peatada kommunismi edasitund. Põhja-Korea ja Hiina olid juba kommunistlikud ja kardeti, et teisedki sealsed riigid langevad kommunistide kätte nagu doominokivid. Seetõttu osaleski USA Vietnami sõjas. · 1968 BREZNEVI DOKTRIIN: Eitati sotsialismimaade suveräänsust. Sotsialistlikel riikidel oli õigus sekkuda teiste sotsialistlikke riikide siseasjadesse, kuis see ohustab sotsialistlikke riikide ühendust kui tervikut. · PAINDLIKU TEAGEERIMISE DOKTRIIN: Lubatud olid lokaalsed sõjad, ehk 2 ½ sõda kommunistide vastu. USA ise ja liitlased peavad olemas valmis lokaalseid sõdu pidama. · NIXONI DOKTRIIN: Arvamus, et USA võimsus on nii langenud, et ei saa enam endale teiste rahvaste tuleviku eest vastutamist võtta. Samuti ka nende probleeme lahendada. Prooviti häid suhteid luua NSV Liidu ja Hiina RV-ga. · UUT MOODI MÕTLEMINE: USA ja NSV Liidu suhted paranesid, see uus mõtlemine rõhutas
· Näljahäda · Lk.5: · Mullastiku hävimine · Lk.6 · Kokkuvõte Kokkuvõte: Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Industraliseerumisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama. Algselt olid keskkonnaprobleemid lokaalsed, kuid need on, seoses maailma rahvaarvu ja asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine
b. Ajutisi liike, nt. Juhuslikud tulnukliigid(teatud tingimustes võivad paika jääda), ajutiselt peatuvad liigid(linnud rändel) c. Dominant liigid esinajate arvukus on väga suur, nt. Männikus männid, pohlad d. Vähearvukad liigid sageli esinevad ökosüsteemi piirialadel või mosaiikstruktuuris ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID · Lokaalsed probleemid 1. Linna(Tartu)tasandil Probleem Negatiivne mõju(d) Lahendus Üleujutus(Emajõgi) · Tänavate lagunemine · Kaldakindlustuste rajamine · Eluruumide vee- ja hallituskahjustused · Kinnisvara asukoha
3. Tuletise definitsioonist lähtudes leida antud funktsiooni tuletis. 4. Arvutada integraali ligikaudne väärtus vasakpoolse ristkülikvalemi abil. 5. Arvutada integraali ligikaudne väärtus parempoolse ristkülikvalemi abil. 6. Arvutada integraali ligikaudne väärtus trapetsvalemi abil. 7. Leida antud kahe muutuja funktsiooni määramispiirkond. 8. Leida antud kahe muutuja funktsiooni osatuletised. 9. Leida antud kahe muutuja funktsiooni lokaalsed ekstreemumid. 10. Lahendada eraldatud muutujatega diferentsiaalvõrrand. 11. Lahendada eralduvate muutujatega diferentsiaalvõrrand. Eralduvate muutujatega diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit kujul p1(x)q1(y)dx + p2(x)q2(y)dx = 0 kus p1(x) ja p2(x) on muutuja x funktsioonid ning q1(y) ja q2(y) on muutuja y funktsioonid. Erladuvate muutujatega DV lahendamine 1. Eraldatakse muutujad 2. Leitakse üldlahend
Samuti esineb siin seetõttu talvel oluliselt harvem sulasid, mistõttu lumikate püsib kauem. Kaugus Läänemerest tingib kliima kontinentaalsuse, mis avaldub suures aastaajalises ja ööpäevases õhutemperatuuri erinevuses. Aasta külmematel kuudel (jaanuar-veebruar) on keskmine temperatuur –7,7 °C ja soojemal kuul juulis jääb temperatuur +16,3 °C ning aasta keskmisena +4 °C piiresse. Reljeefist tingitud lokaalsed temperatuuri erinevused künka lae ja oru põhja vahel võivad kevadel ja sügisel maksimaalse temperatuurikontrasti esinemise ajal ulatuda koguni 10 kraadini. Soojem on künka lael ja nõlvadel ning madalam on õhutemperatuur orgudes, samuti esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15 päeva). Liigestatud reljeef, erinevate kallakutega nõlvade vaheldumine nõgude ning tasaste
kehtivuse järgi. Enamik õigusakte kehtestatakse nende ajalisi piire kindlaks määramata (need on reeglina alalise iseloomuga ja kaotavad oma kehtivuse, kui võetakse uus õigusakt vastu) Ajutised normid määratakse kindlate tähtaegadega. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse keskorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud piirkonnale. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu). Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk kategoorilised ehk määratletud, suhteliselt määratletud või disspositiivsed. Täidesaatva funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õgusnorme. Catavalt regulatsiooni viisile võib õigusnorme liigitada kohustavateks, keelavateks ja
selleks tuleb esialgu purustada Prantsusmaa.Samuti oli majanduselu muutunud rahvusvaheliseks,sõda oli kõigile kahjulik ning polnud riiki,kes oleks teadlikult päästa valla maailmasõda. Kuid tähtsamad ja suuremad põhjused miks sõda puhkes on järgnevad: 1. Alahinnati ohtu : Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud ka selle ärahoidmiseks.Ka arvati,et Euroopas võivad puhkeda,vaid piirkondlikud sõjalised konfliktid ning sellised lokaalsed sõjad kestavad lühikest aega ega kujune laastavaks. 2. Sõda romantiseeriti : Levis kujutelm,et sõda on romantiline,ülev ja hiilgav.Leidus paljude hulgas ka neid,kes soovisid ning hirmu ja samas ka põnevusega sõda ootasid.Paljude hulgas,kes sõda ootasid,polnud ainult sõjaväelased ja relvatöösturid ,vaid hoopis Euroopa lihtrahvad. 3. Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid :
tuletis puudub, nimetatakse selle funktsiooni kriitilisteks punktideks. (Täpsemini esimest järku kriitilisteks punktideks). b. Funktsiooni lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus Kui funktsioonil f on punktis x lokaalne ekstreemum, siis on x selle funktsiooni kriitiline punkt. Tarviliku tingimuse põhjendus (Joonis) Funktsioonil on puntides a,b,c,d,e lokaalsed ektreemumid. Esimesed kolmes ekstreemumpunktis on graafik sile, seega on funktsioon seal diferentseeruv ning tema tuletis võrdub nulliga. Graafiku puutujad on neis punktides horisontalsed. Seevastu neljandas ekstreemumupunktis ei ole graafik sile, seega tuletis puudub. Igas kriitilises punktis ei tarvitse ektreemumit olla. Kõikvõimalikud kriitilise punkti juhud on kokku võetud joonisel. (Joonis).
