Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu. Eriti selgesti on pestitsiidide mõju näha siis, kui taimekaitsevahendeid kasutatakse valel viisil. Herbitsiidid olid eriti laialdaselt kasutusel Vietnami sõjas, et sundida puid lehti maha ajama lihtsustamaks partisanide leidmist. Nendes leiduvad jääkainetena dioksiinid, millel on nagu elavhõbedalgi teratogeensed omadused tegurid, mis põhjustavad väärarengut. Vietnami sõja aegse teo tagajärjeks oligi loodete väärareng. Juba dioksiinide väikesed annused põhjustavad organite, eelkõige maksa talitluse häireid, rasvade ainevahetuse häireid, nahakahjustusi, geneetilisi mutatsioone. Pestitsiidide inimesele kahjuliku mõju kinnituseks veel üks näide: Moldovas on täheldatud otsest sõltuvust maa-ala pestitsiidide koormuse ja tuberkuloosi haigestumise, laste suremuse, samuti maksa- ja vereloome elundite haiguste vahel. Paljudel taimekaitsevahenditel puudub selektiivsus
Neli aastaaega on ainult parasvöötmes. Maa pöörlemisperiood kinnistähtede suhtes, mida Rahvusvaheline Maa Pöörlemise ning Tugisüsteemide Teenistus nimetab Maa täheööpäevaks, on 86164,098903691 keskmise päikeseaja sekundit ehk UT1-sekundit ehk 23h 56m. Selle aja jooksul teeb Maa täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes. Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev ühe sajandiga 0,0016 s. Maa pöörlemisperiood Päikese suhtes (Maa keskmine päikeseööpäev) on 86 400 keskmise päikeseaja sekundit. Et Maa päikeseööpäev on praegu loodetekiirenduse tõttu pisut pikem kui 19. sajandil, siis iga ööpäev on 0...2 SI millisekundi võrra pikem. 5 Päike Päike on tavaline täht, üks rohkem kui 100-st biljonist tähest meie galaktikas. Päike on suurim
Vahetute tagajärgede hulka kuuluvad südame pikemalt kestev kõrgendatud löögisagedus, loote ülemäärane neelatamine ja äkilised käitumuslikud muutused. Pikemas perspektiivis avalduvaks tagajärjeks võib olla kuulmislangus. 21.-22. nädalal pärast viljastumist suudavad kopsud juba teataval määral õhku hingata. Seda peetakse eluvõimeliseks lootevanuseks, kuna ellujäämine väljaspool emaüsa osutub mõnede loodete puhul võimalikuks. Loote hingamissagedus võib tõusta kuni 44 sisse- ja väljahingamistsüklini minutis. 24. nädalaks avanevad uuesti silmalaud ja loode pigistab ehmudes silmad kinni. Reaktsioon äkilistele ja valjudele häältele areneb naisloodetel tavaliselt varem välja.8 9 4.3 KOLMAS TRIMESTER Raseduse kolmandal trimestril nõuab aju kiire areng rohkem kui 50% loote poolt kasutatavast energiast. Aju kaal suureneb 400-500 protsendi võrra. 26
= ( + )2 = ( + )2 51. Tuletage valem esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks. Tehke joonis. = 2 = 2 1 = 52. Tuletage valem tiirlemisperioodi arvutamiseks ringorbiidil. 2 = = 2 3 = 2 53. Loodete definitsioon ja tekkepõhjus koos joonisega. Looded on maailmamere taseme perioodilised kõikumised, millel on ööpäevane rütm, mille põhjustab kuu ning vähemal määral ka päikese gravitatsiooniline mõju. 54. Hõõrdejõu definitsioon ja põhjused. Arvutusvalem horisontaalse pinna korral. Hõõrdejõud jõud, mis püüab takistada kahe omavahel kokku puutuva pinna liikumist üksteise suhtes. = = 55. Tuletage keha kaldpinnal püsimise tingimus. Tehke joonis.
toimub ka tänapäeval edasi? Selgita iga tõendi puhul. Fossiilid- maakoore erineva vanusega kivimid sisaldavad erinevate organismide kivistisi erinevatest aegadest. Sügavamates kihtidest eristuvad aina rohkem tänapäevastest organismidest. Organite homoloogsus ehk elundite ja organite sarnane põhiehitus. Lootelise arengu võrdlus- mis näitab, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud, mis annab tunnistust organismide sugulusest ja ühisest päritolust. (fülogeneesi reegel) Biogeograafilised tõendid- mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel, mis tõestab organismide sugulust ja ühiseid eellasi (sarnasused molekulaartasandil).
