Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstava...
EESTI LOODUSKAITSEALAD 1. Muraste looduskaitseala Muraste looduskaitseala on rajatud eelkõige Põhja-Eesti paekalda ning selle jalamil kasvava pangametsa kaitseks. Siiski on kaitsealal ka muud tähelepanu ja kaitset väärivat, nt mitmed metsatüübid (soostuvad ja soometsad, vanad loodusmetsad) ja hallid luiteid. Muraste looduskaitseala asub Harjumaa põhjaosas, Tallinnast umbes 15 kilomeetri kaugusel. Selle suurus on 140,5 hektarit. Muraste looduskaitsealal kaitstakse lõiku Põhja-Eesti pangast ning haruldasi Eesti metsakooslusi. Kaitsealal asub Eesti vanim puitmajakas, mis valmis 1859. aastal. Metsad on hoolimata kohatisest hooldusraiest siiski üsna loodusliku väljanägemisega. Panga rusukaldemetsa peamised puuliigid on vaher, pärn ja saar. Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes nõgudes, seetõttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on p...
lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. · A. Tammekanni (1940) käsitluses on Põhja-Eesti klint see terrassikujuline pinnavorm, mis eristab kuesta-laadset Põhja-Eesti paeplatood sellest põhja poole jäävast Soome lahe äärsest rannikuplatoost. Looduskaitsealad · Enamik Põhja-Eesti klindi tähelepanuväärsetest lõikudest on hõlmatud maastikukaitsealadega, kus peatähelepanu on loomulikult pööratud klindiastangutele ja nendega kaasnevale. Klint Ontika maastikukaitsealal. Osmussaare maastikukaitsealal... · ...(480 ha, moodustatud 1996. aastal) on kaitse all saart põhjakaarest u 6 km ulatuses ääristav kuni 6 m kõrgune paest klindiastang ning klibuvallid paeplatool.
Referaat Eesti looduskaitsealad Ingrid Jakobson 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord : 1.Sissejuhatus 2.Rahvuspark 3.Looduskaitseala 4.Maastikukaitseala 5.Looduskaitse algus ja areng 6.Loodusharidus 7.Kuidas muuta looduskaitsealasid paremaks Eestis katavad kaitse all olevad piirkonnad tervelt 683 099 hektarit, millest 591 024 on maapind -- see on ligi 11% tervest riigist. Kõige olulisimateks kaitsealadeks Eestis on rahvuspargid, looduskaitsealad ning maastikukaitsealad. Rahvuspark: Rahvuspargid on riiklikult tähtsad alad loodus- ning kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ning teadlikkuse tõstmiseks. Karula on väikseim rahvuspark 12 300 hektariga ning Lahemaa suurim 72 504 hektariga. Looduskaitseala: Looduskaitsealad on kaitse all oma loodusliku või teadusliku väärtuse poolest, mille säilitamiseks, kaitsmiseks ja u...
Tuld ei tohi teha laanemetsades sügisel ja kevadel ja eriti veel SUVEL! Metsatulekahjud on väga ohtlikud ja hävitavad palju metsaala. Aitäh tähelepanu eest! Looduskaitsealad freak456 Looduskaitseala Looduskaitseala on kindel piirkond mille loodust ei tohi rikkuda, saastada ega mingil muul moel mõjutada selle looduse loomulikku elu. All oleval pildil on Alam-Pedja looduskaitseala. Eluta looduse tegurid Looduskaitseala on väga laialdane mõiste. Osad looduskaitsealad asuvad soos, teised on aga täielikult metsas. Seepärasr ei saagi nimetada kindlaid tegureid, sest need on liiga varieeruvad. Tüüpilised taimed Taimed, nagu ka eluta loodusetegurid on väga varieeruvad, vastavalt looduskaitseala asukohale. Levinud on kased, sanglepad, männid jms. Varem mainitud ja ka taustal asuval Alam-Pedja looduskaitsealal on säilinud ka lammimetsad. Sanglepp Sanglepp (Alnus glutinosa) on sitke niisketel aladel elav puu
1297- Taani kuningas E.Menved keelas metsaraie 3. saarel Tallinna lähedal. Esimene dateeritud looduskaitse. 1644- J.Gutslaff urvaste pastor avaldas ''pikse palve''see rääkis pühavee reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõust. 1664- hakati rajama talurahvakoole, rootsi metsa seadus laienes eesti aladele. Sellega kaasnes säästev metsaraie ja mõndade puuliikide säilitamine. 18 saj- hakati rajama mõisaparke 1853 asutati eesti loodusuurijate selts 1910- asutati I looduskaitseala eestis 1913- asutati saarema loodussõprade selts 1920- asutati eesti looduskaitse sektsioon, see tegeles loodusmälestusmärkide arvele võtmiseg,uurimise ja hoidmisega eestis 1924 hakkasid ilmuma looduhoiuga seotud ajakirjad (eesti loodus) 1935- võeti vastu I Eesti Loodukaitsesead. Mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool looduskaitsealasi. Asutati riigi looduskaitse nõukogu 1936- alustas tööd esimene riiklik looduskaitse inspektor ( Gustav Vilbas...
MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ...
LÜHI-REFERAAT Inimtegevuse mõju loodusele Kaitsealad ja kaitstavad objektid Eesnimi Perekonnanimi 2010 Looduskaitsealad on alad, mille abil kaitstakse ökoloogilist tasakaalu ja ka haruldlaste loomaliikide ja taimeliikide kaitseks. Kaitse alasid kasutatakse ka katsete tegemiseks. Kaitsealadesse kuuluvad kõik rahvuspargid, maastikukaitsealad, looduskaitsealad ja programmialad. Praegu on Eestis üle 300 kaitseala, kus kaitstakse metsi, soid, rohumaid, ja teisi meie jaoks olulisi kooslusi, liikide kasvukohti ja elupaiku. Eestis leidub ligikaudu 60 Loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 50 looma- ja taimeliiki, kelle kaitseks on vaja moodustada loodushoiualad ning sadakond Linnudirektiivi alusel kaitset vajavat linnuliiki, mille kaitseks on vaja luua linnuhoiualad. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist
............................................................................................. 6 Uugla küla põhikaart............................................................................................................... 7 Uugla ajaloolistel kaartidel...................................................................................................... 8 Uugla maanteedekaart.......................................................................................................... 10 Uugla looduskaitsealad. Ortofoto.......................................................................................... 11 Uugla küla kultuurimälestised. Ortofoto................................................................................. 12 Uugla küla mullakaart............................................................................................................ 13 2 Uugla küla iseloomustus
Järvamaa Kutsehariduskeskus Geograafia Referaat Koostaja: Paide 2009 Sisukord: 1.Sissejuhatus 2.Paide piirkond 3.Sood,rabad 4.Kliima 5.Pinnavesi,põhjavesi 6.Türi voorestik 7.Põllumaad 8.Looduskaitsealad 9.Väärtuslikud looduskaitsealad Sissejuhatus Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab
.................................................................................................1 1. Uus looduskaitseseadus................................................................................................... 1 2. Kaitsealad.........................................................................................................................2 2.1. Rahvuspargid............................................................................................................ 2 2.2. Looduskaitsealad.......................................................................................................2 2.3. Maastikukaitsealad (rahvuspark)..............................................................................3 2.4. Kaitsealade vööndid..................................................................................................3 4. Kaitsekorralduskava.........................................................................................................3 5. Hoiuala.........
Merivälja Kool Referaat Endla looduskaitseala Merivälja Kooli looduskaitseala uurimistöö Koostaja: Sandra Lucia Siilbek Klass: 6.a Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…..…………..……......3 Looduskaitsealad eestis…………...4 Endla looduskaitseala……......…....7 2 Sissejuhatus See referaat on looduskaitsealadest ning selles referaadis on infot erinevate looduskaitsealade, Eesti looduskaitsealade ja Endla looduskaitseala kohta. 3 Looduskaitsealad Eestis Eesti looduskaitsealade loend Harjumaa Alema looduskaitseala Anija looduskaitseala Kämbla looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala Paraspõllu looduskaitseala Tammiku looduskaitseala Läänemaa Leidissoo looduskaitseala Marimetsa looduskaitseala Nehatu looduskaitseala Puhtu...
Looduskaitse eesmärgid Eestis ja selle korrladus Looduskaitse Eestistkorraldab keskkonnaamet Hoida elupaiku, ohustatud liike ja maastike ning säilitada kultuuripärandit Võimaldada teadusuuringuid, loodusõpet, puhtust ning tuvustada Eestimaa loodust turistidele Kaitsealad Rahvuspargi Looduskaitsealad Maastikukaitsealad Hoiualad Muinsuskaitsealad Liikidekaitse Eestis 570 taime-, seene- ja loomaliiki Kõik LK I liikide teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla Natura 2000 Üleeuroopaline looduskaitsealade võrgusti 2000. aastal hakati Eestis tõsisemalt rahastama Eesmärk on tagada või vajaduse korral taastada kogu Euroopas ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund
MONTENEGRO Marek Künnapas ASEND *Naaberriigid *Paikneb *Pindala Montenegro kaardil. *Podgorica *Suuremad linnad *Rahvaarv Podgorica kesklinn. *Looduskaitsealad *Pinnamood *Maavarad Durmitori mäemassiiv ja Bobotov Kuk aerofotol. Montenegro lipp. Montenegro vapp. *Riigikord *Valuuta *Ajavöönd *Riigikeel Euro. SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG *Skt *Skt elaniku kohta *Tuntud brändid Montenegro Airlines logo. Faktid Montenegrost. *Hümn *President *Peaminister *Eesti *Kotori laht President Filip Vujanović Peaminister Milo Đukanović Kasutatud materjal *http://www.placestoseeinyourlifetime.com/the-beautiful-coast-of- ...