Põllumajanduslikeks on biokeemiliste väetiste ulatuslik kasutamine suurtel põldudel ja istandustel, mis paiskavad õhku metaani. Samuti ka kariloomad, kes paiskavad õhku saasteaineid nt lämmastik. Põllumajandusmasinad on samuti suurteks saastajateks, kuna nad töötavad kütuste põhjal. Mittepõllumajanduslikeks saastajateks on tööstuste reoveed, radioaktiivsed ained, heitgaasid, laevad, transport, mitmesugused jäätmed. Lokaalsed ja globaalsed probleemid. Lokaalsed probleemid on teadud ala piires olevad keskkonnakavliteeti halvendavad tegurid. Globaalsed aga ülemaailmsed, mis hõlmavad tervet Maad. Lokaalsed nt põlevkivitöötlustehase saasteainete paiskamine õhku. Globaalsed nt. Globaalne soojenemine või merevee saaste Saastumine reostumine, mistahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda, toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab
sobivuse otsust.ks, võrldem.ks. elementide vastastikune seos nähtustega, miks tekkis just 10. Probl.püstitus erinevus Peam. allikad on tehtud määratakse ühtseks tervikuks. nüüd miks nähtus X mõjut. Just lähtesituatsiooni ja soovit. uuringud, stat.amet, muud Sünteesi põhikategooria jaotub nähtusst Y. Ennust.e prog.- Situatsiooni(mingi objekti tehtud õppetööd. Lokaalsed tervikliku sõnumi koostamine, seisneb nähutse muutmise seisund) vahel. Püüd arend. teadusl. meetodid on omased tervikliku plaani kavandamine ja etteütl.s, selle asjakäigu Teooriat või täiend. Praktikat, konkreetsele teadusvaldkonnale abstraktsete seoste loogilise ennust.s, millised on tulemused, konkr. Eesm. Leida vastus esit. ning neid kasut. vaid selle süsteemis koostamises.
ennekõike elementide konfiguratsioon, mitte elementide endi detailne kuju. Halvemad tajumistingimused annavad teatud vormitunnuste osas paremad tajutulemused. Lühiajalisel esitusel jõuavad tajupilti vaid (või eelkõige) globaalsed vormitunnused. Taju töötab prinsiibill ,,jämedakoeline enne, detailid pärast". · Victor Lamme, Fancis Crick, Christof Koch, Ronald Rensink jt pooldavad teooriat: objekti ilmudes vaatevälja töödeldakse 2+- 100 millisekundiga objekti lihtsad lokaalsed tunnused(nt kontuuride asukoht, kaldenurk, pinna värvused, liikumissuunad, tekstuuri tihedus jne.) Tõimud ajukoore tagaosas. Selle töötluse tulemusel suunatakse signaalid ajukoores ettepoole (oimu- ja otsmikusagaratesse), mis võimaldab püsida eelteadvusliku hüpoteesi objekti üldisest põhisisust. 100-300 millisekundi järel antakse tagasisidet mõju ajukoore eesmistest, üldkategooriat esindavatest keskustest lokaalseid
suvaliste x1 (x - , x) ja x2 (x, x + ) korral f(x1) > f(x) > f(x2). Kui f'(a) = c > 0, siis funktsioon on rangelt kasvav punktis a. Kui f'(a) = c < 0, siis funktsioon on rangelt kahanev punktis a. Kui funktsioon y = f(x) on rangelt kahanev punktis x, siis leidub selline > 0, et 0 < |x| < y/x< 0. Fermat' teoreem: Kui funktsioonil f(x) on punktis x lokaalne ekstreemum ja funktsioon f(x) on diferentseeruv punktis x, siis funktsiooni tuletis selles punktis on null, st f'(x)=0. 10. Lokaalsed ekstreemumid. Statsionaarsed ja kriitilsed punktid. Tarvilikud ja piisavad tingimused. 9. Rolle'i teoreemi tõestus. Oeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv , et 0 < |x| < y <= 0. Oeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum, kui leidub selline positiivne arv , et 0 < |x| < y > 0
mõõtepunktides. Antud laboritöö käigus tuleb mikrokliima näitajate mõõtmiseks lasta seadmel stabiliseeruda 5 minutit ja siis näit võtta. Juhul kui näit kõigub isegi ±0,1 ulatuses, tuleb mõõta vähemalt 5 näitu ning arvutada nende keskmine. Alla 100 m2 tööruumis tuleb mõõtmised läbi viia vähemalt neljas punktis, punktid peavad seejuures asuma tööruumis ühtlaselt (seda juhul kui töökohtade jaotus ruumis on tihedalt ja puuduvad lokaalsed mikrokliimat reguleerivad seadmed nt sooja-, jahutus-, niisutus vms allikad). Mõõtepunktid peavad paiknema vähemalt 1,0 m kaugusel seinast. Märkida ruumi kujutavale joonisele mõõtepunktide asukohad, mõõtetulemused fikseerida tabelisse! Näidud dokumenteeritakse 5 minuti tagant. Mõõtmistel eeldame, et alalised töökohad on istuvad töökohad, seega mõõtmisprotseduuri lihtsustamiseks viiakse mõõtmised läbi vaid kahel kõrgusel 0,1m ja 1,5m. NB
homogeniseerivad jõud. Isegi siis kui leiab aset mõningane ristumine (inbreeding) võib lokaalselt eelistatumatel genotüüpide olla nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad lokaalsed spetsialiseerunud rassid. Mobiilsed ja sessiilsed liigid käituvad keskkonna muutusele erinevalt. Sessiilsed peavad olema äärmiselt paindlikud. Lokaalsed spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamuse oma elust on sessiilsed. Mobiilsus on niisugune omadus, mis annab organismile võimaluse keskkonda endale sobivaks teha, kuid liikumatud organismid (sessiilsed) peavad ennast ise keskkonda sobitama. ÖKOTÜÜBID a.k.a ökoloogiline rass. Ökotüübi termin tähitsab populatsiooni lokaalselt adapteerunud osa. See
