Eesti ja 1 Maaülikool Põllumajandus- Referaat aines Sander Kamenik LU1 Hiiumaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatu ............................ ............................ ............................ ............................ ........ 3 Loodusgeograafiline ............................ ...............................
Kaitsealal pesitsevad mitmeid kaitsealuseid linnuliikide ning ka taimeriigist on leitud kasvamas 23 liiki käpalisi. Kõik kaitse all olevad objektid, linnu- ja loomaliigid on väärt säilitamist ning on omakorda suureks turismimagnetiks. Loodushuvilistele on rajatud ka palju matkaradasid. 4. HINNANG INIMMÕJULE Inimmõju on Kõrvemaal suure huvi ja külastatavuse tõttu vältimatu. Küll aga kannavad olulise negatiivse inimmõju eest hoolt tänasel päeval kehtivad maastiku- ja looduskaitsealad koos nende alla kuuluvate piirangu- ja sihtkaitsevöönditega. 4.1 Negatiivne inimmõju Toome välja näited negatiivsetest mõjuritest, mida inimesed Kõrvemaal paraku endaga kaasa toovad, kuid mille ära hoidmiseks juba kindlad reeglid rakendatud on. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava kohaselt on mootorsõidukitega liiklemine kaitsealal keelatud põhjusel, et tingituna kaitseala suurest külastatavusest, avaldab
CITES konventsioon Rahvusvahelised loodusobjektid Eestis. Kuidas neid rahvusvahelisi alasid Eestis kaitstakse? Milliste reeglite alusel? Milliste dokumentide alusel? Rahvusvahelistest pindalalistest loodusobjektidest on Eestis Ramsari, Läänemere keskkonna (nn HELCOM-i) ja Natura 2000 alad ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Eestis kaitstakse Natura 2000 alasid looduskaitseseaduse alusel siseriiklike kaitstavate loodusobjektidena: kaitsealadena (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad), hoiualadena, püsielupaikadena või kaitstavate looduse üksikobjektidena. Ramsari alad täitmise tähtsaimaks eelduseks on nende alade kaitse korraldamine. Selle eelduseks on kaitsekorralduskavade koostamine. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks. Läänemere keskkonna (HELCOM) konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on moodustatud rahvusvaheline Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM). Eesmärkide
kogemuslikel elementidel. 13. Mis on Eesti turismi tugevused? 1 Ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), 2 Kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), 3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 14.Mis on Eesti turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 3 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 4 Eesti vähene tuntus 5 Jätkuvalt parandamist vajav maine
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka,...
Üheks võimalikuks märgalade kaitse strateegiaks on võtta kaitse alla terviklik valgala. Matsalu rahvuspargis merre suubuva Kasari jõe valgala on liiga suur, et seda täies ulatuses kaitsta, kuid Kasari vee kvaliteedi parandamiseks on koostatud kaitsekorralduskava ja algatatud mitmeid suurprojekte (Primack jt., 2008). Praeguseks on Eestis ühtekokku kaitse all 94 sood (Kuresoo). Kaitstavate loodusobjektide seaduse kohaselt on Eestis neli tüüpi looduskaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, programmialad (Kuresoo, 1998). Selleks, et tagada säästlik looduskasutus kaitsealade lähiümbruses, on Ramsari nimekirja esitatud märgalade piirid vahel mõnevõrra suuremad kaitsealade ametlikest 6 piiridest. Mõne Ramsari ala puhul on ühnedatud mitu lähestikku asuvat kaitseala ja rahvusvahelise tähtsusega märgala piiresse jääb maid, millel puudub kaitseala staatus.
Sumatra, mis on 1,800 kilomeetrit pikk ning 400 kilomeetrit lai on CEPF'i esmase investeeringu fookuseks Sundas kuna see on vaieldamatult kõige suurima mitmekesisusega hotspot nind samas ka kõige suurema ohu all.[3] Tänapäevaks on Indoneesia valitsus loonud 73 kaitseala Sumatras (Tabel1), kuid isegi need pole täiesti kaitsud ohtude eest ning paljud, kui mitte suurem osa kaotavad oma metsa. Kaitseala Hulk Suurus hektarites Looduskaitsealad (Nature reserves) 30 47,190 Loomastiku kaitsealad (Wildlife reserves) 14 628,657 Game pargid (Game parks) 5 129,650 Suure metsa pargid (Grand Forest Parks) 5 81,386 Rahvuspargid (National Parks) 7 3,430,390 Meelelahutuspargid (Recreation parks) 10 20,376
Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad sell...
