ÕIGUSE ALUSED ÜLESANDED - 2 TALLINNA ÜLIKOOL HAAPSALU KOLLEDZ SÜGISSEMESTER 2009 1. Leia normi loogiline struktuur? (Kus on H-D-S, märgi alltoodud normis) (2) Kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. (3) Üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. (Võlaõigusseadus § 296. Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamine) · Hüpoteesis kirjeldatakse faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb normist lähtuda. · Dispositsioon näitab, milline peab olema isikute käitumine, kui nad on ...
C.R. Jakobson – koolilugemikud ja kirjutised keskonna ja loodus teemadel. A. Mathiesen – metsateadlane, LK komisjonis A. Toom – Vaika linnukaitseala algataja 1910. G. Vilbaste – botaanik, esimene riiklik LK inspektor. Th Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem. Looduskaitse Nõukogu esimees. E. Kumari - ENSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon juht. J. Eilart - Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), Juhendaja. Tähtsamad aastaarvud 1853 -Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Loodusuurijate Seltsi (LUS) loomine. 1872 – Esimese rahvuspargi loomine, Yellowstone’i rahvuspark. 1910 - Esimesed kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). 1935 - I looduskaitseseadus 1936 - Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, G. Vilbaste esimene riiklik looduskaitse inspektor. 1938 - II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused) 1955
Tänapäevane majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi. Võtmeideed: · Materjalide korduvkasutus · Jäätmete vähendamine · Taastuvate energiaalikate kasutusele võtmine · Tootmistsüklite sulgemine ( et, ei tekiks jäätmeid) · Materjalide mahukuse vähendamine · Õhusaastamise vähendamine · Läheduse põhimõte ( vähendada transpordi kulutusi) · Loodushoiu edendamine · Riikidevaheline koostöö · Keskkonnakahjustuste ennetamineja vältimine
Selle seaduse täitmise korraldamiseks loodi eriline Tervishoiu Nõukogu, samuti hakkas Vabariigi Valitsus tervishoidliku kaitse alla võtma mererandu ja muid tervistkosutavaid kohti. 1937.a. 11. aprillil annab Riigihoidja välja dekreedina Turismi korraldamise seaduse, mille alusel toimub edaspidi nii sise- kui välisturismi juhtimine ja arendamine. Turismi üldine juhtimine ja korraldamine kuulus Sotsiaalministeeriumile, mida ta teostab Loodushoiu ja Turismi Instituudi (LTI) kaudu. LTI juures asub Turisminõukogu, mille ülesandeks on turisminduse juhtimise ja arendamise põhialuste määramine, võõrastemajade, turismikodude ja pansionide liigitamiskavade heakskiitmine jt. küsimuste lahendamine.
te liikide ja üksikobjektide täpsustamine ja kaitsekorra uuendamine. Arvestatakse omandi- ja maareformiga seotud muutusi. Range kaitsekorraga loodusreservaadid jäävad riigimaaks. Haruldased puud, kaitsealused rändrahnud või astangud võivad paikneda ka eramaal. Loodushoiutööd teevad kaitsealade töötajad, omavalitsuste looduskaitseametnikud ja metsamehed. Neid toetavad looduskaitseseltsid ja roheline liikumine, samuti noored loodusesõbrad. Arusaamine loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadustest peaks jõudma iga inimeseni. Eestimaa loodus on praegu veel võrratult rikkam ja mitmekesisem paljude maade omast, kus põlismetsad on raiutud, hundid-karud tapetud, rannad täis ehitatud, jõed sirgeks kaevatud, sood kuivendatud. Eesti loob taas tihedaid sidemeid ühineva Euroopaga, meilgi hakkavad järk-järgult kehtima Euroopa eeskujud ja kokkulepped. 1995
