Rahaühik: Nepaali ruupia ( NPR) Rahvastik: Aasias elab 60% maailma rahvastikust Religioonid: hinduism (81%), budism (11%), islam (4%) Peamised majandusharud: Põllumajandus ja turism Vaktsineerimine: Soovituslik A-hepatiit NEPAALI LIPP NEPAALI VAPP Nepal (varem ka Nepaal) on merepiirita riik Lõuna-Aasias. Nepal piirneb kirdes Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagus, edelas ja loodes Indiaga. Nepalil 1 on ligikaudselt ristküliku kuju: ristkülik asetseb loode-kagusuunas, selle pikkus on umbes 650 km ja laius umbes 200 km. Riigi pindala on 147 181 km², sisevete kogupindala on umbes 4000 km². Nepal oli 2006. aastani maailma ainuke hinduistlik riik. Põhiseaduse järgi oli Nepal hinduistlik kuningriik, ent 2006. aastal otsustas parlament selle sätte kaotada. Nepal on üks
Avinurme Gümnaasium Geograafia uurimustöö HAITI Koostanud: Andris Pikas 10. klass Avinurme 2011 2 Avinurme Gümnaasium.............................................................................................................. 1 Geograafia uurimustöö................................................................................................................1 HAITI..........................................................................................................................................1 Koostanud: Andris Pikas.............................................................................................................1 10. klass.......................................................................................................................................1 Avinurme 2011..............................................................
ajal Amritsari lepinguga (1846) ostu teel endale inglaste poolt vallutatud Kashmiri ja võttis endale Jammu ja Kashmiri maharadza tiitli. Jammu ja Kashmiri riik koosnes mitmest osast: 1) viljakas Kashmiri org, kus elanikkonna valdava osa moodustasid sunniidid, kelle seas olid aga mõjukad sufismi ideed; 2) tasandikul asuv Jammu, mis oli hindude asuala, kuid seal olid ka väikesed muslimi ja sikhi kogukonnad; 3) Poonch, mis asus Jammust loodes ja oli asustatud peamiselt afgaani päritolu rahvaga; 4) Ladakh, kus elasid valdavalt Tiibeti budistid; ja 5) Gilgiti piirkond (nüüdne Baltistan) maa põhjapiiril, kus domineerisid imamiidid. Etnilise koosseisu poolest on Jammu ja Kashmir olnud suhteliselt monoliitne. Peamisteks rahvasteks on kasmiirid ja dograd. Kuigi maal leidus mitmeid maavarasid (boksiit, nikkel, kivisüsi jm.), oli tööstus suhteliselt vähe arenenud. Rohkem kui 4/5
kaasvalitsejale, hiljem pojale. Määras ihukaitseväe Määras Patriarhi. Määras senati määras hipodroomi parteid Ametkonnad – hierarhilised, kõrgemad ametnikud aristrokaadid Strateegid – valitsesid teemat, sõjaline ja tsiviilvõim Stratioodid – said maatüki, mida pidid valitsema talupojad. 9. SLAAVLASED. VANA VENE RIIGI TEKE Slaavlaste algkodu piirkond oli Mustast meres loodes, Karpaatide ja Dnepri jõe vahel. U. 5. sajand algas väljaränne tänu kliimajahenemisele. Neid ajendas veel rändama hunnide rünnakud ja avaarid. Nad asusid elama tänase Poola, Tšehhi, Slovakkia, Valgevene, Lääme-Ukraina aladele. Veneedid- laienesid Lääne-Loode suunas, tänapäeva lääneslaavlaste esivanemad. Levisid ka praeguse Saksamaa idaossa. Tänapäeva poolakad, tšehhid, slovakid