E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu. 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse "Eesti NSV looduse kaitsest"; Võeti riikliku kaitse alla looduskaitse objektid määrati abinõud ja kahju tekitamise trahvid 11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s" määrati looduskaitsealad +keelualad 1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), juhendaja J. Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1971 Lahemaa Rahvuspark 1973 Käsiraamat "Looduskaitse" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil
keskkonnakaitse osakonnast. 31. Miks ei või CITES-i liigist valmistatud tooteid vabalt müüja ja osta? Kuna need on niigi kaubitsemise tõttu ohtu sattunud liigid, tuleb tagada nende piisav arvukus, et ellu jääda. 32. Millised on bioloogilise mitmekesisuse organiseerituse tasemed? Geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus. 33. Millised on kaitstavate loodusobjektide kuus tüüpi? Kaitsealad ( rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad); kaitstav looduse üksikobjekt; omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 34. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad
keskkonnakaitse osakonnast. 30. Miks ei või CITES-i liigist valmistatud tooteid vabalt müüja ja osta? Kuna need on niigi kaubitsemise tõttu ohtu sattunud liigid, tuleb tagada nende piisav arvukus, et ellu jääda. 31. Millised on bioloogilise mitmekesisuse organiseerituse tasemed? Geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus. 32. Millised on kaitstavate loodusobjektide kuus tüüpi? Kaitsealad ( rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad); kaitstav looduse üksikobjekt; omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 33. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 34. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakaitse osakonnast. 31. Miks ei või CITES-i liigist valmistatud tooteid vabalt müüja ja osta? Kuna need on niigi kaubitsemise tõttu ohtu sattunud liigid, tuleb tagada nende piisav arvukus, et ellu jääda. 32. Millised on bioloogilise mitmekesisuse organiseerituse tasemed? Geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus. 33. Millised on kaitstavate loodusobjektide kuus tüüpi? Kaitsealad ( rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad); kaitstav looduse üksikobjekt; omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 34. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad liigikooslused 36
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
hakkas, on ookeanid omastanud üle 80% Maa kliimasüsteemi lisandunud soojushulgast. Soojenedes vesi paisub ning seeläbi tõuseb ka maailmamere veetase. Temperatuuri suhtes on väga tundlikud korallid, mis hävivad juba siis, kui temperatuur on muutunud vaid paari kraadi võrra. Laiaulatuslikku korallrahude hävimist on maailmas üha rohkem näha, see on tõusnud juba üsna suureks probleemiks ning korallrahude kaitsmiseks on sisse seatud ka spetsiaalsed looduskaitsealad. Veetaseme tõusu mõjutab ka maailmamere kogumass, mis liustike praeguse sulamiskiiruse juures tunduvalt kasvab. Madalmaades on meri neelanud enda alla juba sadu ruutkilomeetreid. Veetaseme edasine tõusmine ja tormiveed seavad selle piirkonna tõsisesse ohtu. Veetaseme kasv on erinevate tegurite tõttu piirkonniti erinev, kuid keskmiselt on maailmamere tase viimase sajandi jooksul tõusnud 17,5 cm.
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuse pärast. *Keskkonnakaitse kitsamas mõttes looduse kaitse kahjustuste eest. *Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. *Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. *Keskkonnakaitsmine on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. *Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. *Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. *Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse ...