.............................................................. 7 4. Anija küla põhikaart ............................................................................................................... 8 5. Anija ajaloolilistel kaartidel .................................................................................................... 9 6. Anija maanteedekaart .......................................................................................................... 11 7. Anija looduskaitsealad. Ortofoto ...........................................................................................12 8. Anija küla kultuurimälestised. Ortofoto .................................................................................13 9. Anija küla mullakaart ............................................................................................................14 10. Anija küla põllumassiivid ......................................................................................
• Turismitalud Järve elustik • Elutseb umbes 2600 taime-ja loomaliiki • Baikali viiger ainus imetaja järves (mageveeimetaja) • 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed • 50 kalaliiki, mitmed endeemsed – omul, harjus, siig, tuur, luts, haug, õlikala • 240 liiki linde Baikali tähtsus • Suurim mageveejärv maailmas (20% maailma vedelast mageveest) • Vanim järv maailmas (25 mlj. aastat) • Looduses püsivus • Mitmed suured looduskaitsealad Keskkonnaprobleemid • Kalasaak väheneb • Vesi reostusohtlik • Hävinud suur osa põhjaelustikust (mageveekäsnad) • Prügi vedamine kallis Täname kuulamast!
Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle liigi ühtegi isendit pole kohatud viimase 50a jooksul. Hävimisohu liigid: 1) madala arvukesega liigid (aeglane paljunemine) 2) Väikese areaaliga liigid 3) haruldates elupaikades elavad liigid 4) kitsa,spetsiifilise mõjuteguriga kohastunud liigid (vähene kohastumisvõime) Areaal- liigi levikuala Maal Hävimisohus liigid kogutakse punasesse raamatusse. Inimtegevuse mõju liikide hävimisele: 1) Globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad ökosüsteemide iseregulatsiooni 2) Rahvastiku kiire kasv hävitab liikide elupaigad 3) Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatu...
Lõunas- Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Rakke, Laekvere • Läänes- Lehtse, Jäneda, Käravete, Ambla, Aravete, Albu, Järva-Jaani, Koeru, Roosna-Alliku Linnad- Rakvere (17097 el.), Tapa (5776 el.), Tamsalu (2236 el.) Ajalugu ja tänapäev Rakvere (1226) Tapa (1926) Tamsalu (1996) Rakveres asub ordulinnus, mis on olnud muinas-Viru üks suuremaid linnuseid Tänapäeval töötab linnus muuseumina Rakvere ordulinnus Looduskaitsealad Kaitsealasid on kokku 24 Suuremad on Mõdriku-Roela, Neeruti MKA ja Pandivere veekaitseala Pandivere veekaitseala (3509 km²) Eesmärk- veeressursside ratsionaalne kasutamine ja kaitse. Loodi 1998.a. Pandivere veekaitseala Kasutatud kirjandus Et.wikipedia.org Entsyklopeedia.ee Tänan kuulamast!
Arutlus Film "Veelinnurahvas" näitab Soome-Ugri rahvaste ühiseid väärtusi ja tõekspidamisi. Meie eelkäijatel oli suur jumala ja looduse austus. Ka tänapäeval on Eestis jätkuv huvi looduse ja selle mitmekesisuse säilitamise vastu. Vaatamata sellele, et tänapäeval on meil loodust üha vähem ja vähem, on Eestis võetud kasutusele mitmeid meetmeid selle ilu säilitamiseks järgmistele põlvkondadele. Eestis on Looduskaitseseadus ning mitmed looduskaitsealad ja rahvuspargid. See viitab sellele, et ka tänapäeval hoolitakse loodusest. Samuti seletatakse hästi lahti, kuidas Soome-Ugri kultuur ja keeled on arenenud ajapikku ning kuidas erinevad hõimud on asunud elama erinevatesse elupaikadesse. Kuigi tänapäeval elavad inimesed erinevates riikides, on meil siiski ühiseid eelkäijaid paljude teiste riikide kodanikega. Soome-Ugri rahvastel oli algul ühtne kultuur, kuid ajapikku liikusid erinevad hõimud eri suundadesse, mis pani aluse ka keele
Kuninglik sinikelluke > Mullad Tasmaanias on pruunmullad, kuna seal on palju taimi mis saavad kõduneda ja tänu sellele tekib orgaaniline aine . Mullad on täis orgaanilisi aineid ja tänu sellele on ka taimed lopsakad ja rohelised. Loomastik Loomastik on väga haruldane, kuna seal on loomi mida mujal maailmas ei kohta Inimtegevus Tasmaania inimesed hoolitsevad selle eest, et loodus oleks puhas, looduskaitsealad korras, haruldased loomad kaitstud, ning turistidel hea olla. Lipp ja vapp Aitäh vaatamast ! Kasutatud materjalid : www.google.ee http://et.wikipedia.org/
Kõrvemaa Kallavere Keskkool Jana Smirnova 9.klass Kõrvemaa Pindala: 3130 km2 kõrgeim punkt: 107 meetrit üle merepinna kõrguv Valgehobusemägi Edelasihiline pikk (110 km) ja kitsas (40 km) maastikurajoon Piirneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga Kõrvemaa asend Kõrvemaa pinnamood Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik Kõrvemaa veestik Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene Põhjaosa veestavad loode...