Toiduks on talle peamiselt pisiimetajad, kuid võib murda ka jäneseid, linde. Nälja korral ei ütle ära putukatest ja marjadest. Alati sööb ta hea meelega raibet. (Eesti selgroogsed). Kivinugise toidusedel on äärmiselt mitmekesine: kõik võimalikud närilised, linnud, putukad, igasugused marjad ja puuviljad. Külades elavad kivinugised murravad sageli ka kodulinde. (Loomade elu,) Jooksuaeg on metsnugisel ja kivinugisel juunis juulis. Pojad sünnivad 8...10 kuu pärast. Seejuures võtab loodete areng aega ainult natukene alla kuu aja. Pojad sünnivad aprillis mais. Vastsündinud pojad on pimedad ja paljad. Silmad avanevad neil kuu aja vanuselt. Imetatakse poegi kaks kuud. Pesakond püsib koos sügiseni, misjärel noored iseseisvuvad. Suguküpsus saabub kahe aastaselt. Elavad nad reeglina umbes kümne, haruharva kuni 17 aasta vanuseks. Looduslikke vaenlasi metsnugisel ei ole. Juhuslikult võivad teda murda hunt või ilves. (Eesti selgroogsed)
2011a; Taastumatu energiaressurss, s.a.). Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust (Remmelg, 2011a). Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral kui neid juurde tekib, st kui taastuva ressursi
pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi , mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. · Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C), minimaalne 90 K (-173 °C; enne koitu) ja maksimaalne 700 K (427 °C; sellel temperatuuril on võimalik tina sulatada). Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 K, öösel 193 K. · Merkuuril ei ole kaaslasi. 2. Veenus
16:07 Energiamajandus Energiaallikad: Energiallikad Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Päikeseenergia Vee-energia Nafta, maagaas,kivi- ja Tuuleeneriga pruunsüsi, põlevkivi, turvas Bioenergia Maa pöörlemise energia Loodete energia tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus Termotuuma energia Nafta ja gaasitööstus 2/3 varudest Lähis-Ida riikides, Ladina-Ameerika suurimad ammutajad Mehhiko ja Venetsuela, Euroopa riikidest Venemaa Põhja ameerika USA ja Kanada Maagaasi tootmine Suurimad varud on Venemaal, Iraanil, ja Kataril. Suurimad tootjad:Venemaa, USA
Uuring kestab umbes pool tundi. Günekoloogiline ultraheli Günekoloogilist ultraheliuuringut võib teha nii kõhu pealt kui tupe kaudu. Tupe kaudu tehtud uuring annab täpsema pildi emaka ja munasarjade struktuurist. Terved munasarjad tavaliselt nähtavale ei tule. Ultraheli on tavaliselt esmane uuring rasedatel. Raseduse alguses võib kindlaks teha kas loode paikneb emakas ning ega tegemist ei ole emakavälise rasedusega. Ultraheliuuringuga võib tuvastada loodete arvu ja hinnata raseduse kestust. Samuti on võimalik jälgida loote võimalikke ebamoodustisi, loote kasu ja liigutusi ning südamelööke. Kuseelundite uurimine Ultraheliuuring on kuseelundite sagedaim esmauuring. Ka siin peab kusepõis olema täitunud. Muid ettevalmistusi pole vaja. Ultraheliga võib näha kusepõies sisalduva kuse hulka, põie kuju ja kusepõie seinastruktuuride mõningaid muutusi. Uuring vältab umbes pool tundi,
perioodiliselt. Temperatuur. Sõltuvalt hauduri tüübist ja linnuliigist hautatakse linnumune temperatuuril 37...40 ºC. Madalamal temperatuuril loote arenemine aeglustub, kõrgemal temperatuuril aga kiireneb. Õhuniiskus. Sõltuvalt linnuliigist ja hautamise kestusest peab haudekapi õhu keskmine suhteline niiskus olema hautamiskapis 50...60%, koorumiskapis 65...70%. Nii liiga niiske kui ka liiga kuiv õhk põhjustavad loodete suurt suremust. Ventilatsioon. Hautamise kestel tarbib loode rohkesti hapnikku ja väljutab palju süsihappe- gaasi. Hauduri õhu hapnikusisaldus peaks normaaltingimustes olema 20...21% ja süsihappe- gaasisisaldus mitte üle 0,2...0,4%. Hauduri õhu normaalne hapnikusisaldus tagatakse 4...9 kordse õhuvahetusega tunnis. Munade asend ja pööramine. Muna koostisosadest on rebu väikseima erikaaluga, sest ta sisaldab palju rasva
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDUS Triinu Pokk Veenus Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2015 Sisukord · Sissejuhatus........................................ 3 · Geograafia ja pinnavormid................. 4 · Kontinendid ja tasandikud.................. 4 · Mäed................................................... 5 · Meteoriidikraatrid............................... 5 · Teised Pinnavormid............................ 6 · Geoloogia........................................... 7 · Sisemine ehitus.................................. 7 · Veenuse atmosfäär.............................. 8 · Pilved................................................. 9 · Orbiit ja pöörlemine.......................... 10 · Veenuse ja Maa sarnasused............... 10 · Vesi, Kuud................................