Peale selle on veel oluline keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine. Tõhusam on suunata tegevusi põhjuste likvideerimisele ja ennetamisele, selle asemel, et püüda leevendada juba tekkinud probleeme. Üks olulisem põhimõte on ettevaatlikkus otsuste tegemisel. Põhimõte on kasutatav eelkõige majandustegevuses: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada. Samuti on tähtis põhimõte traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides. Eesti jaoks on see väga tähtis põhimõte, sest traditsioonilise looduskaitse säilimine ja arendamine on olnud üheks kandvaks teljeks, mis on meie inimeste eneseteadvust säilitanud läbi aegade. Fossiilkütuste tarbimise vähendamise põhimõtte järgimist soodustab energiasääst ja taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt, kütuse kasutamist reguleerivad energiamaksud. Materjalide
5 · terase asemel ehitiste kandekonstruktsioonides 500 kg; · akendes alumiiniumi asemel 1200 kg. Puidu kasutamise mõju süsinikuringele sõltub ka sellest, kui kauaks puidu lagunemist edasi lükatakse. Pealegi saab puitu ka kasutusaja lõppedes sageli kasutada kütusena. Seega teenib metsade intensiivne majandamine, mille käigus metsade biomass ei vähene ning ülekaalus on kasvueas metsad, ka loodushoiu huve. Kokkuvõte Puit on meile eluks vägagi vajalik. Puidust saame küllaldaselt ehitada ning seda ka küttematerjalina kasutada. Puid liigitatakse kaheks: okaspuiduks ja lehtpuiduks. Puude jaoks on vägagi oluline süsinikuringe metsas selle paras kogu viitab heale puudekasvule. Puitu tuleb kasutada mõistlikult ja ökonoomselt. Selle mõttetu kasutamine ei ole ühiskonnale absoluutselt hea. 6 Kasutatud kirjandus:
JÄTKUSUUTLIK ARENDUS Tunnitöö 1)1972.a tähtsus säästva arengu ajaloos? Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning kasutada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ja survegruppidega. Tavainimesed muutusid aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist. 2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste? Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis ,,Meie ühine tulevik". Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti kes...
kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu: Looduskaitse arenguetapid – 1. Looduskaitse eelduste ehk sugemete kujunemise aeg (põlisrahvaste uskumused jms) 2. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid - teadusliku loodushoiu algus). 3. Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine; 4. Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (riikide vaheline koostöö, rahvusvahelised organisatsioonid). Looduskaitse ideede areng Tänapäevased LK põhimõtted: 1. Rahvausund 2. Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks Klassikalise looduskaitse algus(umbes 200 aastat tagasi!) ja peale seda: 3
Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2.) Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö). Looduskaitse ideede areng: Tänapäevaseid Lk põhimõtteid võib leida: Rahvausund Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks Klassikalise looduskaitse algus: Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse
Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2.) Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö). Looduskaitse ideede areng: Tänapäevaseid Lk põhimõtteid võib leida: Rahvausund Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks Klassikalise looduskaitse algus: Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse
turistikodu, kus voodikohti oli kokku pisut üle 3500. Ajalehtedes hotellipaleeks ristitud Hotell Palace'is oli 50 numbrituba, mis varieerusid nii oma suuruse kui ka mugavusastme poolest. 1937.aastal andis Riigihoidja dekreedina välja turismi korraldamise seaduse, mille alusel toimus edaspidi nii sise-kui ka välisturismi juhtimine ja arendamine. Turismi üldine juhtimine ja korraldamine kuulus sotsiaalministeeriumile, mida see teostas Loodushoiu ja Turismi Instituudi kaudu. 1938.aastal võeti vastu ,,Võõrastemajade, pansionide ja turistide kodude liigitamise määrus'' ja hakati hotelle esimest korda riiklikult kategoriseerima ja nende üle järelevalvet teostama. Pärast Teist maailmasõda, 1950.aastatel, kui osa sõjapurustusi oli likvideeritud, toimusid esimesed ühe-kahepäevased ekskursioonid Eesti linnadesse ja looduskaunitesse paikadesse, kaugemad reisisihid oli Läti ja Leningrad