Puutujatasandi normaal punktis P0: Kui funktsioon ei ole antud ilmutamata kujul, tuleb ta ilmutamata kujule viia (kõik võrrandi liikmed ühele poole). Kui puutujatasandi võrrand satub kujule 0 = 0, siis pole puutujatasand üheselt määratud. Normaalvektori nullist erinev pikkus ega suund samas sihis ei ole oluline, s.t normaalvektorit võib korrutada suvalise nullist erineva arvuga. Mitme muutuja funktsiooni lokaalsed ekstreemumid Olgu antud funktsioon u =u ( x, y , z ,...) ( x, y, z,...) D . Öeldakse, et funktsioonil f on kohal P0 D lokaalne miinimum, kui U ( P0 ) D nii, et P U ( P0 ) korral kehtib võrratus f ( P0 ) f ( P ) . Tähistus: locmin u = u ( P0 ) = A . Öeldakse, et funktsioonil f on kohal P0 D lokaalne maksimum, kui U ( P0 ) D nii, et P U ( P0 ) korral kehtib võrratus f ( P0 ) f ( P ) . Tähistus: locmax u = u ( P0 ) = A .
ja/või seedekulgla talitluse häired. ATS-ainetest tekib kergesti tugev sõltuvus, tarvitamise lõpetamisel tekivad võõrutusnähud – ängistus, ärrituvus, masendus ja väsimus. Metamfetamiini tarvitajatel on leitud ajutegevuse häireid veel kuni aasta pärast tarvitamise lõpetamist. Amfetamiini tänavadoosi segatud ained võivad kahjustada veresooni ja kopse. Amfetamiini veenisisese tarvitamisega käivad sageli kaasas mitmesugused nakkused ja lokaalsed põletikud, mõnikord ka veremürgistus. Vere kaudu levivad viirusnakkused (B- ja C-hepatiit, HIV) ohustavad neid, kes kasutavad ebahügieenilisi süstlaid või jagavad neid teistega. http://www.narko.ee/amfetamiin/ Hallutsinogeenid Hallutsinogeenid on meelepetteid tekitavad ained. Nende hulka kuuluvad looduslikku päritolu
Kuningas vapper, pagan nurjatu, rüütel - õilis jne.. - Põhiline osa infost oli liikvel siiski suulisena - Petent isik, kes palus dokumendi väljastamist e. Taotleja Demograafia Sõltub: - Kliimast - Sõdadest - Epideemiatest - Traditsioonidest palju lapsi tehti jne - Näljahädadest - Suuresti põhineb oletustest, kuna konkreetset matrjali napib. Kirjalikud allikad on väga lokaalsed. (näiteks maksuloendused) - Linnad on paremini dokumenteeritud - Keskmiseks pere suuruseks peetakse 5e inimest - Abielu on poliitline tehing suguvõsade vahel, tütar kui kapital - Abieluväliste laste ellujäämisvõimalused olid väiksemad, need ei olnud õiguslikud - Keskajalõpul hakkas rahvaarv kasvama, kuna: Majandustegurite paranemine Perekonnaelu suhtumise muutus
Korrektne selgitus joonisega. Geomeetriline sisu. Funktsiooni diferentsiaal võrdud selle funktsiooni graafiku puutuja kasvuga lõigul [a, x]. Joonis: tan = QR = AR · tan QR = f'(x0) · x QR = dy PR = y PQ = PR PQ PQ = 7. Diferentsiaali omadused. (omaduse 2 tõestus). 1. d(u ± v) = du ± dv, 2. d(uv) = vdu + udv, 3. d = , kui v0. 4. d(Cu) = Cdu , C - konstant, Tõestus: d(uv) = (uv)'dx = (u'v + uv')dx = u'vdx + dv'dx = u'dx · v + u · v'dx = vdu + udv 8. Funktsiooni lokaalsed ekstreemumid. Definitsioonid. Lokaalsed ekstreemumid. Funktsiooni lokaalseid maksimume ja miinimume nimetatakse selle funktsiooni lokaalseteks ekstreemumiteks. Definitsioon. Lokaalne maksimum: Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum, kui 1. funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 - , x1 + ); 2. iga x (x1 - , x1 + ) korral kehtib võrratus f(x) f(x1). Definitsioon. Lokaalne miinimum: Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne miinimum, kui 1
Statsionaarsed ja kriitilised punktid xy - teljestikus. Eeldame et funktsioon f on kõikjal diferentseeruv. Viimane on vajalik selleks et Elnevalt me näitasime, et kui f ’(a) eksisteerib ja f ’(a) < 0, siis funktsioon f on punktis a rangelt joonel y = f(x) oleks igas punktis puutuja. kahanev ning kui f ’(a) > 0, siis funktsioon f on punktis rangelt kasvav. Seega lokaalsed *Öeldakse et joon y = f(x) on nõgus kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus ekstreemumid suureneb. *Öeldakse et joon y = f(x) on kumer kui liikudes vasakult paremale selle joone saavad tekkida punktides, kus f ’ = 0 (Fermat’ teoreem) või f ’ ei eksisteeri. puutuja tõus väheneb
.....87 Pascal................................................................................................... ......87 C.................................................................................................................88 Qbasic........................................................................................................89 Parameeter................................................................................................90 Globaalsed ja lokaalsed muutujad.............................................................95 Ülevaade standardprotseduuridest ja -funktsioonidest .............................97 Pascal................................................................................................... ......97 C.................................................................................................................99 Qbasic....................................................................................