- Tagada austus asjaomaste kogukondade, rühmade ja üksikisikute vaimse kultuuripärandi vastu - Tõsta kohalikul, riigi ja rahvusvahelisel tasandil teadlikkust vaimse kultuuripärandi ja selle hindamise tagamise olulisusest. Jällegi Eesti riik on võtnud endale kohustuse seda seadust järgida, kuid tegelikkuses seda ei toimu või toimub valikuliselt. IUCN Põhimõtted: Looduslik pühapaik: maa- või veeala, millel on rahvale või kogukonnale eriline vaimne tähendus Inimkonna vanimad looduskaitsealad Leifub igat liiki kaitsealasid Kaitsealad, kus loodust kaitstakse põlisrahva tavade kohaselt IUCN ei erista ajaloolisi ja uusi looduslikke pühapaiku. Eeskostjad – üksikisikud või inimeste rühmad, kes on seotud pühapaikadega, kannavad selle eest hoolt või viivad läbi teatud kombetalitusi. Eestkostjad on seotud ajalooliselt, kultuuriliselt, enesemääratluse ja usutalituste kaudu ning võivad elada nende vahetus läheduses kui ka kaugemal. Eestkostjatel on
väga palju aega. TURISM Tsiili on üpris tuntud turismimaa. 2007. aastal külastas Tsiilit 2,5 milj. turisti. Turismi arengueeldused on head: leidub mitmeid vaatamisväärsusi (nt. Lihavõttesaare kivikujud), looduslikud olud on põnevad (Atacama kõrb, Andid), infrastruktuur on hästi arenenud ning piisavalt on ka reklaami, infot jms. Kõige enamkülastatavamad kohad on Lihavõttesaar, Juan Fernándeze saared (Robinson Crusoe saar), Atacama kõrb, Patagoonia, erinevad looduskaitsealad. Eesti turismifirmadest pakub Tsiilisse reisi näiteks GoTravel. Reisil külastatakse Atacama piirkonda. Turism moodustab sisemajanduse kogutoodangust 4,5%. Joonis 31: Lihavõttesaare kivikujud 19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. V. Korinskaja, L. Prozorov, V. Stsenjov ,,Mandrite geograafia 6. klassile" 2. M. Macquitty ,,Kõrbed" 3. N. Morris ,,Mäestikud" 4. D
22. kulutused reklaamile - advertising expenditure 23. kasvuhoonegaaside eritumine - emissions of greenhouse gases 24. töötatööliste protsent - unemployment rent 25. konkurentsivõime edendamine - to encourage competitiveness 26. riigikaitse ja sotsiaalkindlustus - national defence and social insurance 27. kulutused korrakaitsele - spending on security 28. koolituste ja kutseõppeprogrammide pakk - training and vocational education pack 29. looduskaitsealad ja metsapargid - conservations and forest parks 30. lai valik kaupu ja teenuseid - extensive choice of goods and services 31. jaemüügi hinnaindeks - retail prices index 32. tagasilangus - receission 33. stabiilne kasum - sustainable profit 34. struktuurne inflatsioon - underlying inflation 35. tõus poolekohaga tõõtamises - growth in part-time employment 36. füüsilisest isikust ettevõtja - self-employed entrepreneur 37
saj II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Keskkonnakaitse tehnoloogia Erinevad lähenemisviisid: Heitmete lahjendamine Heitmete puhastamine (nende eemaldamine gaasiheitmetest, heitvetest jne enne väljalaskmist Saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainene, peab sellele olema kehtestatud saastetaseme piirväärtus
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
Kodu Elu, universumi ime, tekkis umbes nelja miljardi aasta eest. Alguses oli meie planeet leekide meri, mis tekkis oma tähe ehk päikese sünnist. Tolmuosakeste kogum, mis sarnases paljudele universumi tolmukogumitele. Siiski otsustas elu siin tekkida. Praegu on meie elu kõigest loendamatute elusolendite ahelast, mis on arenenud üksteisest üle nelja miljardi aasta vältel. Tänapäevalgi muudavad uued vulkaanid meie maastikku. Need pakuvad võimalust näha, milline oli Maa tema sünnil. Sulakivi, mis tõuseb maapõuest; kivistuv, praksuv; mullutab ja voolab õhukeses kestas, enne kui mõneks ajaks suiku jääb. Need suitsuvined, mis keerlevad üles maapõuest, on tunnistajaks maa algupärasele atmosfäärile. Atmosfäärile, milles polnud hapnikku. Veeaurust tihe atmosfäär, mis oli tulvil süsinikdioksiini. Katel. Kuid Maa oli erakordne tulevik, mille tagas vesi. Õigel kaugusel päikesest- mitte liiga kaugel ega liiga lähedal-suutis maa säilitada vett vedela...