Näiteks levis hiljuti uudis emasest haist, kes sünnitas poja vaatamata sellele, et elas basseinis vaid emaste haidega ning ise toodi sinna juba maimuna. Enamus haisid on munastpoegijad, nagu näiteks mõrtsukhai, kammhai, matelhai ja palju veel. Kuid leidub ka lihtsalt munejaid liike nagu näiteks vaalhai. Mõrtsukhai toob ilmale enamasti 9 täiesti välja arenenud poega. Kammhai toob ilmale 50-100 maimu. Mantelhai on madala viljakusega, kes toob ilmale 3-12 järglast. Loodete kandmine kestab kaua, võimalik et kuni kaks aastat. Kuid leidub ka lihtsalt munejaid liike nagu näiteks vaalhai. Siiani on leitud vaid üks vaalhai muna Mehhiko lahest. Muna asus 56 meetri sügavusel ja oli väga suur pikkus 67 cm ja läbimõõt 40 cm. See sisaldas täielikult välja arenenud loodet. Mõned väikesed haid, nagu kärphai, koerhaid, habehaid ja härghaid, munevad korraga 20-25 muna
Emaste munasarjad asuvad neerude all. Nende lähedal asub lehterja suudmega munajuha, mis viib emakasse (viimane avaneb omakorda kloaaki). Valminud munarakud satuvad kõigepealt kõhuõõnde, sealt munajuhasse. Munajuhas moodustub munarakkude ümber valkkest (ja munaspoegijatel ka koor). Munad on suhteliselt suured ja neid toodetakse vähe (tavaliselt mõnikümmend). Osadel liikidel jäävad munad emakasse ja valmivad seal (eluspoegijad, emakas toimub ka teatud määral loodete toitainetega varustamine, mis on kaladel väga haruldane), teistel munetakse nad, ning jäävad seejärel oma jätkete abil veetaimede külge ja valmivad seal. (Kõhrkalad; Kõhrkalad ja sõõrsuud) 7 Luukalad Luukalad (Osteichthyes) on keelikloomade hõimkonna ülemklass. Nad arenesid välja teistest kalade rühmadest hiljem ja neid peetakse kõige arenenumateks. Nende ujumist
põhjuseks on inimtegevus ja selle tagajärjel kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris. · Maailmameri on ühtne veekogu, mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks, rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari, poolsaari, lahtesid, väinasid. · Maailmamere vesi on soolane aurumise tõttu, mis on suurem troopilise kliimavöötme aladel. · Vesi maailmameres liigub lainetuse, hoovuste, loodete mõjul. Vee liikumine on välja kujunenud pika aja jooksul ning sõltub valitsevatest tuultest, loodetest ja maakera pöörlemisest, veetemperatuurist, merepõhja iseloomust. · Sisevete hulka kuulub jõgede, järvede ja liustike vesi ning maa sees olev põhjavesi. Siseveekogude vesi on valdavalt mage. · Jõgede ja järvede vee omdused sõltuvad suurel määral kohalikest kliimatingimustest, pinnamoest, muld- ja taimkattest.
muna, aga sigimissesooni jooksul võib see liik mitu korda kudeda. Tuntud okasnahksete spetsialist taanlane T. Mortensen tegi kindlaks, et veel viljakam on teine meritäht- Luidia ciliaris, kelle munasarjades võib leiduda kuni 200 miljonit munarakku. Oma järglasi kaasas kandvate meritähtede viljakus on võrreldamatult väiksem. Meritähtedel, kes noorloomi keha allküljel suu juures kannavad, on arenevate loodete arv harilikult alla 200 ja mõnikord harva kuni 1000. Noorte meritähtede arv, kes arenevad seljal või spetsiaalsetes haudekambrites, aga ei ületa mõndakümmet. Mõni meritäht võib sugulise sigimise kõrval sigida ka mittesugulisel, ketta jagunemisel kaheks osaks. Pooldumisjoon kulgeb harilikult kindlas suunas läbi vaheraadiuste, nii et pooldumise tagajärjel tekkinud kummagi osa kiired jäävad vigastamata. Mõlemad meritähe osad hakkavad
1.Selgita mõisteid 1.1. biootilised tegurid+ näide Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. 1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem o...
