Põhjavesi Maailmameri ur veeringe Veeringe ehk vee ringkäik on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Transpiratsioon ehk taimauramine on vee aurumine taimedest. Inimtegevus???? · Sademed ja aurumine:Vaata vihikust!!!!!!!!!!!!!! · Selgita maailmamere osa kliima kujunemisel: Merepind lainetab peaaegu pidevalt ning maailmamere pind tõuseb ja vajub loodete ehk tõusu-mõõna mõjul. Ookeanideja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nimetatakse hoovusteks! Püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekivad triivhoovused,mis jätkavad liikumist samas suunas ka siis ,kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. Äravooluhoovus-ookeani pinnataseme eristuste tõttu tekkiv hoovus. Lainetus. Kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele:
Lamarcki ja Darwini võrdlus-Lamarck tunnistas arengut, nägi suunda õigesti, kuid eksis liikuma panevates jõududes(kaelkirjak). Uute tunnuste omandamine on harjutamise tulemus. Darwin, sünteetiline darwinism. Liigid on kujunenud üksteisest järkjärgult väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Tõendid sellele teooriale on paleotoloogilised leiud, DNA sarnasus ning loodete sarnasus varase arengu järgi. Loodusliku valiku etapid-Stabiliseeriv valik:Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik-Tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega. Kohastumine-Kohastumisi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamine protsess
Energiamajandus tegeleb: 1. Energiavarade hankimine 2. Energiavarade töötlemine 3. Energiaallikate viimine tarbijani Muutused energia ajaloos: 1. Biomassi põletamine(puidu kastus) 2. Vesiveskid 3. Fosiilid 4. Nafta kasutus 5. Maagaas 6. Hürdroelektrijaam 7.Tuumaenergia 8.Süsi Energiaallikate jaotus: Taastuvad: * Vee energia * Tuuleenergia * Puit ja bioenergia * Loodete eneriga (tõus ja mõõn) * Maasisene soojus Taastumatud: * Fossiilid * Nafta *Maagaas * Kivi ja puusüsi * Põlevkivi ja turvas Primaarsed energiad(muutumatud) Päikeseenergia Maa pöörlemise energia Tuumaenergia Maa siseenergia Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20:% NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA · Tekkinud 100 miljonit aastat tagasi kuhjumisest
...................................................... (Pärsia laht ja Punane meri 40 prommilli) 13. Lõpeta lause Mida kõrgem on vee soolsus ja temperatuur, seda ........................................................................................... (Seda vähem on seal lahustunud gaase ) 14. Miks mere pind pidevalt lainetab ? ...................................................................................................... ( Mere pind lainetab pidevalt õhu liikumise tõttu ja ka loodete mõjul) 15. Mida hoovused transpordivad , lisa juurde üks näide? .............................................................................................................. ( Hoovused transpordivad toitaineid ja planktonit. Nt Newfoundlandi juures puutub külm Labradori hoovus kokku sooja Golfi hoovusega , tekivad tihedad udud).
tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused ja pilsiveed merre lastud õlijääkidest Mõju loomastikule: Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse Linde ohustanud õli - õlikatk lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. L
RANNAJOON: Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ja maismaa vaheline piir. Eestis peetakse kokkuleppeliselt suurteks järvedeks Peipsi järve ja Võrts järve. Rannajoone pikkus ei ole üheselt kindlaks määratav, sest see sõltub valitud punktide tihedusest, mille vahel mõõdetud kauguste summana rannajoone pikkust väljendatakse. Kui punkte on tihedamalt, on ka rannajoon pikem. Rannajoone asukoht ei ole püsiv. Ta võib muutuda loodete, tuule või muude lühiajaliste lühiajalist mõju omavate tegurite ajel. Pikemaajalist mõju rannajoone asukohale annavad : isostaasia ehk litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal ,eustaasia ehk globaalne maailmameredetaseme muutus, settimine ehk kuhjumine ja abrasioon ehk kivimite pinna mehaaniline kulutamine. Eesti mandriosa rannajoone pikkus narva-jõesuust iklani on umbes 1240 km, ülejäänu ca 2/3 langeb saarte arvele
pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest Skäärrannik- kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik Järskrannik-järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik Laugrannik- lauge reljeefiga rannik Maasäär- rannajoonega enamvähem rööbiti paiknev pikk ja kitsas kuhjepinnavorm meres, mis ulatub üle veepinna ja mille üks ots on maismaaga ühendatud Tõus maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis Hoovus- suure koguse vee horisontaalne ja enamvähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse või temperatuurierinevustest Liustik-liustikud on aasta ringi püsivad suured jääkehad, mis katavad tänapäeval maismaa pinnast ligikaudu 11%
...................................................................6 1.2 Vesi.............................................................................................................................................7 1.2.1 Jõgede hüdroenergia...........................................................................................................7 1.2.1.1 Jõgede hüdroenergia kasutamise eelisteks on: ..........................................................7 1.2.2 Loodete energia..................................................................................................................8 1.2.2.1 Loodete energia eelised:.............................................................................................8 1.2.2.2 Loodete energia puudused:.........................................................................................9 1.2.3 Laineenergia....................................................................................
