(umbes 80% Eestis kasvavaist), sealhulgas haruldasi liike nagu, jugapuu, luuderohi, tuhlpihlakas. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuulood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km². Valdavalt kasvab saarel okaspuumets. 2.Kihelkonna kihelkond Kihelkonna kihelkond (saksa keeles Kielkond) on Saaremaa ja ühtlasi kogu Eesti läänepoolseim kihelkond. Seda piirab läänes ja loodes meri. Maa poolt on naabriteks Anseküla, Kärla ja Mustjala kihelkonnad. Kihelkonna pindala on 402 km² Kihelkonna oli üks nendest Saaremaa piirkondadest Mustjala, Sõrve, Pöide ja Muhu kõrval, kus rahvarõivaid kanti kõige kauem, osaliselt veel 20. sajandi algul. 3.Kihelkonna rahvariided Naiste rõivaste põhiosad: Särk, seelik, vöö, liistik, põll, kaelarätik, tanu, sukad ja kingad. 3.1 Särk Särgid olid kas väikese püstkraega või hoopis ilma selleta ja suhteliselt vähe
GEOGRAAFIA Tasmaania suurus on 68 401 ruutkilomeetrit. Kuna Tasmaania on olnud vulkaaniliselt mitteaktiivne, on seal palju kumeraid ja tasaseid mäestike, tehes sellest kõige mägisema osariigi Austraalias. Tasmaania kõrgeim mägi on Mount Ossa (1614 meetrit). Palju Tasmaaniast on endiselt tihedalt metsastatud. Southwest rahvuspark ja naaberalad on mõned viimased parasvöötme vihmametsad lõunapoolkeral. Tarkine, mis asub saarel kaugel loodes, on suurim parasvöötme vihmametsade ala Austraalias ja üks maailma suurimaid, hõlmates ligikaudu 3800 ruutkilomeetrit. Tasmaanias on palju jõgesid, mis on peaaegu kõik tammistatud, et pakkuda nii palju hüdroelektrit, kui osariik vajab. KLIIMA Tasmaanias on jahe parasvöötmeline kliima nelja erineva aastaajaga. Suvi kestab detsembrist kuni veebruarini, kui keskmine maksimaalne mere temperatuur on 21 ° C ja sisemaa alad Launceston'i ümber ulatuvad 24 °C.
Külalistubades on vaheldudes suurte kroko- ka seifid.Saadaval on ka dillidest kubisevate ohtli- tasuta traadita interneti ke soodega. Loodes Ore- ühendus. Üldhinnanguks goni ja Washingtoni osa- on hotellile antud 3.7-5st riigis kasvab ehtsat ja
kujutavad endast arenevaid nn embrüonaalseid riffe. Panga kivimeis on rikkalikult brahhiopoodide karpe ning krinoidide osiseid. Vilsandi kaljurand on oluline suurepäraste karstivormide karridega. Tähelepanuväärsed on Üügu- ehk Anduvälja pangas leiduvad murrutuskuplad, mis moodustavad suuremaid ja väiksemaid koopaid. 5 4.Tuntuimad pangad 4.1 Panga pank Panga ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjarannikul, Panga külast loodes. Panga pikkus on umbes 3 kilomeetrit, suurim kõrgus on 21,3 meetrit, millega ta on Lääne- Eesti saarte kõrgeim rannajärsak. Panga pank kerkib paljandunud paese "müürina" otse rannalt. Pangal on kaks astangut veepiirist kõrgemal, kusjuures kolmas, 10 - 12 meetri kõrgune astang, jääb vee alla, mis on jälgitav pangalt mere poole vaadates lainemurdudena. Neeme tipul on aluspõhja kihid kergelt paindunud. Sealt umbes 700 m lõuna suunas
täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u. 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Eesti rannikumeri Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 15-20 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht
ääres paiknev Kilimanjaro massiiv (5895m). Maa keskosas asuvad astangulised platood, mida liigestavad mäed ja suured geoloogilised lõhed. Riigi pikim jõgi on Rufijii, mis voolab läbi maa lõunapiirkonna ja suubub India ookeani nagu teisedki suuremad Tansaania jõed: Ruvu, Ruaha, Ruvuma ja Pagani. Üldse jääb selle riigi territooriumi piiridesse kolm suurt Aafrika järve: edelas Njassa, läänes Tanganjika ning loodes Victoria. Kliima on troopiline, rannikul vastavalt vihmane ja väga kuum, sisemaal kõrguse tõttu veidi jahedam. Saartel leevendavad leitsakut meretuuled. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 25-27, sisemaal 20-24, juulis vastavalt 22-24 ja 16-20oC. Aastane sademetehulk: rannikumadalikel ja suurte järvede ümbruses 1000-1500 mm/a, sisemaa nõgudes 250-500mm/a. Tansaania kaart Tansaanias leiduvad loodusvarad: kivisüsi, looduslik gaas, teemandid, fosforiit,
· Austasid vaprust, distsipliini (sõjalisi omadusi) · Puutusid kokku foiniiklaste ja kreeklastega (kes mõjutasid roomalasi kõige enam) · Kolonisatsiooni käigus (8.-6.saj eKr) rajasid linnu Itaalia lõunarannikule ja Sintsiiliasse. Kreeklased moodustasid seal (merepiiridel) põhielanikkonna ja tõid sinna viinamarja- ja oliivikasvatuse, linnariikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, jumala müüdid Etruksid-Apenniini ps. Loodes · Käisid läbi foiniiklaste & kreeklastega · võtsid üle kreeka tähestiku kujundasid selle omamoodi, tänapäeval pole teiste keeltega seoseid · tuntud ahreoloogiliste mälestiste ja autorite teoste kaudu · kuldsete kätega (12 suuremat linnriiki) pronksist skulptuur, kasutasid siduainet mörti, kaarvõlvid · aristokraatlik · hauakambrite seintel kujuttu pidustusi, sporti ja tantsu.