Pöörab rootorit mingi nurga võrra, selle pööramise tulemusena satub voolu alla järgmine mähisepaar ja pöördemoment kordub. ELEKTRI TOOTMINE 1832 Hipolyte Pixii (prantslane) elektrigeneraator 1835 Joshep Henry (prantslane) relee 1869 Aristide Berger (prantslane) veejõul töötav generaator (hüdroelektrijaam) 1872 Zenobe Gramme (belglane) tööstuslik generaator 1966 Rance (prantslane) loodete elektrijaam (toodab elektrit tõusu ja mõõna energiast) 2000 Islay saare (sotlane) lainete elektrijaam ELEKTRIVOOLU ÜLEKANNE Madal (toodetakse)- kõrgepinge(trantspordidakse)- malapinge(kasutatakse) [muidu läheb kaotsi elektrit] 1873 I riiklik elektrifitseerimis kava Prantsusmaal Hippolyte Fontaine 1882 Marcel Deprez kõrgepinge liinid 1885 William Stanley (ameeriklane) trafo ELEKTRIVOOLU KASUTAMINE 1801 Humphry Davy hõõglamp/kaarlamp 1879 Thomas Edisoni elektripirn
4) pilvepiiskade elektrilaeng ja elektriväli pilves. On 2 olulist protsessi sademete tekkeks: 1) põrkumine – koagulatsioon (liitumine), 2) jää-kristalli protsess. 25. Maa pöörlemine ja seda mõjutavad tegurid. V: Maa pöörleb umber oma keset läbiva mõttelise pooltelje. Täispöörde ümbritseva tähesüsteemi suhtes teeb Maa umbes 23 ja 56 minutiga (Täheööpäev). Maa pöörlemine aeglustub pikkamööda Kuu ja Päikese poolt pähjustatud loodete mõjul, nii et Täheööpäev pikeneb. Maa pöörlemiskiirus muutub ka massijaotuse muutumise tõttu( nt. Kui ookeanid j aatmosfäär tõmbuvad jahenemise tõttu kokku, siis pöörlemismomendi jäävuse tõttu Maa pöörlemine kiireneb. 26. Coriolise jõud. V: Coriolisi jõud [korjolis], inertsijõud, mille kaudu avaldub taustsüsteemi pöörlemise mõju temas liikuvale kehale. Näiteks Maa ööpäevase pöörlemise tõttu uhuvad jõed
Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik ...............................................................................................9-10 Linnastumine ...........................................................................................11 Energiamajandus ....................................................................................12-17 Põllumajandu...
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Päritud või arenenud. Kõrbetaimed: kuivuse talumine. Sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude jaoks, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed. Liblikõielised: sümbioos lämmastikku siduvate mügarbakteritega. Linnud: lendamiseks. Eesjäsemete arenemine tiibadeks, toruluud, sulestik, kahekordne hingamine. Öölindudel valgustundlikud silmad. Veelindudel ujulestad ja veekindel sulestik. Imetajad: loodete organismisisene areng ja sünnijärgne toitmine piimaga. Inimene: püstikäimine. Varjevärvus või varjekuju, karvkatte ja sulestiku aastaajalised värvusemuutused. Hoiatusvärvus: hoiatab varjatud kaitsevahendist (herilase musta-kollatriibulisus, lepatriinu täpid). Mimikri: sarnasus teise liigiga. Sirelased nmeenutavad mesilasi/herilasi. Maod mürkmadusid. Kägu raudkulli. Loomade käitumiskohastumus: kiskjate saagitabamisviisid, lindude ränne, järglashoole, tedremäng.
üle 30%? (Norra - 99%; Kanada - 59%; Brasiilia - 87% ja Rootsi - 54%; Austria; Sveits; Läti.) 128.Millised on suurimad hüdroelektrijaamad? (Hiinas; Venemaal; Kanadas, USAs.) 129.[*Eesti jõed on väikesed ja veevaesed]; [*Narvas on hüdroelektrijaam, aga kulub Venemaale.] 130.Loetle vähemalt neli ALTERNATIIVSET ENERGIAALLIKAT e rohelist energiallikat! (tuuleenergia; päikeseenergia; hüdroenergia; geotermaalenergia; loodete energia.] 131.Mitu riiki kasutab tuulikuid elektrienergia tootmiseks (kasvõi umbes)? (83 riiki kasutab tuulikuid elektrienergia tootmiseks.) 132.Kui oluline on tuuleenergia maailmas/osakaal? (2010. aastal moodustasid tuulikud 2,5% maailma elektrienergia toodangust.) 133.Kes on suurimad tuuleenergia tootjad? (Saksamaa, Hispaania.) 134.Mis on tuuleenergia eelised? (taastuv energia; keskkonnasõbralik; lihtne rajada; elektri omahind madal.) 135.Mis on tuuleenergia puudused?