süsihappe- ja rauaühendid, orgaanilised ained ning silikaadid. Analüüsides iga üksiku koostisosa toimet inimese organismile, rõhutas ta, et meremuda terapeutiline toime sõltub selles sisalduvate ühendite koosmõjust. Muda radioaktiivseid omadusi uuris 1904. aastal J. Borgmann ning täheldas selles aktiivset raadium-kiirgust. Radioaktiivsusel arvati olevat oluline roll meremuda ravitoimes. 1939. aasta veebruaris võttis Eesti Vabariigi Loodushoiu Nõukogu Haapsalu meremudalasundi looduskaitse alla. Haapsalu lahe vee ja ravimuda sanitaarset seisundit uuris ja analüüsis 1989. aastal J. Kask. Selgus, et vee sanitaarne seisund on reoveelaskmete piirkonnas ebarahuldav ning tugevasti muutlik. Ravimuda pinnakiht oli bakterioloogiliselt saastunud peamiselt varakevadel enne kaevandamise algust. 4 Maardlad Eestis 2013
Ehkki tööstusettevõtete paigutuse suhtes on selged arusaamad (allatuult , allavett jne.) on vähe linnu kus tegelik olukord ligilähedaseltki vastab teoreetilistele printsiipidele. 7 KOKKUVÕTE Eestlased kui metsarahvas on alati loodust austanud ja kaitsnud. Põlispuid, allikaid ja suuri kive on loetud kultuseobjektideks ja paljusid pinnavorme on seotud muistenditega. Aastal 1938 võeti Eestis vastu loodushoiu seadus, mis haaras loodusmaastiku kõrval ka kultuurmaastiku loodusilu säilitamist. Vajalikuks peeti parkide, aedade ja iluväljakute asutamist ja korrastamist ning kodukaunistust. Ka praegu peaks esikohale seadma just loodushoiu printsiibid, mille aluseks on igasugune loodusesõbralik tegevus ja looduse kui terviku kaitsmine inimtegevuse kahjuliku mõju eest. Sel juhul me ei peaks edaspidi eraldi kõnelema looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kaitsest, sest kaitsmist vajab inimest ümbritsev
EESTI MAAÜLIKOOL Puisniidud Eesti seadusandluses 2012 2 SISUKORD PUISNIITUDEST 3 MILLINE NIIT ON LOODUSE POOLEST VÄÄRTUSLIK 4 OHUD PUISNIIDULE 4 LOODUSKAITSESEADUSE AJALOOST 5 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KAITSE EESTI ÕIGUSES 6 NIITUDE KAITSEKORRALDUS EESTIS 8 KEHTIV LOODUSKAITSESEADUS 9 §17 Kai tstaval l oodusobjektil vajali k tegevus 9 § 18. Loodushoiutoetus 11 LOODUSHOIU TOETUSE TAOTLEMISE MÄÄRUS: 11 KAITSE-EESKIRI 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 3 Puisniitudest Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vahe liste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne -Eesti küla puisniitud...
Agressiivse ja mittesäästliku sõidustiiliga sõites kulutame oma sõiduki ressursse ebaotstarbekalt - kuluvad rehvid, veermik, mootor. Teekattele jäänud rehviosad või väljalaske kollektorist väljuv suits, mis on põlemata jäänud kütuse ja õli osakesed, saastavad kõik ümbritsevat keskkonda. Kui veel lisada kulunud mootori kõikvõimalikud lekked, saamegi keskkonnaohtliku objekti. Siit tulenevalt ei räägi me loodushoiu puhul vaid heitgaaside emissioonist, vaid räägime ka võimalikest leketest ja kemikaalide kasutamisest. Näiteks, kui sõita eesliikuva sõiduki suhtes liiga lühikese pikivahega märja teekatte puhul, oleme sunnitud kasutama sageli klaasipesuvedelikku. Klaasipesuvedelik sisaldab aga erinevaid pesuaineid ja külmakindluse saavutamiseks on sinna lisatud metanooli, mis ei ole sugugi loodussõbralik. Kiire ja agressiivne sõidustiil kulutab rehve ja teekatet. Vanad kasutatud rehvid on aga
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukorralduse ja loodushoiu osakond Kati Karus Raiemaht Eesti metsades ja seda mõjutavad tegurid Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ja ülevaade........................................................................................ 3 1. Raiemahtude hindamise metoodikad....................
tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) liikmeks. 1. veebruar 2009 alustas tööd Keskkonnaamet. 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur
riikidevahelised organisatsioonid tuginedes omavahelistele kokkulepetele. Euroopa regioonis tegutseb Pariisi MOU (Memorandum of Understanding). See on lepe riikide vahel, kes teostavad riigipoolset kontrolli substandartsete laevade üle ja avaldavad nende omanikele ühiskondlikku ja majanduslikku survet kuni selliste laevade oma sadamates vastu võtmise keeldumiseni. Sellega püütakse kõrge tehnilise kultuuriga laevade omanike poolt ohutuse ja loodushoiu nimel tehtavate kulutuste võrdsustamist teiste laevaomanike kulutustega, kes nimetatud kulutuste pealt kokku hoides seavad end parematesse finantstingimustesse. Pariisi MOU on regionaalne lepe, mis kehtib Euroopa sadamates. Sarnased regionaalsed lepped on sõlmitud ka mujal maailmas: Kagu Aasias, Vahemere piirkonnas, Kariibi mere piirkonnas ja mujalgi. 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
· keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine. Peatähelepanu tuleb pöörata kahjustuste tekkimise põhjustele, sest tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu. · ettevaatlikkus otsuste tegemisel. Printsiip on kasutatav eelkõige majandustegevuses: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada · traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine, tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides · tootmistsüklite sulgemine; · fossiilsete kütuste tarbimise piiramine; · materjalide kvaliteedi parandamine tagab toodete pikem eluiga -Võtta kasutusele tooteid, mida saab kergesti parandada, lahti monteerida ja taaskasutada. Kasulik põhimõte on vastutus kogu toote olelusringi eest. · läheduse põhimõte.- Vähendamaks transpordikulusid toimugu tootmisprotsess
loodusreservaatide, mida saab vaadata vaid asjatundliku juhendaja saatel. Reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. [http://www.envir.ee/loodus/0page.html] (16.03.08) Kuna Eesti loodus on hetkel veel palju mitmekesisem ja võrratum paljude maadega võrreldes, siis peaks iga inimene mõistma loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadust. Samuti peaksid kõik aru saama, et loodust tuleb hoida ka väljaspool kaitsealasid. Kaitsealad 1910.a loodi esimene looduskaitseala Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel asutatud üle viiekümne erineva kaitseala: metsa-, taime-, raba- ja linnukaitsealad, samuti terve rida geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid
· keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine. Peatähelepanu tuleb pöörata kahjustuste tekkimise põhjustele, sest tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu. · ettevaatlikkus otsuste tegemisel. Printsiip on kasutatav eelkõige majandustegevuses: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada · traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine, tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides · tootmistsüklite sulgemine; · fossiilsete kütuste tarbimise piiramine; · materjalide kvaliteedi parandamine tagab toodete pikem eluiga -Võtta kasutusele tooteid, mida saab kergesti parandada, lahti monteerida ja taaskasutada. Kasulik põhimõte on vastutus kogu toote olelusringi eest. · läheduse põhimõte.- Vähendamaks transpordikulusid toimugu tootmisprotsess
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.....................................................
Euroopa Liidu liikmena peab küll meie riik mitmete nõuete täitmiseks tegema rahalisi kulutusi, kuid nagu on öelnud ka Eesti Rohelise Liikumise juhatuse esimees Peep Mardiste, et Eestil tuleb teha niikuinii investeeringuid meie elanike tervise ning hea keskkonnaseisundi 3 huvides ja Euroopa Liiduga ühinemine ja suured abisummad on seda protsessi tunduvalt kiirendanud. Loodushoiu suhtes on Euroopa Liit meile veel positiivseks osutunud. Haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitseks on tänu liidule loodud üle-euroopaline kaitsvate alade võrgustik Natura 2000. Õiguslikult põhineb see kahel Euroopa Liidu direktiivil nn linnudirektiivil, mille eesmärk on kaitsta linde ning nn loodusdirektiivil, mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti
Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik (14.03.2016). 7. Jõgeva vald. Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5geva_vald (10.03.2016). 8. Märtson, M. (2008) Jõgevamaa keskkond. Tallinn: Keskkonnaministeerium. 17,18 lk (14.03.2016). 9. Jõgeva maakond. Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j %C3%B5gevamaa3 (10.03.2016). 10. Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava 2007-2015. (2005). Tartu: Eesti Loodushoiu Keskus. – Keskkonnaamet http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Endla_LKA_KKK_2007_2015.pdf (14.03.2016). 11. Mustallika looduskaitseala. Wikipedia https://et.wikipedia.org/wiki/Mustallika_looduskaitseala (14.03.2016). 12. Jõgeva vald. Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j %C3%B5geva_vald (10.03.2016). 13. Jõgevavalla terviseprofiil. (2010). Jõgeva: Konsultatsiooni- ja Koolituskeskus