Eesti aladel. 6) Rannikuniidud paiknevad ranniku ääres, niiskust ja liiva taluvad taimed nt mänd KAITSEALAD Looduskaiste alla lähevad: 1) Üksikobjektide kaitse (kivid, veekogu) 2) Liikide kaitse (taime ja loomaliigid) 3) Kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad) Rahvusparkide alla kuuluvad: 1) Lahemaa (Lääne-Virumaa) 2) Matsalu (Läänemaa) 3) Karula (Valga) 4) Soomaa (Viljandi) 5) Vilsandi (Saaremaa) Kaitsealad jagunevad: 1) Looduskaitsealad Alam-Pedja (Tartumaal), Endla (Järvamaa), Nigula (Pärnumaa), Viidumäe, Muraka 2) Maastikukaitsesalad Haanja looduspark (Võrumaa), Ahja jõe ürgorg (Põlvamaa) Rahvusvahelised looduskaitse lepingud ja konventsioonid: 1) Kyoto protokoll reguleeritakse süsihappegaasi kogust 2) Ramsari konventsioon leping veelindude ja märgalade kaitsmiseks 3) Bonni konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsmine 4) Berni konventsioon taime-ja loomaliikide kaitsmine
3.1. Püügi kvoodid. Riikide või firmade vahelised kokkulepped püügimahtude osas. Näiteks On maailma riigid leppinud, et tööstuslikku vaala püüki ei toimu. Räägitakse, et püütakse vaala teaduseks. Eesti ja vene Leping püügi mahtude osas peipsi järve. Suur AGA röövpüüdjad ei hooli mingitest kvootidest. 3.2 Kokkuleppe püügiviiside suhtes. Harrastuskalapüüdjad võivad püüda ainult õngega. Elektriga püük on keelatud, dünamiit ka keelatud. 3.3. Püügikeelu alad. Looduskaitsealad. Püügikeelu ajad, Kudemisajad. 3.4. Rahvusvahelised konventsioonid mere reostamise vähendamiseks. Helcom konventsioon , ühinenud kõik Läänemere riigid. Sh Venemaa. Kõik liikmesriigid on kohustatud vähendama lämmastiku ja fosfori koormust Läänemerre. Kõik Kohustuvad võtma meetmed nafta reostuse ennetamiseks ja likvideerimiseks. Järva-jaani korral näiteks Veepuhatus jaam. Venemaal pole puhastusjaamu külades, väga nõrk.
MAAS TIK JA MULLAS TIK · Hawail on esindatud 11 kliimatsooni. · Maastik vaheldub karmist vulkaanilisest lopsaka troopikani. · Ferralliitmullad Mauna Kea, kustunud vulkaan INIMTEGEVUS · Põllumajandus: Suured kohvi-, orhideede- ja banaaniistandused, kasvatatakse ananassi, suhkruroogu, riisi. · Karjakasvatus: kitsed · Kalandus: hülged, kalad, kilpkonnad · Turism: Oahu saar on turistide meelispaik, kuurordipiirkonnad, tervislik kliima, looduskaitsealad. TURIS M Suuremad saared: 1. Maui - Talumatult romantiline. 2. Oahu - Vastuoluline ja tulvil ööpäevaringset actioni't. 3. Kauai - Kõige troopilisem ja lopsakam. 4. Hawaii - Orhideed, kohviistandused ja maailma tegusaim vulkaan. 5. Molokai - Peidetud ja sõbralik. 6. Lanai - Eksklusiivne luksus. 7. Niihau - Keelatud saar. saar Oahu Maui Hawaii Kauai Molokai Niihau Lanai Kasutatud info
Kaitsealade jagunemine ja nende kaitsekorrad Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks:rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala(looduspark), programmiala RAHVUSPARK Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark...
· Läti asub segametsavööndis . · Muld: segametsa kamar leetmuld . · Kliima :üleminekualal mereliselt mandrilisele Hinnang : Minu arust on seda palju , kuid samas tänu selle jätkub seda ka kogu riigis kasutamiseks , nii paberi tootmiseks , kütte puudeks , mööbli valmistamiseks . · Suurim metaga kaetud ala riigis on Venspilsi piirkond ning väikseim Bauska piirkond . Läti metsad jaotatakse kolme liiki : I. Hoiumetsad 12,6% (Rahvuspargid , looduskaitsealad ) II. Kaitsemetsad 38,5% (Tegevus piiratud ) III. Tulundusmetsad 48,9% (Kõik lubatud ) Riigi omandis olevad metsad 1,7 miljonit hektarit (63%) Ettevõtetele kuuluvad metsad 0,9 miljonit hektarit(33%) Eraisikutele kuuluvad metsad 0,1 miljonit hektarut (4%) · Peamised puuliigid on mänd (697 ha ), kuusk ( 170 ha ) ,lehis (57 ha ) ,kask (10 ha ) , haab(11 ha ), üle jäänud (11 ha ).