toimunud plahvatuse tagajärjel 1978. aastal Mehhiko lahte üle 400 000 tonni naftat. MÕJU LOOMASTIKULE Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette
kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Merkuuri kaaslased Merkuuril ei ole kaaslasi 2 Merkuuri vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega kas heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal
suhtes, võib soojavereliste loomade soolestikus ümber pöörduda. Väliste tunnuste poolest on tuvastatud silmade kipitamist, pisaratevoolu, nägemise ähmastumist, nahalööbeid ja sügelemist, astmahooge, hingamisraskusi, pearinglusi, nohu ja uimasust. 3 Mutageensel tasandil leiti laborikatsetes kahjustusi inimese vererakkudes ja sidekoes. Samuti on täheldatud mitmesugust toimet hormoonsüsteemile, põhjustades loodete surevuse suurenemise, nende sünnikaalu vähenemise, pealuude väärarengu. 1 Batalion, N. (2009) 50 harmful effects of genetically modified foods. [http://www.raw- wisdom.com/50harmful.] (vaadatud: 23.03.2011) 2 Metspalu, L., Glüfosaadid, toime inimesele ja loodusele. [http://www.google.ee/url? sa=t&source=web&cd=1&ved=0CBUQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.eko.org.ee%2Fgmo %2Fimages%2Fstories %2Fglfosaadid_luule_metspalu.doc&ei=d_mRTbn3FY_Jswbl9YHQBg&usg=AFQjCNH2UfIHgsZjQ1
Üldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini. Sademeid ...
energiaallikad Vee-energia a Nafta Tuuleenergia a Maagaas Päikeseenergia Puit jm bioenergia Kivi- ja pruunsüsi Põlevkivi Turvas Maa pöörlemise energia Loodete energia a Tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus a Termotuumaenergia a alternatiivsed energiaallikad LK. 67 diagramm Millised energiaallikad on maailmamajanduses tähtsamad? - nafta 40% - maagaas 28% - tahke kütus 20% - vee-, tuumaenergia 5% - muu 2% Millised energiaallikad on elektrienergias tähtsamad? - nafta (10%) - tahke kütus 30% - veeenergia 19% - tuuleenergia 19%
LOOTE ARENG bioloogia referaat koostas: Anete Unnuk klass: 9 ak kool: Pelgulinna Gümnaasium Tallinn 2010 RASEDUS Raseduseks nimetatakse naise seisundit munaraku viljastumise ja sünnituse vahel. Rasedusel on kolm trimestrit: · 1. trimester kestab esimesest kuni kolmeteistkümnenda nädalani. · 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani. · 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). VILJASTUMINE Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas-ja isasorganism. Uus inimorganism saab alguse seemnerakkude ja munarakkude ühinemisel. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneedi kolm etappi on: viljastumine, loote areng ja lootejärgne areng. Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Sügoot e...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
kogumiseks või vastupidi, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed ning vahajad kattekoed. Päeval õhulõhed suletud, CO2 kogutakse öösel. --Liblikõielistel lämmastikutarvet rahuldava kohastumusena kujunenud sümbioos lämmastikku siduvate mügarbakteritega. Lindudel eesjäsemete areng tiibadeks, kerged toruluud, sulestik, kahekordne hingamine. Öölindudel suured ja valgustundlikud silmad, veelindudel ujulestad, veekindel sulestik. Imetajatel kohastumused loodete organismisiseseks arenguks ja toitmiseks piimaga. Inimesel mitmeid iseärasusi püstikäimisele kohastumisest. Paljudel loomadel on varjevärvus või varjekuju, mis muudab nad keskkonna taustal märkamatuks. Aastaajaline karv/sulgkatte värvi muutus. Selle vastand on hoiatusvärvus (herilane, lepatriinu). Mimikri sarnasus teise liigiga (kägu raudkulli sarnane). Loomade käitumiskohastumuste näidetest kiskjate saagitabamisviisid, lindude ränne, järglashoole,
kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Kaaslased Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuuri vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega kas heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike
ületada 11 tuhandet. Kõige intensiivsemalt on soomuslimustel värvunud keha selgmine pool, mis on sageli ookerkollane või pruun. Kuid osal liikidel kohtame mitmesugust täpilist mustrit. Soomuslimused on põhja loomad ja nad asustavad kõiki normaalse, ookeanilise soolsusega meresid, elutsedes mitmesugustel sügavustel. Enamik soomuslimuseid on väheliikuvad loomad, kuid nende seas leidub ka suhteliselt kiiresti liikuvaid vorme. Paljud soomuslimused tõusu ja mõõna ehk loodete vööndi ülemise piiri lähedal ja taluvad ilma kahjuta veest väljas olekut. Mõningaid soomuslimuseid kasutab inimene toiduks, nagu näiteks kühmulist mardiklimust, samuti stelleri peitsoomuslast ja perekonna külgogalase liike. Toiduks tarvitatakse soomuslimuste lihakat jalga, kuid vahel ka nende limuste mune. 5 KLASS: TEOD Teod ehk kõhtjalgsed moodustavad limuste kõige liigirikkama klassi. Tigude üheks iseloomulikuks tunnuseks on ühtse koja olemasolu, mis katab looma seljapoolt
