Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"looduskaitseseadus" - 146 õppematerjali

looduskaitseseadus - vastu võetud 21. 04. 2004. a seadusega (RT I 2004, 38, 258), jõustunud 10. 05. 2004, mis koondab normid Kaitstavate loodusobjektide seadusest, Ranna ja kalda kaitse seadusest ning Loomastiku kaitse ja kasutamise seadusest, mis uue seaduse jõustudes kehtivuse kaotavad.
thumbnail
10
odp

Looduskaitseseadus

Looduskaitseseadus Kunnar Kangro Alar Külm Arto Haponen Timo Pärle Seaduse eesmärk 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Ülesanne Proua Männikmets soovis müüa maha oma maa. Kuigi tema kinnistu piiridesse jäi lääne sõrmkäpa (I kat.) kaitseks loodud väike kaitseala, varjas ta müügilepingus sellega seostuvaid kitsendusi ja kohustusi, et saada kõrgemat hinda. Uus omanik härra Kobarpea märkas kevadel kaunilt õitsevaid käpalisi. Ta kaevas mõned neist üles ning istutas oma aeda. Sõrmkäpa endise kasvukoha kündis ta üles ning pani sinna kartuli. ...

Ökoloogia
24 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Looduskaitseseadus

looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2. kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt t...

Ökoloogia
39 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keskkonnakaitse

et Natura 2000 võrgustik oleks geograafiliselt sidus. Eelnimetatu hindamiseks on toimunud aastatel 2001-2003 ulatuslikud inventuurid, millesse on kaasatud oma ala parimad eksperdid Tartu Ülikoolist, TPÜ Ökoloogia Instituudist, Eesti Mereinstituudist, Eesti Ornitoloogiaühingust, Pärandkoosluste Kaitse Ühingust, Eesti Loodushoiukeskusest ja paljudest teistest teadusasutustest ja looduskaitseorganisatsioonidest. LOODUSKAITSESEADUS 21.aprillil 2004.a. võeti vastu Looduskaitseseadus (LKS). Seaduse eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused taime-,loomaliigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad;...

Bioloogia
123 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Kaitstavad seeneliigid ja kivistised

Kaitstavad seeneliigid ja kivistised Seeneliigid Eestis on kaitse all 46 seeneliiki: I kategoorias 9 II kategoorias 27 III kategoorias 10 I kategooria seeneliigid I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites. I kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega I kategooria seeneliigid poropoorik ­ Amylocystis lapponica lõhe-lehtervahelik ­ Leucopaxillus salmonifolius roosakas tammenääts ­ Pachykytospora tuberculosa I kategooria seeneliigid leht-kobartorik - Grifola...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
13 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keskonnakaitse konspekt

William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste Looduskaitse areng Eesti Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor _ Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940 1940...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
68 allalaadimist
thumbnail
2
odt

EESTI LOODUSKAITSE AJALUGU

aastal loodi Loodusuurijate Seltsi juurde looduskaitsesektsioon, mille eesmärgiks oli võtta erinevaid mälestisi kaitse alla üle kogu Eesti, selle esimees oli professor Bucholtz. Neli aastat hiljem hakati järjest juurde looma looduskaitsealasid, näiteks Abruka, Kastre-Peravalla, Harilaid jt. Koos Eesti riigi arenguga arenes ka looduskaitse, loodi propageerivad ajakirju, ,,Eesti Loodus", ,,Loodus", ,,Loodusvaatleja" jt. Esimene looduskaitseseadus , mis reguleeris looduse kaitset kaitsealade piires kui ka väljaspool neid, võeti vastu 1935. aastal, samal aastal asutati ka Riigi Looduskaitse Nõukogu. 1936. aastal alustas G. Vilbaste tööd kui esimene riiklik looduskaitse inspektor ning lõi ka esimese kaitse all olevate objektide loendi, algatas nende tähistamise ning lõi usaldusmeeste võrgu. Kaks aastat hiljem võeti vastu II Looduskaitseseadus, mis laienes muuhulgas ka turismile ja kodukaunistustele....