Biosfäär maaosa mida asustavad elusorganismid Litosfäär maismaa kiht Hüdrosfäär veekogud Atmosfäär õkskord Bioom on maakeral kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad ( rohta, kõrb..) Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade bioomi piirkonnas. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused elutegevuse tagajärjel ja inimtegevusega. Biosfäärikaitsealad säilitatakse suuri tüüpilisi alasid loodusest kui tervikust Reservaat on inimese poolt loodud range kaitsega ala. Reservaatidel on on viibimine keelatud, et vältida kahjulikku mõju. Teadlased külastavad äärmistel vajadustel, et vaadata kuidas loodusmaastik areneb ilma inimeseta. Eestis on Lääne-Eesti saaresti biosfäärikaitseala. Bioloogiline mitmekesisus tähendab maakera erinevate taimede, loomade, seente ja mikro-roganismide liikide ning nende elupaiga paljusust Mida mitmekesisemad on elutingimused, seda liigirikkam on selle ala elustik Osa liike asustavad vaid mingit...
Too näited. 25. Too näiteid sisemõjudest, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu. 26. Too näiteid välismõjudest, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu. 27. kummal juhul muutub looduslik tasakaal kiiremini, kas sise- või välismõjude toimel. 28. Mis on biosfäär, millistest osadest see koosneb? 29. Too näiteid looduskaitse all olevatest taime- ja loomaliikidets. 30. Miks peab loodust kaitsma? 31. Rahvuspargid, nimeta need, miks loodud? 32. Looduskaitsealad, näited, miks loodud? 33. Maastikukaitsealad- näited, miks loodud? 34. Mida tähendab igameheõigus? 35.
ITAALIA Üldandmed Pealinn: Rooma Rahvaarv: 60 674 003 (2015) Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Pindala: 301 340 km² Riigikeel: itaalia keel Rahaühik: euro (EUR) Suurimad linnad: Rooma, Milano, Napoli, Torino, Palermo Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Itaalia asend ja piirnemine Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliapiirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Šveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Loodus(pinnamood) Põhja-Itaalia on mägine, seal asuvad Alpid. Lõunas on orud, mis on väga sügavad. Madalaim koht on Vahemere ääres. Kõrgeim tipp on Mont Blanc mis on 4810 meetrit kõrge. Jõed, järved, mäed ja vulkaanid Pikimad jõed on Po (652km), Adige (410km) ja Tevere (405km) Suurimad järved on Garda järv (370 km²) ja Lago Maggiore (213 km²) Kõrgeim mägi ...
Looduskaitse Koostanud: Gertu Teidla looduskaitse · Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, Biodiversiteet*- ehk biodiversiteedi* kaitset bioloogiline mitmekesisus inimmõju negatiivsete ehk looduslik mitmekesisus tegevuste eest, hooldamist ehk elustiku mitmekesisus ja võimalusel ka ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi või kogu Maa taastamist. üksuste mitmekesisus Looduskaitsealad eestis Looduslik tasakaal · Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam vähem muutumatuna . Looduslik tasakaal metsakoosluses Kui puu murdub , hakkavad tema peal tegutsema paljud organismid, erinevatel Organismid I etapis...
..................................................................................5 4. Jõhvi linna põhikaart......................................................................................................6 5. Jõhvi ajaloolistel kaartidel..............................................................................................7 6. Jõhvi maanteedekaart....................................................................................................9 7. Jõhvi Looduskaitsealad. Ortofoto................................................................................10 8. Jõhvi linna kultuurimälestised......................................................................................11 9. Jõhvi linna mullakaart..................................................................................................12 Jõhvi linna üldiseloomustus Jõhvi linn asub Kirde-Eesti lavamaal.Esmateated Jõhvi küla (Gevi, hiljem Jewe)
Kaitsealade loomine ja majandamine Eestis Kaitstavad alad on territooriumid, kus inimtegevus on piiratud või üldse keelatud. Neid moodustatakse selleks, et säiliksid Eesti loodusrikkused. Eestis kaitstavateks aladeks ja objektideks on: rahvuspargid,looduskaitsealad, maastikukaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, pargid ja puistud, kaitstavad looduse üksikobjektid,vana ehk uuendamata kaitsekorraga alad,kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad alad. Kaitsealade kujunemine Eestis sai alguse 14. augustil 1910. aastal, mil Riia Loodusuurijate Selts kuulutas eraalgatusel kohaliku tuletornivahi Artur Toomi eestvõtmisel Vaika saared (praegu Vilsandi rahvuspargi territooriumil) loodusreservaadiks. See sündmus pani alguse Eesti kaitsealade ajaloole. 70-ndatel aastatel võeti omaks rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted looduse kaitse ja korralduse alal. Samuti koostati rahvuslik Punane Raamat. Rajati esimene ...