, . , , . Moondekivimid Moondekivimid e. metamorfsed kivimid tekivad sügaval maakoores sette- või tardkivimitest muutunud füüsikalis-keemiliste tingimuste toimel. Metamorphic rocks have been changed, usually by heat and pressure, from their original condition into rock with new minerals and/or structures. , Kontinentide triiv 1915. a. avaldas saksa geofüüsik A. Wegener teooria, mille kohaselt triivivad mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi eksisteeris vanaaegkonnas ühtne Pangea manner, mis keskaegkonnas lagunes osadeks ning tekkisid Atlandi ja India ookeanid. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastatel. Laamtektoonika Maa litosfäär liigendub eri suurusega plaadikujulisteks plokkideks e. laamadeks, mis "ujuvad" plastilisel astenosfääril. Laamad nihkuvad horisontaalselt 1-10 cm aastas. Litosfäär koosneb 8
konveieriks ehk termohaliinsrks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel-1000 aastata. 19) Mis on Coriolisi jõud? Maa pöörlemisest põhjustatud inertsjõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihis kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremal, lõunapoolkeral vasakul. 20) Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? 1915. a. avaldas saksa geofüüsik A. Wegener teooria, mille kohaselt triivivad mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wereneri seletuse järgi eksisteeris vanaaegkonnas ühtne Pangea manner, mis keskaegkonnas lagunes osadeks ning tekkis Atlandi ja India ookeanid. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastale. 21) Kirjelda suurt ja väiket veeringet. Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe toimub mere ja maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. 1. Sademed
määratud iga-aastane lõpp- ja valikraie maht. Energiamajandus Energiamajandus- majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise. Fossiilne kütus- miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine (elusorganismide jäänused), näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas. Taastuvad energiaallikad- vee-energia, tuuleenergia, puit jm bioenergia, loodete energia, maasisene soojus. Taastumatud energiaallikad- nafta, maagaas, kivi-, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. Energiakriis- kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla, mida põhjustab mittevõrdsuse riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia tootmise tasemes ja toodangu turustamises. Tööstus ja teenindus Kõrgtehnoloogiline tootmine- nn uus majandus, mille toodete turg areneb, kasvab ja muutub kiiresti
Liigse lahjumise peamised põhjused on seotud emiste ebaõige söötmisega reproduktsioonitsükli erinevatel perioodidel. Kui imetamisel saavad emised tihtipeale sööta tarbest vähem, siis tiinuse ajal söödetakse neid tavaliselt energia- ja teiste toitefaktorite tarvet tunduvalt ületavate ratsioonidega. Tiinus- ja imetamisperiood on aga omavahel integreerunud, s.t. tiine emise söötmistugevus mõjutab tema söödatarbimist ka imetamise ajal. Tiine emis vajab sööda toitaineid elatuseks, loodete kasvuks ja emakavälise kehamassi juurdekasvuks, imetaval emisel tuleb lisaks elatustarbele arvesse võtta piima tootmiseks vajaminev söödakogus. Vabade ja tiinete emiste söötmine ja pidamine Vabade ja tiinete emiste ning kultide pidamine Vabadele ja tiinetele emistele optimaalsete pidamistingimuste loomine eeldab nende käitumisharjumuste tundmist. Võõrutusjärgselt on emised rahutud. Rühmasulus peetavad
atmosfääri. Maa kaugus päikesest tagab eluksvajaliku energia, kuna maa telg on orbiidi tasandigu võrreldes kaldu, vahelduvad aastajad. Maa püürlemisest ümber oma telje on tingitud öö ja päeva vaheldumine, tiirlemisest ümber päikese aga aasta aegade vaheldumine. Maakere sõltub ka teistes taevakehasdest: päikese ja maa vahelise gravitatsiooni tõttu püsib Maa oma orbiidil. Samalajal on maal oma kaaslane kuu, mis mõjutab tugevalt elu maal. Näiteks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsioon tõmbab maale ka meteoriite mis muudavad maa pinda. Maa kõiki suuremaid sfääre nimetatakse goesfäärideks, kui geograafilisi võõndeid ( tundra, kõrbe väänd jne) eristatakse maa pinnal. Siis geosföörid paiknevad kontsentriliselt alates sügavalt Maa sisemusest ja ulates kaugele ava kosmosesse. Seega võime Maad ette kujutada mitme kihilise kerana. Tavaliselt ei ole sfäärid Maas ja Maa õmber ültsegi kontsentrilised ja pidevad vaid
≈ Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. ≈ Meteoriidiks nimetatakse maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. ≈ Planeetide liikumist kujundab gravitatsioon. ≈ Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. ≈ Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. ≈ Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil. ≈ Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv, mis on umbes 50 000