klooster, mis ehitati 10. sajandil saarel asuvale Mont-Tombe nimelisele künkale, kiriku kõrvale. Lahe eripära: Kahel korral päevas voolab tõusu ja mõõna vahetumise tõttu lahte enam kui 100 miljonit kuupmeetrit merevett. Vee liikumiskiirus tõusu ajal on umbes 1 meeter sekundis. Prantsuse kirjanik Victor Hugo on võrrelnud veetaseme tõusu galopeeriva hobusega. Tõusu ja mõõna vaheline veetaseme erinevus on 14-15 meetrit. Mõõna ajal taandub vesi enam kui 18 km kaugusele. Loodete poolt maha jäetavad setted kergitavad merepõhja igal aastal 3 mm. Mont-Saint-Michel ja selle laht võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1979. aastal. Mont-Saint-Michel'i klooster Mont-Saint-Micheli klooster on klooster Prantsusmaal Mont-Saint-Micheli saarel. Mont- Saint-Micheli klooster paikneb Mont-Tombe nimelisel künkal, 8. sajandil ehitatud Notre- Dame-sous-Terre'i kiriku kõrval. Klooster rajati 10. sajandil benediktiini munkade poolt.13.
Sarnasused organismide ehituses – näiteks selgroogsetel enamasti viievarbalised jäsemed, koosnevad homoloogilistest luudest, kuid erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. Lootelise arengu sarnasus selgroogsetel loomadel - Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeemiline võrdlus - Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne, näiteks verevalk hemoglobiin on ühesugune inimesel ja šimpansil. Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses.
REFERAAT GEOGRAAFIA TÕUS JA MÕÕN Juhendaja : Hele Pomerants Koostaja : Tõusud ja mõõnad ehk looded Tõus ja mõõn on maailmamere kuju moodustised. 17. Sajandil avastati, et nähtused tekivad teise taevakeha gravitatsiooni külgetõmbe tõttu. Peamiselt on nendeks teisteks taevakehadeks kuu ja päike , kusjuures kuu osalus sellest on 2,17 korda suurem kui päiksel. Kuu ja päikse põhjustatud tõusu ja mõõna nähtused on perioodsed ja kõikjal pole need sugugi samasugused. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on maal tõus nii sellel poolel, mis asub kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad...
Eeldades, et geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad kaasnevad spetsialiseerunud rassid. Lokaalselt spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamus oma elust on sessiilsed (=kinnitunud). Ja nemad peavad kohanema kõigi nende muutustega, mis keskkonnas toimub. Liikuvad ja liikumatud organismid kohanevad keskkonnaga erineval viisil. Loodete vahepeal olev taimestik peab oskama elama mitu tundi vee keskkonnas ja ka kuivas. (tõusu ja mõõna vahel.) Liikuvad, nt kalad saavad põgeneda, kui miski ei sobi. Mobiilsus on niisugune omadus, mis annab organismile võimaluse keskkonna enda jaoks sobivaks teha. Kuid liikumatud organismid peavad ennast ise keskkonda sobitama.
tundmatust materjalist jalatsite, kottide ja pudelite põletamine ahjudes, lõketes. Põletamisel tuleks kindlaks teha, mis materjaliga on tegemist, sest muidu saastame keskkonda ja ohustame iseennast Dioksiinidega seotud juhtumid Kõige rängemad juhtumid on teada Vietnami sõjast. USA relvajõud piserdasid aineid lennukitelt ja kasutatud aine kandis koodnime ,,agent orange" Mürgivihm langes ka Vietnami küladele, põhjustades inimestel mürgistusi, loodete väärarenguid ja nürisünnitusi Kõige hiljutisem juhtum seoses dioksiidiga oli Ukraina presidendi Viktor Justsenko mürgitamine 2004. aastal 2004. aasta presidendivalimiste eel diagnoositi Viktor Justsenkol dioksiinimürgitus, mille põhjustajaks peetakse tahtlikku mürgitamist poliitiliste rivaalide poolt. Mürgituse tagajärjel moondus Justsenko nägu. Fenoolid keskkonnas Fenoole leidub kivisöe-, turba- ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis
toodetud kaupade ja tunnuste koguväärtust . Regionaalpoliitika aitab vähendada üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämist. Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti kõige olulisem energeetiline maavara on põlevkivi. (kasutatakse toorainena keemiatööstuses, kütteõli)Teine on turvas. Taastuvad energiavarad: päikese energia, maasisene energia, loodete energia, tuuleenergia, vee-energia Taastumatud energiavarad: nafta, maagaas, turvas, põlevkivi, tuumaenergia. Energia majandus tegeleb energiavarade töötlemisega, hankimisega. Üle 90% Eesti elektrienergiast toodetakse täna Põlevkivist. Roheline energia(21 hüdrojaama, 5 elektrituulikut) valmib Eestimaa tuulest ja veest. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine tegeleb metsa väetamisega, kuivendamisega, metsaistutusega jne.
ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiamajanduse skeem looduslike energiavarade elektri-, soojusenergia, energia toimetamine tarbijale hankimine mootorikütuse tootmine nafta ja gaasi ammutamine ja elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, töötlemine, tahkete kütuste (söe, naftatöötlemistehased torujuhtmed, tanklad jne. turba, uraanimaagi) kaevandamine, rikastamine jne geoloogilised uuringud, uue tehnoloogia väljatöötamine, Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja kaevandusohutus jm tööjõu koolitamine jm hooldamine jm Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses (õp. lk. 66)? Puidu osatähtsus energiaallikana vähenenud. Kivisütt kasutati palju 18.-19.saj nüüd on osatähtsus vähenenud...
nende töötlemisega elektriks(elektrijaamad),mootorikütuseks(nafta töötlemistehased) ja ahjukütuseks(kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale(kõrgepingeliinid,jaotusvõrgud,torujuhtmed,tanklad) TAASTUVAD energiaallikad: tuuleenergia,vee energia,puit jm biotehnika TAASTUMATUD energiaallikad: nafta,maagaas,kivi-ja pruunsüsi,põlevkivi,turvas,uraanimaak(FOSSIILSED KÜTUSED) MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA------ LOODETE ENERGIA TUUMAENERGIA-----------------------URAANIMAAK MAA SISEENERGIA--------------MAASISENE SOOJUS TERMO TUUMAENERGIA GEO TERMAALENERGIA Erinevate energiaallikate osatähtsus: nafta 34% süsi 25% gaas 21% PRIMAARENERGIA TARBIMISES muud 11% tuumaenergia 7% vee energia 2% süsi 39% gaas 20% hüdroenergia 16% ELEKTRIENERGIA TOOTMISES
sellest tunduvalt erineda. Kuu liigub sarnaselt Päikesega läänest itta, kuid tunduvalt kiiremini. See on tingitud Kuu tiirlemisest ümber Maa vastupäeva suunas. Kuu teeb täisringi tähtede taustal tähekuu jooksul (27,3 ööp.). Samal ajal pöörleb kuu ümber oma telje nii, et Maa poole jääb ikka üks ja sama külg. Kuu niisugune pöörlemine on välja kujunenud Kuu poolt põhjustatud Maa ookeanite loodete pidurdaval toimel. Kuu erinevaid ilminguid nimetatakse Kuu faasideks. Päike valgustab alati poole kuu pinnast, mida me siis näeme Maalt kas täielikult või osaliselt või üldsegi mitte, sõltuvalt sellest, missugune Kuu valgustatud pinnast on parajasti Maa poole pööratud. Esineb hästi harva ja on vaadeldav lühikest aega. Päikesevarjutus tekib, kui kuu varjutab meie eest päikese. Selle korral lõikab Maa pind Kuu täis- ja poolvarju koonuseid
Skorpionid Õpilane:Ester Karuse Õpetaja:Ave Oper Valga 2007 Skorpioniliste seltsi kirjeldus Skorpionilised (scorpiones) on ürgseimaks seltsiks mitte üksi ämblikulaadsete, vaid ka maismaa lülijalgsete hulgas üldse. Skorpione on umbes 600 liiki, kes kuuluvad 70 perekonda ja 6 sugukonda. Enamik skorpioniliike on väiksesed, mõne sentimeetri pikkused. Suurimate skorpionite keha võib olla üle 20 cm pikk. Kohastumine kõrbelise kliimaga Skorpionid elavad sooja kliimaga maades, asustades erinevaid elupaiku troopilistest vihmametsadest kuni kõrbeteni. Kõrbelistel aladel elavad skorpionid on väga hästi kohastunud kuiva ja kuuma kliimaga. Skorpionite toitumine Organismis olevat vett kasutavad nad nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka k...
Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ja kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad: vee-energia, tuuleenergia, puit ehk bioenergia, loodete energia, maasisene soojus. Taastumatud energiaallikad: nafta. Maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. · Nafta-taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, korraga saab transportida suuri koguseid, puuraukude rajamine on keeruline, ammutamise käiguas võib suur osa mereveest reostuda, vajab puhastamist ja ümbertöötlemist. Kõige suurmad varud paiknevad Lähis-Ida riikides. Suurimad naftavarud asuvad:Saudi-A, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan.
keskmiselt 500-1000 mm ,lõuna pool aga 1000-2000 mm, mis tähendab ,et sademeid on rohkem kui aurab ja merevesi on magedam 6.JÄÄTUMINE JA VEE TEMPERATUUR Beringi merel on valdavalt külm kliima - ta on osa Arktikast. Veepinnakihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Talvel on peaaegu terve Beringi meri kaetud püsi- ja ajujääga.Globaalne soojenemine on seda mõjutama hakanud. 7.VEE LIIKUMINE Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7 m. 8.RANNIKURIIGID Beringi merd ümbritseb läänest Venemaa ja idast USA, nende kahe riigi vahel on Beringi meri ära jaotatud. Tähtsaimad sadamad seal on Providenija (Venemaa) ja Nome (USA). 9.KESKONNAPROBLEEMID Beringi meri on ise üks suur ökosüsteem, Üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Nimelt üks suur probleem on ülekalastamine. Ka Venemaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais,
Tulemusena moodustub kobarloode. Kuigi loomariigis on enamlevinudosaline lõigustumine, esineb inimesel täielik lõigustumne. Umber 6.-7.päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limsakest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. See ühendab emaosrganismi areneva lootega. Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et algselt on nad omavahel vägasarnased ning lõpuks omandavad endale omased tunnused. Seega läbitakse onotheneesi alguses liigi evolutsiooninise arengu ehk fülogeneesi etapid. Sellist loote arengu iseärasust nimetakakse biogeneetiliseks reegliks. Paari esimese kuuvältel on embrüo eriti tundil võimalike kahjustavat tegurite suhtes. Sel perioodil kahjustatud loode võib sünnimomendiks olla vääralt
kusjuures 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuigi on Päikse gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes 180 suurem kui Kuul. Korraga on merede vee tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa asuvad enam-vähem ühel sirgel. Loodeid tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune. Olenevalt perioodi pikkusest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Loodetega tekkivate lainete energiat on kasutatud jõujaamades tootmiseks elektrienergiat. 5
liigeldes tekitaksid nad 2 kilomeetri pikkuse autoderea. · Eesti autostus 90ndatel aastatel kiiremini kui mistahes Euroopa riik oma ajaloo jooksul. Tallinnas on viimase 10 aastaga sõiduautode arv kasvanud 2,5 korda. Samal ajal on ühistranspordi osakaal oluliselt langenud. Tuulegeneraatorid maanteel. · Kujundatud Arizonase üliõpilaste poolt. · Aitavad toota energiat, millega on võimlik valgustada tänavat ja valgusfoore. · 9600 kWh/aastas. Taastuvad energiad. · Loodete energia · Laineteenergia · Päikeseenergia · Tuuleenergia · Geotermaalenergia Kasutatud materjalid. · http://en.wikipedia.org/wiki/Light-emitting_diode · http://www.rogerdarlington.me.uk/energy.html · http://www.bioneer.ee/eluviis/saastmine/Kuidas_s%C3%A4%C3%A4sta_energia · http://www.energysavers.gov/ · http://green.autoblog.com/2007/05/01/highway-wind-turbines-to-capture- energy-from-passing-vehicles/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Loodete_energia
Hakkavad kasvama juuksed, kulmukarvad ja küüned. Reageerib välisärritustele ja tugev müra ajab ta üles. Enneaegsel sündimisel võib laps ellu jääda. 32. Rasedusnädalal Kõik elundkonnad on välja arenenud. Oma suuruse tõttu ei saa loode enam vabalt ringi kukerpallitada ning võtab normaalasendi (pea allapoole). 40. Rasedusnädalal Normaalne sünnitusaeg. 3. Sõnasta biogeneetiline reegel. Iga loode oma arengu alguses kordab eelas organismide loodete arengut. 4. Loote väärarengute põhjused Paari esimese kuu vältel on embrüo eriti tundlik võimalike kahjustavate teguritesuhtes: mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. Kõik see tuleneb asjaolust, et paari esimese raseduskuuga kujunevad välja kõigi elundkondade algmed. Seega peab last ootav ema esimeste raseduskuude jooksul erilist tähelepanu pöörama tervislikule
Kõrgematel loomadel võib esineda ka alamatele loomadele iseloomulike tunnuste algmeid, mis ei ole täielikult välja arenenud ega täida enam oma algset ülesannet. Need nn. Rudimendid esinevad ka inimesel (nt ussripik, osaline karvakte, õndraluu jne). Võrreldavate organismide sarnasest ehitusest võib järeldada, et neil on kunagi olnud ühine eellane. Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamlt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog. Erinevate organismide loodete sarnasus ilmneb eriti varajastel arengujärkudel. Loodete sarnasus annab tunnistust vastavate organismide sugulusest ja ühisest päritolust. Ka ahvenal, sisalikul, tuvil ja inimesel on midagi ühist, mille nad on pärinud selgroogsete loomade varasematelt eellastelt.
) Millal ilmnesid Maismaale esimesed elusorganismid Umbes 3 miljardit aastat tagasi – lülijalgsed. Millal ilmusid Maale esimesed elusorganismid 4 miljardit aastat tagasi 4. Evolutsiooni tõendid 1) Üheks tõendiks on asjaolu, et maakoore kihid sisaldavad väga erinevaid organisme. Vanemates maakoore kihtides on organismid lihtsama ehitusega. See näitab evolutsiooni käiku. 2) Lootelise arengu võrdlemisel selgub, et kõrgemate organismide loodetel korduvad alamate organismide loodete arengujärgud, mis näitab ja tõestab ka evolutsiooni toimumist. 3) Rudimendid e organid, mis ei täida enam oma algset funktsiooni on samuti evolutsiooni toimumise tõenditeks. 4) Molekulaarsel tasemel on tõendiks asjaolu, et organismide valgud ja geenid on oma ehituselt sarnased. inimese rudimendid. Too näide, millisel loomal on need hästi väljaarenenud Rudiment inimesel Loom, kelle jaoks see omab tähtsust 1
arengut mõista? Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine on vajalik, sest selle abil saab jälgida embrüooni arengut, tervist, emaka visuaalset seisundit jne. On olemas normid, mille järgi embrüoon peab arenema. Kui midagi on normist väljas, siis just visualiseerimine võib päästa nii lapse kuji ka ema elu. Nt EPV aitab hinnata loote eluvõimelisust. Loote südamelöökide olemasolul vähenev raseduse katkemise risk kuni 10 korda. Hinnata loodete ja platsentade arvu. 2% rasedustest on kaksikrasedused .Diagnoosida emakavälist rasedust, mis avastamata jäädes võib ohustada raseda elu.Täpsustada raseduse suurust ja sünnituse tähtaega. 6.11. nädalal on sünnitustähtaja hindamine kõige täpsem.
kivimites, 1% on ülejäänud, millest: järvedes 60%, mullas 35%, veeauruna atmosfääris 4,5% ja jõgedes 0,5% 2) Analüüsi kaardi ja jooniste järgi! 3) Hoovused on vee suunatud liikumised, mida liikumise suuna järgi jaotatakse vertikaalseteks ja horisontaalseteks. Hoovusi tekitavad: Tuuled, vee tiheduse erinevused, veepinna kallakus. Hoovuste seaduspärasused: Põhjapoolkeral liiguvad päripäeva ja Lõunapoolkeral vastupäeva. 4) Tõus ja mõõn on maailmamere loodete poolt tekkinud ning eristatakse vastavalt sellele, kas veetase on keskmisest kõrgem või madalam. Tõusu ja mõõna tekitavad taevakehade gravitatsiooniline külgetõmme. 5) Laugrannikute kuhjav tegevus: Kuna laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus haarab torm kaasa kruusast ja liivast settematerjali ning paiskab rannanõlvale rannajoonest kaugemale. Sedasi tekivad kuhjumisest rannavallid. Samuti võivad tekkida leetseljakuid, kus on madalam, kui
pelagiaali kihid: epipelagiaal on kogu ookeani veele orgaanilist ainet produtseeriv vetikate arenemise tsoon. Batüaalile vastab batüpelagiaal ning abüssaalile abüssopelagiaal. (Loomade elu I) Elutingimused on ookeani eri osades vägagi erinevad sõltuvalt sellest, kas tegu on avaookeaniga või rannikupiirkonnaga. Estuaarides ehk lehtersuudmetes, mis on tekkinud suurte jõgede mere poole laienevas suudmetes maismaa vajumise, merepinna tõusu või loodete poolt tekitatud erosiooni tagajärjel valitsevad väga muutlikud ökoloogilised tingimused. Toitaineid kandub sinna jõest külluslikult. Omapärane rikkalik elustik koosneb seal riimvee- organismidest ning eurühaliinseist mere- ja mageveeorganismidest. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Deltades valitsevad sarnased elutingimused estuaaridega
(loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi- ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Pruunsüsi Tahked kütused Süsi (pruun-, kivi-, Kivisüsi antratsiit) Põlevkivi Turvas Puit Antratsiiit Põlevkivi Kivisüsi 1550 a. kaevandati Inglismaal 210 000 tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni Lääne- Euroopas hakati kasutama intensiivselt XVII saj (Suurbritannias), Ameerikasse 19 saj lõpul 1802 a. ehitati esimene aurupuksiir (Inglismaal) Must metallurgia, keemia- ja
Skorpion Referaat Õpetaja: 2006/2007 õ-a Sisukord Eluviis.........................................................3 Jahipidamine..................................................3 Toitumine......................................................4 Sigimine.......................................................5 Areng...........................................................6 Kasutatud kirjandus..........................................7 2 Eluviis Skorpionid veedavad päeva varjualuses, niiskes kohas, harilikult kivi all või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed, millega skorpionid registreerivad õhu l...
Energiamajandus teg. Energiavarade hakimisega, nende töötlemisega elektriks, ning kättetoimetamisega tarbijale (mootori või ahjukütuse) Eestis elekter, kivisüsi, maagaas, Alternatiivsed tuule-, päikese-, vee-, maasisene-, loodete-, ja bioenergia. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses Puidu osatähtsus on vähenenud. Tänapäeval kasutatakse enamasti maagaasi. Taastumatuid kasutatakse rohkem, kui taastuvaid, sest lihtsalt on maa seest ammutada. Kütteväärtus on suurem. Lai kasutusala. Taastumatu : nafta, tahked kütused, kivisüsi. OPEC Saudi-Araabia, Kuveit, Katarr, AÜE, Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Gabon, Indoneesia, Venezuela, Ecuador. OPEC-I põhieesmärk kehtestada liikmesriikide nafta toodang ja nafta ekspordimaht, reguleerida toornafta hindu maailmaturul.e Nafta hinna kõikumine ebastabiilne poliitiline olukord, sõjad, maailma maajanduse olukord. Gaasi osatähtsus gaasi tootmine o...
1.3 Paaritumine Skorpionid on väheliikuvad, päeval varjuvad, öösel käivad saagijahil. Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse. Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/skorpion2.htm). Skorpionid on enamasti sünnitajad, kuid mõned liigid munevad ka mune, milles loode on juba lõplikult välja arenenud. Loodete arenemine emaihus kestab kaua mõnest kuust kuni aastani ja enamgi. Looteid on 5-6-st kuni mõnekümneni, harvem saja ümber. Paarituvad varjatult. Paaritumise eel kõnnivad isane ja emane, lõuakobijad kokku haakunud, tunde (nn pulmajalutuskäik). Harilikult veab isane tagurdades enda järel passiivset emast. Seejärel peituvad nad urgu, mille isane puhastab (emast seejuures lahti laskmata) jalgade ja sabaga. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/)
Sissejuhatus maateadusesse Uurimismeetodid geograafias · Kaugseire (saaste, maa arengu vaatlemine, teostatakse lennukitelt, helikopteritelt, kosmoselaevadelt) · GPS · Vaatlemine · Mõõdistamine, kaardistamine · Testimine, küsitlemine Kaart Maa tasapinnaline vähendatud mudel · üldistatud · mõõtkavaline · leppemärkidega Kaardid jaotuvad sisu järgi · üldgeograafiline nn. füüsilist maailmakujutav kaart (veestik, reljeef, olulisemad linnad) · temaatiline kaart mingi kindel teema, uurimisvaldkond (rahvastiku, kliima, mullastik) Kaardid jaotuvad mõõtkava alusel · suuremõõtkavalised kaardid; kuni 1:200 000 (200 000 korda vähendatud) kujutatud maa-ala väike · väikesemõõtkavalised kaardid: üle 1: 1 000 000 (1 000 000 ja rohkem kordi vähendatud) kujutatud maa-ala suur · keskmisemõõtkavalised kaardid vahepeal · võttes tagant ära 5 nulli võrdub esindatud kilomeetreid. Trük...
taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA PS ! nafta ja süsi osakaal kõige tähtsam ! NAFTAVARUD ! Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venemaa, Venezuela. Katar. NAFTA TOOTJAD ! · Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada. (Euroopas ka Norra ja Suurbritannia) FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon
Füüsika konspekt astronoomia kohta: Päikesesüsteem: 1.päikesesüsteem koosneb päikesest, 8 planeedist ja paljudest väikekehadest(komeedid, asteroidid, meteoriidid ja kosmilne tolm) 2.planeetide järjestus:merkuur,veenus,maa,marss,jupiter,saturn,uraan,neptuun. 3.planeedid tiirlevad ümber päikese 4.planeete liigitatakse: 1)maa tüüpi planeedid(merkuur,veenus,maa,marss) 2)hiidplaneedid(jupiter,saturn,uraan,neptuun) 5. veenuse ja uraani eripära 1) veenus ja uraan pöörlevad tiirlemissuunale vastupidises suunas,atmosfäär on veenusel tihe. 6. veenuse ja marsi atmosfäär koosneb põhiliselt CO2-st 7.hiidplaneedi atmosfäär koosneb heeliumist ja vesinikust..hiidplaneetidel on nõrk gravitatsiooniväli. 8.merkuuril ja veenusel pole kaaslasi 9.jupiter on suurima massiga planeet. 10.kuu ühte külge näeme ainult sellepärast et kuu pöörleb ümber oma telje sama ajaga mille jooksul teeb täistiiru ümber maa. Väikekehad: 1)asteroidid-maa planeetide tüüpi sarnased...
taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA PS ! nafta ja süsi osakaal kõige tähtsam ! NAFTAVARUD ! Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venemaa, Venezuela. Katar. NAFTA TOOTJAD ! · Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada. (Euroopas ka Norra ja Suurbritannia) FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon
pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused tähtsad. Pärsia Laht. Ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Temast suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidi Bbiyni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Sha al-`Arabi jõgi.
Ajavaim Film räägib siis rahast ja rahaga seonduvatest toimingutest ja probleemidest. Kogu lugu on väga hästi lahti seletatud ja sellest on kindlasti palju kasu. Alguses oli raske aru saada, millest jutt käib ja mis seal üldse toimub, kuid kuskil 20 minuti pärast oli juba palju arusaadavam see. Raha on meie elus üks tähtsamaid asju, tekib küsimus, et mis me tänapäeval ilma rahata teeksime? Raha eest saab praktiliselt kõike, kuid kõigil pole niipalju raha kui teistel. Näiteks aafrikas on inimestel väga raske olla ja elada, me ei kujuta seda võibolla ise ettegi, kuid olukord on seal väga hull. Sealsed inimesed elavad 2 dollariga päevas ära. Paneb imestama. Raha ei ole aga ka kõige parem asi, raha on ka laenamisega seotud ja laen ei ole sugugi hea asi. Laenul on oma intressid ja see ongi asja pahem pool. Kuid kui pangad ei väljastaks laenusid, ei olekski inimestel raha, sest raha ringlust e...
National Institute of Child's Health and Human Development. (2010) Facts About Down Syndrome. Viimati külastatud 23.veebruar 2010, http://www.nichd.nih.gov/publications/pubs/downsyndrome.cfm Vaatamata sellele, sünnib ligi 70% nendest lastest emadele, kes on nooremad kui 35. Kuna sünnituste üldine keskmine tõuseb, kasvab ka nende naiste hulk, kes kannavad Down'i sündroomiga last. Näiteks USAs on Down'i sündroomi kandvate loodete hulk võrreldes 1980. ja 2002. aastat kasvanud 25%-lt 51%-le. Samasugust tendentsi on näha ka Euroopas. Mitmed teadlased on uurinud ka ema elustiili mõjusid rasedusele. On leitud, et emadel, kes tarvitavad 4 või enam tassi kofeiinisisaldusega jooke ühe päeva jooksul või rohkem kui 4 ühikut alkoholi päevas Down'i sündroomiga loote puhul esimeste kuude jooksul, on suurem risk, et rasedus katkeb. On samuti leitud suurenenud risk Down'i sündroomi haigestuda nendel
5. Nimeta evolutsioonitõendeid (6)+näited iga tõendi juurde. Paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Tõendeid leitakse maakoores, eelkõige settekivimites. Väljasurnud organismide ehituse (anatoomia) võrdlus praegu elavate organismidega. Võrreldakse organismide siseehitust. Organismide lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia): kõrgemate organismide loodete arengus korduvad mõned madalamate organismide loodete arengujärgud Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid - organismide keemilise koostise ja geneetika võrdlus Biogeograafia ja ökoloogia tõendid: organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. Pikka aega geograafiliselt üksteisest eraldatud ühte liiki organismid erinevad üksteisest. Kultuurtaimede ning koduloomade aretus: ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. ELU ALGUS MAAL 6
Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Pöörlemine Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Nimi ja tema kaaslased Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele . Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuril ei ole kaaslasi. Mõõtmed Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem).
RUMEENIAS DOONAU, BANGLADESHIS GANGESE, USA JÕEHARUDEGA. MISSISSIPI, BRASIILIAS AMAZONASE DELTADTASANDIK LIMAANRANNIK LIMAANID ON LEHTRIKUJULISED LAHED, MIS ON TEKKINUD JÕE- SUUDMETE ÜLEUJUTAMISE TÕTTU. JÕEL ON LEHTERSUUE. ESINEB MUSTA JA AASOVI MERE RANNIKUL PADUMERE RANNIK KUHJERAND, MIS TEKIB LOODETE MÕJUL. TÕUSU AJAL ON KÕRGVEE POOLT SUUR ALA VEEGA KAETUD - MARŠ PÕHJAMERE ÄÄRES. MÕÕNA AJAL VESI TAGANEB JA RAND SAKSAMAAL JA HOLLANDIS FRIISI SAARTEL PÕHJAMERE JÄÄB KUIVAKS – RANNIKUL, VENEMAAL VALGE, BARENTSI,
naftareostustest, kui mõni tankuri kapten on navigeerimisega taas mööda pannud. 1961. aastal loodud Maailma Looduse Fondi (The World Wide Fund for Nature (WWF)) andmetel on loomadest naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ning veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümneid sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Diislikütusega seotud teemad, eelkõige muidugi selle jaemüügi hind tanklates, said minu jaoks uue tähenduse käesoleva aasta suvel, kui vahetasin enda mootoribensiiniga töötava auto diislikütust tarbiva raudruuna vastu. Lisaks igapäevasele tanklapostide otsas oleva
Väljavõte hoovustest 17.05.2018 Rannikuprotsessid järsk fjordrannik, mandrijää kujundamisel tardkivimid, saar vulkaaniliselt tekkinud rannikul: basalt pigem madalam merevee soolsus, lisandub pidevalt jääsulavett (liustikud ja jõed) lainete kulutav tegevus, murrutuskulbad merejäätekke mõju kivine rannik, taimi vähe merevee temperatuur madalam, vähe soolsust tõusu ja mõõna pidev vaheldumine loodete absoluutne amplituud 4.8 m järskrannik Islandil erosioon rannikupiirkondades Rannik laugrannikuid esineb vähe, pigem lainete murdev tegevus lainete kuhjavat tegevust vähe rannik liigestatud Laugrannik Islandil Ennustatav ilm ja tegelik: Tegelik ilm: sademete hulk oli ennustatavast väiksem/suurem temperatuur sama Liustikud sandurtasandik, moreeniväljad
Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist. Olulisi hormoone toodab platsenta. 5. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 6. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunadalal lõpeb looteline areng sünnitusega. 16.Biogeneetiline reegel ja selle tähtsus evolutsioonis. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejarel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. Seega läbitakse ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) liigievolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Sellist loote arengu iseärasust nimetatakse biogeneetiliseks reegliks. Reegli juures tuleb silmas pidada, et embrüogeneesis ei läbita alati kõiki evolutsioonilise arengu etappe mõned neist
praegu elavatel selgroogsete loomade (konna, linnu, vaala, inimese) jäsemetel on sarnane põhiehituselt. Tõenäoliselt on need organismid arenenud ühistest eellastest. b) erinevate organismide DNA võrdlemisel Saab kindlaks teha organismidevahelise suguluse. Paljudel liikidel on sarnane DNA ja sarnased kehavalgud, mis viitavad nende lähedasele sugulusele. Näiteks verevalk hemoglobiin on ühesugune inimesel ja simpansil, gorillal aga inimese omast mõnevõrra erinev. c) selgroogsete loomade loodete võrdlemisel See näitab, et selgroogsete organismide looted on arengu varajastel etappidel väga sarnased. Näiteks on neil lõpusepilude algmed. See tõendab nende organismide sugulust ja viitab põlvnemisele lõpustega lähtevormist. 8. Kuidas on evolutsioon tõenditeks: a) kivitised e. fossiilid Nad annavad teada, millised olid Maal varem elanud organismid. Kivitised on kauges minevikus elanud organismiide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. Võrreldes kivitisi eri vanusega
ENERGIAMAJANDUS ENERGEETIKA ÜLESANNE VARUSTADA ÜHISKONDA ELEKTRIENERGIAGA SOOJUSENERGIAGA MOOTORIKÜTUSTEGA TOIMETADA ENERGIA TARBIJANI NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD. MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in) ENERGEETIKA ISEÄRASUSED MÕJUTAB KÕIKI ELUSFÄÄRE HIND SISALDUB KÕIKIDE KAUPADE, TEENUSTE HINNAS ENERGEETIKA ARENG MÕJUTAB TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ARENGUTEMPOT ENERGIA ON ASENDAMATU SELGITA KONKREETSETE NÄIDETE ABIL EELPOOL TOODUD VÄITEID. ENERGEETIKA ARENG AGRAARÜHISKOND 1) MEHHAANILINE ENERGIA INIMESTE JA LOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST? INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA TUULIKUD, VESIVESKID SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE KLAASIT...
Energiavarud jaotatakse kolmeks, vastavalt sellele, mitu korda on nad loduses muutunud: · Primaarsed ehk esmased esinevad nii nagu nad looduses tekkisid, mistõttu varus on suured (nt: maapöörlemise energia, gravitatsioonijõud). · Sekundaarsed ehk teisesed tekivad esmaste energiavarude ühekordsel muutumisel. Neid nimetatakse ka taastuvateks, sest nende varude täiendamine ja uuenemine toimub ilma inimese sekkumiseta (nt: vee energia, tuule energia, loodete ja lainete energia, päikese energia). · Tertsiaarsed ehk kolmandased fossiilsed kütused, mis on tekkinud kauges minevikus bromassi muundumisel (taimed, loomad). Neid nim. taastumatuteks, sest juurde neid praktiliselt ei teki, seetõttu saavad nad otsa (nt: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlekivi, turvas). Energiavarusid saab jaotada ka traditsioonilisteks ja alternatiivseteks.
kahjustavalt lootele, häirib lindude paljunemist. Eriti selgesti on pestitsiidide mõju näha siis, kui taimekaitsevahendeid kasutatakse valel viisil. Herbitsiidid olid eriti laialdaselt kasutusel Vietnami sõjas, et sundida puid lehti maha ajama lihtsustamaks partisanide leidmist. Nendes leiduvad jääkainetena dioksiinid, millel on nagu elavhõbedalgi teratogeensed omadused – tegurid, mis põhjustavad väärarengut. Vietnami sõja aegse teo tagajärjeks oligi loodete väärareng. Juba dioksiinide väikesed annused põhjustavad organite, eelkõige maksa talitluse häireid, rasvade ainevahetuse häireid, nahakahjustusi, geneetilisi mutatsioone. Pestitsiidide inimesele kahjuliku mõju kinnituseks veel üks näide: Moldovas on täheldatud otsest sõltuvust maa-ala pestitsiidide koormuse ja tuberkuloosi haigestumise, laste suremuse, samuti maksa- ja vereloome elundite haiguste vahel. Paljudel taimekaitsevahenditel puudub selektiivsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
