Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"looduskaitsealal" - 93 õppematerjali

looduskaitsealal on põhirõhk looduslikuse säilimisel ning suurel osal alast või alal üldse ei toimu majandustegevust.
thumbnail
9
pptx

Marsruut Ida-Virumaal

Alutaguse seikluspark 10.00-12.00 2. Selisoo matkarada 13.00-14.00 3. Lõunasöök Jõhvi kohvikus ja vabaaeg 14.30-15.30 4. Toila-Oru park 16.00-17.30 5. Sinimäe vaatetorn 18.30-19.00 Alutaguse seikluspark Seikluspargis on 5 rada Seiklusradadel on 33 sportlikku mängu. Ülesanded muutuvad järk-järgult keerukamaks. Tarzani hüpe (9 m kõrguselt) Selisoo matkarada Asub looduskaitsealal Rada tutvustab erinevaid sootüüpe (siirdesoo, lageraba, puistraba) Rikkalikku taimestikku ja rohkelt erineva suurusega älveid ja laukaid Seli järv Võimalus teha pikniku Toila-Oru park Üks liigirikkaim, maastikuliselt vaheldusrikkaim ja külastavaim turismiobjekt. Paikneb 258 erinevat puu- ja põõsaliiki Lossi osad Purskaevad Grott Neidepanga Nõiametsa paviljon Laululava Soome laht Sinimäe vaatetorn Pargimäe kõrgus on 84,6 meetrit üle merepinna Vaatetorn asub ligi 110 meetri...

Turism
4 allalaadimist
thumbnail
21
odt

POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2014–2020

· Investeeringud Poollooduslike kooslustega seotud investeeringuid tehakse hooldatavatele aladele juurdepääsude rajamiseks, niitmisvahendite ja kariloomade soetamiseks. Aastatel 2007­2012 on investeeringuid toetatud järgmiselt: Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) 1200 karilooma ja kahe spetsiifilise niitmisvahendi soetamiseks, teede, truupide ja sildade rekonstrueerimiseks Matsalu ja Soomaa rahvusparkides ning Alam-Pedja looduskaitsealal . KIK-i looduskaitseprogrammist 700 karilooma, 70 niitmisvahendi ja ühe puksiirparve soetamiseks, nelja varjualuse ning karjaaedade ehitamiseks. Lisaks on KA erinevate projektide raames omandanud 460 karilooma, 20 traktorit, 40 niitmisvahendit, 8 võsa eemaldamisvahendit ja 2 parve loomade transpordiks. Kõik need on välja renditud poollooduslike koosluste hooldajatele. Loomade ja tehnika tasuta kasutusse...

Loodus
1 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade

HINNANG PIIRKONNA LOODUS- JA/VÕI MAASTIKUVÄÄRTUSTELE Kõrvemaa kui maastikurajoon on omapärane oma maastikulise eripära poolest. Seal toimub mitmesuguste mandriliustiku- ja sulamisveetekkeste pinnavormistike põimumine. Lisaks on suur soostumuse ja metsade osatähtsus ning hõre asustus. Kõrvemaa on Kesk-Euroopa taimegeograafilise provints, kus kasvab nii merelise kui ka mandrilise kohastumusega liike. Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal kaitstakse liustikuveetekkelisi pinnavorme, rabamassiive, järvi ning kooslusi. Seal on ulatuslikud põlismetsad ja soomassiivid, kaunid rabad, väärtusliku ürgmetsaga rabasaared ning vääriselupaigad. Viru raba Lahemaa rahvuspargis Harjumaa piiril asuv Kõrvemaa maastikukaitseala on moodustatud looduslike protsesside, maastiku ja elustiku mitmekesisuse, sealhulgas kaitsealuste liikide ning poollooduslike...

Eesti loodusgeograafia
19 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Viidumäe loodusraja kirjeldus

Viidumäe loodusrada asub Lääne- Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu läheduses. Viidmäe õpperajad ning vaatlustorn asuvad täielikult Viidumäe looduskaitsealal , mille maad on riigi omandis. Looduskaitse alal asuv rada on jagatud kaheks, kuid mõlemad saavad alguse Viidumäe looduskaitseala kontori juurest. Raja ääres võib näha Lääne- Saaremaale iseloomulikke maastikutüüpe- puisniit, allikasoo, Saaremaale iseloomulikke metsakooslusi ning samuti rannaastangut, mille kõrgeim osa on 59 meetrit üle merepinna (Joonis 1). Joonis 1. Viidumäe õpperaja äärne puisniit...