Levik: Viirus levib vastuvõtlikus karjas kiirtesti ja põhjustab ilmekat kliinilist pilti, mis sõltub looma vanusest ja füsioloogilisest seisundist (tiinus). Sigade herpesviirus-1 levib otsese kontaktiga oraalselt või intranasaalselt. Haiged sead eritavad viirust sülje, ninanõrega ja teiste eritistega. Kliiniline pilt: Tiinetel emistel pärast nakatumist kuni 50% ulatuses võib tekkida aborte. Tiinuse esimese kolmandikul tekib loodete resorptsioon, alates tiinuse teisest kolmandikust esineb aborte. Tiinuse lõpus nakatunud emistel võivad looted mumifitseeruda, matsereeruda (matseratsioon – pehmenemine). Sagedased on enneaegsed poegimised, järglased võivad olla nõrgad või normaalsed. Erandjuhtudel võib tiinus pikeneda 2–3 nädal võrra. Imikpõrsastel, kellel puuduvad maternaalsed antikehad Aujeszky haiguse vastu, võib pärast nakatumist letaalsus ulatuda 100%ni. Võõrutatud põrsastel, nuumikutel on haiguse
Inimese energiatarve Probleemide lahendamiseks ja kahjude vähendamiseks tuleb minna üle keskkonnasõbralikele energiaallikatele ja efektiivsematele tehnoloogiatele. Samas, ükskõik kui efektiivset tehnikat ka ei kasutataks, vastavalt termodünaamika II seadusele tekib mingisugune saaste ikka. Oluline on selle minimeerimine ja eraldamine. Levinud on energiaallikate jaotamine taastumatuteks (fossiilkütused ja lõhustuvad materjalid) ning taastuvateks (päikesekiirgus, tuul, hüdroenergia, loodete energia ja biomass). Oluline parameeter sellise jaotuse juures on taastumiskiiruse ja tarbimiskiiruse suhe. Energia tarbimine liigiti Nafta Süsi Gaas Tuum Hüdro Energiaallikate osakaal Nafta 38% Süsi 26% Gaas 23%
sattuda magma koostisesse. Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist aineringet käitavaks jõuks nii päike kui ka geotermilised protsessid. 46)Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? 1915. aastal avaldas saksa geofüüsik A.Wegener teooria, mille kohaselt triivivad basaldikihil isostaatiliselt ujuvad graniidist mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi on vanaaegkonnas eksisteerinud ühtne Pangea manner keskaegkonnas lagunenud osadeks koos Atlandi ja India ookeanide tekkega. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastatel. 47)Millised piirkonnad maakeral on kõige rikkamad maavarade poolest? Lähis-Ida (nafta), Venemaa (maagaas), Põhja ja Lõuna Ameerika (põlekivi). 48)Kui ei oleks vee tsüklit, mis siis Maakeral ei oleks?
Rannikust mööduv külm hoovus muudab kliima rannikul jahedamaks ja külmemaks, õhk on jahedam ja sisaldab väiksema aurumise tõttu ka vähem niiskust. Hoovuse kohalt soojema maismaa kohale liikudes jahe õhk soojeneb ja muutub ühtlasi kuivemaks. 7. Selgita tõusu ja mõõna teket. Tõusu ja mõõna põhjustab Kuu, Päikese ja Maa külgetõmbejõud. Loodeid tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune. 8. Mis tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse? Mõjutavad lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus), hoovused, merejää, taimed, inimtegevus. 9. Iseloomusta kulutamist/kuhjumist a. Järskrannikul b. Laugrannikul a. Järskrannikul-ülekaalus kulutav tegevus, mille tõttu muutub veekogu kiiresti sügavaks, vee
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
Sigade pidamisel on söötmiskulud võrdlemisi suured, moodustades üle 70% kogu sea- kasvatuse kuludest. Seetõttu sõltub seakasvatuse tasuvus väga palju sellest, kui otstarbekalt seakasvataja oskab oma sigu sööta Sealiha omahind kujuneb seda väiksemaks, mida odavamad on söödad. Sigade söötmisel tuleb arvestada, et siga tarvitab söödaga saadud toitaineid elatuseks, liha ja rasva moodustamiseks, tiined emised loodete kasvatamiseks, imetavatel emistel kulub lisatoitaineid veel piima tootmiseks. Seetõttu on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade päevane toitainete tarve ja söödatarve väga erinevad. Elatussöödaks tarvitab siga 100 kg kehamassi kohta ligikaudu 1/3 võrra rohkem toitaineid kui veis. Sigade söötmise korraldamisel on oluline, et eeskätt oleks kaetud nende energia ja proteiini- tarve. Noortel kasvavatel sigadel on oluline ka kriitiliste aminohapete tarbe katmine sööta-
paigaldamist (PGD või PIGD) viitab menetluste kohta mida viiakse läbi embrüoga enne implatatsiooni. Ehk see on geenitest, mis tehakse võimalike geneetiliste väärarengute ennetamiseks. See võetakse ette väga varajase, kõigest 8-rakulise embrüo kallal enne selle siirdamist emakasse. Protseduuri nimetatakse embrüo siirdamiseelseks geneetiliseks diagnostikaks (preimplantation genetic diagnosis, PGD). Meetod loodi 1990. aastal ning algul kasutati seda vaid meessoost loodete testimiseks, et avastada mõningaid vaid sellele soole iseloomulikke geenihäireid. Kuid katseklaasiviljastamise populaarsuse edenedes on ka PGD kasutusala laienenud. Ainuüksi Euroopas tehti 1999. aastal 131 säärast protseduuri, 2003. aastal aga juba 2984. PGD'd rakendatakse kolmepäevase embrüo puhul. Selle kaheksast rakust üks rebitakse välja ning geenidest otsitakse pärilike haiguste märke. Kui neid leitakse, otsustavad viljatusraviarstid embrüot emakasse mitte siirata.
Tingimused embrüo kinnitumiseks: areng ZP sees (7 päeva), koorumine (7-10 päeva), emapoolne tiinuse äratundmine, lootekestade moodustumine. Emapoolne tiinuse äratundmine on vajalik selleks, et ei toimuks luteolüüsi ja progesteroon oleks kõrge. Lambal ja lehmal produtseerib embrüo proteiine, mis hoiab ära luteolüüsi Seal toodab embrüo estradiooli, mis annab emasloomale signaali tiinestumisest ja stimuleerib müomeetriumi kotraktsioone, et tagada loodete ühtlane jaotumine emakas. Hobusel tagab loote kohalolek emakas selle, et luteolüüsi ei toimu. Lisaks on vajalik embrüo ränne 1 emakasarvest teise 12-14x päevas vahemikus 12-14 tiinusepäeva. Kuna embro on põisjas (mitte lintjas), on see vajalik signaali viimiseks endomeetriumi rakkudeni. - pärast 5 päeva tekib sügoodist moorula (diferentseerumata), pärast 7 päeva blastotsüst – need toimuvad veel zona pellucida sees. Blastotsüst on sfääriline, eristatavad on kaks eradi
Sigade pidamisel on söötmiskulud võrdlemisi suured, moodustades üle 70% kogu sea- kasvatuse kuludest. Seetõttu sõltub seakasvatuse tasuvus väga palju sellest, kui otstarbekalt seakasvataja oskab oma sigu sööta Sealiha omahind kujuneb seda väiksemaks, mida odavamad on söödad. Sigade söötmisel tuleb arvestada, et siga tarvitab söödaga saadud toitaineid elatuseks, liha ja rasva moodustamiseks, tiined emised loodete kasvatamiseks, imetavatel emistel kulub lisatoitaineid veel piima tootmiseks. Seetõttu on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade päevane toitainete tarve ja söödatarve väga erinevad. Elatussöödaks tarvitab siga 100 kg kehamassi kohta ligikaudu 1/3 võrra rohkem toitaineid kui veis. Sigade söötmise korraldamisel on oluline, et eeskätt oleks kaetud nende energia ja proteiinitarve. Noortel kasvavatel sigadel on oluline ka kriitiliste aminohapete tarbe katmine söötadega
Teemad 1. Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi ...
tõusvad õhuvoolud. Külma hoovuse mõju kliimale: toob külma vett, aurub vähem, laskuvad õhuvoolud, temperatuur langeb veelgi, õhuniiskus langeb. Mõlemad ühtlustavad Maal temperatuuri. Muudavad vee soolsust ja hapniku, biogeensete ainete sisaldust. 7. Selgita tõusu ja mõõna teket Looded ehk tõus ja mõõn on vee perioodiline liikumine, tõusmine ja langemine, Kuu, Päikese ja Maa koosjõu mõjul. Kuu on peamine maailmamere loodete tekitaja, tõusulaine on üheaegselt nii sellel Maa küljel, mis jääb Kuu poole, kui ka vastasküljel. Täiskuu ja noorkuu ajal on looded eriti tugevad. Mida väiksem ja isoleeritum on veekogu seda väiksemad on seal looded. Samuti tekitavad looded hoovusi. 8. Mis tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse? Rannikul toimuvaid protsesse mõjutab inimtegevus(asustus), globaalse soojenemise tõttu esinevad üleujutused, põllumajandus, ilmastik, tektooniline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