vastu võetud 2004. aastal, samal aastal kui Eesti astus Euroopa Liitu. Kahjuks kõik inimesed suured seaduste lugejad ei ole. Kuid seaduse nõudeid täitma peame ikkagi. Kaitsealad Kaitsealad on loodud selleks, et hoida seda mis on meie looduses ainulaadne. Nendel aladel piiratakse või suunatakse inimtegevust, et looduses püsiks tasakaalustatud areng. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Seisuga 1. Jaanuar 2010 oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti. Eesti looduses on palju väärtuslikku - maismaast on kaitse all 18% ja vetest 30% Karula Rahvuspark Karula rahvuspark on Lõuna Eesti esindusala, mille eripära kannavad kaunid metsamütsiga mäekuplid ning pisikesed järvesilmad ja soolapid nende vahel. Rahvuspargid Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduse esindusala,
Kontrolltöö kordamisküsimused · Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet ? Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. Soo ja soostunud muldade suur osatähtsus. Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja ja Lääne Eestis. Muldade kivisus. · Milliste näitajatega iseloomustatakse muldi ? Mullalõimis. Huumushorisondi paksus. Mullahorisondid. Veereziim. · Kirjuta neli Eesti muldade lähtekivimit. Lubjakivi. Moreen. Liiv ja liivakivi. Turvas. · Kirjuta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist. Taimekooslused. Lähtekivim. Veeolud. Inim tegevus. · Mida nimetatakse leetumiseks ? Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel...
ITAALIA Geograafia referaat Sisukord. 1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8
elupaiku säilitada. Inimene peab tegutsema nii,et ta ei kahjustaks tervetes ökosüsteemides kehtestatuid seaduspärasusi. Rahvuspargid on ulatusliku territooriumiga, erilise rahvusliku väärtusega kaitsealad looduse ja kultuuripärandite uurmiseks ja tutvustamiseks. ( Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi. ) Looduspargid on iseloomulik looduse või kultuurimaasikuga kaitsealad. Nende ül on säilitada ja paranda selle maastiku ilmet. ( Haanja, Otepää, Vooremaa, Hiuuma laiud) Looduskaitsealad on teadusliku väärtusega, hävimisohus taime ja loomaliikide ning ka nende elupaikade kaitsmiseks. ( Matsalu, Nigul, Endla, Alam-Pedja ) . Eesti loodus on kogu rahva ühisvara ja sellest on õigus osa saada meil kõigil, samuti on meie kohus see hoida kauni ja puhtana. Õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega nimetatakse igamehe õiguseks. Keskkonnakaitse on inimese ja looduse vaheliste suhete reguleerimine. Üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Läänemere kaitse. 1992
elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef Leedu pinnamood on enamjaolt tasane, väljaarvatud madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal. Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Rannikualad on populaarsed puhkusesihtkohad ning seal asuvad ka looduskaitsealad. Veidi rohkem kui 30 % pindalast on kaetud metsaga. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik).Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m).Leedu pikim jõgi on Nemunas. Leedu sügavaim järv on Tauragnas (60,5 m). KLIIMA
tuleneb vajadusest ennetada nende hääbumist. Näiteks kuuluvad siia nimistusse paljud dekoratiivsed taimed. Loomadest on siin nimistus ka varematel aegadel «kasulikeks» nimetatud liigid, samuti liigid, mis on naabermaades ja mujal Euroopas juba hävimisohus, kuid meil veel suhteliselt arvukad. Nende liikide kaitses on laiemas plaanis võtmepositsioonil just Eesti. 4)IdaVirumaal on moodustatud Muraka ning Paadenurme looduskaitsealad, moodustamisel on Puhatu looduskaitseala. Maastikukaitsealasid on maakonnas moodustatud 18. Neist tuntumad on Ontika, Oru, Kurtna ja Vaivara Sinimägede kaitsealad. Kaitstavaid parke ja puistuid on 26 objektil.
arvukad saared. Suurimad neist on Saaremaa ja Hiiumaa. Geograafiliselt saab Eestijagada neljaks : Põhja, lõuna, lääneja idaeestiks. PõhjaEesti on suhteliselt tasane ja madal. Siin on kena rannajoon abajate, neemede ja pankrannikuga. LõunaEesti on künklikum, kuid siin pole ühtegi mäge ega mäeahelikku. Eesti kõrgeim punkt SuurMunamägi on 318 m üle merepinna. Suurimad tööstuslinnakud asuvad IdaEestis. LääneEestis asuvad kaunid looduskaitsealad. Sisemaa on peamiselt põllumajanduslik. Eesti on kuulus oma tuhandete järvede ja kauni looduse poolest. Üks huvitavamaid vaatamisväärsusi on Jägala juga. Suurim järv Peipsi lahutab Eestit Venemaast. Suurim jõgikond on Pärnu jõe (suudme) ümber. Eestis on suured metsaga kaetud alad ja puit on oluline ekspordi artikkel. Kahjuks pole Eesti eriti rikas teiste loodusvarade poolest. Põhiliseks maavaraks on liiv, paekivi ja põlevkivi.