Loodus
1 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. Levik: Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Suurimad ja esinduslikumad rannikuniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal . Taimestik:  puu- ja põõsarinne esineb harva  koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast.  rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega.  Seal võib kasvada ka pilliroog Linnustik:  Punajalg-tilder  Populaarsed on partlased ja hanelised Soostunud niidud- esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel – seal kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulike taimi...

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Saaremaa

Ühtekokku võib siin leida 1200 erinevat liiki taimi.Umbes 120 kohaliku taimeliiki on looduskaitse all olevad haruldused.Kõige tuntum neist on ....rohi-väike haruldane lill,mis kasvab peamiselt allikasoodes.Laialt levinud orhideed-haruldased ja ilusad lilled.Üle poole Saaremaa pinnast on kaetud metsa ja võsaga,peamiselt on need segametsad.Üks omapäraseks ja Saaremaale iseloomulikuks on kadakased loopealsed. 1957a.loodud Viidumäe looduskaitsealal hoitakse nii haruldasi taimeliike ja-kooslusi.Viidumäe allikasood on kuulsad seal kasvavate taimeharulduste poolest(lõhnav käoraamat jne.) 5 Nüüdseks on kaitstav pindala tundubalt suurenenud,eeskätt Natura tõttu.Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud. Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene...

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Esimesteks rekreatsiooniga kaasnevate mõjude uuringuteks on Elle Roosaluste tööd tallamise mõjust sootaimestikule (Roosaluste 1988). Seoses matka- ja õpperadade loomisega soo- aladel suurenes ka loodusturistide hulk ning kasvas vajadus soode kui madala uuenemis- võimega koosluste koormustaluvuse hindamiseks ja kaitsmiseks, et reguleerida soode külastamist ja töötada välja vastavaid abinõusid. Aastatel 1977-85 teostati välitöid Pärnumaal Nigula looduskaitsealal , Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal ja väikesel katsealal Sõrve poolsaarel. Tallamisega kaasnevat mõju hinnati kolme indikaatoriga: muutused liigilises koosseisus, taimestiku katteväärtuses ja biomassis. Kokku jälgiti 1606 katselappi. Välitööd viidi läbi soome teadlase S. Kellomäki metoodika alusel (Roosaluste 1988). 1978. aasta suvel moodustati Nigula LKA-l soo erinevates osades kolm...

Loodus
7 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Saaremaa

Ühtekokku võib siin leida 1200 erinevat liiki taimi.Umbes 120 kohaliku taimeliiki on looduskaitse all olevad haruldused.Kõige tuntum neist on ....rohi-väike haruldane lill,mis kasvab peamiselt allikasoodes.Laialt levinud orhideed-haruldased ja ilusad lilled.Üle poole Saaremaa pinnast on kaetud metsa ja võsaga,peamiselt on need segametsad.Üks omapäraseks ja Saaremaale iseloomulikuks on kadakased loopealsed. 1957a.loodud Viidumäe looduskaitsealal hoitakse nii haruldasi taimeliike ja-kooslusi.Viidumäe allikasood on kuulsad seal kasvavate taimeharulduste poolest(lõhnav käoraamat jne.) 5 Nüüdseks on kaitstav pindala tundubalt suurenenud,eeskätt Natura tõttu.Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud. Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene...

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Loodusturismi teenuse analüüs - pruunkaru vaatlus

Kohale saamise alla on märgitud, et tuleb kohale tulla autoga aga arvestades, et onnid mahutavad 6-10 inimest oleks keskkonnasõbralikum organiseerida bussiteenust. Onni täpsemat asukohta nende kodulehel pole, on öeldud vaid, et see asub Alutaguse metsas. Seega saab oletada, et see asub Alutaguse looduskaitsealal . Saab öelda, et nad järgivad seadusi, kuna pakuvad teenust ainult karuvaatlus hooajal. Nende eesmärk ainult loomavaatlus ning seega ei häirita looma elu. Seda, et arvestatakse hügieeni nõudmistega näitab välikäimla olemasolu. Samuti on arvesse võetud ohutust, kuna vaatlus toimub siiski onnist. Nende teenust saab kasutada aprillist oktoobrini iga õhtu 17.00-8.00. Teenuse maksumus ühe inimese kohta on 95 eurot, perepilet 210 eurot ja grupi pilet kuni kümnele inimesele 650 eurot...