Normannide nime all kujunesid nad tähtsaks sõjaliseks ja poliitiliseks teguriks Euroopas. Viikingiaja epiloogina valitses XI saj. algul Taani kuningas Knut Suur suuri maa-alasid Inglismaal ja mõlemal pool Põhjamerd, mood. Lühiajalise Taani impeeriumi. Pärast impeeriumi varisemist jäi Taani Skandinaavias ja Läänemerel ligi 200 aastaks juhtivale positsioonile. Ristiusk oli 1000.a. paiku vallutanud pea kogu asustatud Euroopa, v.a. balti ja soome sugu rahvaste alad loodes. Kiievi vürstiriik alustas oma mõjupiiride laiendamist lääne ja loode suunas soome sugu rahvaste poolt asustatud aladele. Aastatel 1030 vallutati eestlaste asula Tarbatu ( Tartu ) ja ehitati sinna Jurjevi nimeline linnus. Selle hävitasid eestlased 1061.a. Võtnud skandinaavlastelt osaliselt üle kaubandussidemed itta ja lõunasse, omandasid eestlased silmapaistva jõukuse. Rahvaarv kasvas, tihedasti asustati Lääna-Eesti ja Saaremaa. Kaitse otstarbel ja kaubavahetuspaikadeks rajati
3.5 Taimestik ja rohevõrgustik Linna tingimustes omab mõiste roheala laiendatud tähendust. Sealne algne looduslik taimkate on sajandite jooksul tugevasti inimese poolt mõjutatud. Rohevõrgustiku koosseisu kuuluvad teatud mööndustega ka pargid ja tänavahaljastus. Looduslikku taimkatet on säilinud ainult hoonestamata aladel. Järve ümbrus on tasane, enamasti heina-, põllu- ja aiamaade all. Tiskre oja ääres võib esineda ka niite. Ka kaldad on madalad ja enamasti mudased, loodes ka liivased. Edelakaldal võib näha linaleokive. Põhi on kaetud 2-3 m paksuse mudakihiga. Tiskre oja ja Harku järve ümbruse rohealade ohuks on uute elamurajoonide ehitamine rohealasid ühendavatele koridoridele, mida antud objekt pole, seega otsets kahju ei tekiks. Lisaks pole linnapiirkonnas võimalik säilitada kõiki rohekoridore, kuna antud piirkond on niigi tiheasustatud, siis ei saa loomade sattumist linna välistada ja suurtele loomadele
30 Vassar 1975: 44 31 Vassar 1975: 175 32 Võti 1996: 150 33 Võime 1993: 108 ehk mõnevõrra üllatav, et peale karistusaluste leidus Siberi eestlaste hulgas palju neid, kes siirdusid sinna küll ametivõimude õhutusel, kuid ikkagi omal vabal tahtel. Siberisse asunud eestlaste jaoks oli oluline 1804. aastal oletavasti Ingerimaalt väljasaadetud talupoegade poolt rajatud Rõzkovo küla, mis asub samanimelise järve ääres umbes 220 kilomeetrit Omskist loodes. Sellest sai mitme eesti küla emakoloonia, kuhu pärast väljasaatmist soodustavate määruste vastuvõtmist 1822. aastal hakkas tulema ka eestlasi34. 1845. aastal ilmunud tsaari ukaasi järgi tuli väljasaadetud luterlased koondada omaette küladesse, et nad võiksid rajada oma kogudusi. Rõzkovosse koondati väikesed süüalased, suuremad karistatavad aga Ida-Siberis asuvasse Minussinski piirkonda. Kuigi Rõzkovo küla laastas 1848. aastal tulekahju ja osa preestrid rändas mujale, suurenes
aasta sügisel. Foto SMF SMF 3865: 81 Pilt 9 Nõukogude 315. rannakaitsepatarei tuulikuks maskeeritud vaatlustorn Sõrve säärel. Ülaosa varemeis. Foto SMF SMF 3865: 3 22. juuni hommikuks olid sakslased mineerinud ka Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse väinad. Irbe väina sulgesid miinitõkked ,,Eisenach" ja ,,Erfurt", Soela väina miinitõke ,,Coburg". Hiiumaa ja Vormsi vahelisse Hari kurku oli paigutatud miinitõke ,,Gotha", Soome lahe sulges ,,Apolda" ja Tallinnast loodes oli ,,Corbetha". Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149 (Melzer 1960, 2427, kaart 9). Sel kombel püüti lõksu püüda Liivi lahes ja Muhu väinades olevaid Nõukogude laevu ning takistada sisenemist ja väljumist Soome lahest. Sakslaste peamine eesmärk oli takistada Nõukogude sõjalaevade rünnakuid oma Soome ning Põhja-Rootsi vahet sõitvate kauba- ning varustuslaevade vastu (BA MA, RM 45-I/137). Laevaliiklus merel hakkas kohe nõudma ka ohvreid. 29
Linn Min. Temp oC Max. Temp. oC Nr. selged päevad Sademed (mm) Hobart 8,3 16,9 41 616 Launceston 7,2 18,4 50 666 Devonport 8,1 16,8 61 778 Strahan 7,9 16,5 4,1 1458 VICTORIA Victoria osariigil on väga varieeruv kliima sõltumata tema väiksest suurusest. Loodes on poolpõuane ning kuum ning mööda rannikut minnes mõõdukas ja jahe. Victoria sisemaa erilisus on tema mäestiku toodetud jahe õhk, mis liigub osariigi keskele. Victoria lõunapoolseimas tipus Austraalia keskosas tähendab seda, et seal on jahedam ning märjem kui teistes territooriumites ja regioonides. Õhk Lõuna Ookeanist aitab vähendada kuumust suvel ning külmust talvel. Melbourne ning teised suured linnad asuvad selles mõõduka temperatuuri piirkonnas
eraldatud rannamoodustistega ja pärastjääaegse maakerke tõttu. Suurimaks neist on 56,8 ha suurune segatoiteline Lohja järv. Rannalähedase järve kohta on ta küllalt sügav, maksimaalselt 3,7 m, keskmiselt 2,2 m. Väheliigestatud kaldajoonega Käsmu järve pindala on 43 ha. Heaks 8 näiteks maakerke intensiivsusest Põhja-Eestis on aga soolakaveelised Maalaht ja Ulgulaht Viinistu külast loodes. Veel 19. sajandil veeti Maalahes mõisale noota, millele viitab ka Nootneem järve idaosas, aga praegu ei ulatu veekihi paksus 0,5 meetrinigi. Maalaht ja Ulgulaht on omavahel ja merega ühendatud kitsa veenire jooma (vastavalt Maajooma ja Ulgjooma) kaudu. Nii joomad kui ka järved võivad ajuti kuivada. Teised rannajärved Juminda ja Pärispea poolsaarel on praktiliselt kõik juba kinni kasvanud. Ainult ajuti on vett Lammasjärves ning Angerja loigus Juminda poolsaare põhjatipus
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 ...
2) majandussidemed riigi eriosade vahel puudusid, valitses naturaalmajandus · riik oli etniliselt kirev kõneldi umbes 20 erinevalt keelt, erinevad rahvad · Karl Suur pärandas riigi ühele pojale, aga pojapoegi oli 3. · Pärast Karl Suurt hakkas Frangi riik oma osatähtsust kaotama SLAAVLASED indoeurooplased. Algkodu germaanlastel: Reini ja Doonau vahelisel alal Slaavlaste algkodu: Mustast merest loodes Karpaatide ja Dnepri jõe vahelisel alal 5. sajandil algas massiline väljarändamine slaavlastel ( sajand hiljem, kui germaanlastel ) Põhjused miks algas väljaränne: 1) kliima jahenemine 1. rahvaarvu kasv · esialgu liiguti läände VENEEDID lääneslaavlased mõjutusi saadi naabritelt germaanlastelt. poolakad tsehhid slovakid
Põhja-Balkanil kujunes välja uus riik Bulgaaria. 7.saj hõivasid araablased Egiptuse ning Vahemere idaranniku. Türklased alistasid 11.saj suure osa Väike-Aasiast, kus hakati islamit ja türgi keelt omaks võtma tagajärjena. Bütsantsi kätte jäi selleks ajaks Konstantinoopol, osa Kreekast. 14.saj tulid võimule osmanid. 15.saj piirati Konstantinoopol üle, 1453 vallutati Konstantinoopol. 8. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad. Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Sklaviine mõjutasid 7
????????????????????? Saksamaa riigijuht II maailmasõja ajal - Hitler NSVL välisminister, sõlmis 1939 mittekallaletungi lepingu Saksamaaga- Molotov Suurbritannia peaminister, kes sõlmis Müncheni kokkuleppe- Chamberlain Vichy valitsuse juht -Petain https://quizlet.com/116606736/ii-maailmasoda-flash-cards/ 26.november 1939.a. Leningradi sõjaväeringkonna staabi teatel avati 26. Novembril kell 15.45 meie vägede pihta, kes asuvad Mainilast kilomeetri võrra loodes, Soome territooriumilt ootamatult suurtükituli. Kokku tulistasid soomlased seitse suurtükilasku. Tapetud on kolm punaarmeelast ning üks nooremkomandör., haavatud seitse punaarmeelast, üks nooremkomandör ja üks nooremleitnant. Juurdluse läbiviimiseks on kohale saadetud ringkonnastaabi esimese osakonna ülem polkovnik Tihhomirov. Soome suurtükirünnaku piirkonnas paiknevates väeosades kutsus provokatsioon esile tohutu nördimuse. Pravda 27,nov.1939.
Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Konstantinoopol oli keskaegne metropol: · India ja Hiina linnade kõrval ainus keskaja linn, kus oli üle 100 000 elaniku · Seal oli olemas kanalisatsioon, erinevate osakondadega haiglad, tuletõrje, politsei, kaubatänav. Ikoonid ehk pühapildid on omased õigeusu kirikule. 8. SLAAVLASED, VANA VENE RIIK Algkodu piirkond oli mustast merest loodes, Karpaatide mäestiku ja Dnepri jõe vahel. Sellest algkodust algas 5. sajandil väljaränne, mida põhjustas: 1. Rahvaarvu kasv ei suudetud ära toita enam 2. Kliima jahenemine Ajendid, miks nad välja rändasid: 1. Hunnide rünnakud 2. Avaaride rünnakud Väljaränne toimus: 1. Lääne, loode suunda siirdusid slaavi hõimud, keda kutsutakse veneedideks ja neist kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Neist omakorda läände jäid germaanlased
· Põhjameri Põhjameri on meri Euroopa rannikul. Ta kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka. Teda piirab lõunast Euroopa maismaa. Läänes külgneb ta Suurbritannia saarega, edelas on ta seotud La Manche'i väinaga. · Barentsi meri Barentsi meri on meri Euraasia loodeosas, Põhja-Jäämere osa. Piirneb loodes Teravmägedega, kirdes Franz Josephi maaga, idas Novaja Zemljaga, lõunas Euraasia rannikuga. Lõunas ühendatud Valge merega · Vahemeri Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi. Vahemere kirdeosas asuvas Türgi lõunaosas, kasutatakse Vahemere kohta ka nimetust Valge meri. Pindala 2 509 000 km² Maht 3 653 000 km³ Suurim sügavus 5121 m Keskmine sügavus 1456 m
hoone pole säilinud, praegune tsentraalse plaaniga klassitsistlik hoone samas asukohas pärineb 1820ndatest aastatest. Peale selle oli Tallinnas keskajal veel kaks kloostrit: - Dominiiklaste Katariina klooster rajati 1246 praeguse Vene tänava idaküljele ja valmis lõplikul kujul 14-15. sajandil. Omaaegsest väga võimsast kompleksist on säilinud idatiib, ristikäike, viljaait ning kloostrikiriku portaalid ja müüre. - Naistsisterlaste Mihkli klooster asutati 1249 Raekoja platsist 300 m loodes asunud varasema Ventseli kabeli kohale ning valmis lõplikul kujul 14-16. sajandil. Kompleks on tugevalt überehitatuna säilinud. Selle kirik on ehitatud 18-19. sajandil klassitsistlikus stiilis ümber Vene Õigeusu Issandamuutmise peakirikuks, ülejäänud ehitised on alates 17. sajandist kasutusel Gustav Adolfi gümnaasiumi hoonetena ning neid on 17-20. sajandil korduvalt moderniseeritud. Tallinnas on säilinud ka keskajal seal paiknenud kahe seegi hooned - 14-15. sajandist pärinev
Chimus olla traditsioon, et iga kuningas pidi endale ise laskma ehitada residentsi). Wari riigist võeti Chimus üle terasspõllud ja teedeehituse. Võib öelda, et Chimu riik on otsene kultuurisild Wari riigi ja inkade vahel (kes alistasid Chimu riigi). Inkad Inkad olid väike rahvas, kes rääkisid ketsua keelt. Trminit inka kasutati eelkõige valitseja tähistamiseks. Inkad elasid Titicaca järvest loodes. Nende pealinnaks oli Cuzco juba umbes 12.-13. sajandil. Algselt oli tegemist perifeerse moodustisega, millel ei olnud mingit rolli poliitilistes sündmustes. Pärimuse järgi toimus maaima loomine Titicaca järve ääres. Inkad seostasid end Tiwanacuga kuid mingisuguseid pärilussidemeid ilmselt ei ole. Inkade riigi alguseks on kokkuleppeliselt 1438 (välja arvutatud suulise pärimuse alusel nii et mitte eriti usaldusväärne daatum). Inkadel oli siis ühe naaberrahvaga konflikt
Enne töö hinnang väljast poolt, peale kaitsmist Moskva FAK-i, mis läbi vaatas. Elango töö ei leidnud kinnitust, sest seal halvast perioodist, halval teemal ja halbade järeldustega. Enne teema aga kuskil kinnitatud. Liivi Aarma (1940), Väino Sirk (1942). Kunstiajaloo sektor alates 1961, juhtaja pikka aega Irina Salonõkova. Mart-Ivo Ellar (1936-2003) uuris sõjajärgse monumentaal- ja deokratiivskulptuuri. Ajaloo Instituudis 1963-1971, 1988-1998, sest oli TÜ-s õppejõud. Rein Loodes, Lehti Viiroja. Eesti Kunstiajalugu I-II 1970- 1971. 1970 rida sturktuurimuudatusi ajaloo sektoris vajati VMF kaupa. Feodalism (Vasar, siis TArvel), kapitalism (Arumäe). Sotsialism (Pullat). Noori, kes 1970- 1980. aastate algul kaitsnud kandidaadi töösid. 1985 Nõukogude Eesti töölisklassi ajalugu (vene keeles) mitu käsikirja Nõukogude Eesti talurahva ajaloosy. Talurahvast pidi II-IV köites leidma, II köide 1980. aastate alguses valmis aga pidi
Hing on see, kes suudab suvalisele vastu astuda ning 67 keeldub vale uskumisest. Sellest valest endast saab okas Hallidele ning Hallidega liitunud jõududele. Tulnukate baasid SOL III Perimeetril Hallid on oma tegevusaja jooksul asutanud suure hulga maaaluseid baase üle terve maailma, eriti Ameerika Ühendriikides. Üks selline baas teiste omasuguste seast asub Archuletta Mesa all. See on umbes 4 kilomeetrit Dulce linnast loodes, New Mexico-s. Detailset infot selle baasi kohta tuleb mitmetest erinevatest allikatest. See on kilomeetripikkune maaalune baas Archuletta Mesa ja Jicarilla Apache indiaani reservaadi all aastast 1976. See on üks mitmetest piirkondadest USA-s, kus on esinenud kõige rohkem karja vigastamisi. Selline paigaldus töötab koostöös USA valitsuse ja EBE-de aktiivse programmi osana. Maaalused baasid asuvad ka Kirtland-is ja Holloman-i Õhujõudude Baasis
Ideaalne eine lõpetuseks. Valmistamiseks lihtsalt keetke oksakesed ja hoidke tasasel tulel 5-10 minutit. Uuesti kasutamiseks lisage mõned värsked oksakesed. Serveerimiseks lisage sidrunit või linnaseid. Ei vaja suhkrut või piima, saab nautida nii soojalt kui külmalt. 3.3 INDIA ROHELINE TEE Darjeelingi roheline tee Ülihea tee Darjeelingi provintsist Põhja-Indiast kahvaturohelise lahusega ja elava värske aroomiga, täis antioksüdante. Darjeeling on väike kuurortlinn Bengalist loodes, 400 miili Kalkutast põhjas, India territooriumi väikesel ribal, mis eraldab Nepaali ja Bhutani. 6500 jala kõrguses asukohas on mõõdukas, isegi vihmane kliima ja hingematvad vaated, mis lubavad pilgul libiseda lennukid allpool liuglemas, ülalpool asetsevatele mäetippude ahelikule, mis tipneb Kanchenjungaga, peaaegu sama kõrge tipuga kui Everest. Rohelise tee populaarsus kasvab Läänes kiiresti selle tervislikkuse, madala kofeiinisisalduse, antioksüdantide, vitamiin C ja floriidi tõttu
ROOMA LINNRIIK ehitati Tiberi jõe kallastele, mis voolas läbi õrnalt lainetava maastiku, ning paistis silma seitsme esileulatuva mäe tõttu (mõiste: Septimontium). Pärimuse järgi anti Rooma lõunaosas aasuv Aventinuse küngas 456. e.Kr plebeidele asustamiseks. Sealtpeale hõlmas arvatavasti juba kuningas Servius Tulliuse ajal linnamüüriga ümbritsetud Rooma seitset küngast: peale Aventinuse Palatinus koos vanima asula Roma quadrata'ga, Palatinusest loodes Kapitoolium, põhjas Kvirinaal, sellest lõunas Viminalis, idas Esquilinus ning kagus Caelius. Madalad alad, kus olid kõige viljakamad mullad, olid alad, mis arenesid kõige varem. Aja jooksul leidis farmindus aset ka seitsme mäe taga ja linn kuivatas ning täitis soise madala ala. Kliima oli talvel suhteliselt pehme, suvel oli kuum. Roomas leidus palju ehitusmaterjali - marmorit, kivi, savi, terrakotat, telliseid ja puitu. Ning roomlased hakkasid esimesena valmistama betooni.
Idagootide riik Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid oma riigi. Langobardide riik Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes P.-Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes Karpaatidest Gneprini. Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, tsehhid
Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid riik oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes P.- riik Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes Karpaatidest Gneprini. Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tsehhid
Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid riik oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes P.- riik Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes – Karpaatidest Gneprini. Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tšehhid
enam kui 10000 kreeka hopliidi eesotsas (millele lisandusid arvukad Aasia väed) alustada sõjaretke Artaxerxese kukutamiseks. Kreeka palgasõdurite seas oli ka tulevane ajaloolane, Sokratese õpilane Xenophon Ateenast, kes retke sündmused tagantjärgi kirja pani, kirjutades peale selle ka põhjaliku üldkäsitluse Peloponnesose sõja lõpu ning 4. sajandi esimese poole Kreeka ajaloost. Kyrose vägi jõudis suuremat vastupanu kohtamata Mesopotaamiasse, kuid Kunaxa lahingus Babylonist loodes, kus kreekased oma vastased puruks lõid, sai Kyros surma. Enamus tema väest jooksis laiali ja läbirääkimistele 36 meelitatud kreeka palgasõdurite pealikud tapeti. Kuid kreeklased valisid endale uued juhid teiste seas Xenophoni ja murdsid pärslaste vastuseisust hoolimat läbi tänapäeva Kurdistani Musta mere kagurannikule, kust pöördusid, osalt mööda rannikut, osalt
Eesti kliima püsis tänu jääserva ja jääpaisjärvede lähedusele arktiline. Lühikesel soojal perioodil 13 300–12 850 aastat tagasi said kasemetsad Lõuna-Eestisse levida. Hilisdrüüase umbes 1000 aasta pikkuse külma perioodi põhjustas tõenäoliselt Põhja- Atlandi termohaliini (nn sooja hoovuse, mis ka praegu meie laiuskraadidele soojust toob) katkemine, mis oli põhjustatud Põhja-Am. Suurjärvistust loodes oleva hiiglasliku jääpaisjärve katastroofilisest mahajooksust ookeanini See tohutu külma ja mageda vee mass magestas ookeani vett ning aeglustas soojuse transporti, tekitades seetõttu 1000aastase külmaperioodi. Sarnased sündmused toimusid ka u 8200 aastat tagasi. Mõned teadlased arvavad, et praegune kliima soojenemine ning liustike sulamine (ookeani magestumine) võib sama moodi käivitada uue jahenemise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