tipud on Juozapin mägi 293,6 m ja Kruopin mägi 293,4 m. Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Ainult 20 jõge on pikemad kui 100 km, näiteks Neris, Venta, Sesupe, Sventoij, Minija, Nevezis ja pikim jõgi on Nemunas. Järvi, mille pindala ületab 0,5 ha, on 2833, sealhulgas suuremaid kui 1000 ha on 14 (näiteks Druksiai, Dysnai, Dusia). Sügavaim järv on Tauragnas, mis on 60,5 m. Rannikualadel asuvad mitmed looduskaitsealad. Veidi rohkem kui 30% pindalast on kaetud metsaga. Kliima Leedu on merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. Talved on pehmed, suved jahedad. Keskmine temperatuur on talvel -5 °C ja suvel 17 °C. Rahvastik 2009. aasta alguses oli leedulasi arvestuslikult 84,0%. Kaks suurimat vähemusrahvust olid poolakad (üle 6% rahvastikust) ja venelased (veidi üle 5%). Veel leidus valgevenelasi (1%) ja ukrainlasi (0,6%). Inimesi, kellel ei olnud rahvust kirjas, oli 86 800 (2,6%).
siirdesoo ja madalsoomullad. Lõuna ja lääne suunas madalduval paekõrgendil pinnakate tüseneb ning põhjavesi ulatub kõrgemale asenduvad parasniisked mullad soostunud kamarmuldadega. Taimkate Looniidud ehk alvarid, Nõmmemetsad, Salumetsad, Lamminiidud, Rabametsad, Rabad, Loometsad. Vihterpalu jõeäärne lammimets. Vaatamisväärsused LääneEesti madalikul on palju vaatamisväärsuseid. Looduskaitsealad : Marimetsa looduskaitseala ja Silma looduskaitseala . Koopad : Salevere koopad , ToilaOru koopad, Utria koopad . Ka kirikuid on seal palju : Haapsalu Püha Johannese kirik , Haapsalu Jaani kirik Noarootsi Püha Katariina kirik ja nii edasi . Mõisad : Keskvere mõis , Vatla mõis , SuureRõude mõis ja nii edasi . Esineb ka linnuseid: Haapsalu piiskopilinnus, Lihula linnus ja Virtsu linnus . Sillad : Kasari , Koluvere ja Vanamõisa sillad . On olemas ka Kullamaa vesiveski .
1. Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus suur eluvormide hulk Maal. Populatsioon ehk asurkond isendite kogum, kes elavad samal ajal, samal territooriumil ja kuuluvad ühte liiki Kooslus sarnaste elutingimustega ja samal territooriumil elavad liigid. Ökosüsteem isereguleeruv ja arenev tervik, mille mood. omavahel seotud organismid koos ümbritseva keskkonnaga. 1) Kui Maal puuduks liigirikkus, siis ei saaks toimida ka evolutsioon. Erinevad toiduahelad puruneksid ja inimene, kes on praegu selle planeedi ülalhoidja, ei saaks enam millestki toituda. Ilma elurikkuseta ei toimi veeringe, aineringed, fotosüntees ja mullateke. 2) Elurikkuse tasemed : Liigirikkus - On kirjeldatud 1,5 miljonit eukarüootse liigi, arvatavasti on üle 10 milj. Prokarüootide liigiline mitmekesisus ei ole selge vähe uuritud. Geneetiline mitmekesisus Liigisisene mitmekesisus hõlmab pärilikke ...
tuule energial. See aitab vähendada põlevkivi kasutamist, kuna paljud inimesed on valinud just rohelise energia. Väga paljudes riikides kasutatakse ka päikeseenergiat elektri saamiseks. On isegi riike, kus maja üks katuse pool, see kuhu päike päeval paistab, on kaetud päikesepatareiga, mis laeb akut, kust majas elekter võetakse. Ka selle paigaldamine on väga kallis, kuid pikema aja jooksul tasub see ära. Looduskaitse tähtsaks ülesandeks on määrata ära looduskaitsealad, rahvuspargid ja maastikukaitsealad. Need alad on väga olulised, kuna nendes piirkondades elavad kas haruldased loomad, kasvavad haruldased taimed või on erilise pinnamoega. Eestis on suhteliselt palju looduskaitse alasid ( näiteks Matsalu ja Viidumäe), rahvusparke (näiteks Lahemaa rahvuspark ja Soomaarahvuspark) ja maakaitsealasid ( näiteks Kõrvemaa ja Vooremaa). Nendel aladel võib olla küll väga rikkalikke maavaru, kuid nendes piirkondades kaevandamine ei tule kõne allagi
.......................................................4 2 Sissejuhatus Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on 4 peamist tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid ja programmialad. Samuti on Eestis moodustatud sookaitsealad, veekaitseala, biosfääri-kaitseala, Ramsari alad, Natura alad. Mina uurin maastikukaitsealasid.(1) Maastikukaitsealad · Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Loodusekaitseseaduse §28 järgi on maastikukaitseala eritüübid park, arboreetum ja
Looduskaitsealad 1.Alam-Pedja Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. 2.Endla Kaitseala, mille pindala...
18. Miks ei kaitsta enam üksikuid objekte vaid kogu ümbrust? (lk 100) ©2012 | Mr.SmartFiles Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012 Et säilitada kogu keskonda kaitstava objeki ümber, mis aitab kaitsta objekti palju effektiivsemalt. Loodust käsitletakse, kui tervikut. 19. Kuidas jagatakse Eesti kaitsealused rühmad või territooriumid? Too näiteid. * Rahvuspargid (Lahemaa, Karula, Soomaa, Matsalu ja Vilsandi) * Looduskaitsealad (Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam-Pedja) * Maastikukaitsealad (Suurimad on Läänemaa Suursoo, Kõrvemaa, Põhja-Kõrvemaa, Agusalu, Vooremaa) * Looduspargid (nt Otepää ja Haanja kõrgustikel) * Programmialad (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala) 20. Kuidas jagatakse loomariiki? Selgroogsed ja selgrootud. 21. Nimeta Eesti selgrootute ja selgroogsete rühmi. * Selgroogsed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli
säilitamisteooria, museaalse kommunikatsiooni teooria, muuseumi organistasioon · Praktiline museoloogia-kuidas teha igapäevast tööd muuseumites Objekt -> musaliseerimine -> museaal Museaalidega on tihedalt seotud mõisted AEG ja VÄÄRTUS. Pärandikatse institutsioonid: · Arhiivid dokumendid, fotod · Raamatukogud raamatud, käsikirjad, food · Konserveerimiskeskused · Looduskaitsealad looduslike keskkondade kaitse · Muinsuskaitse institutsioonid jälgivad ajaloolise väärtusega kinnis- ja vallasvara · Muuseumid eseme-, arhiivi- ja fotokogud Muuseum (ICOMi järgi) on mittetulunduslik püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise, ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta.
Suur Britannia Suur Britannia koosneb kolmest ajaloolis-geograafilisest osast : Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Kultuurselt moodustavad nad ühe regiooni ja ka väga sarnane on nende rahvamuusika.Inglise keel on maailmas kõige levinuim keel. 17. Sajandil rändasid Suurbritanniast välja paljudesse kohtadesse, kus nüüd kõneletakse Inglise keelt, rändajad võdsid ka oma kultuuri-, sealhulgas ka muusikatraditsioonid. Sellepärast on Suur Britannia mõjutanud mitmete eri piirkondade muusikat. Nii Inglise kui ka Soti rahvalaulud on tihti jutustava sisuga. Palju on ka tantsulaule ja ka mereteemalisi laule. Rahvapillidest on eriti tuntud torupill, kelti harf ja feydl. Suur Britannia tuntuimad heliloojad on Henry Purcell, Georg Friedrick Händel. Maailma popmuusikat mõjutasin 1960-ndatel aastatel Briti rock-ansamblid, kellest kuulsaim oli The Beatles. Greograafiline asend Briti Ühendatud Kuningriik koosneb Inglismaast, Sotimaast, Wales'ist ja Põhj...
21. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel, koosta toiduvõrgustik. Jänesekapsas -> jänes > rebane > kotkas > mullabakter 22. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). NISU 1000 kg Närilised 100 kg Kullilised 10 kg 23. Kuidas jagatakse kaitstavad loodusobjektid? (4) * kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) * püsielupaigad * kaitstavad liigid ja kivimid * kaitstavad üksikobjektid 24. Looduskaitseseaduse eesmärk. 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
Aabraham, Iisak ja Jaakob kaldunud nende karjad. Vastavalt allikale, nimi Negev kõrb tuleneb kas heebrea sõna "kuiv" või "lõuna". Kuigi päritolu nimi on vaieldav, nii võimalik määratlused tunduvad usutavad. Kasutatud allikas: http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Negev#Geography JUDEA Judea kõrbe piirnevad mäed Juudast läände ja surnumerest itta. Leitakse, et see on suhteliselt väike kõrb, mis ulatub vaid 1500 ruutkilomeetrini, kuid see sisaldab palju põnevaid looduskaitsealad, ajaloolisi paiku, kloostreid ja ürgseid panoraame, et teha see põnevaks ja ainulaadseks kohaks mida külastada. Judean kõrb on täis hingematvad vaated, mis on muutuvad pidevalt. Mäed, kaljud ja kriitmäed seisavad platoo kõrval, jõesängid ja sügavas kanjonis. Kõrbe Laius ja laius on ületanud mitmed jõgesi, mis on loodud kanjonid kuni 500 meetrit sügavused. Mõned nendes jõgedes on vesi aastaringselt, ning on loonud oases nagu Nahal Arugot, Nahal Prat ja Nahal David