Osa liike asustavad vaid mingit väikest ala ja et need ei häviks, tuleb säilitada nende elupaigad. 22. Eesti rahvuspargid. Lühiiseloomustus ja asukoht kaardil. Lahemaa Rahvuspark loodud 1971. esimesena. Matsalu rahvuspark, karula rahvuspark, soomaa rahvuspark ja vilsandi rahvuspark. 23. Igameheõigus ja looduses käitumine. Eestis on kõikjal looduses ja kultuurimaastikul lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Muidugi väljaarvatud looduskaitsealad ja eramaad, kus kehtib erireziim. Loodusmaastikel liikudes tuleb vältida loomade, eriti kaitsealuste liikide häirimist nende pesitsus perioodil, elu- ja sigimispaigas ning rännuteedel. Kultuurmaastikel liikudes tuleb endajärel sulgeda karjaväravad. Eesti loodus on kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada meil kõigil. Igaühel on ka kohustus hoida loodust puhta ja kaunina. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igamehe õiguseks. 24
Sisukord 1.Keskkonnajuhtimine........................................................................................................2 2.Olulisemad õhu saasteained ja nende liigitus...................................................................5 3.Õhu puhastamine aerosoolidest........................................................................................6 4.Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga...........................................................9 6.Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega.............................................................11 7.Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest..................................................12 8.Reovete koostis ning omadused.....................................................................................14 9.Reovete eeltöötlemismeetodid..................................................................................
Kui asi puudutab nafta ja vee segunemisesse, siis ookeanid kannatavad palju rohkema, kui lihtsalt mõningate lekete all. Kohutavad õnnetused jõuavad ajakirjandusee, aga sadu miljoneid liitreid naftat vaikselt satub merre iga aasta, põhiliselt mitte õnntuste tagajärjel. Nafta lekked põhjustavad haigusi ja tapavad Suured õnnetused ja lekked-isegi suhtliselt vähetähtis osa ookeani reostusest võib olla vägagi laastav. Sama suur kogus naftat võib teha mõnel alal rohkem kahjut kui teises kohas. Näiteks korallrahnud on nafta suhtes tunduvalt tundlikumad, kui liivarannad. Õlise ainega kaetud karvad või suled ei suuda isoleerida mereimetajat või sukelduvat lindu külmast veest ja kui loom puhastab end ta ka neelab naftat. Isegi, kui nafta kahjustus ei ole koheselt surmav võib see tekitada pikaajalist kahju. Kaladel võib see põhjustada maksahaigusi ja kasvuprobleeme. Kui nafta peaks sattuma mõningatele taimedele nt mangroovidele, siis võibsee seal...
skaalale ja interpretatsioonile. Looduskaitseala Looduskaitse on haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium jaguneb: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks piiranguvööndiks. Sageli on looduskaitsealad väikesepindalalised ja rekreatsioon on rangelt limiteeritud või keelatud. Maastikukaitseala Maastikukaitseala on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke-eesmärgil.Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud: parke, arboreetumeid botaanikaaedu.
Kasutamine meditsiini uuringuteks, rahvameditsiinis Inimene peab kahjurloomaks kõik loomade rühmad Tulnukliigid 1/10 sisse toodud liigist muutub invasiivseks Keskkonna saastamine bioakumulatsioon, otsene mürgitamine; õhu, vee ja pinnase saastumine; kliimamuutus Haigused o Loomadekaitse: Nimelinekaitsekategooriad Territooriumide kaitsekaitseribad, looduslikud saarekesed keset kultuurmaad, looduskaitsealad. Aktiivneja regulaarne kaitsejaht, tasakaalu kiskja-ohver,emas- ja isasloomad reguleerimine. Biotehnoloogiline kaitsepesakastid lindudele, loomade toitmine, lindude toitmine. Aklimatiseerumine, reaklimatiseerumine vältida konkurentide, haiguste sissetoomist. Bioloogilised meetodid taimekaitseslepatriinu lehetäide tõrjeks, feromoonid liblikatel isaste isendite väljapüük, repellendid hoiavad
teadustöö soodustamisega. Seadus paneb paika kaitsvad loodusobjektid: 1. kaitsealad 2. hoiualad 3. kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid 4. püsielupaigad 5. kaitsvad looduse üksikobjektid 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõukohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust. Kaitsealad on: 1. rahvuspargid 2. looduskaitsealad 3. maastikukaitsealad. Seadus paneb paika · Kaitsealad · Kaitse korraldamise · Kaitse alla võtmise korra Eesti rahvuspargid: · Lahemaa -Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. · Karula Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. · Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. · Vilsandi Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks.
Loodusvarade säästlik kasutamine (taastumisvõimega loodusvarad, väga aeglase taastumisvõimega loodusvarad, taastumatud loodusvarad) . 4. Mida peaks silmas pidama iga Eesti elanik seoses Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga? 1. punases raamatus olevate liikide mitte ohustamine 2. loodusvarasid tuleb säästlikult kasutada 5. Selgitage Eesti looduskaitse korraldust. 1. kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) 2. kaitsealused liigid 3. Üksikobjektid 6. Mis on Natura 2000 ja milleks vajalik? Natura 2000 on õleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Vajalik on Natura 2000 selleks, et säiliksid väärtuslikud ja ohustatud looma- ja linnuliigid ning nende elu- ja kasvukohad. 7. Millised tegevused on keelatud, kui lähete sõbraga jalutama Lahemaa rahvusparki? 1. prahi maha loopimine 2. sealsete liikide kaasa võtmine 8
3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted: Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. Kaitsele võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Seadus paneb paika kaitsvad loodusobjektid: 1. kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 2. hoiualad 3. kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid 4. püsielupaigad 5. kaitsvad looduse üksikobjektid 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõukohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust. Seadus paneb paika Kaitse alla võtmise korra Kaitse korraldamist Kaitsealad Eesti rahvuspargid:
Maakorralduse ajalugu Kordamisküsimused 1. Maa kui tootmisvahend, ta omadused. (lk 10) Maa on üldine töövahend kõikide majandusharude jaoks. Maa on tööobjekt ja- riist põllu- ja metsamajanduses. Maa osa tootmisprotsessis kui ka tööstuslikus tootmises on alati aktiivne. Maa väärtuse tema tootmises kasutamisel määravad maa omadused ja asukoht. Maa iseärasused: · Maa ei ole inimtöö tulemus nagu teised tootmisvahendid, vaid ta on looduse produkt. Loodusliku kehana muutub maa alles teatud etapil inimese elu-ja tootmistegevuse sfääriks. Inimtöö muudab aegamööda looduslikus seisundis oleva maa põllumajandusliku tootmise põhivahendiks. · Maad kui tootmisvahendit kasutatakse tihedas seoses teiste loodusressurssidega- veega, päikeseenergiaga, õhuga jne. Mida täielikumalt kasutatakse kõiki looduskeskkonna elementi, seda kõrgem on mullaviljakuse tase ning suurem t...
piiranguvööndi rezhiimiga on ka pargid. hoiualad püsielupaigad kaitstavad looduse üksikobjektid kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: rahvuspargid looduskaitsealad maastikukaitsealad - kõrvemaa, vooremaa Kaitseala territoorium võib sõltuvalt tüübist jaotada nelja erinevasse vööndisse: Loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd Euroopa looduskaitse Euroopa looduskaitse sündis Saksamaal. Esimesed looduskaitseorganisatsioonid ei lähtunud see juures mitte niivõrd majanduslikest kui just loodse kaitsmise eetilistest ja esteetilistest hiljem ka teaduslikest aspektidest. 20
Põhieesmärk:maastikuilme säilitamine.rohkesti on Lääne-ja Kesk-Euroopas. Looduskaitseala-looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ning haruldaste ja hävimisohus olevate ja/või kaitstavate taime-, seene-, ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade ,eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Jaotatakse:loodusreservaadiks,sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti looduskaitsealad ja nende klassifikatsioon....??????? 69. Liikide väljasuremine Välasuremine-taksoni kõigi isendite hävimine. Lokaalne-liik kaob mingilt konkreetselt alalt,säilib aga naabermaades Globaalne(lõplik)-liik kaob kogu levilast Väljasuremise põhjused: · Suur kasv-peetakse jahti(vaal), mida suurem loom, seda vähem järgalsi ja seda kauem kulub aega suguküpsuseni. · Aeglane sigimine-kaasneb suure kasvuga, samuti liigisisene konkurents paaritumispartnerite pärast.
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on...
lahenduste rakendamise võimalusi. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus: Selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Kaitstavad loodusobjektid: Kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitsealade jaotus: Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad. Kaitseala vööndid: Loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd. Nimeta kaitsealasid: Hiiumaa laiud, Kõrvemaa, Kurtna, Neeruti, Otepää, Paganamaa, Vooremaa, jne. Kaitseala vööndites ei ole lubatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada
ja tähtsus. kaitsealad, niit kui Eesti bioloogiline 2) Rühmatöö: liigirikkam kooslus mitmekesisus ja looduskaitseala,Geograafia: looduslik tasakaal (iga rühma looduskaitsealad ja valib endale kasrahvuspargid ühe liigi või looduskaitse ala, mille kohta kogub informatsiooni
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu ...
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaol...
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Seadus paneb paika kaitsvad loodusobjektid: 1. kaitsealad 2. hoiualad 3. kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid 4. püsielupaigad 5. kaitsvad looduse üksikobjektid 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõukohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust. Kaitsealad on: · rahvuspargid · looduskaitsealad · maastikukaitsealad. Seadus paneb paika · Kaitse alla võtmise korra · Kaitse korraldamist · Kaitsealad Eesti rahvuspargid: Lahemaa - Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Karula Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Vilsandi Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks 126
lahenduste rakendamise võimalusi loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused: o objekti: ohustatus haruldus tüüpilisus teaduslik või ajaloolis-kultuuriline väärtus või esteetiline väärtus rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID: kaitstavad loodusobjektid: o kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) o hoiualad o kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid o püsielupaigad o kaitstavad looduse üksikobjektid o KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid kaitsealade jaotus: o rahvuspark – kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks
ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Seadus paneb paika kaitsvad loodusobjektid: 1. kaitsealad 2. hoiualad 3. kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid 4. püsielupaigad 5. kaitsvad looduse üksikobjektid 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõukohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust. Kaitsealad on: 1. rahvuspargid 2. looduskaitsealad 3. maastikukaitsealad. Seadus paneb paika · Kaitse alla võtmise korra · Kaitse korraldamist · Kaitsealad Eesti rahvuspargid: Lahemaa -Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Karula Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Vilsandi Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks
Peale liikide ja elupaikade kaitse võetakse kaitse alla looduse üksikobjekte, millel võib olla ökoloogiline, kultuurilooline või esteetiline väärtus. Nii on looduskaitse alla võetud põlispuid, rändrahne, allikaid jm. * Miks ei piisa liigi kaitsmiseks tema looduskaitsealuseks kuulutamisest? --- 101 Eestis on rajatud eri tüüpi kaitsealasid Eesti looduskaitse aluseks on looduskaitseseadus, milles on määratletud, kuidas meie loodust kaitsta. Kaitsealadel (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) on inimtegevus piiratud ja seal hoitakse, uuritakse, tutvustatakse ja kui vaja ka taastatakse loodust. Hoiualad on piirkonnad, kus kaitstakse kogu Euroopa Liidu ulatuses huvipakkuvaid liike, elupaiku või kasvukohti ja kus on keelatud igasugune tegevus, mis võiks kahjustada sealseid loodusväärtusi. Püsielupaik on kaitsealuste liikide elupaik, talvitumis-, toitumis- või sigimisala, mis asub väljaspool kaitsealasid. Vt kaarti lk 110. Lisa
puhkust ning tutvustada Eestimaa loodust miinimumini. Reservaati võib minna vaid järelvalve- ja turistidele. päästetöödeks või eriloa alusel teadusuuringuteks. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi Sageli asuvad reservaadid raskesti ligipääsetavates kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja kohtades, kuhu inimene naljalt ei satu. maastikukaitsealad. Sihtkaitsevööndis lubatud või isegi nõutav Rahvuspargid on meie esinduskaitsealad. Neil inimtegevus on seotud konkreetsele alale seatud püütakse säilitada ühtse tervikuna loodust ja kaitse-eesmärgiga. Olenevalt eesmärgist võib kultuuripärandit. kaitsereziim olla rangem või leebem.
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või ne...
Soontagana maalinna-Kurese 2km pikkune rada üle Avaste raba küla matkarada (osaliselt laudtee) Läänemaal Marimetsa raba Laudtee Tuhu raba õpperada 1km laudteed; rabamaastik,taimed loomad Peale selle paiknevad matka- ja õpperajad ka kaitsealadel (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, programmialad). Näiteks Tartu maakonnas paiknevad matkarajad ka Emajõe Suursoos, mis 1997.aastal kinnitati rahvusvahelise tähtsusega märgalaks ehk Ramsari alaks, ja Alam-Pedja looduskaitsealal (Selli-Sillaotsa õpperada 4,8 km ja Kirna matkarad 7 km). Arvukalt on matkaradasid rajatud Soomaa rahvuspargis: Riisa, Ignatsi, Hüpassaare, Öördi laudrajad. Tabel 6. Rabamatkade pakkujad Eestis Adventuur Põhja Eestis
sõita koerarakendiga ning vaadata jääkarusid vabas looduses. Yellowstone. Maailma esimene rahvuspark (1872) kuumaveeallikate, geisrite ja omapärase maastikuga. Suure kanjoni rahvuspark. Üks tähtsamatest USA loodusimedest. Teotihuacan. Suurim linn Kolumbuse-eelses Ameerikas, kus tänaseni on säilinud hiiglaslikud püramiidid. Chichen-Itza. Iidne maiade linn, mis valiti ka uute maailmaimede hulka. Costa Rica rahvuspargid ja looduskaitsealad. Lähisekvatoriaalsed vihmametsad omapärase taimkatte ja loomariigiga. Evergladesi Rahvuspark 36. Ülevaade Lõina Ameerika looduse iseärasusest ja turismivõimalustest 19 LõunaAmeerikasse kuuluvad ÜRO liigituse järgi (12 riiki) : Argentiina, Boliivia, Brasiilia, Peruu, Tsiili, Uruguay, Venezuela, Prantsuse Guajaana, Kolumbia, Ecuador, Paraguay, Suriname. Inca varemed of Machu Picchu (Peruu).
ciliata). 3. Loomade introdutseerimine kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid. 4. Barbaarsus inimese tegevus, tallamine, lõhkumine, okste murdmine, liikide korjamine. Varajasim informatsioon Eesti taimestiku kaitsest pärineb 20. sajandi algusest, kui ilmusid esimesed nimestikud haruldaste teadusliku väärtusega liikide kohta. Loodi esimesed botaanilised looduskaitsealad. 1924. a. Harilaiu poolsaar Saaremaal, 1925. a. jugapuu reservaat Hiiumaal, 1930. a. Abruka saare salu- lehtmets. 1936. a. kinnitati riiklik kaitse kahekümnele ning müügikeeld kuuele taimeliigile. II Maailmasõjaga katkenud looduskaitseline tegevus Eestis hoogustus uuesti 1957. a. looduskaitseseaduse vastuvõtmisega ja 1958. a. 55 taimeliigi kaitse kehtestamisega. Haruldaste taimeliikide kaitseks loodi Viidumäe Riiklik Looduskaitseala ning 4 taimestiku ja 9 loomastiku-
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