Tõrva Gümnaasium Rando Lillipuu 10 b klass Texas Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2010 Sissejuhatus Texas asub Põhja-Ameerikas.See on üks viiekümnest osariigist.Ta on Ameerika Ühendriikide osariik juba 1845 aastast.Põhjast piirneb Oklahoma osariigiga, kirdes Arkansasega, idas Lousianaga, läänes New Mexicoga ning lõunas ja loodes mööda Rio Grande jõge Mehhiko Chihuahua,Coahuila, Nuevo Leoni ja Tamaulipase osariigiga.Osariikide seas on ta California järel rahvaarvuga ja Alaska järel pindala poolest teisel kohal.Texas asub kõige all ja on üks suurimatest osariikidest, täpsemalt siis teisel kohal.Tema pindala on ~691 030 km2..Oma nime sai 1690. aastal,kui hispaanlased andsid oma esimesele misjonikeskusele nime Texas St. Franciso. Ajalugu
144,6 miljonit elanikku Pealinn: Delhi Rahvused: punjabi, sindhi, pashtu, baloch, muhajir Keeled: urdu, punjabi, pashtu, inglise Usundid: hinduism, budism, jainism ja sikhism Riigipea: peaminister Gen. Pervez Musharraf GDP: 282 miljardit USD GDP elaniku kohta: 2000 USD poole väiksem kui Eestil Majanduskasv: 5 % Inflatsioon: 5,2 % Põhilised majandusharud: tekstiil, põllumajandus, tsement, vaibad, keemiatööstus. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik- Dekaani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrgusel. Maavarad
I Vana - Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele mägine, merekaudu kaubandus. lähis-ida kõrgkultuurist võeti õppust. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene periood (2000-1100 eKr), Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr), Arhailine periood (800- 500 eKr), Klassikaline periood (500-338 eKr), Hellenismiperiood (338-30 eKr) 3. Polis Kreeka linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kaljunukile rajatud kindlus), linna keskuseks oli agoraa (koosoleku ja turuplats), linna lähedal põllud ning oliivi ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. 4. Valitsemisvormid - 5. Sparta ja Ateena riigikorraldus · Sparta Aristokraatia, rahvakoosolekul lõplikud otsused ja ametnike valimine. 2 kuningat, 5 efoori (kõrgemad ...
Ukraina ajaloolised piirkonnad on Bessaraabia, Galiitsia ja Podoolia. Galiitsia on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel. Galiitsia piirneb lõunast Metsa-Karpaatidega, loodest Visla jõega, põhjast Sani jõe suudme ja Zbrutsi jõe lätte vahelise joonega ning kagust Zbrutsi, Dnestri ja Tseremosi jõega. Alates umbes 1800. aastast kuulub Galiitsia koosseisu piirkond Karpaatidest lõunas, Väike-Poolast idas ning Transilvaaniast ja Moldovast põhjas ja loodes. Ala moodustas terviku 17721918 Austria kroonimaana ja aastani 1939 Poola osana. Praegu ei kasutata Galiitsia nime ei Poolas ega Ukrainas. Tsernobõli katastroof Tsernobõli tuumaelektrijaam asub Tsernobõlist umbes 20 km loodes. Jaam rajati 1970. Tsernobõli (vahel ka Tsernobõli) tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsernobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Plahvatas tuumaelektrijaama 4. plokk. Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7- palline
............ .....4 Mõisa Välisarhitektuur........................................................................... ...................5 Mõisa Sisearhitektuur.............................................................................. ..................6 Mõisapark, Kõrvalhooned, Kool ning Suguvõsa Saatus..........................................7 Vasalemma Mõis Algne Vasalemma mõis oli väike, puidust ja tagasihoidlik. See puidust mõis asus uuest mõisast loodes ja praeguseks ei ole sellest säilinud muud, kui üks siloauk. Kuni 1825. Aastani oli Vasalemma Padise kloostri karja- ja abimõis, mistõttu ei pööratud sellele palju tähelepanu, kuni see kandus edasi T.Rammi järglastele. 17. Märtsil 1825 sõlmisid vennad Rammid lepingu, mille põhjal Thomas von Ramm sai Wasalema mõisa koos Allawaima vesiveskiga ning inventariga koguväärtuses 15 tuhat hõberubla. Vahepeal kuulus mõis veel Thomase pojale Peeter Carl von Rammile, kes müüs
KARIIBI MERE PIIRKOND Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. Piirneb lõunas Lõuna-Ameerika ja läänes Kesk-Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Loodes Yucatáni väina kaudu ühendatud Mehhiko lahega. Sügavus kuni 7110 meetrit. Meres on nõrgad looded. Kliima on troopiline, esineb orkaane. KARIIBI MERE SAARED Kariibi mere saared paiknevad Florida poolsaare ja Lõuna-Ameerika mandri vahelises vööndis. Kliima on siin pea aasta läbi troopiline, keskmine temperatuur on umbes 26º C. Suviti esineb siin sageli torme ja koguni vulkaane. Kriibi mere saartel võib kohata mitmeid erinevaid keskkondi. Üha suurenevast
6.) Millise künka nõlv ja kus on kõige järsem? Tähista see piirkond kaardil tähega X (1p) Kaardil A ja B-ga tähistatud punktide vaheline kaugus looduses on ca. 700 meetrit (1p) Koolimaja asub merepinnast 95m kõrgusel (1p) Millisesse ilmakaarde jääb koolimaja Veski talu juurest vaadatuna? Koolimaja asub Veski talust loodes (1p) Tähista kaardil Leevi jõe voolusuund noolega (1p) 7.) Milline erinevus on kliima kõikumisel ja kliima muutumisel? (2p) Kliima kõikumisel püsib keskmine temperatuur samana. Kliima muutumisel aga keskmine temperatuur kas tõuseb või väheneb. 8.) Põhjenda miks ekvatoriaalses vööndis kus on aastaringne suvion mõnedel mägedel lumi ja igijää?
Referaat Taevakehade näiline ja mitte näiline liikumine. Tartu Kunstigümnaasium 9.a Karmen Kingo & Kadi Tamberg 02.12.08 Aastast aastasse kordavad tähed oma igavest rändu taevavõlvil ja tuhandeid aastaid on tähtkujud püsinud samasugustena. Astronoomid aga teavad, et asi ei ole päris nii. Kõik tähed liiguvad ilmaruumis, mõned kiiremini, mõned aeglasemalt, mõned lähenevad meile, teised jälle eemalduvad. Ka tähtede heledus muutub. Aeg-ajalt ilmub "uusi" tähti, tõsi küll, ainult lühikeseks ajaks (noovad). Ja ka Põhjanael ei ole alati tähistanud ainsat liikumatu punkti taevas. Teadust mis tegeleb mõõtmistega taevas nimetatakse astromeetriaks. Taevakeha asukohta tähistaevas määratakse kraadide abil. See on sama võte, mida kasutatakse maapeal, kus määratakse koha geograafiline pikkus ja laius kraadides. Oletame, et me ei tea kui kaugel tähed meist...
Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad -30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8 °C, loodes ja Kertsi väinast lõuna pool langeb kuni +0,5 °C. Suvel on veetemperatuur üle +25 °C. Sügavusel üle 50100 m on veetemperatuur aastaringselt +8...+9 °C. Suurim ja parim looduslik meresadam asub Sevastopolis Krimmi poolsaarel, kus asus endine NSVL mereväebaas (muidu Ukraina koosseisus olnud aga praeguseks annekteeritud Venemaa poolt).Musta mere ääres asuvad Bulgaaria ja Rumeenia läänes, Türgi asub lõunas, Venemaa ja Gruusia idas koos Abhaasiaga ning Ukraina põhjas.
sarnasusi. Venemaa primaarsektor moodustab kahekümnendiku kogu SKP-st. 1. Üldinfo Venemaa kohta Venemaa on maailma suurima pindalaga riik, mis asub Ida-Euroopas ja Põhja-Aasias. Pealinnaks on Moskva. Venemaa hõivab endagasse korraga 11 ajavööndit. Riigikorraks on Venemaal Presidentaalne vabariik. Kasutatavad keeled: vene, ukraina, tatari jm. Usud: õigeusklikud ja muslimid Rahaühikuks on Vene rubla (RUB) Venemaal on pikim maismaapiir ja kõige rohkem naaberriike (14). Nendeks on loodes Norra ja Soome, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega piirneb Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukraina, edelas Gruusia ja Aserbaidzaan, lõunas Kasahstan, Hiina ja Mongoolia, kagus Põhja-Korea ja Jaapan ning idas USA (viimase kahega piirneb meritsi). Rahvaarv riigis on tohutult suur: 143197493 inimest. Rahvastiku tiheduseks on 8,5 in/km². Venamaa kliima on väga erinev riigi territooriumi suuremõõtmelisuse tõttu. Üldine osa
sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Eesti rannikumeri Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 15-20 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht
................................ 8 Kasutatud allikad..................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra 3 Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km2
idapikkuse vahel. Põhjast piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdest Poolaga (442 km), idast Tsehhiga (811 km), kagust Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunast Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelast Prantsusmaaga (448 km), läänest Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodest Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. . 5 Looduslikud tingimused Kliima-Parasvööde, jahe, pilvine, niisked ja vihmased talved ning suved; vahetevahel soe, troopiline tuul; suhteliselt kõrge niiskustase. Pinnamood- Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad
vaikisid vaimulikud paavsti kirja maha. Ristisõdijad valmistusid ründama maalt ning veneetslased merelt. Aleksiose sõjavägi ning varjaagidest ihukaitsevägi jäid linna võitlema, Aleksios ise aga põgenes öösel. Lõpuks õnnestus ristisõdilastel lüüa müüridesse augud kust rüütlid aegamööda said sisse roomata. Veneetslastel õnnestus müürid mere poolt ületada, kuigi varjaagidega tuli pidada väga verist võitlust. Ristisõdijad vallutasid loodes asetseva Blachernae linnaosa, mida nad kasutasid baasina ülejäänud linna ründamisel. Püüdes end tuleseinaga kaitsta, põletasid nad lõpuks maha suurema osa linnast kui esimesel korral. Lõpuks osutusid ristisõdijad võitjateks ning linnaelanikud tervitasid neid (vähemalt lääne inimeste silmis) kummalisel kombel mitte kui vallutajaid, vaid kui usurpaatoreid. Ristisõdijad ei vaadanud asjale sugugi selle pilguga; nad rüüstasid linna metsikul ja kohutaval kombel kolm päeva
12 ,,Eestimaa Rannikujuht" Tiiu Viirand Kunst '06 lk182 13 http://www.norrenda.ee/index2.html tähistatakse juuli lõpus. Püha Olavi oli meremeeste kaitsja ja sellepärast tulevad pidustustele kõik praegused ja endised saareelanikud, kes vähegi on seotud merega. Kiriku väravas oli kunagi häbipost ja läheduses seisis Vabadussõja monument ning nii kogu vene aja. Vormsi kirik rajati vakuste piirile, varem oli Borrbys ja Busbys ka kabel14. Kirikust loodes asuv Vormsi kalmistu on Eesti omapärasemaid ja üks suurimaid säilinud, selle vanemas osas on säilinud hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngariste, mida hakati kasutama Rootsi ajal. Vormsi Rootslased jäid tsaarivõimu ajal vabatalupoegadeks ja elasid nn Rootsiõigeusu järgi, kuid 1882 jõudis Vormsilt Kärdlasse babtistlik mõtteviis15. Elades Rootsi emamaast kaugel ja eraldatuna, säilitasid nad vanad tavad, kogukondliku elukorralduse ja arhailise murdekeele.
Asend Manner: Loode-Aafrikas, Atlandi ookeani rannikul. Maailma jagu: Aafrika Geograafilised koordinaadid: 10 pp ja 20 ll. Mauritaania asukoht kaardil. Naabrid Mauritaania piirneb Senegali, Mali, Alzeeria ja Maroko poolt hõivatud Lääne-Saharaga. Ilmakaartest lähtudes: põhjas: Lääne-Sahara, kirdes: Alzeeria, idas: Mali, kagus: Mali, lõunas: Mali, edelas: Senegal, läänes: Atlandi ookean, loodes: Lääne-Sahara. Pinnamood Mauritaanias on koos kaks täiesti erinevat maastikutüüpi. Lõunas, piki Senegali jõge, laiub väike riba viljakat maad; ülejäänud osa riigist hõlmavad aga kuivad maastikud, mis moodustavad kokku Sahara kõrbe. Atlandi ookeani rannikumadalikult tõuseb maapind aeglaselt ida suunas. Suurema osa territooriumist hõlmab valdavalt 200-500 m kõrgune (kõrgeim koht 917 m) lavamaa (Sahara)
enam-vähem endisel kujul. Mõisas asus hulk kõrvalhooneid, millest paljud on ka säilinud. Neist esinduslikemana tuleks mainida ümara põhiplaaniga kahekorruselist aednikumaja, pikka tallihoonet mõisat läbiva tee ääres ja viie kaaravaga aita teisel pool teed. Peahoone esist väljakut kaunistas historitsistlik väravahoone, mis on kaasajal aga hävinud. Ei ole välistatud, et väravahoone püstitati keskaegse vasallilinnuse väravaehitise kohale. Mõisakeskusest ca kilomeetri jagu loodes, põldude keskel looduskaunil kohal nn Matussaares asus Löwensternide perekonnakalmistu. Kalmistu on ringitaoliselt piiratud kõrge telliskivimüüriga, mida kaunistavad poolringikujulised avaused. Keskel asub tellistest kabelihoone. Tänaseks on koht metsistunud ning kõik hauatähised hävinud. Ümmargune kärnerimaja, mida on nimetatud ka pudelimajaks ja õunaaidaks, on Eesti mõisaarhitektuuris ainulaadne. Koonuskatusega tornilaadsel hoonel on väikeseruudulised aknad ja ukse ees sambad.
idaserval aga Ida Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. Põhja India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Jõgi veestab kesk - põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbiv Brahmaputra viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Joonis 1 2. Looduslikud tingimused 2.1 Pinnamood Indias on mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed. Ning igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel ja kõrvetav kuumus lagendikel, Mõnes osas kõige vihmarikkam koht maakeral ja teisel suurim kuivus.
· Övörhangaj - (Arvajheer ) · Lõuna-Gobi (Ömnögov) - (Dalandzadgad - ) Tsingis-khaani impeeriumilt päritud Mongoolia riik on hõredalt asustatud rahulik maa, kus inimesed tegelevad eelkõige karjakasvatusega. Mongoolia asub keskmiselt 1300 kõrgusel üle merepinna, lavamaal. Kagus paikneb Gobi kõrb, mis hõlmab kolmandiku riigi pindalast. Edelas asub Altai mäestik ( selle kõrgeim tipp on 4267 meetrit). Pikimad jõed on Selenge, Orhon ja Herlen (Kerulen). Loodes asuvad sellised suured järved nagu Har Us Nuur ja Hjargas Nuur (nuur on tõlkes ,,järv"). Kliima on selgelt mandriline. Pakaselisel talvel on külma kuni 30 ning suurem osa vähestest sademetest langeb jahedal suvel. Mägedes koosneb taimestik männi-ja seedrimetsadest. Maa keskosas laiuvad stepid on väärtuslikud karjamaad. Gobis valitseb kõrbemaastik, mille oaasidesse ja nende lähikonda on koondunud linnad ja suured loomakarjad.
3000km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg-Himaalaja lumised tipud, Rajastani kõrbed kui ka Kerala lopsakad troopikametsad. Maastik on vaheldumisi kidur ja lopsakas ja paljas. Majasteetlik Himaalaja mäestik põhjas on sobivaks koduks Sivale, ühele enam austatud hindu jumalale. Kasmiir on kaunis ja ihaldatud roheliste metsade, alpiniitude ja järvede maa. Loodes aga on Punjab, riigi rohelise revolutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart domineeriva, päikesest põlenud punasest graniidist dekkani lavamaa. Delhi paikneb Gangese vesikonna lääneservas, kus India kasvatab suurema osa oma riisist. Ääristatuna Himaalaja eelmäestikeni küündivate metsaaladega, laiub tasandik 1600km kuni Bengali
......3 AUTOTÖÖSTUS................................................4 MASINATÖÖSTUS.............................................5 KÕRGTEHNOLOOGIA.......................................6 METALLURGIA................................................7 AUTOTÖÖSTUS.................................................8 2 SISSEJUHATUS Ukraina on riik Euroopas Mustast merest põhjas. Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Statistikaameti andmetel elas Ukrainas 1. jaanuaril 2008. aastal 46 372 700 inimest, sealhulgas oli linnaelanikke 31 668 800 inimest ja maaelanikke 14 703 900 inimest.1 Ukraina lipp Ukraina Vapp Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Suurtest jõgedest veerikkaim jõgi on Dnepr. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla,
Ameerika Ühendriigid (lühend USA) on riik, mille põhiosa paikneb PõhjaAmeerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. PõhjaAmeerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. · USAs domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhjalõunasuunas piki PõhjaAmeerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik.
Juyongguan asub põhja lõpuks müür, mis on sees Changping maakond Peking City. Jiayuguan on lääne lõppu müür asub Gansu provintsis, samas Shanhaiguan on ida lõpuks müür asub linna Qinhuangdao, Hebei provintsi. Nüüd on osad Suur Hiina müür on hävinud tänu liivatorm erosiooni ja vandalismi. Vaid mõned osad müür on säilinud ja taastatud turismi eesmärgil. Kõigist, Badaling osa, mis asub 80 kilomeetrit loodes Peking City on kõige hästi säilinud osa müür ning ka kõige suurema külastatavusega. Muud lõigud, mis asuvad Pekingis vald on Mutianyu lõik, mis on 70 kilomeetrit kirde Peking, Jinshanling lõik, mis on 120 kilomeetrit kirde Pekingi ja Simatai lõik, mis on ka 120 kilomeetrit kirde Pekingis. Järgmine klipp näitab visiidi Mutianyu osa müür. Suur Hiina müür on maailma pikim aeganõudev projekt. Wall hõlmab ka iidse Hiina arhitektuur oskusi
Suuremad jõed: Ganges, Brahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume- ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, 8 ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini. Sageli on jõgedel, eriti Himaalajast lähtuvail, suuri üleujutusi. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik-Dekkani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade (Ghatid) jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud (Malabari ja Koromandeli rannik). Induse-Gengese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Alpi kurrutusel tekkinud Himaalaja mäestik asub madaliku põhjaserval
Üldiselt
sisselülitatavate ´de eristamine on otstarbekas sellisel juhul, kui nad moodustavad
mitu baasvarianti. Üldistamissuhest teab ainult põhiline kasutusvariant, mitte
sisselülitatav. Sisselülitamine on märgitud punktiirnoolega, mis on suunatud põhi-
juurest sisselülitatava poole (vt joonis 2b).
Juhul, kui ´l on fragmendid, mis on oma loomuselt mittevajalikud või ei ole erandid ja
samas ei aita peaeesmärkidest aru saada, siis need fragmendid võib viia sulgudest
välja, loodes uue, laiendava . Algvariandist saab baasvariant, mis omakorda ühendub
laienduse suhtega. Laiendus on märgitud punktiirnoolega, mis on suunatud laiendatava
poole (vt joonis 2, 2b).
Operaator avada arve-avada füüsilise isiku arve-avada juriidilise isiku arve
Veateade arve kontroll
Joonis 2. diagrammi näide
Näitleja
ümbritseb Koro merd. See asub Vaikse ookeani edelaosas ja Melaneesia idaosas. Koosneb 332 saarest, millest 116 on asustatud. Need on laiali paisatud peaaegu 3 000 000 km² , kuid maismaa kogupindala on ainult 18 333 km². Fidzi piirneb Rotuma saarega, mis on 18 ruutmiili ja asub pealinnast Suvast 650 km loode pool. Rotumal on polüneesia rahvastik ja see saar on alates 1881. aastast Fidzi koloonia. Lähim riik kirdes on Lääne- Samoa, kagus Tonga, loodes Vanuatu. Saarestik kuulub eriti tugevate maavärinate alasse. Fidzi ainulaadse asetuse tõttu läbib teda 180-meridiaan. See puudutab maapinda nii ainult kahes kohas maailmas: Fidzis ja Siberis. SAARTE TEKE Fidzi saared on pärit geoloogilisest ajaloost. Nad asuvad vanal ladestunud veealusel platvormil ja on suurimad vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkinud saared. Nad on setteist moodustunud maardla ja see on kujundanud koralle. Suurimad saared on tekkelt vulkaanilised,
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus 1B Marek Rang Geograafia Referaat Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üld info euroopa kohta............................................................................................................... 4 Rahvastik.....................................................................................................................................5 Maavarad.........................................................................................................................
7 Eesti rannikumeri Marianne Kangur KM31 Maakerge... Eesti jääb suuremas osas maakerke alale. Meri meie rannikul taandub, vee alt kerkivad karid, need muutuvad laidudeks ja saarteks, mis kasvavad lõpuks suurema saare või mandri külge poolsaareks. Kõige kiiremini toimub maakerge Hiiumaal umbes 23 mm aastas Saaremaa lõunarannik, Pärnumaa rannik ja Narva lahe rannik ei kerki peaaegu üldse, Ruhnu saar aga vajub. Kui maakoore kerkimine samas tempos jätkub, siis umbes 3000 aasta pärast on LääneEesti saared mandriga kokku kasvanud ning üksnes Väinamere kõige sügavamates kohtades on säilinud mõned väikesed järved. Ilmselt on ka Liivi laht järveks muutunud. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte vii...
Norra lipp on punasel taustal sinine valge kontuuriga Skandinaavia rist. Norra vapp on Euroopa üks vanimaid. Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vasakule vaatavat kuldset kroonitud lõvi, kes hoiab käes hõbedase teraga kirvest. Vapikilbi kohal on punakuldne kroon. 2.Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km² (2008), millega ta on maailma maade seas 67. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja- Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Sellega on ta euroopa riikide seas 6. kohal. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 5 051 275 (seisuga 1.01.2013). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal (Türgit arvestamata). Pealinn: Norra pealinn on alates 1814
Venemaal elab üle 160 rahvuse esindajad, kellest suurima grupi moodustavad venelased 82%, tatarlased 3,8%, ukrainlased 3%, tshuvashid 1,2%, tshetsheenid, bashkiirid, armeenlased. Laialdaselt on esindadtud soome-ugri rahvad: marid, karjalased, mordvad, handid, mansid, udmurdid, tshuvashid jt. Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa on maailma suurima pindalaga riik ning ulatub 11 ajavööndisse Euroopa ja Aasia mandril. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. LOODUSLIKUD RESSURSID Ida-Euroopa lauskmaa
küngaste laed üle 250 m üle merepinna. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht -- Suur Munamägi (317 m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas -- Vällamägi (304 m). Viimane on ühtlasi Eesti suurima suhtelise kõrgusega looduslik pinnavorm, mille lagi kerkib jalamil oleva Perajärve pinnalt 88 m kõrgusele. Absoluutkõrguselt järgnevad Kerekunnu (296 m) ja Tsälbamägi (293 m). Haanja kõrgustik Suure Munamäe vaatetornist Kõrgustikul on eriti selgekujuline piir loodes ja põhjas, kus Hargla nõo sandurtasandikult ja selle idapoolseks pikenduseks olevast Võru orundist algab kagu ja lõuna suunas järsk tõus. Veidi ebamäärasem on kõrgustiku jalamijoon läänes, kus Hargla nõo lõunaserv lahutab Haanjat Karula kõrgustikust. Sellesse piirkonda jääb suhteliselt madalam, ent sügavatest nõgudest liigestatud Paganamaa. Kõrgustiku ulatus põhjast lõunasse, Läti piirini on umbes 30 km ning läänest itta, Vene piirini umbes 40 km. Pinnamood
Kohvipuu referaat Koostaja Tartu 2007 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1 Botaaniline lühiiseloomustus......................................................................................3 2 Kohvipuude liigid........................................................................................................ 4 2.2 Kongo kohvipuu (Coffea canephora)...................................................................5 3 Kohv kui jook.............................................................................................................. 8 4 Suurimad kohvi tootjad...............................................................................................9 Kasutatud materjalid.........................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Metallitöötluse osakond Tanel Ingermann KURESSAARE LINNUS Referaat Juhendaja:Pille Kessel Tartu 2009 Sissejuhatus Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides. Linnus on üldiselt hästi säilinud ja siin võib külastaja tunda tõelise keskaja hõngu. Konvendihoone ruumide planeering ühtib täiesti Radzyni Chelminski ordukonvendihoonega, arhitektuurses kujunduses leidub ilmseid mõjutusi teistest Preisimaa konvendihoonetest eriti Malborgist. Kuressaare linnuse ajaloost Kuressaare linnus on ehitatud XI sajandil eksisteerinud ja hiljem põlenud puitehitiste asemele. Kuressaare XIII saj. ringmüürkastell kuulub tsentraaltorniga kastellitüübi hulka. 1227. aastal alistus ristirüütlitele viimane Eesti maakond Saarem...
KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe Huang He ja Jangtse vahel. Nende kahe jõebasseini vahel olnud alul kaks iseseisvat kultuuri-keskkohta, mis hiljem ühte sulanud, kusjuures juhtiv osa jäänud Huanghe basseini elanikele, kes on alati rohkem ühte hoidunud kui
suhtes. Saksamaa asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. · Iseloomusta riigi kuju. Kuju poolest on Saksamaa iseäraline. Läänepool on väga haruline ning idapool on lohk. Põhjast on Saksamaa poolsaarte rohke ning lõunas on kolm lohku väljapoole. · Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinaadid.
laavavoolud annavad suurele osale saarest sünge, kohati kuumaastikku meenutava varjundi. Selline kontrast on tingitud saarte ligi kuue miljoni aastasest geoloogilisest vanusevahest, mille olemuse tabasid saarte põlisasukad ära juba oma legendides. Maa ja taeva abielust sündis tule ja vulkaanide jumalanna Pele. Paisates vulkaanilõõridest välja sulalaavat, oli ta ühteaegu nii uute mägede looja kui ka kõige tema edasiliikumist takistada püüdva hävitaja. Elades praegusest saarestikust loodes, oli ta oma kadetseva õe, merejumalanna Na Maka O Kahai survel sunnitud sealt lahkuma. Kolides esmalt Niihau ja seejärel Kauai saarele, rajas mere jälitatav Pele uue kodu järgimööda kõikidele Hawaii saartele, kuni lõpuks leidis rahu Suursaarel, piisavalt kaugel oma armukadedast õest. Geoloogilisest vaatevinklist lähtudes on Hawaii vulkaanid mõnes mõttes erandlikud. Erinevalt enamikust maailma tulemägedest, mis tavaliselt kerkivad suurte litosfääriplokkide
Oktoobris 2012 on rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänesVaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja
Paljassaare ja Kopli vahel, Meriväljal ja Aegnal. Nüüdisaegset murrutusranda on Rannamõisas, Kakumäel, Kopli poolsaarel ja Naissaarel. Rannaäärne meri on üldiselt madal (10 m sügavusjoon asub rannast 0,5–1 km kaugusel) ja kivise põhjaga. Tallinna laht on Eesti rannavete sügavaimaid, palju on laevasõitu ohustavaid madalaid – Naissaarest idas Naissaare madal (sügavus kohati 3–4 m), sellest idas Keskmadal (7,4 m), Paljassaarest loodes Vahemadal (3,8 m), Naissaare lõunatipu lähedal Hülkari madal – ja karisid (Littergrund ja Paljassaare kari). Lahte suubuvad Pirita jõgi ja mitu oja (Tiskre, Mustjõgi). Veetase võib kõikuda 2 m ulatuses. Reid asub lahe kagupoolses sopis, põhjapiiriks on Paljassaare põhjaotsa ja Miiduranna vaheline joon. Reid on avatud põhjatuultele, need tekitavad seal suurt lainetust (eriti sügisel) ja sadamatesse sissepääsu ootavatel laevadel tuleb
Australian Capital Territory (Austraalia Pealinnaterritoorium) Northern Territory (Põhjaterritoorium) Pealinn on Canberra, mille koordinaadid on 35° 18' lõuna pikkust ja 149° 08` ida laiust Lõunapöörijoon läheb läbi Austraalia Austraalia suhteliselt tasast rannikut uhuvad India ja Vaikne ookean. Põhjarannik on rohkem liigendatud, seal asuvad Carpentaria laht, mis on Arafura meres ning Yorki neem. Lõunapoolset rannikut uhub Suur Austraalia laht ning loodes Timori meri. Uus-Meremaad eraldab Austraaliast Tasmani meri. Austraaliat ümbritsevad mered ja ookeanid on soojad. Austraalia asub IAustraalia laamal, mis on ühenduses Aafrika, India, Euraasia, Vaikse ookeani ja Antarktika laamadega. Aeg Greenwichi järgi on 8-10 tundi, sest Austraalia asub 8. , 9. ja 10. ajavööndis. Rikkalikest maavaradest kaevandatakse Austraalias kulda ja niklit (eelkõige just Lääne-
otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik. Kolumbia pealinna Bogota ja Eesti pealinna Tallinna vahemaa on 11 845 km. Eesti ja Kolumbia ajavahe on seitse tundi. Põhjas ja läänes on riigil merepiir, aga lõunas ja idas on maismaapiir. Idanaaberriik on Venezuela, kagus on Brasiilia , lõunas on Peruu, edelas Ecuador ja loodes on Panama. Kolumbia kuulub pindala poolest keskmiste riikide hulka, kuna tema pindalaks on 1 138 914 km ². Kolumbia jaguneb looduslikult kaheks erinevaks osaks- Ida- ja Lääne- Kolumbiaks. Orinoco ja Amazonase jõgikonnas asuv Ida- Kolumbia on tiheda jõestikuga madal lavamaa. Lääne- Kolumbiat hõlmab Andide põhjaosa ning sellega külgnevad Kariibi mere ja Vaiksa ookeani soostunud rannikumadalikud. Kolumbia Andid jagunevad kolmeks peaahelikuks: Lääne-
Kohe pärast ringteed asub Tõrma kalmistu. Karitsa ja Levala Rakvere-Koeravere teel Karitsa teeristist edelasse asub arvatavalt 19. saj alguses valminud Karitsa mõisahoone koos põlistest tammedest ja pärnadest koosneva kaitsealuse pargiga. Endine Rakvere karjamõis iseseisvus 18. saj lõpul ja mõisahoone kuulub nüüd Karitsa Evangeelne Uue Elu Kogudusele. Rakvere - Vägeva mnt ristmiku ümbruses asuvas põlises Levala külas on muistne asulakoht, kalmed ja 6 lohukivi. Ristmikult 2 km loodes, suurematest teedest eemal asuv Järni küla on iidne asulakoht, kus asuvad Kabelimägi ja tamme-puisniidud (Järni hoiuala). Lasila Kaunis Lasila mõis asub künklikku maastikku läbiva Kadrina-Assamalla tee lähedal. Levalast tulev tee viib üle selle otse kauni tiigi kaldale, uhkete tornidegahärrastemaja (mis valmis 1862. a Rudolf Ungern-Sternbergi ajal naaberküla Karunga telliselöövi kollastest kividest) ette. Lasila
(KV, 2011) Kõige tihedamalt on rahvast Madridis, ulatudes kõvasti üle 100inimese/km2 Rahva ebaühtlast paiknemist mõjutab veel mägiste alade suhteliselt ebakorrapärane paiknemine. (SMA, 2005) Arvatavasti lõunapool Hispaanias elab rohkem rahvast, sellepärast et seal on aasta läbi soojem, kui põhja- ja keskosas. Põhjapool jääb aastane temperatuur +8 ja + 12 kraadi vahele ning lõunaosas +18 ja +24 kraadi vahele. Põhjas ja loodes on ka sademete hulk suurem. (HK, 2003) Kõige väiksema tihedusega ala kus inimesi praktiliselt ei ela, asub Ibeeria mägedes. Seal on rahvastiku tihedus keskeltläbi 7 inimest/km2. Ühtlase rahvastiku tihedusega suurem ala on veel kohas, kus voolab Guadalquiviri jõgi Sierra Morena ja Betica mäe vahel Lõuna Hispaanias. Tihedus seal on umbes kuni 100 inimest/km2. (SMA, 2005) 2. Asustus ja linnastumine Riigi rahvastikust elab suurem osa inimesi linnades, 77%
kasutuses 7. juunist 1975. Helesinisel vapikilbil on Kreeka lipult tuntud valge rist. Vapikilpi ümbritseb loorberipärg. Vapi sümboolika määrati kindlaks 1822. aastal, kuid ajaloo jooksul on kujundust korduvalt muudetud. 3. Kreeka geograafline asend Kreeka asub Euraasia mandril ja maailmajaoks on Euroopa. Täpsemalt asub Kreeka Kagu- Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Täpsemalt asub Kreeka Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal. Naaberriike on neli: loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria, kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. 4. Andmeid 4.1. Pealinn: Ateena 4.2. Pindala: 131 940 km2 4.3. Rahvaarv: 11 305 118 inimest. 4.4. Rahvastiku tihedus: 85,3 in./km 4.5. Suuremad linnad: pealinn Ateena (3,7 mln in.), Thessaloniki (410 000 in.), Patrai (200 000 in.) 4.6. Linnastumine: Linnades elab 61% rahvastikust 4.7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
