskatastroofid viivad välja ulatusliku migratsioonini, mis omakorda loob soodsad tingimused epideemiate tekkeks, mis võivad ka laieneda tööstusriikidesse. Sellised haigused on tõenäoliselt leetrid, läkakoha, lastehalvatus, tuberkuloos ja isegi pidalitõbi. Rännete tõttu võivad kokku puutuda ka mitmed erinevad kultuurid, mille vahel võivad tekkida konfliktid, mis võivad välja viia koguni sõdadeni. Turvalisus Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning
ei ole täpselt ühesugused. Organismide vahel on sünnist saadik olelusvõitlus ehk konkurents toidu, tingimuste, emaste pärast. Eelisolukorras on organismid, kellel on kaitsevärvus, kiired liigutused ja kes suudavad kiiremini ning lihtsamini kohaneda tingimustega. Organismide ellujäämist võivad piirata liigikaaslased (sama toit, elukoht), teiste liikide isendid (sarnased elutingimused), haigused, bakterid, parasiidid, liiga kõrge või madal temperatuur, mittepiisav valgus, kuivus, looduskatastroofid. Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes kiiremini ja paremini tingimustega toime tulevad. Kohastumus on liigi säilimist soodustav omadus. Kohastumused on kasulikud ainult neis tingimustes, kus nad tekkinud on (kuumatundlikkuse kohastumus on kasulik ainult kuumas kohas jne) Kohastumused elamiseks : Puudel küüned, ronimisoskus ( N: orav, linnud) Veekogudes- uimed, ujumisoskus, lõpused (N: ahven, haug)
Vastasseisu lõpp ja selle põhjused: 1. NSV Liit oli ise nõrgaks jäänud nii majanduslikult kui ka poliitiliselt- stagnatsioon, korruptsioon, defitsiit ja vana põlvkond 2.Idablokiriigi võitlesid oma vabaduse ja iseseisvuse eest- igal riigil oma lugu 3.Ameerika president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher toetasid neid riike. 4.Liiduvabariigid võitlevad Aastal 1978 sai Rooma paavstiks poolakas Johannes Paulus II. Ta tegi visiidi Poola ja andis inimestele lootust ning julgustas neid vastu hakkama. Tema tegevusest said poolakad entusiasmi. NSV Liit tegi väga suure vea tungides kallale Afganistanile aastal 1979 27.detsembril. See vihastas Ronald Reageni välja.1980ndate aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti.Sõda kurnas siiski suurriigi ära ja oli arusaadav, et ka NSV Liit on haavatav. Lääs võidab külma sõja Ronald Reagen võttis vastu uue strateegia, et hävitada NSV Liit. Ta võttis peamiseks eesmärgiks idabloki lamm...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida uurib demograafia? Millised näitajad iseloomustavad rahvastikku? Demograafia ehk rahvastiku tedus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ja muid sellega seonduvaid nähtusi. Rahvaarv, sündimus-suremus; imikusuremus; keskmine eluiga; sisse- ja väljaränne; asustustihedus; paiknemine; kirjaoskus. 2. Millal tekkis Maa? Mis vahe on homo sapiensil ja homo habilisel? 4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahva...
Geograafia teaduse areng e. maateadus -kirjeldav geograafia (avastati uusi maid, valimistati väga palju kaarte) Kaart- maapinna vähendatud, mõõtkavaline ja leppemärkidega seletatud kujutis. -geograafia spetsialiseerumine (tekkisid geograafia erinevad harud) Geograafia: 1) Loodusgeograafia Uurib looduses toimuvaid protsesse a) Geomorfoloogia (teadus mis uurib erinevaid pinnavorme) b) Klimatoloogia (tegeleb eri paikade kliima uurimisega) c) Imnoloogia (järveteadus) d) Maastikuteadus (uurib nende ehitust, teket ja seaduspärasusi) e) Petroloogia ( uurib kivimite ehitust, levikut, teket jne) 2) Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia Uurib ühiskonnas toimuvat protsessi ja nende ruumilist levikut a) Poliitiline geograafia (uurib poliitilise kaardi kujunemist) b) Majandusgeograafia (majanduslike geosüsteemide, nende kujunemise ja toimimise iseärrasusi) c) ...
Bioloogia kontrolltöö 27.01.2014 Ökoloogia Ökoloogilised tegurid: Ökoloogia on õpetus elusorganismide omavahelistes seostes Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid * abiootilised ehk elutu keskkonna tegurid -gaasid(CO2) -sademed -temperatuur *biootilised ehk elusa keskkonnategurid -parasiidid (lehetäid) -bakterid -kiskjad -saakloomad *antropogeene tegur ehk inimtegur -metsaraie -naftareostus -ehitustegevus -rahvuspargid Igat tegurit iseloomustab ökoloogiline amplituud, mis on vahemik, miles tunnus varieerub. Selle ökoloogilise amplituudi graafiline kujutis variatsioonikõver. Temp. mõju Enamik Maal elavatest organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist ehk kõigusoojased. Imetajad ja linnu on püsisoojased, kes suudavad pikemat aega säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Ökoloo...
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Taga...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