...................................................... 67 C.............................................................................................................................................68 Qbasic.................................................................................................................................... 69 PARAMEETER.....................................................................................................................69 GLOBAALSED JA LOKAALSED MUUTUJAD............................................................... 72 ÜLEVAADE STANDARDPROTSEDUURIDEST JA -FUNKTSIOONIDEST ................73 Pascal..................................................................................................................................... 73 C.............................................................................................................................................75 Qbasic..............................................
Olümpiamängudel testitakse cannabinoide. 11-nor-delta 9-tetrahydrocannabinol-9-carboxyl happe (carboxy-THC ) kontsentratsioon uriinis ei tohi ületada 15 ng/ml. C. Lokaalanesteetikumid Süstitavad lokaalanesteetikumid on lubatud alljärgnevatel tingimustel: a) bupivacaine, lidocaine, mepivacaine, procaine, jt. on lubatud kasutada , kuid mitte cocaini. Vasokonstriktoreid ( n. adrenaliin ) on lubatud kasutada koos lokaalanesteetikumidega. b) Vaid lokaalsed ja liigesesisesed süstid on lubatud, ainult meditsiinilistel näidustustel. Kui vastav reeglistik seda ette näeb , tuleb esitada ka teatis ravimi manustamise kohta. D. Glükokortikosteroidid Glükokortikosteroidide süsteemne kasutamine on keelatud On lubatud manustada anaalselt , kõrvasiseselt , nahale , inhalatsiooniga , ninasiseselt ja silmapreparaate , kuid mitte rektaalselt. Kortikosteroide võib manustada ka liigesesiseste ja lokaalsete süstidena
Millal läheneda: hommikuti või ennelõunal Sõnumid: üldolulised ja mõjutama suurt osa inimestest Nädalalehed Põhilugude ettevalmistus 24 päeva kuni nädal või kaks Lähtuda ilmumistsüklist. Pakkuda vahetult pärast lehe ilmumist Sõnumid laia ulatusega, uudise värskus ei ole valikukriteerium Regionaalne meedia Ajaraamistik nagu päevalehtedel Hommikuti või ennelõunal Lokaalsed sõnumid esmatähtsad, vähe ruumi Ajakirjad Kuni 2 numbri ilmumistsükkel Lähtuda ilmumistsüklist, trükkimisele kuni nädal Teemade käsitlus üksikasjalikum ja teemakesksem. Uudise värskus pole kriteerium Online-meedia 20-40 minutit. Lisainfo saamisel täiendused Ööpäevaringne edastus. Parem hommikupoolik Head sõnumi võimendajad. Uudiste maht pole piiratud Raadio Lühiuudised põhinevad onlinel. Pikemad saated põhjalik eeltöö
................................................................................................ 10 Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule.Tööstuste arengu tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning jääkaineid loodusesse paiskama. Algselt olid keskkonnaprobleemid lokaalsed, kuid need on, seoses maailma rahvaarvu ja asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine
Uus ajaarvamine hakkas üldkasutust leidma 11-14,sajandil, selle levikule pani aluse Alcuin (inglise õpetlane u 9. Sajand, karolingide renessansi tegelane), kelle soovitusel võttis selle kasutusele Karl Suur (8-9 sajand). . Kuni hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat. RAHVASTIK Rahvastikuajaloo uurimise võimalused on napid, sest konkreetset materjali napid. Kirjalikud allikad on lokaalsed (näiteks maksuloendused), linnad on paremini dokumenteeritud. Võib vaadelda ka arheoloogilisi allikaid, nt asulate arvu, inimeste arvu saab näiteks arheoloogiliseld vaadata kiriku või linna müüriga piiratud ala järgi, kuigi kuipalju need võisid näidata mahutuvust suurena ka prestiizi pärast. Kui palju oli rahvaarv, seda me tegelikult ei tea. Rahvaarvu muutumist mõjutasid: kliima ja selle muutumine, epideemiad
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
Jaotus Farmakodünaamika Farmakokineetika Kõrvaltoimed Ravimite eripärad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Eikosanoidide süntees Erinevad kahjulikud tegurid stimuleerivad fosfolipaasi rakumembraani fosfolipiididest moodustub arahhidoonhape Arahhidoonhapet metaboliseerivad mitmed ensüümid Tsüklooksügenaasid (COX-1 ja COX-2) Lipoksügenaasid CYP450 ensüümid Arahhidoonhappest moodustuvad eikosanoidid on lokaalsed koehormoonid Prostaglandiinid Leukotrieenid Tromboksaanid Eikosanoidide süntees Tsüklooksügenaasid COX-1 COX-2 Konstitutiivne Indutseeritav Esineb enamikus kudedest Indutseerivad põletikutsütokiinid Sünteesib regulatsoorseid PG-e Sünteesib valu, põletiku, palaviku PG-e Oluline maolimaskestas Oluline
Deksametasoon ja triamtsinoloon – kasutatakse lokaalselt (inhalaatorid). Mitmed kliinilised uuringud näitasid, et glükokortikosteroidid peaaegu ei imendu bronhidest. Laste puhul aastane kasutamine ei mõjutanud absoluutselt kasvu (kasv väga tundlik glükokortikosteroidile kui toime süsteemne), see tõestab ravimite ohutust. Kortikosteroidide süsteemne kasutamine (teatud patsientidel lokaalsed ei pruugi teatud perioodidel nt ägenemise korral mõjuda) • Prednisoloon. Metüülprednisoloon. Prednisoon • Eesmärk: Astma kontroll • Kaua manustada? Keskmiselt 3-10 päeva. Eesmärk kupeerida ägenemist, ei ole ravi. Teraapia lõpetamine peab toimuma aeglaselt (iga päev tuleb aeglaselt annust vähndada). See välistab neerupealiste reaktsiooni. Seega kõrvaltoimed minimaalsed. K. Vahenõmm 2018
kui tehislikud. Esinevad enamasti suurtes linnades ja tööstuspiirkondades. Kiirgus Seda spektri osa, mis peaaegu langeb kokku nähtava valgusega, nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks. Lokaalsed ja globaalsed probleemid Lokaalsed probleemid on teadud ala piires olevad keskkonnakavliteeti halvendavad tegurid. Globaalsed aga ülemaailmsed, mis hõlmavad tervet Maad. Lokaalsed nt põlevkivitöötlustehase saasteainete paiskamine õhku. Globaalsed nt. Globaalne soojenemine või merevee saaste Raiskamine Ressursside nagu vesi, õhk ja maavarade ülearune kasutamine nt tööstusettevõttetes, kuna saaks hakkama ka väiksemate kogustega kui parasjagu kastutatakse. Muldade degradatsioon Mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Jaguneb neljaks:
1948 toimus otsene kokkupõrge NSVL'i ja tema endiste lääneliitlaste vahel. Pärast rahareformi SM lääneosas otsustas NSVL tõrjuda LääneBerliinist välja liitlaste garnisoni. Selleks kehtestati Berliini blokaad (24.06.1948 mai 1949). See on külma sõja algus (pikale veninud vastasseis Ida ja Lääne, st NSVL'i ning USA ja tema liitlaste vahel, millesse kaasati ka kolmandad riigid; haaras kõiki eluvaldkondi võidurelvastumine, propagandasõda, lokaalsed konfliktid kolmandates maades, rahvusvahelised kriisid) Sotsialismileeri kujunemine Euroopas 1) Millal ja millise skeemi järgi teostati sotsialistlik pööre Kesk ja KaguEuroopa maades? · Pärast Punaarmee saabumist anti Ajutiste Valitsuste jõuministeeriumide juhtimine NSVL'i survel kommunistidele
5 4 20,0 10,0 500,0 7,2 4,8 34,6 17,3 864,0 6,27 5,23 32,8 16,4 819,8 4,2 3,9 16,4 8,2 409,5 4,6 4,3 19,8 9,9 494,5 7,85 6,41 50,3 25,2 1258,0 Kokku: 173,8 86,9 4345,8 Nimede kasutamine tabelites Lisainfo Globaalsed ja lokaalsed nimed Ruumide mõõtmed a b h S P Ss V 5,00 4,00 3,00 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 6,20 3,60 2,80 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 8,40 6,32 2,80 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 2,00 4,00 7,00 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 1,00 9,00 5,00 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509
Heli levib hoones mööda detaile- ühe võnkumine kandub üle ka teisele detailile. Heli levib hoones läbi õhu ja ehituskonstruktsioonide. Ruumi järelkõla valjastamiseks sobivad heli neelavad pehmed ja lahtiste pooridega materjalid nagu mitmesugused vahtplastid, vilt, tekstiilid, kummi ja mineraalvill, mis paigutatakse lae- või seinaplaatide taha 2. Ruumi akustika lokaalsed tunnused? Ehitistes tuleb enam tähelepanu pöörata tahkes materjalis (kõigis hoone konstruktsioonelementides) levivale võnkumisele ja selle summutamisele. Sammumüra saab alguse põranda elastse membraani võnkumisest. See levib mööda ehitise jäiku detaile, millest mõni hakkab kaasa võnkudes omakorda heli kiirgama. Massiivne detail võngub tõrksamalt kui kerge, membraanitaoline vahesein või lagi
kauplusekettidele) on väga raske müügiturul s.o. kaupade müümisel lõpptarbijale, tasa teha. 5. Tootjaturundusest erineb kaubandusturundus veel ka turundusulatuse ja turundussuuna poolest. 6. Tootjaturud on enamasti rahvuslikud või rahvusvahelised. 7. Kaubanduses sõltub turundusulatus turundussuunast-sihtturust. Juudi kõnekäänd:Kaupmehe edu saladus ei peitu mitte osavas müügis, vaid soodsas sisseostus. 8. Müügiturud on kaubanduses valdavalt lokaalsed või regionaalsed. 9. Ostuturud aga võivad olla lausa globaalsed ja sõltuvad suurel määral kaubandusharust ning äritüübist. 10. Kui ostuturul tuleb tegemist teha äriparnetitega, siis müügituru moodustavad põhiliselt üksiktarbijad. · Turg on kohaks kus kohtuvad tarbijate nõudmised ja pakkumised. · Turundus on tarbija käitumise ning vajaduste jälgimine ja ennetamine. · Siseturg-kaupluse müügisaal, koht kus kohtuvad nõudmine ja pakkumine
suutnud NL enam millegagi vastata. Külm sõda lõppes NSVL kaotusega 1990. aastal 3.Külma sõja tagajärjed: Positiivne 1) tugevat kontrolli relvastuse üle mis hoidis ära 3. MS-i, mis oleks võinud kujuneda tuumasõjaks 2) NSVL ei suutnud võidu relvastumisele vastu seista ja lakkas 1991.a eksisteerimast 3) euroopa demokratiseerus ja sotsialismi maailmasüsteem lagunes Negatiivne: 1) pidev 2 süsteemi vastasseis, kurnas riikide majandust 2) külmast sõjast tingitud lokaalsed konfliktid mille käigus hukkus miljoneid inimesi 3) uute massihävitus relvade tootmine ja kasutamine(nt keemiarelva kasutamine Vietnamis)) 4) pidevad aatompommi katsetused saastasid maakera 5) oma riigi kodanikele tehtav ajuloputus ja vaenu külvamine mis rikkus inmeste psüühikat Kordamine: Väljavõte Helsingi lõppaktist a)Sekkumisest teise riigi siseasjadesse-Afganistaani viisid venelased väed, Us and A tegutses ka sellest lähtuvalt
peretoetuse laekumine, vanaduspension, valimisõigus jne.) II. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid: õigusriigi printsiip, Territoriaalse kehtivuse järgi: a) üleriigilised õigusnormid (nt. sotsiaalriigi printsiip, demokraatia printsiip, õiguspärasuse perekonnaseadus, VÕS) b) lokaalsed õigusnormid keht. printsiip. üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks nt. maastikukaitsealad. c) kohalikud normid keht. KOV (nt. Haldus õiguse allikad: põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, parkimisekord linnas) III. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: kohaliku omavalitsuse määrus, tavaõigus.
tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas. Kõik või mitte midagi: mööda närvi ja lihaskiu membraani liikuva AP amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse suurusest. Erutav postsünaptiline potentsiaal kujutab endast postsünaptilise membraani lokaalset depolarisatsiooni mediaatori toimel. Pidurdavad postsünaptilised potentsiaalid kujutab endast närviraku membraani hüperpolarisatsiooni pidurdava mediaatoraine toimel. Erutuslaine leviku mehhanism tekivad lokaalsed tasakaalustusvoolud erutunud ja mitteerutunud alade vahel. Erutus levib järjest edasi, uutes erutuskolletes tekib membraani välispinna elektronegatiivsus ja nii saavad alguse uued tasakaalustusvoolud. Koe erutuvuse muutused erutuslaine levikul lokaalsete vastuste ajaline ja ruumiline summatsioon põhjustab AP tekkimise, AP depolatisatsioonifaasis koe erutuvus kaob, siis erutus järk-järguliselt taastub kuni kõrgenenud erutuseni, järgneb subnormaalne faas.
läinud kiiremaks. Maailm on muutunud väiksemaks, endised piirid on kadunud. Kui varasemalt pidi Euroopasse minekuks olema rikas või siis sõitma üle nädala rongiga ühest kohast teise, siis tänaseks ajaks saab lihtsalt osta lennupileti ja olla juba paari tunni pärast soovitud sihtkohas. Kaugemate kohtade jaoks peab natukene rohkem kannatust varuma. Sama lugu käib nii äri tegemise kohta, kui ka firmade kohta. Ettevõtted, kui sellised ei ole enam lokaalsed viies läbi oma äri ühes linnas või siis ühes riigis. Selle asemel on praegusel ajal edukas just see, kes suudab oma tooted üle kogu maailma viia. Globaalsus on edukuse võti. Nii ongi tekkinud ülemaailmsed rahvusvahelised organisatsioonid, nagu seda on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühendatult ÜRO või siis tuntuma nime all inglise k. UN ehk United Nations). Sama lugu on juhtunud ettevõtetega. Oma haaretelt on nad sama tugevad, kui seda ülemaailmsed rahvusvahelised
· Inimen kasutab (põh tarbija põllumajandus) ligi 20% merre voolava vee üldkogust. · Põhjavesi puhtam kui pinnavesi, kuna filtreerub läbi pinnase kihtide -> sisaldab vähem orgaanilisi aineid ja mikroorganisme. · Ei jagune ühtlaselt: tihedalt asustatud piirkondades napid tarbimiskõlblikku vett. · 1/3 Maa rahvastikust prk-dades, kus puudus mageveest. · Biosfääri veeringe teeb globaalses plaanis veevarud ammendamatuks, lokaalsed võivad ikka ammenduda või muututda kasutamiskõlbmatuks. Merevee koostis · Soolsus ookenaides varieeeruv: ekvaatoritel suht madal, keskmiselt 35 promilli (nõrgad tuuled, palju sademeid), kõrgematel laiuskraadidel soolsus tõuseb, max 25 laiuskraadil (tugevad tuuled, vähe sademeid), edasi soolsus langeb (sademed ületavad aurumise). · 11 peamist koostisosa, mille suhe jääb praktilislet konstantseks igal laiuskraadil
· jäätmete lagunemisel ja põlemisel tekkivad ohtlikud ained 2) PÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTAJAD Veel: Väetised ja mürgid mis võivad sattuda põhjavette, erosioon, veterinaarravimid Õhul: kemikaalide kasutamine, ebameeldiv lõhn , tootmisjäägid, tolm, õietolm 3) MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTJAD Õhul: Heitgaasid, fluoriidid, eerosoolid, tolm, põlemisjäätmed, raskmetallid Veel: tööstuste heitveed, olmereoveed 4) LOKAALSED JA GLOBAALSED PROBLEEMID Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetataksevee reostumiseks.
Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, aitasid sellele kaasa järnevad asjaolud. Esiteks, alahinnati ohtu. Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Paljud riigimehed arvasid, et Euroopas võivad puhkeda ainult piirkondlikud sõjalised konfliktid ning et selliseid lokaalsed sõjad kestavad lühikest aega ega kujune väga laastavaks. Teiseks, sõda romantiseeriti. 20.sajandi algul oli levinud veel kujutlem, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus mitte ainult sõjaväelaste ja relvatöösturite, vaid kogu Euroopa lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid. Kolmandaks, rahusvahelisi kriise reguleeriate institutsioonide puudumine. Maailmas polnud 1914
Iga koonus reageerib laiale lainepikkuse variatsioonile · Olemas neli põhivärvi, ülejäänud värvid nende segud. · On olemas kolme tüüpi vastandprotsesse nägemissüsteemis: roheline-punane; sinine- kollane; must-valge. Ei saa esineda samaaegselt. · Aitab seletada negatiivsed järelkujutised- kui vaadata pikalt teatud värvi eset, siis aktiveeruvad vastandlikud koonused ja pilku eemale suunates näeb vaadatud värvi vastandvärvi Nägemistaju lokaalsed koodid Mis on retseptiivväli? Teatud suurusega nägemisvälja piirkond, mille teatud stimulatsioon kutsub esile muutuseid raku aktivatsioonis. Millised omadused retseptiivvälju iseloomustavad? Kontrast, liikumine, laotustihedus, värv, orientatsioon jne Kuidas muutub retseptiivväljade suurus nägemistaju töötlustasandite lõikes? Mida hierarhiliselt kõrgem tasand, seda suurem väli. Mida tähendab retinotoopia?
2. Kauba väärtuses on keeruline kokkuleppele jõuda 3. "vahetusraha probleem" lepitakse kokku et 1 lehma vastu saab 3 lammast, kuid vastaspoolel on ainult 2 lammast. 4. Ajaline tegur ja vahemaad- pikki vahemaid on raske ületada ning lähedalt pole kaupa saada. Suur osa kaubast, mida tol ajal o'vahetati oli toidukaup ja see rikneb. Hakkavad välja kujuenma kaubad, kus eelnevalt välja toodud probleemid puudusid või osaliselt puudusid. Need kaubad olid üsna lokaalsed. Nt Eesti aladel oli tervaili, nahad, vill, töö- ja sõjariistad ( nt nui). Neid sai vajadusel väiksema koguse vastu anda või tükeldada/lõigata väiksemaks jne. Geograafia seadis jälle teatud piirangud, tuli leida uusi viise. Hakati rändama kaugete maade taha ( nt laevadega). Hakkas levima väärimetallid ( kuld). Kaupa vahetati kulla vastu. Kuna seda eriti saada ei olnud, oli ilus ja kuna oli väga nõutud, siis selle väärtus kasvas. Kõik tahtsid oma kaupa kulla vastu vahetada
õigussüsteem. ajalise kehtivuse järgi – piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Enamik õigusakte on alalised. Nad kaotavad kehtivuse selleks ettenähtud korras siis, kui vajadus nende järele kaob. Ajutised normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks, mille saabumisel nad kaotavad kehtivuse. territoriaalse kehtivuse järgi – üleriigilised, lokaalsed ja kohalikud normid Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigiorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised,
Kui võrkkest on irdunud, proovitakse see aluskoe külge tagasi kinnitada. Klaaskeha lõikusega saadakse hea ravitulemus (lugemiseks piisav nägemine) kolmandikul patsientidest ja rahuldav tulemus (liikumiseks piisav nägemine) teisel kolmandikul. Joonis 5. Vitrektoomia. 16 KOKKUVÕTE Kui diabeet on kestnud aastaid ja veresuhkru tasakaal ei ole olnud hea, võivad silmapõhjadesse tekkida väikeste veresoonte lokaalsed väljavõlvumised ning teisedki soovimatud muutused. Selle tõttu halveneb võrkkesta verevarustus ja ühtlasi toitainete ja hapniku varustus. Hakkavad tekkima uued veresooned, mis püüavad verevarustust taastatada. Need pole täisväärtuslikud, võivad kergesti puruneda ning anda silmapõhja verevalumeid. Diabeetilise retinopaatia õigel ajal avastamisel, saab haiguse arengut peatada või nägemist laserravi abil säilitada. Laserravi abil vähendatakse veresoonte läbilaskvust
suudavad uues keskkonnas ellu jääda ja elada nii nagu on harjutud elama? Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Industraliseerumisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama. Algselt olid keskkonnaprobleemid lokaalsed, kuid need on, seoses maailma rahvaarvu ja asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine
ja muna allergia võib kesta eluaegselt. 6. PUTUKAALLERGIA Putukaallergiat tuntakse kogu maailmas. Tugevaid putukaallergia reaktsioone registreeritakse aastas 1-10 juhtu 100 000 inimese kohta., surmajuhte 0,09-0,45 1 miljoni inimese kohta. Allergiat põhjustavad tundlikel inimestel putukamürgis esinevad ained. Kõige tugevaimaid allergilisi reaktsioone kutsuvad esile mesilaste ja herilaste pisted. Allergilised reaktsioonid võivad olla: ¤ LOKAALSED REAKTSIOONID: nõelamiskohal tekib naha punetus, valulikkus ja turse, mis möödub 1-2 päevaga. Allergikul on punetus ja valu tugevamad, turse läbimõõt üle 10 cm ja kestab kauem. ¤ Nõgestõbi, sügelus ja turse ¤ Halb enesetunne ja väsimus ¤ Keele ja kurgu paistetus ¤ Hingamisraskused ¤ Kõhuvale, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ¤ Rasketel juhtudel vererõhu langus, teadvuse kadu ja sokk ¤ Mida kiiremini tekib reaktsioon, seda raskem ta on. Raskeid reaktsioone
Kui karvafolliikul on moodustunud, võib see läbida korduvalt kasvu, folliikuli kadu ja taasteket. Imetajatel karvade arengus on kolm staadiumit: anageen, katageen ja telogeen. Karvafolliikuli teke on äärmiselt keeruline sündmus, teatakse kümnete geenide rolli karvafolliikuli moodustumises. Karvatüviku moodustumine · Esimene signaal tuleb arvatavasti pärisnahalt, mis ütleb epidermisele, et see looks sideme. Epidermise teatud piirkonna rakud vohavad ja moodustavad lokaalsed paksendid (plakoodid) epidermises. Siin võib signaal tulla TGF-b molekulidelt. Epidermis pakseneb neis piirkondades ja ekspresseerib teatud kleepuvaid molekule nagu NCAM. Neil kleepuvatel molekulidel arvatakse olevat roll lahutamaks oletatavaid foliikulrakke allesjäänud epidermise rakkudest. · Seejärel epidermise plakoodid vastavad, saates mesenhüümi rakkudesse teate, et nad koonduksid epidermise plakoodide alla. Arvatakse, et see signaal on
eritumine faecesega (päevas 200 000 muna). II faasi kestvus 2 kuud. Eluiga ca aasta. Munapeensoollarvidmakssüdakops peensooltäiskasvanud solgeviljastuminemunad Kliiniline pilt: I faas: Sümptomid on tingitud organismi sensibiliseerumisest migreeruvate larvide suhtes. Võib kulgeda märkamatult või esinevad: · subfebriilne temperatuur · isutus, iiveldus · kõhuvalu · köha · hepatomegaalia, splenomegaalia · allergia nähud: eosinofiilia, lokaalsed tursed, nahalööbed II faas: · isutus, iiveldus, oksendamine · kõhuvalud (epigastriumis, hoovalud) · kõhulahtisus, kõhukinnisus · peavalud, pearinglus · rahutus Tüsistused: · obstruktiivne ileus · soole perforatsioon · sapiteede sulgus · pankreatiit · pneumoonia · maksaabstsess Diagnoosimine: · faecese uuring askarise munadele · eosinofiilia · seroloogia: parim ELISA-meetod, IgE tõus · röntgen- ülesvõte kopsudest: infiltraadid Ravi: · Vermox e
Galileo poolt leiutatud elavhõbe termomeeter. 1868. aastal avaldas saksa arst Carl Wunderlicht teose Palavikest haiguste puhul, milles pandi alus õpetusele kehatemperatuuri füsioloogilisest muutustest, eeskätt erinevate haiguste puhul ning vastava teadmise kasutamisest diagnoosiks, prognoosiks ning teraapiaks. 22. Miasmide kontseptsioon Miasmide kontseptsioon- teooria, mis käsitles haiguse tungimist organismi läbi hingamissüsteemi. Miasmid võisid olla lokaalsed või pärineda kaugemalt. Miasmid ei levinuks inimeselt inimesele. Miasme saab seletada humoraalteooria abil ning seostada haiguste puhanguid aastaaegade, kliima, ilma teguritega, millised mängisid rolli humoraalteooria tasakaalumudelis. 23. Saksa (Koch) ja prantsuse (Pasteur, Metšnikov) koolkonnad bakterioloogias Saksa koolkond Prantsuse koolkond Seerumi kasutamine vaktsineerimisel Baktermaterjali kasutamine
Töö käik: · valasin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust · tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisasin atsetooni, kuni tekkis sade · lisasin nüüd vett, et lahjendada katseklaasi sisu Tulemused ja järeldused: Atsetooni lisamisel tekkis katseklaasi õrn hägu, mis pärast veega lahjendamist enam ei lahustunud täielikult. Järelikult toimus valgu pöördumatu denaturatsioon. Põhjuseks võis olla see, et lisasin atsetooni liiga kiiresti ning tekkisid liiga kõrged lokaalsed kontsentratsioonid, mis põhjustasid valgu pöördumatu denaturatsiooni ning sade ei lahustunud enam täielikult. 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud täidavad organismides olulist energeetilist funktsiooni, kuuluvad nukleiinhapete koostisse ning on oligo- ja polüsahhariidide "ehituskivideks". Monosahhariidid erinevad üksteisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