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne
loomaliikide valik. Peamised probleemid Kadakas, mänd Lehtvõsa kiire võrsumine valgust saades (paakspuu jt) Kännud, õhuke kamar, mikroreljeef Nõuded Puude ja põõsaste katvus Kännu kõrgus Raidmete katvus VIII Soode ökoloogiline taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. Eesmärk *liikide ja koosluste taastamine *kuivendatud ja rikutud soode taastamine *kaevuandusalad rekultiveerimine, taastamine Näited LIFE projektid •LIFE12 NAT/EE/000860 Springday (Eesti Loodushoiu Keskus) •LIFE14 NAT/EE/000126 MiresEstonia - (ELF) Soostumine on üks maastike ja mulla arengu juhtivaid protsesse põhjapoolkeral 3 olulist tunnust: •Eriline veereziim–vett tuleb juurde rohkem kui seda ära aurab –liigniiskus •Sootaimkate –kasvavad sootaimed e.helofüüdid •Sootaimede jäänused ei lagune–säilivad veerohkes anaeroobses keskkonnas lagunemata –turbana Põhjused soode kaitseks/taastamiseks
1979 Koostati Eesti Punane Raamat. 1982. A trükiti selle põhjal suuretiraažiline rahvaväljaanne. 1981 Eestis asutatakse 28 sookaitseala. Taasiseseisvumise järel hakatakse Eestit rahvusvahelises looduskaitselises suhtlemises arvestama võrdse partnerina. Eesti ühineb tähtsamate looduskaitse konventsioonidega. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros. 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega –
EHITUSTARINDITE EKSAM Piirseisundid - Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. Kandepiirseisundid seostuvad konstruktsiooni purunemise, staatilise tasakaalu kaotuse, stabiilsuse kaotuse või muude kahjustustega, millest tulenevad konstruktsiooni kandevõime kaotus ja oht inimestele. Kasutuspiirseisundid lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide kahjustused). Johtuvalt sellest, kas koormuse põhjustatud tagajärjed jäävad alles ka pärast koormuse mõju eemaldamist või kaovad, võib kasutuspiirseisund olla taastumatu või taastuv. Arvutusolukorrad valitakse selle järgi, missugustes tingimustes peab konstruktsioon oma otstarvet täi...
Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile. 1991-1992 oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi uut põhiseadust koostanud Põhiseadusliku Assamblee liige, 1992 kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi ametikohale ja kogus 43% rahva häältest. 1995. aastal valiti ta rekordarvu häältega Riigikogu liikmeks, seejärel Riigikogu aseesimeheks. 1994-2000 oli Arnold Rüütel Eesti ühe suurema liikmeskonnaga partei, paremtsentristliku Maarahva Erakonna esimees. 1999. aastast kannab partei nimetust Eestimaa Rahvaliit.
suuremaks. Ümmargusi auke on vaja taimede kasvades suuremaks lõigata. Taimede vahekaugus peenras jäetakse 1 m ja taimed istutatakse mõni cm sügavamale, kui nad seni kasvasid. Kui kasutatakse orgaanilist multši, siis laotatakse see pärast istutamist taimede ümber. Kevadisel istutamisel antakse enne multšimist väetised. Suve teisel poolel istutatud taimed väetatakse alles järgmise aastal. Väetamine Väetada tuleb nii, et ei tekiks keskkonna olulist reostust. Loodushoiu seisukohalt tuleb kasuks multši kasutamine, mis takistab taimetoitainete väljauhtumist sademetega. Väetiste andmisel arvestatakse järgmist: Lämmastik on mullas väga liikuv ja seetõttu on lämmastiku sisaldavad mineraalväetised andmisaja ja –viiside suhtes kõige nõudlikumad. Fosfor seotakse mullas keemiliselt ja selle väljauhtumise oht on väiksem. Kaalium neelatakse mullas kolloidide poolt ja arvestatav väljauhtumine esineb vaid
kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni Teodor Lippmaa – Looduskaitseseaduse uusprojekt, Looduskaitse Nõukogu esimees Eerik Kumari – käsiraamat „Looduskaitse“ 1973; Loodusuurijate Seltsi komisjoni liige; ENSV Teaduste Akadeemia juht Jaan Eilart – Eesti Looduskaitse Selts; Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhataja 1417 – I vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 19. sajandi keskpaik – teadusliku loodushoiu algus Eestis 1886 – regulaarse keskkonnaseire algus 1910 – Baltimaade esimene looduskaitseala Vaika linnukaitseala (Artur Toom) 1924 – Harilaid, Järvselja reservaat 1925 – Hiiumaa jugapuud 1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis 1930 – Abruka lehtmets 1935 – Eesti I looduskaitseseadus 1936 – alustati looduskaitseregistri pidamist; Looduskaitse Nõukogu (Teodor Lippmaa); Riigiparkide Valitsus (Peeter Päts)
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf...
1. Majandusteaduse põhiidee on a) inimese soovid on piiratud b) ressursid ei ole piiratud c) oma piiratud ressursse kasutades peavad inimesed tegema valikuid d) nappuse, piiratud ressursside probleem on vaid arengumaades 2. Kõige mõjuvam on hinnaindeksi kasvu (inflatsioonimäära) peatamiseks: a) uue raha kehtestamine b) eelarve tasakaalustamine c) keskpanga funktsioonide piiramine d) maksumäärade tõstmine 3. Loodushoiu jaoks turgude loomine ja tugevdamine toimub a) madala tootlikkuse kaudu b) saastemaksude ja kaubeldavate lubade kaudu c) tarbeesemete hinnatõusu kaudu d) madalama elustandardi kaudu 4. Kaitsvad tollid impordile a) vähendavad pingeid riikide vahel b) soodustavad ,,eluliste tööstusharude" arengut kodumaal c) soodustavad vabakaubandust d) alandavad importkaupade hindu 5. Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on: a) raha hulga vähenemine kauba ostmiseks b) raha hulga suurenemine kauba ostmiseks
Looduskaitse. Ajalooline ülevaade Eesti looduskaitsest. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Kuni enne I maailmasõda 1879 rändrahnude säilitamine 1910 Vaika linnukaitseala 1918-1940 Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938) Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936 1945-1990 Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon 1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts. 1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark. 1990-2004 1. juunil 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus Alates 2004 2004. aasta 10. mail hakkas kehtima Looduskaitseseadus. 2004 Natura 2000 31
30. Looduskaitse. Ajalooline ülevaade Eesti looduskaitsest. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Kuni enne I maailmasõda 1879 – rändrahnude säilitamine 1910 – Vaika linnukaitseala 1918-1940 Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938) Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936 1945-1990 Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon 1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts. 1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark. 1990-2004 1. juunil 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus Alates 2004 2004. aasta 10. mail hakkas kehtima Looduskaitseseadus. 2004 – Natura 2000 31
ühiskonnale. Ökosüsteemne lähenemine mulla, vee ja elusa looduse integreeritud majandamise strateegia, mis toetub looduskaitset ja ressursside kasutuse säästlikkust. Tõendamiskohustus looduskaitsjatele pandud kohustus näidata, et elurikkuse väärtus on suurem kui selle hävitamisega seotud tegevustest tõusev tulu, suureneb ka inimeste ja valitsuse huvi loodust kaitsta. Kordamisküsimused: 1) Milliseid võimalusi on loodushoiu toetuste mahu määramiseks? Mõõdetakse saamata jäänud tulu majandatavast nt metsasast, põllust. Saamata jäänud raha makstakse maaomanikele toestuste kaudu välja. Kui aga hoopis soovitakse, et inimene teeks traditsioonilisi töid mõnes koosluses edasi, nt karjataks rannaniite edasi, siis saaks toetuse mahu määramiseks välja arvutada palju reaalsed töd maaomanikule maksma lähevad ning selles summas maksta toetust
. . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12 6 . ,, Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Elulugu Sündinud 29.jaanuaril 1935 Hollandi Lääne-Indias, Kariibi meres asuval Aruba saarel. 1938.aastal tuli perekond vanemate kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Zooloog , loodusteaduste ja loodushoiu propageerija ning loodusfotograaf . Töötas 1958-60 Hiiumaal ( Emmastes ) õpetajana ja 1962-75 ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumis . Laialt on tuntud tema fotograafi ja loodushäälte helilindistaja maine, kõrgelt hinnatakse Jüssi artikleid ja raamatuid. Kaalukaim osa tema senisest tööst on aga kindlasti aastail 1976-1986 Eesti Raadio eetris kõlanud Looduse aabitsa saadetel, mis äratasid paljude inimeste seni
- Eestis: - Eesti Roheline Liikumine (ERL) asutamine 1988.a. -fosforiidisõjast osa võtnud keskkonnaaktivistide tegevuse jätk. - Esimene loodussõprade poliitiline ühendus -800 liiget initsiatiivgrupis ajakirjanik Juhan Aare, akadeemik Rein Einasto, Peeter Liiv, Tiit Made, Ants Paju jne - ERL tegutses oma algaastatel paralleelselt Rahvarindega, vastukaaluks ametlikule võimule Eestis. - Nõudsid sellise riigivõimu kehtestamist, mis seaks elu-ja loodushoiu riikliku tegevuse esmaseks kriteeriumiks. - Lätis: - 1959 asutati Läti Loodus-ja Muinsuskaitse Ühing; 23 kohalikku haru. - 1980ndate lõpul –Keskkonnakaitse klubi - Leedus: - 1987 –Keskkonnakaitse liikumine - 1988-väikesed liikumised ühinesid Leedu Roheliseks Liikumiseks (LRL) - LRL olulisem tegevus: Ignalina 3. reaktori avamise vastane protestiaktsioon, NL sõjaväejäätmete vastane aktsioon. - Karola vastus:
rahva nõudmised algasid ökoloogilistest probleemidest – fosforiidikampaaniast 1987- ja jõudsid välja poliitiliste nõudmisteni nagu venemeelsete valitsusjuhtide väljavahetamine 1988 , mineviku- kuritegude hukkamõistmist MRP – AEG poolt. Käesolevas töös kirjeldatakse rahva „ärkamisaja“ alguses toimunud „fosforiidisõda“ ja avalikustamise algust Eestis. Keskkonna saastatuse tase oli Nõukogude Eestis rangelt salastatud. Avalikustamise tingimustes hakati loodushoiu probleemidest rohkem rääkima kui 25.02.1987: Nõukogude Lidu Mineraalväetiste Tootmise Ministeeriumi mäekeemia tootmiskoondise ülem Juri Jampoli andis intervjuu saates „Panda“ ja kinnitas, et uute fosforiidikaevanduste rajamine Kirde-Eestisse on otsustatud, kirjutas Raivo Raave Kabala- Toolse fosforiidikaevanduse vastas luuletuse… „ kui sinu maa vabiseb Kabala, kui rakvere raibe ei kasva enam Kabala kui vesi on surmajook…“
oskustel: "1) õpilane peab lugu iseendast, kodust ja perekonnast, suudab majandada ennast ja oma perekonda; 2) õpilane armastab kodumaad; 3) õpilane teadvustab ennast ja kaasinimesi ning nende erinevusi, oma ja teiste rahvaste kultuurilisi erinevusi; 4) õpilane tunneb ja järgib võimetekohaselt õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid; 5) õpilane hoidub eetiliselt valedest ahvatlustest ja ettepanekutest; 6) õpilane tunneb terveid eluviise ning püüab neid järgida; 7) õpilane teab loodushoiu peamisi seisukohti ja püüab tegutseda keskkonda säästes; 8) õpilane eesmärgistab, kavandab ja hindab oma igapäevast tegevust; 9) õpilane oskab tuttavates situatsioonides valida, nõu küsida, otsustada ja vastutust kanda; 10) õpilane on valmis koostööks; 11) õpilane osaleb võimetele vastavas täiendusõppes; 12) õpilane mõistab lihtsat teavet, oskab teavet hankida (sh Internetist); 13) õpilane valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine ja kõne mõistmine,
Ehitustootluse instituut REFERAAT BIOENERGIA VÕIMALUSED EESTIS Üliõpilane: Lyana Peedo Juhendaja: Prof. Enn Loigu Tallinn, 2012.a. Sissejuhatus Bioenergia on osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat ehk soojust, elektrit ja biokütuseid. (1) Biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest, kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (1) Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on EL-s vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja m...
Lisaks vedelkütuste tootmisele sobivad kõik nimetatud kultuurid ka biogaasi tootmiseks. Teravilja tootmisel saab lisaväärtusena kasutada ka põhu põletamist. Suhkrupeedi kasutamist energiakultuurina piirab Eestis tootmiskvoodi puudumine, mille tootja ei saaks toetust, mida saavad tootjad kvoodiga riikides. [4] Looduslikud heintaimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgalad. Loodushoiu eesmärkidel niidetavate maa-alade biomass sobib kasutamiseks eelkõige väiketootmises kas biogaasi tootmiseks või põletamiseks. Suuremaskaalalist kasutamist piirab ilmselt madal saagikus võrreldes põllukultuuridega ning sellest tulenev suur transpordikulu. Märgaladelt pilliroo ning hundinuia kogumist energiaotstarbel piirab ka mõlema liigi paralleelne kasutatavus ehitusmaterjalina. [4] 11 Metsaressurss
Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros 10 ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile. 1991-1992 oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi uut põhiseadust koostanud Põhiseadusliku Assamblee liige, 1992 kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi ametikohale ja kogus 43% rahva häältest. 1995. aastal valiti ta rekordarvu häältega Riigikogu liikmeks, seejärel Riigikogu aseesimeheks. 1994-2000 oli Arnold Rüütel Eesti ühe suurema liikmeskonnaga partei, paremtsentristliku Maarahva Erakonna esimees. 1999. aastast kannab partei nimetust Eestimaa Rahvaliit.
Ökosüsteemsesse lähenemisse tuleks kaasata kõik asjaomased ühiskonnasektorid ja teadusdistsipliinid. 37. Eesti looduskaitse arengukava 2020 1.eesmärgi - Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada - meetmed. Loodushariduse tõhustamine kõigil hariduse tasemetel. - Tõhus loodusharidus haridussüsteemis: loodushoiu õpetamise põhimõtete ja kvaliteedi ühtlustamine ning lõimimine õppetegevusse kõigil hariduse tasemetel Tulemuslik loodusteavitus. - Asjakohase loodusteabe edastamine ja erinevate sihtrühmade teadlikkuse suurendamine (loengute ja teabepäevade korraldamine, materjalide väljaandmine ja levitamine) Säästliku loodusturismi korraldamine. - Kaitstavate loodusobjektide
Andke ajalooline ülevaade keskkonnaandmete kogumisest Eestis kuni tänapäevani. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Kuni enne I maailmasõda 1879 – rändrahnude säilitamine 1910 – Vaika linnukaitseala 1918-1940 Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938) Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936 1945-1990 Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon 1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts. 1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark. 1990-2004 1. juunil 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus Alates 2004 2004. aasta 10. mail hakkas kehtima Looduskaitseseadus. 2004 – Natura 2000
loodusobjektid. aastal rajati väikesi Vaika kaljusaari hõlmav Vilsandi looduskaitseala Saaremaa läänerannikul. Selleks, See mõiste hõlmab palju erinevat. Kaitstav et ühildada meie looduskaitsesüsteemi Euroopa loodusobjekt võib olla üksainus põline tamm, Liidu loodushoiu põhimõtetega, lisati viimasesse aga samas ka sadadel ruutkilomeetritel laiuv looduskaitseseadusesse kaks uut kaitstavate looduskaitseala. See võib olla inimestele silmailu loodusobjektide tüüpi: hoiualad ja püsielupaigad. pakkuv juga või hoopis must-toonekure püsielupaik, kuhu uudistavaid silmapaare ei oodata... Seisuga 1. jaanuar 2010 oli Eestis ühtekokku
peavad tagama oma tegevuse vastavuse keskkonnakaitse nõuetele; *Kasutatud loodusvarade väärtus, kõik keskkonnakaitsekulutused ja keskkonnale tekitatud kahjud toote kogu olelustsükli *Keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse: jagatud vastutuse printsiibist lähtudes peavad riik, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja elanikud koostöös lahendama keskkonnaprobleeme vastavalt oma pädevusele; *Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine, tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides. Keskkonnakaitse probleemid ja suundumused *Süvenevad, meie elu aina ulatuslikumalt mõjutavad keskkonnaprobleemid nõuavad seni suhteliselt tagasihoidlike klassikaliste keskkonnakaitseliste meetmete laiendamist üha suurematele territooriumitele aina ulatuslikema piirangute näol. *Klassikalise keskkonnakaitse puudused: tarbijalikkus, sunduslikkus, kampaanialikkus
tarvitatavad bioaktiivsed mürkkemikaalid. Pestitsiide tuleb kasutada siis, kui pole võimalik rakendada bioloogilisi, mehaanilisi või agrotehnilisi tõrjeviisi. Tuleb arvestada, et peale sihipärase toime mõjuvad pestitsiidid mürgistavalt ka püsisookastesse organismidesse. Pestitsiidide kasutamises peituvad ohud tõi 1962. aastal maailma üldsuse ette Rachel Carson oma suurt tähelepanu äratanud raamatuga „Hääletu kevad“. Carson kirjeldab oma loodushoiu klassikaks kujunenud raamatus protsessi, mida on nimetatud bioakumulatsiooniks. Selle käigus kontsentreeruvad diklorodifenüültrikloroetaan (DDT) ja teised organokloriidsed putukamürgid toiduahela kõrgenates lülides, mille mürgitamiseks nad üldse mõeldud ei olnud. Need pestitsiidid kahjustasid tugevalt paljude looduslike loomaliikide populatsioone. Eriti said kannatada linnud, kes toitusid putukatest, kaladest või teistest loomadest. DDT ja selle
KEILA KOOL 8.C klass Anna-Liisa Tiismaa JÄÄLIND Uurimustöö Juhendaja: õp. Raul Rändla Keila 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 LIIGIKIRJELDUS.......................................................................................................................4 TÄIENDAV INFO.......................................................................................................................4 JÄÄLIND, SMARAGD MEIE JÕEMAASTIKEL.....................................................................6 JÄÄLIND PÕHJAMAINE KALLISKIVI......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