Loodusturismi alused
2 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Puisniidud Eesti seadusandluses

Niitmist ei seadustatud kohustuslikuks ning keelati ka puude raiumine. Seetõttu võsastusid suuremal või väiksemal määral kõik Eestis kaitstavad puisniidud. (,,Keskkonnaõigus" Hannes Veinla, Tallinn 2005, l k 245 -246.) Eestis ulatub niitude aktiivse kaitse ajalugu mitme aastakümne taha, olgu siis Eerik Kumari sõnastatud vajadus jätkata loodaval Matsalu looduskaitsealal niitmist ja karjatamist või Kaljo Porgi pingutused taastada ja hooldada puisniitu. Siiski võib väita, et tänapäevane niitude kaitse sai alguse pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Põllumajanduse raskused üleminekul turusuhetele ähendasid järsult varasemat niitude hävitamise ohtu ja suurendasid mitu korda karjatamise ning niitmise lõppemisest tulenevaid ohte. (,,Puisniidud" T. Kukk, K. Kull, Maritima )...

Loodus
1 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Harjumaa loodusgeograafia

Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 maastikukaitseala, millest olulisemad on Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitseala ning Naissaare looduspark. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal .17 Rannikumadaliku liivase pinnakattega aladel kasvab leetunud ja leedemuldadel kuiva männimetsa (enamasti nõmme- ja palumännikuid). Rannavallide vahel nõgudes, luidete taga ja mujal märgades kohtades on soostunud leetmuldadel ka rabastunud männimetsa. Moreeni alal kasvab kohati männi ja kuuse segametsa ning kuusemetsa, paiguti on säilinud üksikuid tammi. Harjumaal leidub ka puisniite, mis asuvad soostunud kamarmuldadel, näiteks Pirita jõe ääres...

Eesti loodusgeograafia
4 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Lõuna-Eesti vaatamisväärsused

Äramainimist väärivad ka arvukad väravaehitised ning mõisa piirdemüüri nurgatornina kujundatud kellatorn, mis on inspireeritud keskaegsest kindlusearhitektuurist. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. Piusa koopad Piusa koobastik on Lõuna-Eesti üks kõige külastatavamaid turismiväärtusi. Unikaalsed kilomeetrite pikkused sammaskäigud on tekkinud 1920. aastatel klaasiliiva kaevandamise käigus. Koobastiku looduskaitsealal (45,64 ha) saab matkata 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal. Piusa koopad on ka Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks. Sealt on leitud 7 liiki nahkhiiri (tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir) ja isendite arv ulatub kuni 3000ni. Piusa koopaid saab külastada ainult külastuskeskuse kaudu ja koos giidiga. Setomaa ja muuseumid Eestimaa kaugeimas kagunurgas asub omapärane etniline piirkond Setomaa...

Arvutitund
4 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Meenikunno looduskaitseala

Umbes 1500 ha pindalaga mitmekesises rabamassiivis levib peamiselt puisraba, kuid esineb ka älvestikke ja ka mitu suurt laugasjärve (Suur Suujärv, Keskmine Suujärv ja Kamarusjärv). Rohkesti on rabasaari, kus kasvab põlis mände. Pähnisaart, mis on saartest kõige suurem, katab kase-haava salumets. (Keskkonnaamet, 2012) Meenikunnos looduskaitsealal asub 233 hektarit looduslikult vanu metsi, mis esindavad vähese inimmõju või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi. Vanad loodusmetsad on looduslikud kooslused, mille esinduslikkuse säilimiseks või paranemiseks tuleb tagada looduslik areng ehk võimalikult vähene inimmõju. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele (Paal, 2007). Lisaks vanadele loodusmetsadele on Meenikunno...

Geograafia
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun