Muusika retsensioon Saaremaal, Pidula puhkekülas, 22. Augustil toimus Saare Jazz ehk Valgus pimeduses. See oli Saaremaal esmakordne üritus. Seal esines Sofia Rubina, teda saatis Club Eclectict ja noor laulja Teele Viira. Erikülalisena astus üles Soome trombetivirtuoos Kalevi Louhivuori. Rahvast tuli kohale palju, kuskil kaheksasada inimest. Korraldaja OÜ Saarepuhkus tahab teha sellest iga-aastase traditsiooni. Head muusikat sai kuulata ka taskukohase summa eest, pilet oli vaid nelikümmend krooni. Sellise kontserdi toimumiseks oli valitud just ideaalne koht. Sai kuulata mahedat muusikat mõnusas keskkonnas. Tiik oli kaunistatud küünaldega ja see andis loodusele imelise pilgu. Kontsert toimus vana veskitiigi ääres, mets oli kaunistatud lõketega ja prozektoritega. Publik vaatas esinejad üle vee, kuna esinejad olid laval, mis asus veskitiigi keskel oleva saarekese küljes. Jazz-muusika kuulamiseks on vaja mõnu...
valge, roheline, hall) punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid (nagu punane tuli hoiatab see ohu eest) Nt: India elevant või Simpans kollastele väheneva arvukusega (ohualtid) liigid Nt: Jõehobu, Valgevaal või Mammutipuu valgetele haruldased liigid Nt: Rabapüü rohelistele ohust pääsenud liigid hallidele lehtedele need liigid, mille seisund on määratlemata (vähe uuritud) Loodus muutub pidevalt, inimese mõju loodusele suureneb ja koos sellega muutuvad ka taime ja loomaliikide elutingimused. Kord punasele lehele kantud liigi võib olukorra muu tudes tõsta vähem ohtu kuulutavale lehele Punane Raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi, see on teaduslike andmete kogu, mis kajastab liigi levikut ja seisukorda koos ettepanekutega selle kaitse vajaduse kohta Punane Raamat ei saa kunagi valmis! Looduseuurijad peavad pidevalt jälgima
Ökoloogilise tasakaalu muutused ja tagajärjed 2014 Ökoloogiline tasakaal Enam-vähem püsiv Loomulikus arengus saavutatav Liikidevaheline konkurents madal Tegurid Inimtegevus: Rahvaarvu kasv Transport Tööstused Ehitamine Jahipidamine Loodusvarade kasutamine Looduskatastroofid Transport Mõju: õhu saastamine, müra, elupaikade killustamine Tagajärg: kliimasoojenemine, elustiku mitmekesisuse ohustamine Vajalikud muutused: loodussõbralikum transport Tööstused Mõju: keskkonna saastumine, jäätmed, loodusliku maa-ala hävitamine Tagajärg: elusolendite surm, eluruumi vähemine Vajalikud muutused: regulatsioonid, ohutu ladustamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Kolumbia, Brasiilia, Guyanaga Riigihümn: Gloria al bravu pueblo Pealinn: Caracas Pindala: 912 050 km² Riigikeel: hispaania Rahaühik: bolivar Riigikord: presidentaalne President: Nicolas Maduro Venetsueela mitmekesine loodus pakub ränduritele erinevaid võimalusi. Venetsueelas saab matkata nii rahvusparkide kergetel ja korralikult tähistatud radadel, kui ka metsikus dzunglis. Hulgaliselt on võimalusi nii seiklusspordiga tegelemiseks, kui ka rannapuhkuseks. Lisaks loodusele tasuks tutvuda ka indiaanlaste traditsiooniliste küladega. Riigi kõrgeim tipp on 5007 m kõrgune Bolivar. Atlandi rannikul asub lai soostunud Orinoco delta. Majandus Suurim majandusharu: nafta Nafta on 80% ekspordituludest Haldusjaotus Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks. Amazonas · Anzoátegui · Apure · Aragua · Barinas · Bolívar · Carabobo · Cojedes · Delta Amacuro · Falcón · Guárico · Lara · Pealinnaringkond
vajaliku - toidu, soojuse, tööriistad. Tänapäeval on inimene loodusest osaliselt võõrandunud. Osa toidust tuleb küll looduselt nagu vanasti, kuid enamus valmistatakse tehastes. Miks käitub inimene loodusega halvasti, kuigi ta peaks loodust hoopiski hoidma? Visatakse prügi maha, jäetakse suured prügikotid metsa alla ning tehakse tuld, kus iganes pähe tuleb, mistõttu võivad tekkida suured ja laastavad tulekahjud. Tulekahjudes surevad tuhanded väikeloomad, kes on loodusele omalt poolt kasulikud. Tulekahju ei ohusta ainult loodus ja loomi, vaid ka inimesi, sest tuli võib edasi levida metsast linnade poole. Sellisel juhul peavad ka inimesed oma elukohad ja töökohad maha jätma. Mets, mis annab meile puid, puud omakorda soojust, jäetakse hooleta. Kui tehakse raietöid, siis tihtipeale jäetakse lagendikud koristamata. Ei panda oksi hunnikutesse, maha võetud puude asemel ei istutata uusi. Eesti on küll metsa poolest
Klassikirjand ,,Raiskamine võtab tulevikult võimalused" Koos kiireneva elutempoga kasvavad iga päevaga ka meie tarbimine ja vajadused. Mõtlematult raisatakse loodusvarasid ning sellega võtame ka tulevikult võimalused puhtaks elukeskkonnaks ja joogiveeks. Inimesed muutuvad loodusele koormavaks. Oleks naiivne mõelda, et loodusvarad on lõpmatud. Tagasilöögid looduses võivad avalduda kohe, kuid võivad avalduda ka hiljem. Tänapäeva majandus ei ole üles ehitatud jätkusuutlikkusele ja säästlikkusele, vaid sellele, kuidas toota odavamalt, kiiremini ja suuremates kogustes. Toodetakse massidele ja kasutatakse odavat tööjõudu. Sageli tehakse seda vähearenenud riikides, kus annab kõrvale hiilida ka
tegelikult võibolla vaja ei lähegi. Ostetakse pikemalt järgi mõtlemata. Ei mõelda küsimusele: kas see asi mida ma ostan on ikka mulle väga hädavajalik? Paljud teevad oma ostud kiiruga ning ostavad lihtsalt selleks, et neile meeldis üks või teine asi, ning poest koju jõudes ja oma koti sisu uurides mõistavad, et asi mis nad äsja olid soetanud pole neile üldse vajalik, ning see visatakse lihtsalt ära. Leidub ka hulk inimesi, kes ei mõtle mida teeb loodusele see, kui visata prügi maha. Nad kas arvavad, et ehk keegi teine selle kunagi ikka üles korjab või neil on lihtsalt ükskõik ja loobivad hoolimatult rämpsu. Järjest rohkem inimesi veavad oma suured prügihunnikud metsa alla, lootes sellega kokku hoida oma rahakotti, kuid keegi ei mõtle mida see sealsele elukeskkonnale teeb. Igaüks peaks mõtlema kuidas tema saab kaasa aidata looduse ja inimese vahelisele
mille sügavuseks on registreeritud 459 meetrit. Veehulk Läänemeres on ligikaudu 21000 km3. Läänemere ääres asuvad riigid on Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. Läänemere valgalal asuvad ka Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia. Probleemid Läänemerd on nimetatud üheks reostunud veekoguks. See on inimtegevuse tagajärg, sest oleme püüdnud astuda vastu loodusele. Läänemere veevahetus on väga väike, see toimub Taani madalate ja kitsaste väinade kaudu, magedat vett tuleb jõgede kaudu. Kuna veevahetus on kesine, peaksime seda arvestama, kuid siiski on meri pidevas reostumises. Läänemeri on üks kõige tihedama laevaliiklusega piirkondi maailmas, mis toob paratamatult kaasa olulise mõju keskkonnale(peamised kaubaliigid on toornafta, nafta, konteinerid, väetis).Vaatamata asjaolule, et laevatransporti
Valitsuses sai ta 1925. a üheaastase stipendiumi ning seal valmisid tal järgmised tööd: "Põrgu", "Kabaree" ,"Jutlustaja", "Neegripead", "Claude" ja"Lamav tiiger". Sõjapäevadel valmisid Viiralti "Eesti neiu", "Viljandi maastik", "Virve" ning "Monika" jt. Töödest Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, sürrealismi ja ka teisi Pariisi mõjusid. 1930. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele, lastele ja sõpradele, aktidele ning maastikule. Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on täisverelised, originaalsed ning julgelt iseloomustatud mõjuvad kehad ja kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisusega. Näitused Ta esines näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis, Kölnis, Kopenhaagenis, Moskvas, Riias, Chicagos jne.
Võimalusi looduse ning kliima säästmiseks on palju, inimesi on lihtsalt vaja rohekem teadustada tulenevatest probleemidest ja nende ohtlikkusest, sest kui kõik tegutsema hakkavad, saab palju muuta. Ilma soodsa kliimata oleks elu Maal võimatu. Kliimat mõjutavad paljud looduslikud ning inimtegurid. Kuigi on selge, et teadlased ei jõua nii pea ühisele arvamusele kliima soojenemise suhtes, on selge see, et inimtegurid on kliimale ning loodusele kahjulikud. Seetõttu peabki inimkond soodsa kliima hoidmiseks end probleemidega kurssi viima ning võimalikke tagajärgi ennetama hakkama. Selleks saab igaüks midagi ära teha. Liisa Taal 12A
looduskaitse - , meditsiin bioloogilis ja meditsiiniliste uuringute süntees, biotehnoloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimestele vajalikke aineid, geenitehnoloogia geneetilise informatsiooni kasutamine rakenduslikel eesmärkidel). 2. Mis on biotehnoloogia? Rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. 3. Biotehnoloogia eelised Suur energiasäästlikkus; jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmetega tootmine; enamasti ka odav tooraine 4. Biotehnoloogia probleemid saab toota vaid teatud aineid; tundlikkus keskkonnategurite vastu; vajalike omadustega bakterite ja seente väljatöötamine võtab palju aega 5. Millega tegeleb bioonika? Eluslooduse eeskujude kasutamisega tehnika ja tehnoloogia arendamisel 6. Millega tegeleb küberneetika? Teadus juhtimisest ja sidest masinas, organismis ja ühiskonnas. 7. Mis on biogeograafia
reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki CO2 H 2O H 2CO3 sademed happelisteks ja SO2 H 2O H 2 SO3 omavad seega SO3 H 2O H 2 SO4 söövitava toime. Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja
LOODUSKESKKONNA PROBLEEMID MEIE ÜMBER Inimkond elab loodusega kooskõlas ning seetõttu on looduse säilitamine tähtis, kuid meie mugavuse tõttu ei taha me märgata, et meie tegevuse mõjul loodus hävib. Inimene on tekitanud nii mõnedki ohud keskkonnale, mis halvimal juhul on pöördumatud. Millised on need probleemid ja kuidas nendega toime tulla? Eesti ühte tähtsamat looduvara, metsa, jääb Eestis üha vähemaks. Ligi poole Eesti territooriumist katab mets. Eestis kasutatakse metsa mitmel viisil: puiduvaru saamiseks, eluslooduse säilitamiseks, rekreatsiooniks ja toidu saamiseks. Ometi on üle Eesti paiku, kus märkame, et metsadest on jäänud alles üksnes platsid, kus on vaid mõni puu. See viitab liigselt metsa maha võtmisele. Praeguse ja esimese vabariigi aegsel metsamajandusel on üks oluline erinevus: nüüd kuulub riigile pool metsamaast ja kui seal jälgitakse raiutava metsa liigilist ja vanuselist jaotust ning raies...
maha jäänuteks. Oleks aga naiivne mõelda, et selline elu kestab lõputult. Kaua aega erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli tuhandeid aastaid tagasi väike, sest nad olid veel võrdelmisi kaitsetud olevused ning looduse enda tahtele painutamine oli mõeldamatu. Me kas kohanesime oludega või hukkusime. Tänapäeval on asjad risti vastupidi. Ühiskonna ja tehnoloogia areng on teinud meist tõelised maailma valitsejad. Loodus ei ole ammugi enam midagi sellist, mida vaadatakse aukartuse ja lugupidamisega, vaid see pannakse teenima üksnes meie huve
Alates sellest hetkest, kui esmasündinud ema lemmik Sigmund Freud lugema hakkas, oli ta väljapaistev õpilane. Hoolimata oma suurepärastest teadmistest, või võib-olla just nende tõttu, polnud Freudile karjääri valik kerge. Kogu oma keskkooli aja jooksul tundus tema huvi olevat suunatud juurakarjääri tegemisele Kuigi Freud ei kavatsenud kunagi arstiks saada, viisid tema kasvav vaimustus uute ja vastuoluliste Charles Darwini teooriate vastu ja Goethe Ood loodusele avaliku ettelugemise mõju teda seitsmeteistkümne aastaselt arstiteaduskonda astumiseni. Maailmakuulus Ernst Brucke tähelepanu püüdis noore Freudi ning andis talle tema esimese professionaalse identiteedi tunnetuse. Brucke mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Alles peale lõpetamist ja oma M.D kraadi kättesaamist avastas Freud, et tema poolt igatsetud puhtalt uurimisalane karjäär oli täielikult ebarealistlik. Uurimisalasele karjäärile oli eelisõigus
7. Impelvardad kus kasutataks ja kuidas need mõjuvad? Kasutatakse majaseente, puidu mädanike tõrjeks märjas puidus ning kivipindadel. Impelvarraste toimeaine imendub puitu ja kestab seal mitmeid aastaid kaitstes puitu kahjulike seente tekkimise eest. 8. Immutusainete liiguts puidukaitseks. Puidu immutusained jaotatakse kolme kruppi: 1)Vees lahustuvad immutid 2)Õlis lahustuvad puiduimmutid 3)Kresoodid 9. Millistele nõuetele peaksid vastama puidukaitse ained? Kerge peale kanda, ohutud loodusele, hästi imenduvad, kvaliteetsed ja puitu kaitsvad 10. Sinetusseente ja hallitusseente erinevus. Hallitus seened erinveda ainult puidu pinnal. Sinetusseente hüüfid ulatuvad sügavale puitu ja neid ei ole võimalik maha hööveldada. Sinetusseete mütsid on värvuselt sinakad, mustad või pruunid, hallitusseened on värvusetud. Sinetus seened rakendavad kuivatamist ja soodustavad teiste seentega nakatumist. Hallitus seente lõhn põhjustab alergjat. Hallitus seened on kõige aktiivsemad 20..
Poola kuningaks. Liiv kirjutas isamaa-, loodus-, armastus- ning mõtteluulet. Minu meelest oli talle südamelähedaseim teema loodus, mida poeet kujutas nukrana, kuid suutis siiski edasi anda Eestimaa looduse ilu ja mitmekesisuse. Nimelt veetis Juhan Liiv oma lapsepõlve Peipsi kalda ääres ning võibolla just seetõttu ei olegi tema loodusluules keerukaid ja võltse lausekujundeid, mis luulesse tihti sattuma kipuvad, kui kirjanik oma eluajal loodusele piisavalt lähedal viibida ei saa. Loetud luuletuste põhjal saan öelda, et Liiv kirjutas palju aastaaegadest, millest populaarseim tundus mulle sügis. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, masendavaid kui ka nukraid luuletusi. Tema jaoks on sügis väga mitmepalgeline, mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. Kevadest kirjutas Liiv tundeliselt, kirjeldades kevade saabumist ning selle kaunidust. Üheks näiteks toon katkendi luuletusest "Mai hommik".
puhast õhku,sest nad on väga tundlikud õhu saastatuse suhtes ja nad ei saa kasvada kohtades kus on õhk tugevasti saastatud. Sammaltaimed paljunevad eostega.Sammaltaime eosest areneb uus taim mille moodustavad suguorganid.Sammaltaime munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar ja seal sees moodustuvad eosed.Eosed levivad tuulega ja valivad idanemiseks soodsa koha. On võimalus ka,et samblad paljunevad vegetatiivselt ehk mitte suguliselt näiteks sigikehakestega. Samblad on loodusele väga kasulikud.Näiteks sammal maja katustel on hea selle pärast et vihma ja lumesulamis veed ei jookse kiiresti ära vaid samblavaip püsib seetõttu kaua niiskena. Sammaltaimed on ka koduks putukatele ja ämblikele kus nad end pesitsevad.Peamiselt kasutatakse ka turbasammalt tööstuses briketi tegemiseks ja ka põllumajanduses.
Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus Kovesnikova Darja 11 klass Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. MAHEPÕLLUMAJANDUSE PÕHIMÕTE ON TOIMIDA KOOS LOODUSEGA, MITTE TEMA ARVEL. Mahepõllumajanduse reeglid kehtivad nii taime- ja loomakasvatuses kui ka töötlemisel, toitlustamisel ja turustamisel. Mahetootmine: -Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil. - Kahjurite, haiguste ja umbrohu tõrjeks ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid. - Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku heaolule. Loomad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väljas ja süüa mahesööta. See annab neile hea tervise - Eesmärk ei ole loomade võimalikult kiire juurdekasv ega maksimaalne piimaand. - Ho...
Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse elutekkelisi biogeensed (b) põhjusi. Sisevete rohkus, kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, paljude jõetekkelised alluviaalsed (a) liikide areaalipiiri ulatumine Eestisse, mullatingimuste mitmekesisus järvetekkelised limnilised (h) 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed (i) Kährikkoer, kodutuvi, viinamäetigu, vikerforell, karuputk, rändkarp, lupiin, ondatra, kitsasõraline vähk. liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed (f) Võõrliigid võivad ohustada kohalikke liike- need välja tõrjuda, mõjutada nende arvukust, koosluste liustikutekkelised glatsiaalsed (e) struktuuri, aine- ja aenrgiavahetust
kõrgtoksilistele ja radioaktiivsust säilitavatele kütustele ja tuumajäätmetele. Kuid neid on niivõrd piiratud koguses ja see hõlbustab nende efektiivset ladustamist. · Vaatamata sellele, et väga palju räägitakse viimasel ajal taastuvatest ja nö alternatiivseist energiaallikaist, on traditsioonilisemate lahenduste, muuhulgas ka tuumaenergia, elujõud endiselt suur ning tulevik kindel. · Normaalselt toimivates tuumaprotsessides ei teki loodusele kahjulikke kõrvalmõjusid. · Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. · Tuumaenergia säilitab oma konkurentsi paljudes maades, välja arvatud piirkondades, kus avaneb otsene juurdepääs odavale kivisöele. Kuigi praegu on fossiilsed kütused suhteliselt odavad (mõned eksperdid arvavad, et see jääb nii ka tulevikus), kasvab surve keskkonnakaitseks (tuleb kahandada CO2 emissiooni), mis teeb fossiilsed kütused kalliks,
2.2 Tabel: Valgusallikate valgusviljakused Hõõglamp 6-16 lm/W Päevavalguslamp 46-80 lm/W LED-lamp 80-140 lm/W Halogeenlamp 16-30 lm/W Päike(mis jõuab maale) 100-160 lm/W 2.3 Valgusallikate eluiga Kuna valgusallikate tootmisele kulub samuti energiat, mõjutab nende eluiga otseselt säästlikkust. Samuti tekitab lambipirnide äraviskamine palju prügi, mis jätab loodusele jälje. Seega on oluline vaadata erinevate lampide kestvust. 2.4 Tabel: Valgusallikate eluiga (tundides) Hõõglamp 1000 h Päevavalguslamp 1200-2000 h LED-lamp 50 000-100 0 00 h Halogeenlamp 1000-3000 h 6 2.5 valgusallikate ohtlik keemiline sisu Osad lambid sisaldavad ohtlike keemilisi aineid, mis võivad tekitada ohtu nii inimestele kui
1. Sissejuhatus Merikilpkonni(superfamily Chelonioidea) on maailmas 7 eri liiki(Caretta caretta, Chelonia mydas, Eretmochelys imbricta, Lepdochelys kempi, L. Olivacea, Natator depressus, Dermochelys coriacea). Merikilpkonnad on suured, hapniku hingavad, ühed maailma vanimad roomajad, kes elasid juba dinosauruste ajastul, umbes 110 miljonit aastat tagasi. Peamiselt eksisteerivad merikilpkonnad troopilistel ja subtroopilistel ookeanivetel. Neid võib kohata Barentsi meres, Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Kõik merikilpkonnade liigid on pika elueaga. Liigist olenevalt võivad nad elada 80-150 aastaseks. Merikilpkonnade suurus varieerub vastavalt liigile. Kui tuua võrduseks emasloom ja isasloom, siis erilist suuruse vahet ei täheldata, küll aga eri liigid varieeruvad eri pikkusele ja kaalule. Näiteks (Dermochelys coriacea) on suurim merikilpkonnaline, ta võib kasvada 1.2 -1.9m pikkuseks ja kaaluda 200 500 kg. Vä...
akumuleeruvaid pestitsiide on dikolorodifenüültrikloroetaan ehk DDT, mis oli varem laialdaselt kasutatud, kuid on nüüdseks keelustatud peaaegu kõikjal maailma riikides. DDT keelustamiseni viis keskkonnaliikumine, mille ajendiks sai 1962. aastal ilumunud Rachel Carsoni raamat ,,Hääletu kevad", kus pöörati erilist tähelepanu DDT keskkonnakahjulikule mõjule ja näidati, et 3 antud pestitsiid on ülimalt ohtlik ka inimesele, mitte ainult loodusele. DDT võeti kasutusele 1939. aastal, aine leiutaja Paul Müller sai 1948. aastal oma leiutise eest ka Nobeli preemia. DDT on üks parimaid näiteid inimese leiutatud pestitsiidist, mis tõi nii kasu kui ka kahju, viimast suuresti oma bioakumuleeruva iseloomu tõttu (Miller & Spoolman 2008). II maailmasõja ajal kasutati DDT-d, et piirata tüüfuse ja malaaria levikut ning sellega hoiti ära miljonite inimeste nakatumist surmavatesse tõvedesse (Kislenko et al. 2009). Peale II
kütust, toitu, riideid ja isegi peavarju, kas siis otseselt või kaudselt. Inimesed on ajapikku õppinud taimede eri omadusi kasutama ja sellest suurt tulu saama. Tänapäeval on taimekasvatus väga suur tulu allikas, neile, kes oskavad ennast õigesti majandada. Põhjus, miks inimesed taimi kasvatavad on sellest millegi saamine või tootmine, kuid on üks põhjus, milleks inimesed seda ei kasvata aga vaatamata sellele on see just kõige tähtsam, mida üks taim loodusele anda suudab. Selleks on taimedes toimuva fotosünteesi kõrvalprodukt, õhk. See tähendab, et mida rohkem taimi inimesed kasvatavad seda enam head nad muule elukeskkonnale teevad, sest õhk ei ole vajalik mitte ainult inimestele vaid ka loomadele, lindudele ja ka kliimale. Taimekasvatuses toodetud õhk aitab kaasa looduses toodetud hapnikul vähendada õhus CO2 sisaldust, mille liigne konsistents õhus oleks
kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu. 3. Mis on puisniit? Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega
kasutusele muutuva funktsiooni mõiste ja funktsiooni mõiste. Veel sõnastas ta mehhaanikas mõju ja vastumõju seaduse ning liikumishulga jäävuse seaduse. Optikas tuletas ta valguse murdumise seaduse. Füsioloogiakatsete tulemusena avastas Descartes käitumise reflektoorse olemuse ja laiendas determinismiprintsiibi elavale loodusele, kuid mitte psüühikale. Descartes'i rajatud filosoofiline õpetus, mille järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus, nõudis igas asjas selgust ja loogilisust. Descartes'ilt pärineb ka kuulus tõdemus ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" (ladina keeles ,,Cogito ergo sum), sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta on olemas, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Tema õpetuse alusel kujunes hiljem loodusteaduslik ja filosoofiline õpetus kartesianism
Eduard Wiiralt Eduard Viiralt (Wiiralt) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. u...
suur tagasilöök USA-le, siis tegelikult oli kahju märksa suurem. Keskkond ja majandus olid olid samuti saanud suure löögi osaliseks. Torm põhjustas olulisel määral ranna erosiooni ning mõnes kohas olid rannaalad täiseti hävitatud. Need piirkonnad, mida enam polnud, olid olnud elukohaks mereimetajatele, partidele, kilpkonnadele, pelikanidele ja teistele loomadele. Lisaks sellele oli ligi 20% kohalikest soodest tänu tormile täielikult vee all. Loodusele tekitas orkaan palju kahju. Kokkuvõtteks võib öelda, et orkaan Katrina oli vaid üks laastavatest orkaanidest, mis on me Maad laastanud. Tänaseks oleme kuulnud juba ka Ikest ja Gustavist. Nagu väidavad teadlased, oleme meie, inimesed, ise oma hävitava eluviisiga nende orkaanide ja muude looduskatastroofide sagenemise põhjuseks. Võib ju loota, et olukord läheb paremaks, kuid see on vägagi kaheldav. 19.september 2008 Kasutatud allikad: http://en.wikipedia
Looduse kaitsemine on seotud ka liikide kaitsmisega, et need ei häviks. Kui linnud ja teised loomad välja sureksid, siis kannataks ka toiduahel. Loodusest saame nii meie, inimesed, kui ka teised organismid absoluutselt kõik eluks vajaliku: alustades päikesest enda soojendamiseks ja ümbruse valgustamiseks, õhust hingamiseks ning rääkimata toidust ja kaitsest. Looduse saastamine ei mõju halvasti ainult loomadele ja taimedele, vaid ka kliimale ning selle kaudu ka loodusele. Kui poleks olemas prügi ümbertöötlemise kohti, siis elaksid inimesed nii, et ükskõik, kuhu ka ei vaataks, kõikjal oleks meie ümber prügi. Ookeane reostavad lekkivad naftatankerid. Nafta on aga aine, mis moodustab veepinnale õhukese kelme ning takistab veeorganismide hingamist ja mürgitab neid. Nafta on vees ohtlik ka sellepärast, et see kleepub lindude sulgedele või teiste mereelanike karvadesse ning seda on väga raske sealt ära saada. Saastamise tõttu muutub
Tuuleenergia poolt ja vastu Tuuleenergia kasutamine elektri tootmisel on väga loodusesõbralik. Samuti on tuuleenergia ka taastuvenergia, mis tähendab, et see ei saa otsa. Inimene on tuult ning selle energiat kasutanud juba aastatuhandeid. Parimaks näiteks on tuuleveskid, mis olid veel kahekümnenda sajandi alguses väga levinud. Võttes eesmärgiks ainult looduse hoidmise ning säästmise, on see kindlasti üks parimaid varjante. Püüeldes aga parema elukvaliteedi poole ei ole see just number üks lahendus elektri tootmiseks. Esiteks, ühe tuulegeneraatori ehitamiseks kuluv aeg, raha ning energia on üpris suur võrreldes näiteks sisepõlemis mootori valmistamisega. Lisaks sellele on väga suur töö üks selline suur tiivik õigesse kohta üles seada ning kui lõpus see hiiglaslik generaator püsti on, tuleb seda pidevalt hooldada ja reguleerida, et see oma eesmärke korralikult täita saaks. Ilu on küll va...
uurituse aste, seisund jms. Punane Raamat koosneb eri värvusega lehtedest (punane, kollane, valge, roheline, hall). Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid (nagu punane tuli hoiatab see ohu eest), kollastele väheneva arvukusega (ohualtid) liigid, valgetele haruldased liigid, rohelistele ohust pääsenud liigid ja hallidel lehtedele need liigid, mille seisund on määratlemata (vähe uuritud). Loodus muutub pidevalt, inimese mõju loodusele suureneb ja koos sellega muutuvad ka taime- ja loomaliikide elutingimused. Kord punasele lehele kantud liigi võib olukorra muutudes tõsta vähem ohtu kuulutavale lehele. Punane Raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi, see on teaduslike andmete kogu, mis kajastab liigi levikut ja seisukorda koos ettepanekutega selle kaitse vajaduse kohta. Punane Raamat ei saa kunagi valmis. Looduseuurijad peavad pidevalt jälgima ohustatud ja haruldaste
Hümn: Lyrics: - Dionysios Solomos, 1824 Music: Nikolaos Mantzaros, 1828 Lipp: Sümboolika Kreeka lipu joonte numbritel on oma tähendus. Jooni on täpselt niipalju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge Loodus: Kreekas on üle 6000 taimeriigi, 116 loomariiki, üle 400 linnuriigi ja umbes 100 kalaliiki. 750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit).4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m).Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri
Õpinguid jätkas hiljem Berliinis ja Viinis. 1892 abiellus Aino Järnefeldtiga, olid abiels 65 aastat ja neil oli 6 tütart. 1892-1900 töötas Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana 1904 kolis oma villasse Ainolaan Järvenpääs ja pühendus täielikult heliloomingule. 1920-ndate keskpaigani komponeeris teoseid. Suri 20.september 1957 Järvenpääs. LOOMING Muusika on sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagaadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid drmaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. Tuumaks on tema 7 sümfooniat, mida ta kõiki kasutas, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili (mängitakse siiamaani). Lisaks sümfooniatele on tal veel viiulikontsert d-moll, sümfoonilised süidid ja poeemid, üle 100
1.Iseloomusta nüüdisühiskond ..vormus 19.saj seoses rahvustiikide tekkega. Kolm sektorit:turumajandus e. erasektor,avalik e. valitsemissektor, kodaniku ühiskond e. mittetulundussektor. Ise ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikkune seotus, täästuslik kauba tootmine, rahva osalemne ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus, inimõiguste tunnustamine. 2.Tööstusühiskonna põhijooned (leibkond-muutus) 1.Esikohal tööstuslik tootmine(konveir henry ford 1913)2.Range arvestus( time is money) 3.ratsionaalsus ja bürokraatia suurenemine(ametnike võim) 4.tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle 5.üksluisus korvamiseks loodi meelelahutustööstus 6. eraldustöö ja puhkesfäär 7.linna-ja maarahva suhte muutus 8.muutus leibkonna mudel- suur perekond asendus väikesega. 3.Iseloomusta postindustriaalset ühiskond 1.Tertsiaari e. teenindussektori kiire kasv 2.teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine 3. haritud spetsialistide suur vajadus...
kunstnikus. Tehnika kui ilmnemise viis Tehnika pole ainult vahend. Tehnika on ilmnemise viis. Techne pole ainult nimi käsitöise tegemise ja suutmise tarvis, vaid ka kõrge kunsti ja kaunite kunstide tarvis. Techne kuulub esiletoomise juurde, on poeetiline. Moodne tehnika Põhineb uusaegsel eksaktsel loodusteadusel. Moodsas tehnikas valitsev ilmsikstoomine on väljakutse, mis seab loodusele püünise hankimaks energiat, mida võib säärasena välja nõutada ja tagavaraks kuhjata. Tuuleveski? puusild ja hüdroelektrijaam Seade-stu Inimese seadev tegevus näitab ennast uusaegse eksaktse loodusteaduse tekkimises. Uusaegne füüsika ei ole mitte sellepärast eksperimentaalfüüsika, et ta rakendab looduse käsitlemiseks aparatuure, vaid et ta puhta teooriana seab looduse selle peale, et see ennast ette
NATO sõdurid, kes aitavad Eesti territooriumi kaitsta. Arvatakse, miks Venemaa sedasi käitub, et ta soovib eelmisel sajandil eksisteerivat Nõukogudeliitu taastada. Nõukogudeliit ei ole aga Eestile hästi mõjunud, kuna see pidurdas meie riigi arengut ligi 50 aastat. Eesti rahvas ei taha jääle kellegi koosseisu kuuluda, kuna me oleme üle 600 aasta olnud pärisorjuse küüsis. Tänapäeva Eesti on üpris tore koht elamiseks tänu meie e-süsteemile, kaunile loodusele ja meid kaitsvale väele. Eesti riigi tulevik on helge, kuna me areneme paljudes suundades, olles ise tibatilluke riik selles suures maailmas. Mart Vaino
Just eriti oma sügavuse ja värvivalik loob visuaalse efekti. Arvati, et töö valmimiseks kasutas Jan van Eyck peegleid ja valgust et kuvada kuju paberile, kuna töö oli üli täpne. „Kantsler Rolini madonna“ Maalil on kujutatud meest ja naist, kellel istub imik süles, mees hoiab aga samal ajal käsi koos palvetamis-asendis. Seega võiks järeldada, et tegemist on mingi rituaalse ristimis sündmusega. Maalil on taustaks kasutatud kõrget vaadet loodusele, sellega toob kunstnik esile karakterite seisuse ja positsiooni ühiskonnas. „Kanoonik van der Paele madonna“ Maalil on kujutatud erinevatest seisustest inimesi, millest võib järeldada, et kunstnik loob läbi karakterite ühendust kõrgema ja madalama seisuse vahel. Nagu alati on maal väga puhtalt ja korrapäraselt maalitud ning inimeste võimu ja miljööd on värvidega imeilusasti edasi antud. Eriti hästi on musta värviga rõhutatud elemente mis muudavad pildi ruumiliseks.
Mõtle globaalselt-tegutse lokaalselt Tänapäevase maailma väljakujunemine oli pikk ja keerukas protsess. Kaua aega tagasi oli inimese mõju keskkonnale peaaegu tühine. Loomade ja taimede uuenemisvõime oli piisav, et korvata korilusest ja küttimisest loodusele tekkinud kahju. Kui algselt oli loomulik iive tasakaalus, siis nüüdisajal on inimpopulatsiooni astmeline kasv seda muutnud ning ökosüsteemid ei ole enam võimelised ise taastuma. Meid ümbritev keskkond on loomult isereguleeruv, kuid viimastel aastakümnetel on selle üle võimust hakanud võtma globaalprobleemid, mille tõttu on loodusel täielik õigus näidata meile näpuga ja heita süüdistav pilk. Kas ja miks on üldse tähtis muretseda maailma saatuse üle
Üheks suurimaks probleemiks on nende väga kõrge maksumus. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suurt kapitali. Veel üks tõsine probleem on tuumajäätmete kahjulikkus. Tuumaenergia tootmisel tekivad radioaktiivsed jäätmed, mille matmisest enda isamaa pinnale ei ole keegi huvitatud. Kõige suuremaks miinuseks on aga see, et tuumajaama lõhkemisel tekkib radioaktiivne reostus, mis on loodusele ja inimestele väga kahjulik. Kõige suurem taoline õnnetus toimus Tshernobolis, kus pääses atmosfääri hiiglasuur hulk radioaktiivseid osakesi, mida oli kokku 300-400 korda rohkem kui Hiroshima ja Nagasaki aatomipommi plahvatuse korral. See on ka põhiline tegur, miks inimestele tuumajaamade ehitamine ei meeldi. Inimesed teavad, mis juhtub, kui üks selline tehas õhku lendab ja midagi sellist nad läbi elada ei taha. Tuumaenergia kasutamisel on ka positiivseid külgi
prügi. · Inimene toodab päevas rohkem kui 2x rohkem prügi kui 50 aastat tagasi. · Iga suurlinn toodab päevas nii palju prügi, millest piisaks uue Hiina müüri ehitamiseks. Mida visatakse ära · Ära visataks kõike, nii autosi, vana toitu, plastikut, igat sorti pudeleid jne. · Visatakse isegi kasutatud patareisi ära, kuigi enamus teavad et need loodusele eriti kahjulikud on. Mis levivad prügi tekkimisega · Prügi tekkimisega levivad mitmad haigused. · Ka rottide arv suureneb prügimägede suurenemisega. Kuidas vähendada maha visatud prügi hulka · Tuleks esiteks suurendada valvet tänavatel. · Teiseks suuremad trahvid selle eest. · Kolmandaks tuleks teha, et oleks asju raskem endale hankida.
Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad, mitmete tegurite ebasoodsal koosmõjul on happevihmad hävitanud terveid metsamassive, näiteks mäenõlvadel. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, kunstiteoseid ja mõjuvad soodustavalt inimeste ning loomade haigestumisele. Happevihmad avaldavad loodusele tuntavat mõju. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises,
aprilli algul. Kurnas on 24 valget muna, mida emalind haub 2830 päeva. Toidurohketel aastatel on mune rohkem, isegi kuni 78: headel hiireaastatel kodukaku arvukus tõuseb. Haudumine algab pärast esimese muna munemist, mistõttu pesas on pojad erivanused. Pojad hakkavad lendama 30 35 päeva vanuselt, aga pesast väljuvad nad juba varem, kui nad on alles pooleldi udusulestikus. Kodukakku ohustavad suuremad röövloomad ja küttimine. Kodukaku tähtsus loodusele on toiduahela ja ökosüsteem, inimesele aga moetööstus ja ka kodulooma poolest. Kodukakk on nagu kõik kakulised, looduskaitse all. Eesti Ornitoloogiaühing valis kodukaku 2009. aasta linnuks
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Muidugi on tore arvata, et elu on muretu. Vaadates paremale, vasakule, ette ja taha näeme metsi ja põlde meie ümber piisavalt. Miks siis muretseda? Kui jätkub meile, siis jätkub ka teistele. Sellisest arvamusest me kinni hoida ei tohiks. iial ei saa olla kindlad, kas sellist rikkust jätkub meie tulevastele põlvedele või kas üldse meiegi silmad seda mõnekümne aasta pärast veel näha saavad. Kaua aega tagasi erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli sel ajal küll väga väike,sest selles ajastus oli elu juhtimine just looduse käes. Maailma painutamine ise...
Kahjuks jääb tihtipeale tahaplaanile nende kahju inimese ja looduskeskkonna tervisele. Teema tähtsus seisneb eelkõige ehitus- ja muude materjalide mõjust tervisele ning meid ümbritsevale ökosfäärile. Samuti on teema üsna uudne, kuna tihtipeale tuuakse välja vaid, mis on ohtlikud ehitusmaterjalid, kuid ei tooda tervikuna välja kuidas neid käsitleda ja kuidas nende jäätmekäitlus välja näeb, ning milline võib olla ühe või teise materjalijäätme mõju inimese tervisele ja loodusele. Tööd koostades seadsime teema probleemiks selle, et kuidas vähendada ehitusmaterjalide jääkide halba mõju inimesele ja loodusele. Sellest tulenevalt seadsime hüpoteesi: Ehitusmaterjalide jäägid ja oskamatu käitlemine avaldab halba mõju inimestele, loomadele ja loodusele. Töö ülesanneteks on: saada ülevaade millised on ohtlikud ehitusjäätmed; milline on nende mõju loodusele ja inimese tervisele; kuidas käsitleda ja kuidas toimib jäätmekäitlus taoliste ainete puhul.
Tallinna Ülikool Geneetiliselt muundatud põllukultuurid Uurimistöö Tallinn 2009 RESÜMEE Käesoleva töö eesmärk on uurida, mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid, mis on geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutamise tagajärjed ja kuidas nad võivad mõjuda loodusele ja inimesele. Oma töö kirjutamiseks ma kasutasin mitmesuguseid teaduslikke raamatuid, samuti leidsin erinevate inimeste ja teadlaste arvamusi. Uuringu ajal selgus, et geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud küsimused on aktuaalsed terves maailmas ja nende kasutamise kohta on palju arvamusi. Võtmesõnad: DNA, rakk, geenitehnoloogia, transgeenne, põllukultuurid, tagajärjed SISUKORD RESÜMEE....................................................................................
Kiire paljunemine (pooldumise teel), võivad spooride kujul elada aastasadu, kohastuvad kiiresti muutustega, vähe DNA-d mida on lihtne muuta 8. Veel eelmise sajandi esimeses pooles paigutasid süstemaatikud bakterid taimeriiki. Millest võis selline seisukoht tingitud olla? Rakukesta olemasolu põhjustas väär arusaama. Spoor (eos)- seentel esinev paljunemisotstarbeline rakk, moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks Seene ja bakterite tähtsus loodusele ja inimesele Seene tähtsus loodusele: ● tähtsad lagundajad ● toiduks paljudele organismidele(nt põder) Seene tähtsus inimesele: ● pagari-, õlle- ja veinitööstus ● toiduks ● ravimiks ● kanga või lõnga värvimiseks bakterite tähtsus loodusele: ● mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagunemisel ● moodustavad laguahelaid ● oluline osa mulla kujundamisel
Peas on sellel hetkel vaid lõpptulemus- maitsev toit. Mõtlemata jääb aga see osa, mis puudutab loodust. Väetised rikuvad põhjavett, mida me ise joome. Pikemas perspektiivis kahjustame me enda tervist ja heaolu. Samuti on kahjulikud ka aerosoolid ja prügi. Tänapäeva trendide hulka kuuluvad kallid lõhnad ja riided. Miljonid kasutavad neid ning taaskord ei mõelda pikemalt ette. Meelde tuleb vaid see, et ollakse moekad, kuid osoonikihile, mis kaitseb kahjulike UV- kiirte eest ja loodusele, mis meid ümbritseb, ei mõtle keegi. Liigtarbimine kahjustab meie tervist. Oks, millel inimene istub, on tema elu. Selle saagimiseks on mitmeid võimalusi. Samas aga on kummaline mõelda, et miks peaks keegi saagima oksa, millel ta on. Tulemuseks on ju kukkumine. Sellest hoolimata tahab inimkond hoogsalt edasi saagida, tulemuseks kõrge ja valus kukkumine. Elu on raske ning paljud ei tule sellega toime. Lohutuseks ning murede
paaris numbriga, ning järgmisel päeval neid, millel paaritu numbriga. Tulemus oli see, et hakati endale muretsema kaks autot - üks paaritu ja teine paaris numbriga lõpus. Nii, et kõik pole meie maailmas siiski nii lihtne kui paistab. Räägitakse ka sellest, et rohelise eluviisi järgimine on kulukas, kuna poes tuleks hoolikalt uurida, missuguseid toiduaineid on mõtet osta, et need tervisele ja loodusele halvasti ei mõjuks. Samuti korteris või majas remonti tehes tuleks kasutada looduslikke ehitusmaterjale ja värve. Selline kardinaalne muutus võib olla ühe inimese jaoks liiga raske. Tõttöelda võime rohelist eluviisi omaks võttes alustada kergematest asjadest. Näiteks, kui käime poes ja ostame kaupa, pole vaja tingimata osta kilekotti, vaid võiks selle kodust kaasta võtta või veel parem, kasutada spetsiaalset riidest kotti.
· Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. 3. Griegi loomingu loetelu · K 4. Sibeliuse loomingu üldiseloomustus · Muusika sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid dramaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. 5.Sibeliuse loomingu loetelu · K 6.Võimas rühm (mPillal tegutses ja kus; kes kuulusid) · 1860ndatel Peterburis · Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. 7.Mussorgski loomingu üldiseloomustus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