Loodus õpetus
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti looduskaitse korraldusest

1 Sissejuhatus..........................................................................................................................1 1. Uus looduskaitseseadus ................................................................................................... 1 2. Kaitsealad.........................................................................................................................2 2.1. Rahvuspargid............................................................................................................ 2 2.2. Looduskaitsealad.......................................................................................................2...

Looduskaitse
23 allalaadimist
thumbnail
39
doc

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

a. Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Eesti keskkonnastrateegia 2010 ­ Riigikogu poolt 2005. a. Heakskiidetud dokument, mille eeesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus ­ Riigikogu poolt 2004. a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamine Erosioon ­ mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuul, õhutemperatuuri suuremad kõikumised jm. Happevihm ­ happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad kütuste põletamisel atmosfäärisattunud happeliste oksiidide (SO2, SO3, NO, NO2) ühinemisel veeauruga....

Bioloogia
2075 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisted

Biloogilise mitmekesisuse konventsioon-riikidevahline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Eesti keskkonnastrateegia 2010- riigikogupoolt 2005a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku kekkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus -Riigikogu poolt 2004.a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisue säilitamine. Eroisioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuulm õhutemp. Suuremad kõikumised. Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed , mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happelise oksiidide(So2So3,No,No2) ühinemise...

Bioloogia
44 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Looduskaitsealad

Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Maastikukaitsealadest tuleks nimetada Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud; loodusparkidest - Haanja, Otepää ja Naissaare. Ka maastikukaitsealade ja loodusparkide loetelu täieneb lähemal ajal kaitsealade korrastamise käigus. 1 http://www.envir.ee/loodus/7page.html Looduskaitseseadus lubab, et kaitseala piiresse võivad kuuluda nii riigi-, munitsipaal- kui eramaad. Kõik kaitsealad ei ole inimestele suletud, enamikul neist võib matkata ja loodusest elamusi saada. Kaitseala reeglid reservaadid on matkajaile suletud (neisse võivad siseneda vaid järelevalve- ja päästetöötajad, eriloa alusel ka uurijad); sihtkaitsevööndites võib küll käia (välja arvatud teatud ajaks kehtestatud keeluajal), kuid...

154 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ökoloogia materjal

E von Baeri Peipsi kalavarude dünaamika uuringutel põhinev esimene kalakaitseseadus + metsaseadus. Artur toom *1883-1943 *rentis kuus kaljusaart *"linnukuningas" *linnuhotell *hahamunade korjamise keeld *hukkus NSVL vangilaagris 1943a *1920- loodi LUS-i juurde looduskaitsesektsioon, mille eesmärk: arvele võtta ja uurida ja hoida meie loodusmälestisi *1924a- loodi Järveselja loodusreservaat Eesti Vabariigi Aaegsed looduskaitseseadused *1935- esimene Eesti Looduskaitseseadus *1938- teine Eesti Looduskaitse seadus "Loodushoiuseadus" laienes turismile ja kodukaunistamisele.. Teise Eesti Vabariigi Looduskaitse seadused. *1994a- kolmas looduskaitseseadus" kaitstavate loodusobjektide seadus" *2004- 4lk sead. - loodusliku mitmekesisuse säilitamine -liikide ja nende elupaiga kaitse - määrati kindlaks kaitstavad loodusobjektid ja nende kaitsekorraldus *natura 2000(Elu ja pesakaitse) *loodusobjektid 1)kaitsealad a) rahvuspargid...

Ökoloogia
196 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Direktiivid

· Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Looduskaitse · Loodusdirektiivi ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. Direktiivi kohaselt tuleb selleks luua loodusalade võrgustik ­ Natura 2000. Looduskaitse · Looduskaitseseadus (2004) · 9 olulisemat alamakti · Kaitsealade loomist ja haldamist puudutavad määrused...

Keskkonnakaitse ja...
41 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskkonnakaitse

· 1936- Amestisse valitakse esimese Looduskaitse inspektor dr.Gustav Vilbaste. · 1937-Riigiparkide Valitsuse kirjastus annab välja artiklitekogumiku "Looduskaitse" 1.köite, mille tegevtoimetaja oli dr. Vilbaste. · 1938-Riigihoidja annab välja dekreedina Loodusharu seaduse, millega kaotab kehtivuse Riigiparkide valitsemise seadus ja Looduskaitseseadus . · 1940-Loodushoiu seaduse alusel võetakse kaitse alla viimased alad 1 · 1957-ENSV seaduse Eesti NSV looduse kaitsest vastuvõtmine. Luuakse ning taastatakse terve rida kaitsealasid, mida nimetatakse keelualadeks. · 1958-Ilmuma hakkab ajakiri " Eesti Loodus". · 1966-ENSV Looduskaitse Selts ELKS · 1971- I rahvuspark- Lahemaa · 1971-Vaika Riiklik Looduskaitseala nimetati Vilsandi Looduskaitsealaks...

Keskkonnakaitse ja säästev...
668 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ­ ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja ­hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 ­ Ahvenamaa, 1569 ­ Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 ­ Drachenfelseni kalju Saksama...

Ökoloogia
313 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused

Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) ­happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm ­ eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias...

Ökoloogia ja...
309 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

KK üldkursuse eksami materialid

1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt Kaitsealad: 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets jt Ajakirjad: Loodus (1922-1925), Loodusvaatleja 1930-1938 G. Vilbaste, Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts) T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940...

Keskkonna kaitse
331 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Merikotkas

Mullu pesitses Eestis 110­120 paari merikotkaid, kes kasvatasid üles umbes 140 poega, kusjuures eelmise suve sigimisedukus (keskmiselt 1,2 poega asustatud pesa kohta) oli viimase kolmekümne aasta parim. Koht ökosüsteemis Merikotkal looduslikke vaenlasi ei ole. Merikotkas kuulub looduskaitsealuste liikide I kategooriasse. Kaitse: Merikotkale kehtestati pesitsusaegne jahikeeld 1935. aastal, aastaringse kaitse tagas 1957. aasta looduskaitseseadus . 1984. aastal ühines Eesti Põhja-Euroopa ja Gröönimaa merikotka kaitse programmiga. Praegune kaitstavate loodusobjektide seadus kehtestab pesitsusaegse liikumis- ja alatise majandamiskeelu 200 meetri raadiuses ümber merikotka pesapuu. Merikotkas kuulub Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse, Bonni konvensiooni I ja Berni konventsiooni II lisasse, CITES-i I lisasse ning IUCN punase raamatu ohulähedaste liikide hulka....

Uurimistöö
18 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Keskkonnakaitselised organisatsioonid Eestis

Kolmas tegevussuund sisaldab dünaamilise tasakaalu säilitamist looduses ning hõlmab metsade ja maastike hooldust ja kaitset, looduskaitsealade ja rahvusparkide loomist, muldade erosiooni vältimist, hüdrotehniliste rajatiste ehitamist. (allikas nr 4) Eestis on koostatud ka mitmeid keskkonnakaitselisi seaduseid, mille põhjal on võimalik reguleerida keskkonnakaitset. Mõned nendest seadustest on järgmised: · veeseadus · looduskaitseseadus · välisõhu kaitse seadus · metsaseadus · maapõueseadus · jäätmeseadus 4 2. Keskkonnaministeerium Keskkonnaprobleemide lahendamisega riiklikul tasandil tegeleb Keskkonnaministeerium koos oma haldusalas olevate asutustega. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse eesmärk on:...

Ökoloogia
77 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Looduskaitse, referaat

Eesti esimeseks looduskaitsealaks võibki nimetada Artur Toomi eestvõttel ja Riia loodusuurijate seltsi toel 1910. aastal asutatud Vaika linnukaitseala. 1918­1940 (enne II maailmasõda) Üks looduskaitse initsiaatoreid ja Vaika looduskaitseala taastamise eestvedajaid oli 1919. aastal Riiast Tartusse tulnud mükoloog Fedor Bucholtz. Aastal 1920 moodustati Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsekomisjon. Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938). Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936. Nimekirja kuulus 24 taimeliiki. Kaitsealuste liikide kogumine, hävitamine ja meelega kahjustamine kogu riigis oli keelatud, olenemata maa omandivormist. 4. novembril samal aastal lisati nimestikku veel kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja talvik (Chimaphila umbellata), mille puhul oli keelatud nende taimede müük ja kauplemine...

Bioloogia
83 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun