Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Seedimine peensooles: Maost peensoole algusossa – kaksteistsõrmiksoolde – jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest e. pankreasest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisanduv soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Peensoole motoorikat ning eritumist reguleerivad osaliselt humoraalsed tegurid (hormoonid), kuid peamiselt siiski toidumassi põhjustatud lokaalsed refleksid. Kui toidumass venitab soolt, stimuleeritakse sooleseina retseptoreid ja algab reflektoorne motoorika. Seedetegevuse kiirust mõjutab autonoomse ns üldseisund. Parasümpaatikus kiirendab, sümpaatikus aeglustab soole eritumisfunktsiooni ja motoorikat. Kriisiolukorras on sümpaatikuse toime aktiviseerunud ja seedetegevus aeglustub. Oksendamise abil vabaneb organism ärritavast maosisaldisest. Okserefleksi võivad vallandada ka muud, mitte seedekanalist pärinevad ärritid
Enamik meie õiguse normidest on vastu võetud just piiramata kehtivuse ajaga. Võetakse seadus vastu , ja need paistavad nagu igavesed. Ka need lakkavad kehtimast siis, kui vajadus nende järele puudub. 4) Territoriaalse kehtivuse järgi siin eristatakse üleriigilisi norme, lokaalseid norme ja kohalikke norme. Üleriigilised normid kehtivad loomulikult kogu riigi territooriumil. Nad kehtestatakse keskorganite poolt seadustena või valitsuse määrustega. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti keskorganite poolt, kuid nad kehtivad mitte kogu riigi territooriumil vaid üksnes teatud paikkondades. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ, nt linnavolikogu, need normid kehtivad üksnes selle organi juristiktsiooni all oleval territooriumil. 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla kas imperatiivsed või dispositiivsed. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis käsuna või keeluna sõnastatud normid, mida
ÜLEJÄÄNUD KÜSIMUSTE VASTUSEID EI LEIDNUD! KUI KEEGI NII TARK ON JA LEIAB/TEAB NEID SIIS ANDKE MULLE KA TEADA! KADRI Organismis on olemas nn. Antinotsitseptiivsed mehhanismid, nende neurokeemia on tihedasti seotud endogeensete opioidide (endorfiinid) ja endokannabinoididega (anadamiid) ning alaneva pidurdussüstemiga. Valude pärssimine valuvaigistitega: mittenarkootilised, nt atsetüülsalitsüülhape, ja narkootilised, nt morfiin, valuvaigistid. On olemas veel lokaalsed ja üldanesteetikumid. Lokaalsed anesteetikumid toimivad konkreetse piirkonna valuretseptoritele ja kiududele, üldanesteetikumid kõrvaldavad teadvuse. Endogeensed ja eksogeensed opiaadid (nt morfiin, st oopiumipreparaadid), mõjuvad samadele piirkondadele, millele ka elektr.stimulatsioon. Organism ise on võimeline samuti tootma endogeenseid opiaate (nt enkefaliin, avast.1975). Hiljem on leitud ligi 20 proteiini, mis aktiveerivad opiaat-retseptoreid
pesemisega eemaldada. Ka teisi propionibakteried ja difteroide, sageli ka Stapylococcus epidermidis ja S. aureus. Viimase päriskoduks ninasõõrmed. Suu mikroobid § Toit, epiteliaalne debris, sekreedid - soodne keskkond bakteritele. § Sagedamini Streptococcus, Lactobacillus, Staphylo-coccus, Corynebacterium, anaeroobsed bakterid. § Normaalne floora võib kahjustada - osa potentsiaalselt patogeensed. Siis kui tungivad läbi limaskesta - lokaalsed põletikud; kui vereringesse - südamesse > endokardiit. § Sünnihetkel on suu steriilne, koloniseerub kiiresti väliskeskkonnast ja emalt. Streptococcus salivarius domineerib, moodustab hammaste ilmumiseni (6.-9. kuul) 98% suu floorast. § Hammaste ilmumisel koloniseerivad Streptococcus mutans ja S. sanguis. Vajavad kude, mis ei deskvameeru. Teised streptokokkide liigid adhereeruvad limaskestadele. § Igemete teke võimaldab anaeroobidega koloniseerumist, mida
25. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsiooni skeem;26. Koosluste primaarne ja sekundaarne suktsessioon, soode suktsessioon ja tüübid, kliimaksi mõiste; 27. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline mitmekesisus; 28. Liikide ligikaudne arv maakeral ja tähtsamates, taimekoosluste liigirikkuse maailmarekordid; 29. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, absoluutse kõrguse ja sügavuse gradiendil; 30. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid – poolsaare efekt, lahe efekt küürselg- kõver (hump-backed curve; 31. Liikide arvu ja pindala seos; 32. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid;33. Haeckel’i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel); 34
Tavaliselt on tegemist protseduurisiseste ehk lokaalsete muutujate ja konstantidega, mille nimedel ja väärtustel nagu ka parameetritel on tähendus ainult antud protseduuris selle täitmise ajal. Üks protseduuride oluline omadus on see, et vaikimisi lokaliseerib protseduur kõik temas käsutatavad parameetrid, konstandid ja muutujad. Konstantide ja muutujate jaoks on võimalus laiendada nende kasutamispiirkonda ehk skoopi, parameetrite jaoks seda teha ei saa, sest nad on alati lokaalsed antud protseduuri jaoks. FUNKTSIOONID Järgnevalt ei käsitleta kõiki funktsioonide käsutamise võimalusi. Piirdutakse funktsioonidega, mis võimaldavad leida ja tagastada nime kaudu alati ühe ja ainult ühe väärtuse ning mis ei muuda oma parameetreid ja Exceli töövihiku omadusi. Nende tingimuste kohaselt koostatud funktsioonide poole saab pöörduda VBA avaldistest ning Exceli valemitest. Taoliste funktsioonide tüüpstruktuur on järgmine:
Rakuvälise stiimuli toime retseptoritele aktiveerib fosfolipaas A2. See eraldab biomembraani 10 fosfolipiididest arahhidoonhappejääke, mis muutuvad edasi kahes põhirajas (tsüklooksügenaasne ja lipooksügenaasne rada). Tsüklooksügenaasne rada toodab AA-st prostaglandiine ja tromboksaane. Lipooksügenaasne rada kasutab seda HPETE-de, leukotrieenide ja HETE-de biosünteesiks. (joonis, õpik II, lk 131, joonis 94). Prostaglandiinid (PG) on lokaalsed keemilised signaalmolekuulid, neid nimetatakse ka põletikumeidiaatoriteks. Nende toime on retseptor-vahendatud. PG puhul G- valkudega interakteeruvate retseptorite avil. PG-d mõju piirdub suhteliselt väikse rakurühmaga sest peale vabanemist haaratakse nad kiiresti rakkude poolt ja inaktiveeritakse. Keskne prostaglandiin on PGE2. Teda produtseeritakse inimorganismis praktiliselt kõikjal. Üldistatult võib PG-de füsioloogilised toimed kokku võtta järgmiselt:
Biokeemia 1.Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega. Varasem biokeemia areng oli seotud orgaanilise keemia arenguga. Omaette uurimisvaldkonnaks hakkas ta kujunema 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas: · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg pä...
organismide välispinnad), tüüpilised endokommensaalid on nt. selgroogsete seedekulglas elavad bakterid ja algloomad. Protokooperatsioo-olemas Mutualism-olemas Neutralism-olemas Kriteerium: Osata välja tuua suhtevormi mõju mõlemale osapoolele ning erinevaid suhtevorme omavahel võrrelda. 4. Atmosfääri, vee, mulla, taimestiku, loomastiku ja maastike kaitse. Jäätmete mõju keskkonnale. Põllumajanduslikud, mittepõllumajanduslikud saastajad. Lokaalsed ja globaalsed probleemid. Saastumine, osooni augud, kasvuhooneefekt, happevihmad, müra, kiirgus, ookeanide reostumine, vete risustumine, reostumine, raiskamine; muldade degradatsioon põhjused, mõju, tagajärjed. Taimestikku ja loomastikku ohustavad tegurid ja kaitsevõtted. Toiduprobleemide mõju keskkonnale. Kriteerium: Osata kirjeldada Eesti üldist keskkonnaseisundit (vesi, õhk, muld, taimed, loomad), osata tuua välja põhilised probleemid kohalikul ja globaalsel tasandil
AINE E-TURUNDUS (TMM1060) KORDAMISKÜSIMUSED KOOS VASTUSTEGA Kordamisküsimused Sisukord Kordamisküsimused ................................................................................................................................................ 1 Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus .............................................. 2 Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda ........................................................ 2 Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses .............................................................. 2 Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? ................................................................................................................................. 2 Olulised murdepunktid Interneti arengus turundusk...
(Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) (nt. testosteroon) - Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. Mõisted parakriinne, autokriinne, endokriinne ja neurokriinne signalisatsioon. - Parakriinne Rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; Lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, mistõttu ringlusse satub neist väga väike hulk - Autokriinne üks võimalikke mehanisme, mis on aluseks nn. kooperatsiooni efektile varajases arengus. See seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. - Endokriinne teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad
Seega lihasraku oksüdatiivne potentsiaal võib muutuda ilma lihasrakus toimuvate struktuursete muutusteta. Ehk lihasraku tüüp ei pruugi muutuda, küll aga tema metaboolne võimekus. 4. ja 5.Treeningu tulemusena tekkivad morfoloogilised muutused sportlase organismis- Treening toob kaasa morfoloogilisi muutusi lihasraku struktuuris Z- liinide häirumine; müofibrillide peenenemine; sarkomeeride struktuuri häirumine. Koormusepuhused lihasrakus toimuvad vahetud protsessid Lihasraku lokaalsed vigastused (membraani kahjustus) lihasraku vigastuse tunnuseks on lihasele iseloomulike komponentide ilmumine vereringesse: kretiinkinaas, müoglobiin, laktaat dehüdrogenaas, lihase struktuursete valkude komponendid. Lihasesisesed indikaatorid veres sõltuvad soorituse koormuse iseloomust ühekordne - krooniline, ekstsenrtiline - kontsentriline, dünaamiline-staatiline. Ekstsentrilise lihastöö puhul kiire vigastuse teke ja selle ilmingud (-24 tundi) jõutreening.
(1) Kuna eeldasime, et f (x ) > 0 iga x (a, b) korral, siis ka f ( ) >0 ja kuna eeldasime, et x1 < x 2 , siis seosest (1) saame, et f ( x 2 ) - f ( x1 ) >0, seega funktsioon f kasvab vahemikus (a,b). Teoreem 2. Vahemikus (a,b) diferentseeruv funktsioon kasvab (kahaneb) selles vahemikus parajajasti siis, kui 1. f (x ) 0 ( f (x ) 0) iga x(a,b) korral, 2. punktid x(a,b), kus f (x ) = 0 ei moodusta vahemikku. 19. Funktsiooni lokaalsed ekstreemumid ( tarvilikud tingimused; piisavad tingimused 2 ). Lokaalse ekstreemumi tarvilikud tingimused. 1) Olgu funktsioon f diferentseeruv punkti a mingis ümbruses ja olgu punktis a lokaalne ekstreemum, siis f (a) = 0 (a on funktsiooni f statsionaarne punkt). 2) Lokaalne ekstreemum võib realiseeruda ka punktis, kus funktsioon ei ole diferentseeruv. Näiteks, kui f(x) = | x |, siis miinumum realiseerub punktis a = 0,.samas ei ole sellel funktsioonil tuletist punktis 0.
Rahvaarvu mõjutasid: 1. Kliima ja selle muutumine. 2. Epideemiad. 3. Sõjad. 4. Abieluline käitumine ehk millal abielluti ja lapsi saadi. Arheoloogiliste asulate arv =külade arvu kasv =inimeste kasv Inimeste arvu saab vaadata: 1. Kiriku suuruse järgi. 2. Linna müüriga piiratud alade järgi. Samas need võivad ka eksitada, nt linn võis olla väga tihedalt täisehitatud samas ka hõredalt. Kirik võis mahutamise pärast suur olla aga ka prestiizi pärast. Andmed lokaalsed, ühe linna, ühe küla, ühe mõisa kohta. Näiteks maksuloendid (perede ja majapidamiste arv aga pereliikmete arvu pole kirjas), maksualuste loendid (linnakodanik aga kodanikud pole elanikud, maksuvabad paljud aadlikud ja vaimulikud). Statistiline materjal on koostatud teistel eesmärkidel, mitte et anda aimu inimeste arvust. Maksuloendid koostatud eri printsiipidest lähtudes, ei saa võrrelda! Paremini dokumenteeritud linnade elanikud, hiliskeskaja elanikkond
soovis selle mõjuvõimu levimist takistada. Külmal sõjal oli palju erinevaid avaldumisvorme: võidurelvastumine (mõlemad osapooled püüdsid nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt omale relvi saada), sõjalis-poliitiliste liitude teke (NATO läänepoole pooldaja, VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon), kriisid (Kuuba kriis, kus üks pool paigutas Kuubale tuumarelva ja teine pool soovis selle likvideerimist), lokaalsed sõjad (Korea sõda, Vietnami sõda), ideoloogiline võitlus (üks pool kaitses demokraatiat ja vabaturumajandust, teine pool kaitses kommunismi ja plaanimajandust; ideoloogiline võitlus võis väljenduda kunstis, kirjanduses, spordis jms), spionaaz ja salateenistuste tegevus (püüti hankida luureandmeid). Trumani doktriin ehk pidurdusprogramm USA president Truman tuli oma välispoliitilise programmiga välja 1947. Doktriini sisu: USA välispoliitika juhtmõte on
kommunikatsioon · Juriidilised tegurid- Kehtiv seadusandlus koduturul, Oodatavad seadusemuudatused, Euroopa Liidu jm rahvusvahelised regulatsioonid, Erinevad kontrolliorganid ja -protsessid, nt: - tarbijakaitse, -töösuhete reguleerimine, -konkurentsi reguleerimine Tegevusalade eriregulatsioonid o Looduskeskkonnast tulenevad tegurid-Ökoloogia, Keskkonnaküsimused: - rahvusvahelised, - riiklikud, - lokaalsed o Keskkonnaalased regulatsioonid, Klientide, töötajate, investorite ja teiste huvigruppide keskkonnaga seotud väärtushinnangud - Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju: o Turu suurus - väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente. Suur turg võib olla ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi tulutoovates tegevusharudes.
sugulasteks. Globaliseerumine, maailmaküla: kultuuride ühtesulamine, ühtsete väärtuste ja sarnaste elementide levimine. Massimeedia, popmuusika, sidevahendid, sport, Coca- Cola. Sellega seoses kasvavad ka kultuuribarjäärid, globaliseerumine ei aita üksteisemõistmist, kultuurilised konfliktid. Erinevad kultuuritasandid: globaalne tasand: kõigis ühiskondades olemas samad aspektid regionaalne tasand: regionaalsel tasandil olemas kultuuris ühised aspektid lokaalne tasand: lokaalsed tasandil on kultuuris ühised aspketid (individulaane tasand): klassikalises kultuuridefinitsioonis on kultuur kollektiivne, aga iga inimene võib luua oma kultuuritasandi, indiviidi tähtsutamine on tänapäeval oluline. massikultuur, massiühiskond: 20. sajandil, koos industriaalühiskonna arenguga on muutunud oluliseks liidrite püüd rahvaga manipuleerida, propageerida mingeid väärtusi, integreerida inimesei sarnaste väärtustega süsteemi. Propaganda, reklaam.
nimetatakse selle funktsiooni kriitilisteks punktideks (täpsemini: esimest järku kriitilisteks punktideks). Funktsiooni lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus. Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum, siis on x1 selle funktsiooni kriitiline punkt. Tarviliku tingimuse põhjendus. Näiteks joonisel 4.1 kujutatud funktsioonil on punktides koordinaatidega (a, f(a)), (b, f(b)), (c, f(c)) ja (d, f(d)) lokaalsed ekstreemumid. Esimese kolmes ekstreemumpunktis on graafik sile, seega on funktsioon seal diferentseeruv ning tema tuletis võrdub nulliga: f 0 (a) = f 0 (b) = f 0 (c) = 0. Graafiku puutujad on neis punktides horisontaalsed. Seevastu neljandas ekstreemumpunktis koordinaatidega (d, f(d)) ei ole graafik sile, seega f 0 (d) puudub. Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite piisavad tingimused . I - Olgu x1 funktsiooni f kriitiline punkt.
* energia allikaks on ainevahetus ERUTUSPOTENT- - ärrituse toimel muutuvad elava koe keem-füüs.omadused, ioonid paiknevad SIAAL ümber rakkudevahelise vedeliku ja raku sisemuse vahel ja selle tulemusel muutub rakumembraani laeng maonivoolud * levib sama kiiresti kui erutus! - negatiivne elektripotentsiaal erutuspaigal KÕIK VÕI MITTE - lokaalsed elektrivoolud, põhjustatud potentsiaalide vahest erutunud ja MIDAGI printsiip mitteerutunud koe vahel - erutuspotentsiaali suurus ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest isoleeritud juhitavuse seadus - närvi- või lihaskiudu pidi leviv erutus ei levi edasi naaberkiududele erutuse kahepoolse leviku seadus - närvi- või lihaskiu mingis punktis es
inimesed, autoriteet omavad inimesed, "jalg ukse vahele" strateegia jms.) Kuuletumine võimu v autoriteeti omava isiku nõudmisele järeleandmine (S. Milgram' i katse). Grupp ehk inimeste sotsiaalne ühendus. Koosneb inimestest, kes tegutsevad koos ja on vastastikuses sõltuvuses eesmärgi saavutamise nimel. Gruppi hoiavad koos "meie"-tunne, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus Gruppide jaotus järgmiste tunnuste alusel: - suurus - suured (nt. sugu), lokaalsed (nt ülikool), väikesed; kestus(alalised, ajutised), ametlikud ja mitteametliku; - Grupinormid reguleerivad liikmete käitumist. Norm näitab, kuidas ja mida peab liige tegema. * aitavad koordineerida liikmete tegevust *mõjutavad maailma tunnetamist, hea/halb; aitavad ennustada teiste liikmete käitumist * defineerivad ja tõstavad identiteeditunnet (riietus, soeng) Grupimõtlemine (tekivad vildakused otsustamisel) - Usk grupi moraali (grupi otsused õiged)
asemele läheb GTP, mis aktiveerib G-valgu G-valkudega seotud retseptorid aktiveerivad või inaktiveerivad mingit membraaniga seotud ensüümi või ioonkanalit kaudselt, G-valkude vahendusel.. G-valkudega seotud retseptorid (GPCR) on kõige enamlevinum retseptori tüüp. Nad vahendavad raku vastust väga erinevatele signaalmolekulidele: hormoonid, neurotransmitterid, lokaalsed mediaatorid. Neile retseptoritele on iseloomulik 7 transmembraanse domääni olemasolu, s.t. et polüpeptiidahel käib 7 korda edasi-tagasi läbi plasmamembraani. Retseptori rakuvälised osad võivad olla glükosüleeritud. Need rakuvälised aasad sisaldavad ka kahte tsüsteiinijääki, mis moodustavad disulfiidsidemeid, mis stabiliseerivad retseptori struktuuri. Kokkuvõtvalt saab G-valguga seotud retseptorid jagada kuude klassi, põhinedes järjestuste
kommunikatsioon · Juriidilised tegurid- Kehtiv seadusandlus koduturul, Oodatavad seadusemuudatused, Euroopa Liidu jm rahvusvahelised regulatsioonid, Erinevad kontrolliorganid ja -protsessid, nt: - tarbijakaitse, -töösuhete reguleerimine, -konkurentsi reguleerimine Tegevusalade eriregulatsioonid o Looduskeskkonnast tulenevad tegurid-Ökoloogia, Keskkonnaküsimused: - rahvusvahelised, - riiklikud, - lokaalsed o Keskkonnaalased regulatsioonid, Klientide, töötajate, investorite ja teiste huvigruppide keskkonnaga seotud väärtushinnangud - Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju: o Turu suurus - väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente. Suur turg võib olla ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi tulutoovates tegevusharudes.
Haiguse lahenemiseks on oluline rakuline ja humoraalne immuunsus. Rõugete elimineerimiseni viisid järgmised tema omadused: loomreservuaaride ja vektorite puudumine, üks serotüüp (immuniseerimine kaitses kõigi infektsioonide eest), kindla kliinilise pildiga haigus (nakkuse leviku tõkestamiseks), vaktsiin (stabiilne, odav, lihtsalt manustatav, õnnestunud vaktsineerimist näitas arm), WHO tubli töö. Haigused. • Rõuged. Hingamisteede infektsioon, siis lokaalsed lümfisõlmed, siis vireemia. 5-17 päeva inkubatsiooni, siis kõrge palavik, väsimus, tõsine peavalu, seljavalu, järgneb vesikulaarne lööve suus, üle keha, oksendamine, kõhulahtisus, ulatuslik verejooks. Kogu lööve ühel ajahetkel. Viimane loomulikul teel saadud rõugete juht 1977. • Vaccinia. Kasutati rõugete vaktsiinina. Oli tõsiseid kõrvalnähte: entsefaliit, vaccinia necrosum. • Orf, lehmarõuged, ahvirõuged
(teenuseid). Viimaseid käsitleme andmebaasiliidestena. Andmebaasiliides koosneb kasutajaliidesest (ekraanivorm, report) ning kasutajaliidese (sündmuste) kaudu käivitatavatest andmebaasi operatsioonidest (päringud ja andmeuuendused, transaktsioonid). Lihtsa registritüüpi rakenduse kihid: Millised on töölaua- ja serveri andmebaasisüsteemide sarnasused ja erinevused? Andmebaasisüsteemid võib empiiriliselt jagada kaheks: lokaalsed nn. desktop-andmebaasisüsteemid. suuremad nn. serveri-andmebaasisüsteemid. 40 Sarnasused: EI TEA äkki ülesehitus, et mõlemad on ikkagi ABsüsteemid Erinevused: Desktop Server Kasutatavate andmebaasi objektide hulk on suurem (tabelid, vaated,
Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 3.6 Diferentsiaal kui funktsiooni muudu peaosa. Diferentsiaali ge- omeetriline sisu ja omadused. Funktsiooni lineaarne l¨ahend. . . . 69 3.7 N¨aiteid diferentsiaali ja lineaarse l¨ahenduse kasutamise kohta prak- tilistes arvutustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72 3.8 Funktsiooni lokaalsed ekstreemumid. Fermat' lemma . . . . . . . 74 3.9 Keskv¨a¨ artusteoreemid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75 3.10 l'Hospitali reegel. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 3.11 K~orgemat j¨arku tuletised ja diferentsiaalid. . . . . . . . . . . . . 80 3.12 Taylori ja McLaurini pol¨ unoomid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 81
Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 3.6 Diferentsiaal kui funktsiooni muudu peaosa. Diferentsiaali ge- omeetriline sisu ja omadused. Funktsiooni lineaarne l¨ahend. . . . 69 3.7 N¨aiteid diferentsiaali ja lineaarse l¨ahenduse kasutamise kohta prak- tilistes arvutustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72 3.8 Funktsiooni lokaalsed ekstreemumid. Fermat' lemma . . . . . . . 74 3.9 Keskv¨a¨artusteoreemid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75 3.10 l'Hospitali reegel. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 3.11 K~orgemat j¨arku tuletised ja diferentsiaalid. . . . . . . . . . . . . 80 3.12 Taylori ja McLaurini pol¨ unoomid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 81
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad...
Inimasustus jõudis Austraaliasse, Ameerikasse ja Põhja-Euroopasse. Elati nii koobastes kui avaasulates, kuhu sageli ka maeti. Asustus oli suhteliselt paikne, seda tõendavad paksud kultuurkihid, milliseid varasematest aegadest teada ei ole. Hilispaleoliitilised kultuurid on Aurignaci, Solutre ja Madeleine kultuurid. Kahte esimest vaadeldakse mõnikord ka koos. Aurignac-Solutré kultuur levis Lääne-Euroopas Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Tsehhis jm. Sel ajal hakkasid ilmnema lokaalsed väiksemad kultuuripiirkonnad. Juhtesemeteks olid algul kõverad tulekivilaastud, hiljem tulekivist odaotsad. Nukleuse küljest eraldati löögiga pikk noakujuline laast. Laastu teravate servade tõttu kasutati seda lõikeriistana, noana. Neid töödeldi ning nii saadi kõõvitsaid ja uuritsaid. Kõõvitsaid kasutati kraapimisel, uuritsate abil töödeldi tugevaid materjale nagu luud, sarve, puitu. Uurits tööriistana võeti kasutusele siis, kui järjest
Kordamisküsimused eksamiks Eksamil tuleb vastata kolmele küsimusele neljast, mis on kõik valitud siinsete küsimuste seast. Vastus peaks olema ammendav, mis ilmselt seab vastusele vähemalt üheleheküljelise mahunõude. Autorite teadmine ei ole kohustuslik vaid soovitatav. Siin on need esitatud kordamise hõlbustamiseks. 1. Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas ,,asjade kultuurilise biograafia" all? Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taa...
1. Ökoloogia aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas eluk...
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toe...
NSV liit oli surnuks relvastatud Külma sõja tagajärjed Külm sõda lõppes NSV liidu kaotusega kas 1990 või 1991. Külma sõja positiivseteks tagajärgedeks olid: 1) Tugev kontroll relvastuse üle, mis hoidis ära kolmanda maailmasõja 2) NSV liit ei suutnud võidurelvastumisele vastu seista ja lakkas 1991. aastal eksisteerimast. 3) Euroopa demokratiseerus Negatiivne oli 1) Pidev kahe süsteemi vastasseis kurnas majandust. 2) Külmast sõjast tingitud lokaalsed kahjud, mille käigus hukkus miljoneid inimesi. 3) Uute massihävitusrelvade tootmine ja kasutamine. 4) Pidevad aatompommi katsetused saastasid maakera 5) Oma riigi kodanikele tehtav ajuloputus ja vaenu külvamine, mis rikkus inimeste psüühikat Sotsialismi maailmasüsteemi lagunemine Enamikes sotsialismi maades toimusid aastatel 1988 kuni 1989 veretud revolutsioonid, mille survel olid sealsed kommunistid sunnitud võimust loobuma. Idabloki lagunemise põhjused: 1
paljude probleemide lahendamiseks (modelleerimiseks, juhtimiseks, ennustamiseks jne). Stone-Weierstrassi teoreem- teoreem väidab ainult seda, et teoreetiliselt eksisteerivad niisugused ideaalsed võrgu parameetrid, et ta aproksimeerib antud funktsiooni mis tahes etteantud täpsusega. Kuna tänapäeval matemaatikas ei ole täpset meetodit mittelineaarse funktsiooni globaalse miinimumi leidmiseks ja kõikide optimeerimismeetodite abil saab leida ainult minimiseeruva funktsiooni lokaalsed miinimumid tegelik närvivõrgu täpsus sõltub väga erinevatest parameetritest: kihtide arvust, neuronite arvust igal peidetud kihil, kasutatavatest neuronite aktiveerimisfunktsioonidest, õpetamisalgoritmist, juhuslikust kaalukoefitsientide algväärtuste valikust jne. Kõik need parameetrid tavaliselt* valitakse igal konkreetsel juhul empiiriliste teadmiste alusel. Ühe soovituse otsesuunatud kahekihilise närvivõrgu peidetud kihi neuronite valiku kohta annab
evolutsiooniliste protsesside kujunemise jaoks. Klassikaline evolutsiooniteooria näeb muutuste lähtekohana geneetilisi mutatsioone, aga evolutsiooniline arengubioloogia: nt kuidas üks geen võib teist pärssida, mitme geeni koosmõju, mil viisil geneetilist infot rakus loetakse, kuidas see võib olla sõltuv keskkonnatingimustest jne. Nt väga erinevad liblikaliigid (füsioloogiliselt selgelt erinevad), aga tiivamuster teatud kohas täpselt sama – on näidatud, et lokaalsed keskkonnatingimused suudavad muuta arenguradasid, kuidas organism antud keskkonnas kujuneb – indiviidi enda roll antud keskkonnas tõuseb oluliselt. Baldwini efekt: evolutsioon saab mõju avaldada ainult neile tunnustele, mida ta kasutab oma elutegevuses (nt on lind, kellel tugev nokk, millega saaks purustada seemneid, aga see lind hoopis sööb puuvilju, siis looduslik valik ei saa mõju avaldada sel viisil, kuna nokka lihtsalt ei kasutata.
Ametlikult - "kui - siis - vastasel juhul". 4.5 Õigusnormi tähistamine - paragrafi märkide ja ladina tähestikuga 4.6 Õigusnormide liigid ja liigituse alused - 1) Subjektide järgi tunnused ehk kes on normi kehtestanud. 2) Reguleerimisobjekti järgi. Normi reguleerib näiteks riigiõigus, haldusõigus, tsiviilõigus. Riigi õigussüsteem määratleb. 3) Ajalise kehtivuse järgi - piiratud või alalised normid. 4) Territoriaalse kehtivuse normid - üleriigilised või lokaalsed normid. 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi. Näiteks määratletud normid, et rasedat töötajat ei või lähetusele saata kui ta seda ei soovi. 6) Täidetava funktsiooni järgi - reguleerivad või kaitsvad. 7) Vastavalt regulatsiooni viisile - kohustavad normid, keelavad vormid, õigustavad vormid. Lisaks võivad olla kaitsvad või reguleerivad. 4.7 Õigusnormide kehtivus - territoriaalne, ajaline ja isikuline. [http://www.lap.ttu.ee/erki/failid/konspekt/oigusopetus_tto3160/tto3160_ko
naharakkude metabolismi, parandab vereringet, takistab kapillaaride seinte lõtvumist, naha vananemist, rasva ja liigse vedeliku kogunemist, parandab armkude jne. D Darsonvalisatsioon - kasutatakse kõrgsageduslikku impulss-vahelduvvoolu. Protseduuril on verevarustust, kudede ainevahetust parandav, valuvaigistav, lihaspingeid lõõgastav ja rahustav toime. Darsonvalisatsiooni näidustused: hulginärvivalud; neurootilised peavalud; lokaalsed vereringehäired; troofilised haavandid; kortsude profülaktika. Depilatsioon - üleliigsete karvade eemaldamine sooja vahaga on kiire ja mugav vahend pidurdamaks liigset karvakasvu. Darsenval - Kõrgsageduselektroode kasutatakse puuduliku verevarustusega nahal, regenereerimisvajadusel, desinfitseerimiseks, samuti ka kortsude ning vistrike puhul. E Energeetiline massaaž - Energeetilise massaaži filosoofia tugineb Hiina meditsiini põhimõtetele
2.ökoloogilised globaalprobleemid. Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Industraliseerumisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama. Algselt olid keskkonnaprobleemid lokaalsed, kuid need on, seoses maailma rahvaarvu ja asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine
suhetest Ajalise kehtivuse järgi - Ajutised normid – piiratud ajalise kehtivusega normid - Alalised normid – piiramata ajalise kehtivusega normid Territoriaalse kehtivuse järgi - Üleriigilised normid – kehtivad kogu riigi territooriumil, nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides - Lokaalsed normid – nad kehtestatakse samuti riigi keskorganite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks - Kohalikud normid – kehtestab kohaliku omavalitsuse organ, need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil Ettekirjutuse iseloomu järgi - Imperatiivsed e. määratletud e. kategoorilised normid – kategoorilises vormis
x Teenindajate arv. 2. Tootmise plaanimine 2.1. Tootmise planeerimise vajadus ja sisu Plaanimine kui juhtimisfunktsioon hõlmab mitmeid tegevusi: väliskeskkonna olukorda ja faktoranalüüsi, prognoosimist, eesmärkide saavutamise alternatiivide sõnastamist, hindamist ja optimeerimist strateegilise turunduse staadiumis, plaanide koostamist ja täideviimist. Plaanid võivad olla sisult probleemsed, komplekssed, lokaalsed, strateegilised, taktikalised või operatiivsed. Plaanimine on eriti keerukas, kui ettevõte asub aktiivse innovatsiooni staadiumist, kus toimuvad kiired muutused määramatuse olukorras. Plaanimise põhimõtted: y strateegiliste ja taktikaliste plaanide järjepidevus y plaanide sotsiaalne orienteeritud y plaanimise prioriteetide määramine tähtsuse järgi y plaaninäitajate adekvaatsus y plaanitavate parameetrite kooskõlastatus väliskeskkonnaga y plaanide variantsus
kehtivuse järgi. Enamik õigusakte kehtestatakse nende ajalisi piire kindlaks määramata (need on reeglina alalise iseloomuga ja kaotavad oma kehtivuse, kui võetakse uus õigusakt vastu) Ajutised normid määratakse kindlate tähtaegadega. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse keskorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud piirkonnale. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu). Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk kategoorilised ehk määratletud, suhteliselt määratletud või disspositiivsed. Täidesaatva funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õgusnorme. Catavalt regulatsiooni viisile võib õigusnorme liigitada kohustavateks, keelavateks ja
2. Valkude arhitektuur - konfiguratsiooni ja konformatsiooni mõisted, nelja struktuuritaseme iseloomustus ja kirjeldus. Primaarstruktuuri mõiste ja iseloomustus. Konformatsioon valgu ruumiline struktuur Konfiguratsioon näitab aatomite (molekulide) paigutust ruumis. Struktuur jääb samaks. Valkude arhidektuuris eristatakse nelja struktuuritasandit: - Primaarstruktuur aminohappe järjestus polüpeptiidis kovalentsed sidemed - Sekundaarstruktuur valgu lokaalsed struktuuriühikud H-sidemed lähestikku asuvate aminohappejääkide vahel - Tertsiaarstruktuur valgu polüpeptiidahela üldine 3-mõõtmeline pakkimine - Kvaternaarstruktuur polüpeptiidsete subühikute omavaheline asetus multimeerse valgu molekulis Primaarstruktuur Def: Peptiidsidemete abil seotud aminohapete järjestus ja üldarv polüpeptiidahelas. Antud polüpeptiid koosneb 22. aminohappest. 20 aminohappe baasil võib tekkida erineva järjestusega
22. Ilmutamata funktsiooni tuletis 23. Parameetrilisel kujul esitatud funktsiooni tuletis 24. Funktsiooni diferentsiaal 25. K~orgemat j¨arku tuletised 26. Joone puutuja ja normaali v~orrandid 27. Rolle'i teoreem 28. Cauchy teoreem 29. Lagrange'i teoreem 30. L'Hospitali reegel 31. L'Hospitali reegel teistel m¨aa¨ramatuse juhtudel 32. Taylori valem 33. Funktsioonide ex , sin x ja cos x arendid Maclaurini valemi j¨argi 34. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine 35. Funktsiooni lokaalsed ekstreemumid 36. Funktsiooni suurim ja v¨ahim v¨a¨artus antud l~oigul 37. Funktsiooni graafiku kumerus ja n~ogusus. K¨aa¨nupunktid 38. Funktsiooni graafiku as¨ umptoodid 39. Algfunktsioon ja m¨aa¨ramata integraal 40. Integraalide tabel 2 41. M¨aa¨ramata integraali omadusi 42. Integreerimine muutuja vahetusega 43. Ositi integreerimine 44. Osamurrud ja nende integreerimine 45
TURUNDUSE ALUSED Loengukonspekt SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 3 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................3 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 4 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................4 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................6 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 6 1.6 Tur...
kasutamine jne); 5) välised tegurid (piirkonna looduslikud ja geograafilised iseärasused, ilmastikunähtused, asustustihedus jne); 6) sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (nt elektriliinide vargused). §9. Võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine (1) Riskianalüüsis kirjeldatakse õnnetuse kõiki võimalikke tagajärgi. (2) Tagajärgede hindamiseks on tarvis analüüsida õnnetuse mõju ja sellest tulenevalt selgitada, kas õnnetuse tagajärjed on lokaalsed või ohustavad need laiemat ümbruskonda. (4) Riskianalüüsi käigus kaardistatakse riskiallikad ja nende poolt ohustatud alad. (5) Õnnetuse tagajärjed liigitatakse ohustatud objekti alusel nelja valdkonda, sõltuvalt sellest, kas õnnetusest tingitud kahju on tekitatud: 1) elule ja tervisele; 2) elutähtsate valdkondade toimimisele; 3) keskkonnale; 4) varale. (6) Õnnetuse tagajärgedest tingitud kahju suuruse kriteeriumid varale määrab kindlaks komisjon, lähtudes kohalikest oludest.
abil, seda saab kasutada siis kui selle meetodi kasutamine on nV põhjendatud. L = 3600 n- normatiivne kordarv m3/h V- ruumi maht Ventilatsiooni süsteemide liigitus: Kujutab endast seadmete kogumit või kompleksi mille abil saab ruume ventileerida. * õhuvahetuse põhjustaja järgi: loomulik ja sund ventilatisoon * Süsteemide individuaalsuse järgi: ühised ehk tsentraalsed hoone erinevatele osadele. Teine on lokaalsed. * Reguleeritavuse järgi: konstanse õhuvoolu hulgaga ja muutuva õhuvooluhulgaga süsteemid. * Ruumide õhuvahetuse skeemi järgi: üldvahetuslikud ehk üldventilatsioon süsteem ja teine on kohtvahetussüsteem. * Üldvahetuslik üld ventilatisooni süsteemid on jaotatud: 1. Läbiva õhuvahetus süsteem 2. Segunev õhuvahetus süsteem 3. Tõrjuv süsteem 4. Tsonaalne süsteem Loomuliku ventilatisooni põhjustab gravitatsiooni jõud ja samuti ka
(4) Riskianalüüs peab sisaldama tõenäosuse klassi määramise aluseid koos argumenteeritud põhjendustega. § 9. Võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine (1) Riskianalüüsis kirjeldatakse õnnetuse kõiki võimalikke tagajärgi. (2) Õnnetuse tagajärgede kirjeldused tuleb esitada selgelt ja üksikasjaliselt. (3) Tagajärgede hindamiseks on tarvis analüüsida õnnetuse mõju ja sellest tulenevalt selgitada, kas õnnetuse tagajärjed on lokaalsed või ohustavad need laiemat ümbruskonda. (4) Riskianalüüsi käigus kaardistatakse riskiallikad ja nende poolt ohustatud alad. (5) Ohustatud ala määramisel võetakse aluseks riskiallika klassifikatsioon ja spetsiifika. (6) Juhul kui ühe ja sama riskiallika puhul on võimalik mitme erineva õnnetuse teke, siis määratakse ohustatud alad eraldi. (7) Õnnetuse tagajärjed liigitatakse ohustatud objekti alusel nelja valdkonda, sõltuvalt sellest, kas
Otsirobotid jagunevad: 1. teenuse järgi: o WWW otsisüsteemid o Usenet'i otsisüsteemid (otsib uudisgruppide materjalidest) o FTP otsisüsteemid (Archie) 2. otsitava temaatika järgi: o universaalsed otsisüsteemid o temaatilised otsisüsteemid 3. geograafilise piirkonna järgi: o globaalsed otsisüsteemid o lokaalsed otsisüsteemid 4. otsitava keele järgi Temaatilised kataloogid: 1. Universaalsed kataloogid (Yahoo) 2. Kitsama valdkonna teemaväravad (SOSIG) Tihti ühendatud teemakataloog ja otsirobot. Metaotsivahendid: Kasutavad märksõnaotsingus paralleelselt mitut otsirobotit või temaatilist kataloogi (Dogpile, Mamma,MetaCrawler). NLP (natural language processing) otsivahend muudab tavakõnena esitatud küsimuse päringuks
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esita...
1. Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
